Vidzemes Tūrisma asociācija kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 20.04.2021 finantskorrektsiooni otsuse nr 2-1 ja 13.07.2021 vaideotsuse nr 47-2 tühistamiseks ning Riigi Tugiteenuste Keskuse kohustamiseks välja maksma finantskorrektsiooni otsuse alusel kinnipeetud toetuse summa
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Vidzemes Tūrisma asociācija, volitatud esindaja Sille Talvet-Unt Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindajad Siim Vellemaa, Ege Ello ja Külli Kaare
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 16.12.2021
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde haldusasja 3-19-2089 materjalidest dokument „Programme manual“ 23.02.2016 redaktsioonis.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.02.2022. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Läti ühing Vidzemes Tūrisma asociācija (edaspidi VTA või kaebaja) esitas 07.10.2016 Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluva piiriülese koostöö programmi „Interreg V-A –
Estonia-Latvia“ (edaspidi programm) raames taotluse1 toetuse saamiseks projektile „Endiste kitsarööpmeliste raudteeliinide taaselustamine keskkonnasõbraliku turismimarsruudi kaudu (Rohelised Rööpad)“2 (projekti nr Est-Lat 24, edaspidi projekt). Projekti juhtivaks partneriks (edaspidi JP) oli VTA ning projekti olid kaasatud projektipartnerid.
2.Programmi korraldusasutus Eesti Vabariigi Rahandusministeerium rahuldas 11.01.2017 haldusaktiga nr 47 (nr 9.2-13.5.11/01198) VTA taotluse 998 697,36 euro ulatuses ja sõlmis temaga projekti rakendamiseks 07.06.2017 toetuslepingu3.
3.Programmi korraldusasutus Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) otsustas 10.05.2019 finantskorrektsiooni otsuses nr 2 (nr 11.2-5/0148, edaspidi 10.05.2019 FKO) auditi nr 35-2018/12/DR lõpparuande (edaspidi auditi lõpparuanne) alusel pidada ülejäänud VTA-le tehtavatest maksetest kinni Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) toetuse abikõlbmatu summa 11 649,37 eurot.
4.VTA esitas 11.06.2019 vaide RTK 10.05.2019 FKO peale, mis jäeti 08.10.2019 vaideotsusega rahuldamata. Seejärel vaidlustas VTA otsuse ja vaideotsuse Tallinna Halduskohtus (haldusasi 319-2089). Kohus rahuldas 25.09.2020 otsusega kaebuse ja tühistas vaidlustatava otsuse ning vaideotsuse. Otsus jõustus edasi kaebamata.
5.RTK otsustas 20.04.2021 finantskorrektsiooni otsusega nr 2-1 (11.1-13_0494, edaspidi FKO või otsus) kohaldada korrektsioonimäära 25 protsenti ning pidada kinni projektile mõeldud 20 159,72 euro suuruse summa ERF toetusest kui abikõlbmatu.
5.1.Projekti osas viidi 23.05.2018–15.01.2019 läbi audit, mis hõlmas perioodi 01.03.2017– 30.06.2017 aruannet. Auditi tulemusel tuvastati, et töötajate töökoormus ja tunnitasud ei vasta taotlusele ning need ei ole kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega. Projekti eelarvet on taotluse kvaliteedi hindamise käigus hinnatud valeandmete põhjal, kuivõrd eelarverea „Personalikulud“ palgataseme erinevus tegelike palkadega on 2,78-kordne. Kui palgakulud jäävad samaks, kuid töökoormus väheneb, ei ole personalikulude eelarverea täitmine kooskõlas taotlusega ja seetõttu on palgatase kasvanud, sest töötundide ja palga suhe on muutunud. Kui töökoormuse andmed olnuks õiged, võinuks projekti hindamine anda teistsuguse tulemuse. Toetuslepingu sõlmimisel ei teavitanud VTA töökoormuse muutumisest ja/või organisatsiooni tööhõivepoliitika muutusest korraldusasutust (edaspidi KA) või ühist sekretariaati (edaspidi ÜS) ning ei teavitanud sellest oma arenguaruannetes. Projekti elluviimise meeskonna lepingulised töökoormused ei olnud sellised, nagu taotluses oli ette nähtud, ja kuna eelarvet ei olnud töökoormuse muutuste tõttu muudetud, ei ole personalikulud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimisega, v.a üldise finantskoordinaatori personalikulud. Projektitaotluses ette nähtud 2,45 töökoormuse (10 642,80 töötundi) asemel on töölepingute järgi tegelik töökoormus 0,85 (3703 töötundi), kuid personalikulude eelarve on jäänud samaks. Lahknevuse ilmnemisel täistaotluse vormi ja töölepingu dokumentide vahel pidanuks VTA esitama kohe muutmistaotluse. RTK kaalus erinevaid finantskorrektsiooni määrasid ja leidis, et eeskirjade eiramise laadi arvestades on põhjendatud määr 25%.
5.2.FKO alusteks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (edaspidi STS2014_2020, täpsemalt § 54 lg 6), Eesti-Läti programmi 2014–2020 finantskorrektsioonide suunised (edaspidi Vastustaja poolt 24.09.2021 esitatud lisa 1. Inglise keeles “Revitalization of former Narrow Gauge Railway lines through environmentally responsible tourism route (Green Railway)”.
Vastustaja poolt 24.09.2021 esitatud lisa 2.
2 (16)
FK suunised), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18.07.2018 määruse (EÜ, Euratom) nr 2018/1046 (edaspidi määrus nr 2018/1046) art 2 punkt 59 ja art 186 punkti 3 alapunkt f, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 määruse nr 1303/2013 (edaspidi määrus nr 1303/2013) art 143 lg 2, Euroopa Liidu Nõukogu 18.12.1995 määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (edaspidi määrus nr 2988/95) art 4 lg 1 ja art 5 lg 1 punkt d, Eesti-Läti programmi 2014-2020 käsiraamat (edaspidi programmi käsiraamat), toetuslepingu art 3 punkt 2 ja art 6.
6.VTA esitas 19.05.2021 vaide FKO-le, mille RTK 13.07.2021 vaideotsusega nr 47-2 (11.113/0850, edaspidi vaideotsus) rahuldamata jättis.
7.Tallinna Halduskohtule saabus 12.08.2021 kaebus FKO ja vaideotsuse tühistamiseks ning RTK kohustamiseks välja maksma FKO alusel kinnipeetud toetuse summa.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja seisukoht
8.1.Kaebaja ei ole rikkunud teavitamiskohustust ning FKO ja vaideotsus on vastuolus programmi käsiraamatuga ja programmi ametiasutuste kirjalikult ja suuliselt väljendatud seisukohtade ning tegevusega. RTK tugineb projektiga seonduvate muudatuste teavitamist käsitledes toetuslepingu art 6 lg-le 2, olles selle sõnastusse vaideotsuses lisanud vääralt sõna „iga“ ehk tegelikult ei tule teavitada „igast“ muutusest. Programmi protseduurides on projekti muutustest teavitamiseks lisaks muudatustaotluse esitamisele ette nähtud ka teavitamine projekti aruandluse kaudu partnerja arenguaruannete vormis. Muudatustaotluse esitamise kohustus on ainult toetuslepingu art 6 lgs 2 ja seda lahti seletava programmi käsiraamatu peatükis 7.8 kirjeldatud juhtudel. Kuna täistööajaga töökohtade (edaspidi TTATK) muutus ei kuulu nende juhtude alla, andis kaebaja 14.07.2017 korrektselt Läti finantskontrolli ametiasutusele (edaspidi Läti FK) 1. partneraruandega teada, et lepinguid ei sõlmitud sellises TTATK-de mahus nagu täistaotluse vorm ette nägi, lisades ka töölepingud. Läti FK küsis tunnitasu määrade kohta ning kaebaja esitas selgituse, misjärel Läti FK kinnitas 25.10.2017 1. perioodi aruande, sh palgakulud. Personalikulude abikõlblikkuse kontrollimine on finantskontrolli ametiasutuse ülesanne (vt 15.01.2019 auditi lõpparuanne). Programmi kontrollsüsteemide praktika näeb ette, et kui finantskontrolli ametiasutused saavad partneraruande kontrolli käigus infot, mille puhul võib eeldada, et RTK-d/ÜS-i tuleb teavitada või arvamust küsida, võetakse finantskontrolli ametiasutusega otse ühendust enne partneraruande kulude kinnitamist. Läti FK seda vajalikuks ei pidanud (vt auditi lõpparuanne lk 16, lisa 4). Läti FK leidis ka selgelt, et taotluse muutmine ei olnud käesoleval juhul vajalik. Programmi juhenddokumentides pole öeldud, et töökoormuse osas tuleb lepingud sõlmida vastavalt taotluses ettenähtule, oluline on just tööjõukulude eelarve järgimine. Kaebajaga ei võetud enne auditit, selle ajal ega ka pärast ühendust, et viidata teistlaadi teavitamise vajadusele.
8.2.Kaebaja ei ole rikkunud kohustust taotleda projekti muudatust ning FKO ja vaideotsus on vastuolus programmi käsiraamatuga ja programmi ametiasutuste kirjalikult ja suuliselt väljendatud seisukohtade ning tegevusega. Programmi käsiraamatu peatüki 7.8 loetelu muudatustaotlust nõudvatest juhtumitest on lõplik, ja TTATK-de muutused ei kuulu sinna alla. Ka 04.08.2021 programmi kodulehel www.estlat.eu asuv programmi käsiraamatu versioon ei sisalda viidet võimalikele muudele muudatustaotlustele kui programmi käsiraamatu ptk-s 7.8 loetletud. Puudub viide vajadusele muuta projektitaotlust juhul, kui projekti elluviimise käigus muudetakse projektipartneri TTATK-sid. Kaebajat koheldakse seega ebavõrdselt. RTK/ÜS kinnitas auditi lõpparuandes lk-l 17 selgelt, et kaebaja arusaam programmi reeglitest seoses
3 (16)
muudatustaotluse esitamise vajadusega on korrektne ja taotlusesse ei pidanud muudatusi tegema, kuna planeeritud töötajate tööülesandeid ei muudetud. Taotluse muutmist olnuks vaja siis, kui kaebaja kasutanuks oluliselt rohkem TTATK-sid ning vajanuks rohkem rahalisi vahendeid eelarve personalireale. RTK/ÜS ja RTK/KA on toetuslepingu alusel samaväärse mõjuga programmi ametiasutused. RTK/ÜS on esmane ja peamine kontakt ning kontroll juhtpartnerile programmi ametiasutuste tasandil, mistõttu peab kaebaja täielikult toetuma RTK/ÜS arvamustele ja juhistele. Kaebaja positsiooni toetavad samuti RTK/KA ja Läti FK kommentaarid auditi lõpparuandes. Kaebaja on ka selgitanud, et sõlmitud töölepingute ja projekti taotlusvormis indikatiivselt näidatud töökoormuste erinevus on inimliku vea tulemus, mille täpset põhjust pole pika aja möödumise tõttu võimalik tuvastada. Programmi ametiasutustel oli rohkem kui 23 kuud aega kaebajalt vajadusel muudatustaotlust nõuda või konsulteerida, kuid seda ei tehtud. Programmikonsultant kinnitas 2019. a mais, et puudub muutmistaotluse esitamise vajadus. Kaebaja saanuks töölepinguid lõpetada või muuta. Kui TTATK-de muutus on niivõrd oluline, peaks see kajastuma juhendmaterjalides. Kaebaja esitas küll 23.07.2017 muutmistaotluse planeerimata uue ametikoha loomisega seoses (finantskoordinaator 25% töökoormusega), et suurendada personalieelarvet, kuid praeguses asjas on vaidlus olemasolevate ametikohtade TTATK-de vähendamises.
8.3.Kaebaja kirjeldas täistaotluse vormis indikatiivselt TTATK-de mahtusid, mis erinesid töötajatega sõlmitud lepingute TTATK-de mahtudest, kuid need ei mõjutanud projekti kvaliteedihindamise tulemusi ning ei andnud projektile ebavõrdset eelist. Programmi kvaliteedihindamise kriteeriumid ei näe ette, et eelarverea „Personalikulud“ hindamine oleks osa kvaliteedihindamisest. Seda kinnitavad RTK/ÜS selgitused auditi lõpparuandes. RTK/ÜS on pädevaim programmi ametiasutus, et selgitada programmi kvaliteedihindamise menetluse üksikasju. Ükski tõend ei toeta RTK/KA avaldust selle kohta, nagu võinuks personalikulud ja töökoormus kvaliteedihindamise tulemusi mõjutada, ja puuduvad selgitused vastava mõju kohta. Nagu RTK/ÜS selgitas, ei hinnatud projektitaotluste kvaliteedihindamise käigus üksikute projektipartnerite TTATK-sid ja palgataset, sest sellise hindamise metoodika puudus. Oma 2017. aasta sarnases projektis „Aiapärlid“ kasutas kaebaja sarnast töökoormuste hulka, mida kasutati vaidlusaluse projekti töölepingutes, kuid selles kaebajale asutuste poolt lisaküsimusi ei esitatud, mis kinnitab, et personalikulusid ja TTATK-sid ei hinnata. Programmi juhendmaterjalis “Projektitaotluse vormi täitmise juhised” öeldakse, et kirjeldav teave personalikulude kohta projekti eelarves on indikatiivne, ja seetõttu seda ka hindamisel ei kasutata. FKO-s ja vaideotsuses puuduvad selles osas sisulised vastuargumendid.
8.4.Kaebaja ei ole rikkunud usaldusväärse finantsjuhtimise printsiipe ning selline väide kahjustab tema mainet. Taotlusvormis ei ole tunnitasu määrade nimetamist ette nähtud ehk küsimus saab olla ainult taotluses märgitust erinevates TTATK-des. Töökoormuste erinevust ei saa kuidagi käsitleda usaldusväärse finantsjuhtimise printsiipide rikkumisena. Töökoormuste vähendamine oli tingitud programmi käsiraamatu peatükis 5.3.1 sätestatud reeglist, et sama töölepingu raames peab vältima erinevaid tunnitasu määrasid. Arvestades osade töötajate seotust varasemate projektidega ning töötasude kindlaksmääratust vastavalt asutusesisesele korrale, kohaldati projekti elluviimiseks sõlmitud lepingute puhul samu tunnitasu määrasid. Töökoormuse muutustel polnud projekti tulemuste saavutamisele mingit mõju. Kaebaja ei ole käesoleva vaidluse aluseks olevate asjaolude ilmnemise ajal personalipoliitikat muutnud, vaid 02.01.2017 dokumendis kinnitati juba varem kehtinud palgatasemed. Seisukoht usaldusväärse finantsjuhtimise printsiibi rikkumise osas on vastuolus Eesti - Läti programmi seirekomitee ja RTK/KA varasemate otsustega, mis puudutavad projekti „Aiapärlid“, Läti FK otsustega, RTK/ÜS poolt kaebajale antud suunistega ning Tallinna Halduskohtu otsusega asjas 3-19-2089. Finantskoordinaatori palgatase ligi 30 eurot/tund on sama projekti raames heaks kiidetud, kuid
4 (16)
teiste töötajate tunnitasud 20-40 eurot mitte, mis on ebavõrdne kohtlemine. Töötasu määradele ei saa etteheiteid teha ka seoses Läti keskmise palgaga. RTK/KA seisukohad on otseses vastuolus RTK/ÜS-i seisukohtadega ehk samast asutusest esitatakse vastuolulisi seisukohti. Kaebajat pole teavitatud, milline on töökoormuse „lubatud kõrvalekalle“. RTK teeb umbisikuliselt viiteid palgamuutustele, mis on eksitav. Kaebaja ei saanud töölepinguid sõlmida täistaotluses indikatiivselt näidatud TTATK-de mahus, sest personalikulude eelarve kogusumma poleks seda võimaldanud ning projekti teised tegevused oleks kannatanud. Projekti elluviimisel kasutati finantsvahendeid läbipaistvalt ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega.
8.5.FKO-s ega vaideotsuses pole piisavalt põhjendatud valitud finantskorrektsiooni aluseid ega määra. Erinevate eeskirjade eiramisel korrektsioonimäärasid ei summeerita. FKO-s pole analüüsitud erinevate rikkumiste sisu ja nende individuaalseid korrektsioonimäärasid. Määra põhjendamisel pole arvestatud halduskohtu otsusega 3-19-2089. Kaebaja ei teinud töökoormuste märkimisel viga tahtlikult. Projekti lõppfaasis 25% korrektsioonimäära rakendamine pole põhjendatud, kui projekt oli ellu viidud väiksema TTATK-de arvuga. Projekt sai kõrge tunnustuse osaliseks. Puuduvad rikkumised, mis annaks alust finantskorrektsioonile.
9.Vastustaja seisukoht
9.1.Kaebus on põhjendamatu ning vastustaja jääb FKO-s ja vaideotsuses esitatu juurde. Vaidluse põhiolemus on selles, et projekti rakendamisel vähendas kaebaja osalist tööaega, jättes personalikulu mahu samaks ja kasutas eelarvet algselt planeeritud mahus, seega täistööaja töötasud suurenesid. Erinevus töömahus ja palgas on 2,78 korda ning tegemist võis olla kaebaja teadliku tegevusega. Kaebajal tulnuks teha projektimuudatus ning partneraruande esitamine ei ole teavitamisega võrdväärne. Tugineda saab ka otsusele asjas 3-19-2089, kus eelmine FKO tühistati eelkõige finantskorrektsiooni määra valiku kaalutluste puudumise tõttu, kuid praeguses FKO-s on kaalutlused ja põhjendused ammendavad.
9.2.Kaebaja kui JP peab projekti ellu viima vastavalt heaks kiidetud taotlusele ning taotlus on siduv nii eesmärgi kui kulude osas (programmi käsiraamatu punkt 4.4, toetuslepingu art 3 punkt 2). Kui vajadus ressursside järele oluliselt muutub (suureneb või väheneb), siis on tegemist taotluse muutmisega ja ilma programmiasutuse heakskiiduta ei või muudatust rakendada. Kaebajal oli kohustus teavitada KA-d või ÜS-i personalikuludega seotud muudatusest, sest tegemist oli eelarvekava muutmisega (toetuslepingu art 6 punkt 2). Kaebaja esitatud 14.07.2017 aruanne pole muudatustaotlus.
9.3.Kui kaebaja vajadus inimressursi järele vähenes (töömahtu vähendati), siis taotluses toodut arvestades pidanuks ka personalikulud ja väljamakstava toetuse suurus vähenema. Selleks, et kasutada vähendatud töömahu juures sama suuri personalikulusid, pidanuks kaebaja saama KA-lt, ÜS-ilt või seirekomisjonilt nõusoleku. Kaebaja selgitustest nähtub, et väiksema töömahu kasutamine ei seadnud projekti eesmärkide täitmist ohtu. Programmi käsiraamatu punkti 7.7 järgi tuleb aga muudatustaotlus esitada ka juhul, kui muudetakse tegevusi, mis ei ohusta projekti eesmärkide saavutamist. Seega on kaebaja igal juhul rikkunud kohustust esitada projekti muudatustaotlus.
9.4.Kaebaja ei kasutanud projekti elluviimisel personalikulusid taotluses märgitud proportsioonis ning erinevus on märkimisväärne. Programmi käsiraamatu punkti 6.2.2.1 alapunktist 2 (lk 55) nähtuvalt on toetuse taotluse kvaliteedi puhul üheks hinnatavaks kriteeriumiks eelarve, mis moodustab hindest 20%. Eelarve juures hinnatakse mh seda, kas projekti eelarve on projekti eesmärgi ja tegevustega võrreldes mõistlik ja kulutõhus ja see on toetuse saamise üheks eelduseks.
5 (16)
Taotluses töömahu ja personalikulude väljatoomine võimaldab hinnata personalikulude mõistlikkust. Kui töömaht või personalikulude jagunemine töötajate vahel oleks ebaoluline, siis puuduks vajadus üldse taotluses töömahtu välja tuua. Samuti, kui toetuse saajal oleks võimalik neid kulusid pärast taotluse heakskiitmist suvaliselt muuta, sh muuta need ebamõistlikeks või mittekulutõhusateks, siis ei oleks see kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega (määruse nr 2018/1046 art 188 punkt a). Erinevus 2,78 korda on suur ja tekitab tõsise kahtluse, kas seirekomisjon oleks kiitnud kaebaja projekti üldse heaks ja otsustanud seda rahastada.
9.5.Võttes arvesse EL määruses ja programmi käsiraamatus kehtestatud reegleid, mis mh näevad ette, et kulud peavad olema mõistlikud, st mitte ületama turu keskmist hinda, tuleb vahendeid kasutada läbipaistvalt ja säästlikult ning ELi projekti juhtimisest tulenevaid lisatasusid või palga muudatusi tuleb hinnata usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetest lähtuvalt. Kaebaja ei järginud algselt kavandatud projekti eelarvet ja oli tegelikult maksnud välja märkimisväärselt kõrgemad personalikulud: see tähendab, et projekti elluviimiseks vajalik tegelik töökoormus oli kavandatust palju väiksem, kuid personalikulude eelarvet ei muudetud. Kaebaja personalikulud ei vastanud heakskiidetud taotluse eelarve struktuurile (STS2014_2020 § 54 lg 2, toetuslepingu art 2 lg 4, art 3 lg 3) ja toetuse arvelt mitteabikõlblike kulude hüvitamine vaieldamatult kahjustab EL eelarvet (määruse nr 2988/95 art 1 lg 2).
9.6.Vastustaja põhjendas 25%-list finantskorrektsioonimäära FKO-s eelkõige lk 5-6, ja kaalus ka 5% või 10% korrektsioonimäära kasutamist. Kuid mitte ainult personalikulud ei ole töökoormuse muutumise tõttu põhjendamatud, vaid JP esitas ka taotluses eksitavat teavet, projektijuhtimise töötajate lepingud ei vastanud taotluses ette nähtule, ja eelarvet ei olnud muudetud, et kajastada õigeid andmeid töökoormuse kohta. Need asjaolud muudavad eeskirjade eiramise tõsiseks ja seetõttu ei ole põhjendatud 5% või 10% korrektsioonimäära kohaldamine. Sobiv finantskorrektsiooni määr on 25%. JP ei teavitanud KA-d ega ÜS-i valedest andmetest ei toetuslepingu sõlmimise ega projekti rakendamise ja auditeerimise käigus. JP järgis enda personalipoliitikat, kuid ei võtnud taotluse esitamisel arvesse tegelikku palgataset, programmi käsiraamatu nõudeid, kui märkas taotluses eksitavat teavet ja ei muutnud ametlikult taotlust. Finantskorrektsiooni määra on ammendavalt põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Asja õigeks lahendamiseks võtab kohus materjalidesse haldusasjas 3-19-2089 vastustaja poolt 07.09.2020 esitatud dokumendi „Programme manual 2016 02 23.pdf“ ehk programmi käsiraamatu 23.02.2016 kehtinud redaktsioonis. Nimelt kaebaja käitumise hindamisel on oluline lähtuda käsiraamatust sellisel kujul, nagu kaebaja seda kasutas (vt ka haldusasjas 3-19-2089 tehtud Tallinna Halduskohtu 25.09.2020 otsuse4 punkt 15). Edaspidi programmi käsiraamatule viidates täpsustab kohus, kas mõeldud on 23.02.2016 või hetkel kehtivat redaktsiooni.
11.Kaebus jääb rahuldamata.
12.Kohus nõustub FKO5 ja vaideotsuse6 põhjendustega neid kõiki kohtuotsuses kordamata (halduskohtumenetluse seadustiku ehk HKMS § 165 lg 2). Vaidlustatud FKO on nii formaalselt kui materiaalselt õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Kui kohus FKO või vaideotsusega mõnes küsimuses täielikult ei nõustu, siis märgitakse seda eraldi. FKO-le ja vaideotsusele viitamisel kasutab kohus nende tõlgitud versioonide leheküljenumbreid. Kaebusega esitatud lisa 5. Kaebusega esitatud lisa 1, mis hõlmab nii originaalotsust kui ka FKO eestikeelset tõlget.
Kaebusega esitatud lisa 3, mis hõlmab nii originaali kui ka vaideotsuse eestikeelset tõlget.
6 (16)
13.Kaebaja ja Rahandusministeeriumi vahel sõlmitud toetuslepingu kohaselt eraldati kaebajale ERF-i vahenditest 998 697,36 eurot projekti „Rohelised rööpad“ elluviimiseks perioodil 01.03.2017–30.04.2019. Vaidlustatavas 21.04.2021 FKO-s leidis korraldusasutus RTK, et projektile mõeldud summa on osaliselt abikõlbmatu, pidades kaebajale makstavast ERF-i toetusest kinni 20 159,72 eurot. Lühidalt on probleem selles, et kaebaja märkis toetust taotledes ning 23.07.2017 muudatustaotlust arvestades projekti tööjõu mahuks (töökoormuseks) kokku 2,45 (2,2 + hilisem 0,25 finantskoordinaatori osas)7 ehk 10 642,80 töötundi, kuid projekti elluviimiseks töötajatega sõlmitud töölepingute järgi kujunes tegelikuks töökoormuseks vaid 0,85 ehk 3703 töötundi, samas kui personalikulud jäid sisuliselt samaks (taotletud 113 520 eurot vs töölepingute järgne summa 113 467,68 eurot). Pooled vaidlevad, kas ja kuidas pidanuks kaebaja programmi ametiasutusi töökoormuse muutusest teavitama ja kas kaebaja pidi esitama projekti muudatustaotluse ning kas kaebaja on toime pannud sellise rikkumise või rikkumised, mis õigustaks finantskorrektsiooni määras 25%.
14.Alustuseks märgib kohus, et 16.12.2021 kohtuistungil selgitatu kohaselt (alates 13:40) tuleb eristada erinevaid programmi ametiasutusi ja aruandeid. Projektiga seoses on finantskontrolli ametiasutusi kaks – üks on Lätis (asjaolude kirjelduses viidatud Läti FK) ja teine Eestis (Riigi Tugiteenuste Keskus esmatasandi finantskontrolli ametiasutusena). Lisaks eelnevale on Riigi Tugiteenuste Keskus ka korraldusasutus ja ühissekretariaat. Läti partnerite osas teostab finantskontrolli Läti FK, kuid mitte RTK (Eesti finantskontrolli asutusena). Ka auditi viis läbi Läti FK, kuid seda tegi teine osakond võrreldes sellega, mis teostas finantskontrolli. Kõik asutused on oma tegevuses iseseisvad ja sõltumatud ning nende kontrollieesmärgid on erinevad. RTK ÜS-i/KA-na ei sekku esmatasandi finantskontrolli. Partneraruanne on kuluaruanne, kus sisaldub tegevuste kirjeldus, ning seda kontrollib Läti ühingu puhul Läti FK. Partneraruannete pinnalt tehakse eduaruanne (arenguaruanne), mida kontrollitakse ühissekretariaadi poolt. Eduaruande puhul hinnatakse eelkõige projekti eesmärkide täitmist ja vaid kahtluste korral võidakse kontrollida ka kulude tasandit. Praktikas, kui esmatasandi finantskontrollil tekib küsimusi mõne tegevuse või kulu vastavuses, siis pöörduvad nad nõuande saamiseks ÜS-i poole.
15.Puudub vaidlus, et projekti raames sõlmitud töölepingute alusel olid isikute töökoormused toetuse taotluses märgitutest erinevad. Riigi koordinaatori, riigi projekti finants- ja IT juhi ning riigi projekti turundus- ja PR spetsialisti taotluses märgitud töökoormused olid 60%, riigi projektispetsiifilise raamatupidaja töökoormus 40% ja finantskoordinaatori töökoormus 25%. Kokku moodustas see 2,45 täistööajaga töökohta.8 Tegelikult sõlmitud töölepingute järgi kasutati projekti elluviimisel aga kokku ainult 0,859 täistööajaga töökohta. Taotluses märgituga samaks jäi vaid finantskoordinaatori 25% töökoormus. Nagu FKO lk-l 4 selgitatud, siis personalikulud sisuliselt ei muutunud ehk töölepingulised summad hõlmasid taotletud personalikuludest 99,9% (113 520 vs 113 467,68 eurot).
16.Kohus nõustub eelneva põhjal haldusasjas 3-19-2089 tehtud 25.09.2020 otsuses (punkt 19) esitatud seisukohaga, et kuigi taotluses ei olnud välja toodud konkreetseid töötasu määrasid (tunnitasusid), siis kui kaebaja vähendas projekti elluviimiseks kasutatavat tööjõumahtu kordades ja palgafond jäi praktiliselt samaks, on sisuliselt tegemist töötasu suurendamisega. Kohus täpsustab aga praeguses asjas, et töömahtude/töötundide muutus oli 2,87 või 2,88-kordne, mitte Vt kaebusega esitatud lisa 6 (väljavõte eelarvest nii eesti kui inglise keeles). Vt kaebusega esitatud lisa 6 tabeli viimast lahtrit.
Vt FKO lk 4; kaebuse kohaselt 0,88 täistööajaga töökohta. Kohus lähtub FKO-s märgitust (0,85), sest kaebaja pole esile toonud, et see oleks väär, ning samas on kaebaja kaebuse lk 2 kohaselt esitanud „orienteeruvad“ töökoormused, millest võibki tuleneda erinevus FKO-s märgituga.
7 (16)
2,78-kordne (töötunnid 10 642,80/3703=2,87; 2,45/0,85=2,88). Õige on vastustaja seisukoht, et kui isik saab väiksema töötundide arvu eest sama suurt palka, kui oleks pidanud saama suurema töötundide arvu eest, siis tähendab see, et tema tunnitasu suurenes. Järelikult ei kasutanud kaebaja projekti elluviimisel personalikulusid taotluses märgitud proportsioonis ja vastustaja etteheide personalikulude erinevuse osas on põhjendatud (vt ka FKO lk-d 2 ja 3). Ehk formaalselt on õige kaebaja väide, et taotluses ei küsitud tunnitasu suurust, vaid töökoormust, kuid töökoormuse ja palgafondi muutunud suhtest järeldub siiski töötasude suurenemine võrreldes taotluses esitatuga.
17.Määrava tähtsusega ei ole, millal kaebaja palgamäärasid muutis või muutunud määrasid fikseeris, vaid tähtis on palgatasemete vahe taotluses ja tegelikes töölepingutes. FKO-s (lk 2) on küll käsitletud dokumendi „Palga ja muude kulude hüvitamise eeskirjad Vidzeme Turismiassotsiatsioonis“ („Vidzemes tūrisma asociācijas darba samaksas un citu izdevumu atlīdzības nolikums“) ajakohastamist 02.01.2017 ja seostatud seda tööhõivepoliitika muutumisega, kuid samas selgub FKO-st ka RTK arusaamine kaebaja personalipoliitika olukorrast. Nimelt FKO lk-l 3 selgitatakse, et „VTA selgituste põhjal järeldab KA, et 2016. aasta aprillis kehtestati organisatsioonitasandi personalipoliitika, mille kohaselt kasutati erinevate projektidega tegelevate töötajate puhul fikseeritud tunnitasusid. Seda poliitikat rakendati VTA CHRISTA projekti töötajatega töölepingute sõlmimisel. VTA-s on alates 2016. aasta aprillist de facto kasutusel olnud palgamäärasid käsitlev personalipoliitika vormistati dokumendi ajakohastamisega „Vidzemes tūrisma asociācijas darba samaksas nolikums“ 2. jaanuaril 2017. KA nõustub VTA-ga, et tuleb vältida erinevaid tunnitasusid sama töölepingu raames.“. Seega RTK mõistis, et 02.01.2017 fikseeriti juba 2016. aasta aprillist saadik rakendatud personalipoliitika ning sellega on FKO tegemisel arvestatud. Ometi ei muutnud eelnev RTK järeldust finantskorrektsiooni tegemise aluste esinemise osas, sest tegelik palgatase ei vastanud taotluses esitatule. Ka asjaolu, et 2,87(/88)-kordne erinevus töökoormuses ja sellest tulenevalt töötasudes võis olla tingitud inimlikust eksimusest, mille täpseid põhjuseid ei olnud ega ole enam võimalik välja selgitada, ei muuda taotluse ja tegelikkuse ebakõla olematuks. Kaebaja selgitused on vastuolulised, sest ühest küljest rõhutatakse projekti tavapärasest suuremat keerukust, millega õigustada suurenenud tunnitasusid, kuid teisalt tekib küsimus, kuidas oli keerukat projekti võimalik läbi viia niivõrd ulatuslikult vähendatud töötundidega (vt ka FKO lk-d 2 ja 3, kus mainitakse vastuolu keerukusega, istungil kaebaja selgitused 14:09:36–14:10:43). Mis puudutab seda, kuidas taotluse rahuldamisel ei mõistetud, et taotluses olid tunnitasud liiga madalad (ehk justkui asutused pidanuks kaebaja vea kohe avastama), selgitas kohus istungil, et taotluse järgi arvutatud keskmine tunnitasu oli 10,67 eurot (113 520/10 642,80) ning see ei olnud kuigi erinev Läti keskmisest 9,12 eurot (alates 14:10:47). Kohtu hinnangul Läti keskmist arvestades ei pidanud taotluse rahuldamisel tekkima kahtlust, et taotluses on viga, ning oli igati mõistlik lähtuda sellest, et kaebaja töötajate tunnitasud on mõnevõrra kõrgemad Läti keskmisest. Asjaolu, et kaebaja töötajate tunnitasud olid sel hetkel juba muudes projektides kõrgemad ning see oli fikseeritud tema personalidokumendis, oli teada kaebajale endale ning ta pidanuks taotluse esitama õigete andmetega. Siis saanuks ametiasutused projekti hindamisel arvestada kordades kõrgemate tunnitasudega, mida kaebaja tegelikkuses rakendas.
18.Kuna erinevus töökoormuses ja sellest tulenevalt palkades esines, tuleb edasi hinnata, mida pidanuks kaebaja selles olukorras tegema, et vältida teatud ulatuses personali-, kontori- ja halduskulude abikõlbmatuks muutumist. Vastustaja leiab, et kaebaja pidanuks esitama projekti muutmistaotluse, mille võimaliku heakskiitmise korral võinuks ta rakendada neid töökoormuseid ja palkasid, milles oli töölepingutes kokku lepitud. Kaebaja arvates ei pidanud ta muutmistaotlust esitama ning sisuliselt oli teavitamiskohustus täidetud Läti FK-le partneraruande esitamisega 14.07.2017, mille Läti FK 25.10.2017 kinnitas.
8 (16)
19.Kohus leiab, et kaebaja pidanuks muutusest vastustajat teavitama ning esitama muudatustaotluse, nõustudes halduskohtu otsuse 3-19-2089 punkti 25 põhjendustega. FKO-s on märgitud (lk-d 4, 9 ja 10), et toetuslepingu art 3 punkt 2 ja programmi käsiraamatu (23.02.2016) art 4.4 kinnitavad, et projekt tuleb ellu viia vastavalt heakskiidetud avaldusele ning et selle eest vastutab JP. Vastavalt toetuslepingu artiklile 6 (täpsemalt punkt 2) teavitab JP viivitamatult KA-d/ÜS-i10, kui projekti kulusid vähendatakse, kui projekti eesmärgid, tegevuskava või eelarvekava, millel käesolev leping põhineb, muutuvad või kui üks väljamaksetingimustest ei ole enam täidetud või kui ilmnevad asjaolud, mis annavad korraldusasutusele õiguse vähendada makseid või nõuda toetuse täielikku või osalist tagasimaksmist. FKO-st järeldub, et toetuslepingu art 6 punktis 2 loetletud alternatiividest paigutus töökoormuste ja sellega seonduvalt palkade muutumisest teavitamine eelarvekava muutumise alla, kuivõrd otsuses käsitletakse eelarve (eelarverea „Personalikulud“) ja tegelike personalikulude erinevust (nt lk 3). Vaideotsuse lk-l 6 märkis vastustaja selgelt, et käesoleval juhul oli taotleja kohustatud teavitama KA-d või ÜS-i personalikulude muutmisest, kuna tegemist oli eelarvekava muudatusega, ja seda seisukohta kordas vastustaja vastuses kaebusele ning kohtuistungil (14:42:35). Asjaolu, et vaideotsuses (lk 6) esitas vastustaja toetuslepingu art 6 punkti 2 sõnastuse selliselt, et JP peab „viivitamatult teavitama KA-d/ÜS-i igast muutusest toetuste aluseks olevates eesmärkides, tegevuskavas või eelarvekavas“, on ebaoluline, sest selle toetuslepingu sätte kontekstis sõna „iga“ lisamine sätte tähendust vähemalt praeguses asjas ei muuda. Ka lisatud sõnata „iga“ tuleb hinnata, kas tegemist oli eelarvekava muutusega ning kuidas tuli selle puhul toimida.
20.Kohus ei nõustu kaebajaga, et programmi käsiraamatu11 ptk-st 7.8 tulenevalt ei pidanud kaebaja muudatustaotlust esitama. Kohtu hinnangul ei saa käsiraamatu ptk-st 7.8 tuletada, et ühelgi selles peatükis loetlemata juhul ei tule muutmistaotlust esitada. Selles on loetletud teatud juhtumeid, kuid toetuslepingu art 6 punkti 2 ja kehtiva käsiraamatu ptk 7.8 koosmõju arvestades tulnuks eelarvekava 2,87-kordse muutuse osas esitada muutmistaotlus, kui võrrelda, et analoogsed olukorrad, nt taotlus muuta partneri kogueelarvet rohkem kui 30%, otsustab seirekomitee. Samuti otsustab ÜS eelarve ümberjaotamise taotluse üle, mis ületab 10% eelarve paindlikkuse reeglit ja ei mõjuta negatiivselt projekti eesmärkide saavutamist. 10% eelarve paindlikkuse reegel tähendab, et eelarveridu on lubatud ületada kuni 10% ilma ametlikku eelarve ümberjaotamise taotlust esitamata, kuid projekti ja partnerite kogueelarveid ei tohi ületada.12 Kui esialgu plaanitud töökoormus oli 10 642,80 tundi ja reaalsuseks kujunes 3703 tundi, siis on vahe taotluses märgitud töökoormusega 65%, samas kui personalikulude eelarverida jäi samaks. Kui võtta indikatsiooniks, et muudatustaotlused tuleks esitada 10%-liste ja üle 30%-liste erinevuste puhul, siis on 65% erinevus piisavalt suur, et esitada muudatustaotlus. Kohus nõustub kaebajaga, et tema juhtumi puhul pole tegemist otseselt eelarve ümberjaotamisega üle 10% ulatuses ega ka kogueelarve muutusega üle 30%, kuid eelarves toimus oluline muudatus töötundide ja palgataseme suhetes. Kusjuures muudatustaotluse esitamise kohustust ei mõjuta asjaolu, et muudatuse tegemine ei ohusta projekti eesmärkide saavutamist13, nagu märkis halduskohus ka haldusasja 3-19-2089 otsuses (punkt 25). Seega kohus on seisukohal, et kui eelarvesiseselt toimub nii oluline muudatus, tuleb selle kohta esitada ka vastav taotlus ja saada muudatusele heakskiit, ja see on kooskõlas programmi käsiraamatu eelarvemuudatuste peatüki loogikaga, et suuremad eelarvekavalised muudatused nõuavad muudatustaotlust. Vastustaja 24.09.2021 esitatud toetuslepingus KA/JS, milles JS tähendab ühissekretariaati (Joint Secretariat, vt programmi käsiraamatu lk 7).
Siin on kaebaja mõelnud kehtivat käsiraamatut, mis on kättesaadav https://estlat.eu/assets/upload/For%20projects/Manuals_092020/Programme%20manual%201st%20call_Updated% 20in%20September%202020.pdf Käsiraamatu 23.02.2016 redaktsioonis oli tegemist ptk-ga 7.7.
Vt ka FKO lk 5, vaideotsuse lk 6.
Vt programmi käsiraamatu 23.02.2016 redaktsiooni ptk 7.7 ja hetkel kehtiva käsiraamatu ptk 7.8.
9 (16)
21.Leides, et kaebaja juhtumi puhul oli kohustus esitada muudatustaotlus ehk kehtiva programmi käsiraamatu ptk-s 7.8 (ja 23.02.2016 käsiraamatu ptk-s 7.7) sisalduv loetelu ei ole ammendav, on kohus ka seisukohal, et kaebajalt nõutava muudatustaotluse osas on asjakohane vastustaja viide, et „kõik muud taotlused võib esitada ÜS-ile hiljemalt enne viimase arenguaruande heakskiitmist ÜS-i poolt“ (FKO lk 5, vaideotsuse lk 5). Kohtu hinnangul ei ole 2,87-kordse töömahu muutuse osas muudatustaotluse esitamine pelgalt bürokraatia, sest see mõjutas siiski oluliselt eelarvekava, kuna tööjõu hind kerkis võrreldes taotlusega märkimisväärselt. Kui TTATK-d ja personalikulud oleks võrdeliselt vähenenud, siis võiks arutleda, kas muudatuse taotlemine olnuks vajalik. Ei saa nõustuda kaebajaga, et oluline on vaid tööjõukulude eelarve järgimine. Tähtis on ka töömahu ja personalikulude tasakaal, sest vastasel juhul poleks taotluses personalikulude eelarve ja töömahu lahtrite täitmisel mõtet. Asjaolu, et praegusekski ei ole programmi käsiraamatusse, sh ptk 7.8 loetellu, lisatud kaebaja juhtumile sarnast olukorda, ei tähenda, et kaebaja osas oleks jõutud valedele järeldustele.
22.Mis puudutab personalikulude ja TTATK-de indikatiivsust, siis selles osas esitas halduskohus asja 3-19-2089 otsuses põhjalikud põhjendused ja kohus nõustub nendega ka praeguses asjas. Haldusasja 3-19-2089 otsuses (punkt 21) märgiti, et programmi käsiraamatu (23.02.2016) punktis 5.3 ei ole projekti eelarvetabelit (6 eelarverea ning 2-4 tööpaketi ja aruandlusperioodi kohta) nimetatud indikatiivseks. Indikatiivne on üksikasjalikum eelarvetabel (eelarve alamread), kus on näidatud eelarve jagunemist erinevate eelarveridade ja tööpakettide kaupa 14. Seega on indikatiivseteks näitajateks kaebaja taotluse lk-del 55-58/15915 toodud eelarve alamridasid kajastavate tabelite andmed, mitte lk-l 55/159 toodud üldine eelarvetabel. Ka lk-l 55/159 eelarvetabeli all toodud lahter „Töötajate ametikohtade loetelu, nende peamised ülesanded ja partneri heaks projekti raames täiskohaga töötavate töötajate arv“ ei võimalda järeldada, et taotluses välja toodud töömahud oleksid indikatiivsed. Programmi käsiraamatu (23.02.2016) ptk 7.7 järgi on eelarve jaotus tööpakettide vahel indikatiivne ja seetõttu ei ole vaja rahastuse ümberjaotamiseks tööpakettide vahel muudatuste tegemist taotleda16. Viidatud selgitus võimaldab projekti sees erinevate tööpakettide vahel eelarvekulusid ümber jaotada (nt teha mingeid tegevusi planeeritu asemel teisel ajaperioodil), mitte aga suurendada varem näidatud personalikulusid mitmekordselt või vähendada taotluses näidatud töökoormust mitmekordselt, jättes samas personalikulud muutmata. Selle põhjendusega on kooskõlas ka kaebuse lk-l 17 punktis 12 viidatud programmi juhendmaterjalis “Projektitaotluse vormi täitmise juhised”17 lk-lt 29 nähtuv, et „Tööjõukulude indikatiivse eelarve lisamiseks vastava(te)sse tööpaketti(desse) vajutage “*“ ja siis avaneb uus aken /... /“, sest tööpaketid ongi indikatiivsed tähenduses, et nende vahel võib rahastust ümber jaotada. See ei tähenda, et töökoormuseid ja ametikohti võiks oma suva järgi muuta, millest kaebaja on samuti teadlik, sest ta on projekti käigus taotlenud 23.07.2017 uue ametikoha (finantskoordinaatori) jaoks personalieelarve suurendamist (vahendite ümberjaotamise teel). Kohus nõustub, et uue ametikoha lisamine koos personalikulude eelarve suurendamisega ei ole samane töömahtude ja palkade muutumisega personalikulude eelarve
The project budget is divided between 6 budget lines, two to four work packages and reporting periods with duration of four months. The budget table in the application form describes the budget of the whole project. In addition, the partners must fill in a more detailed indicative budget table, which shows each partner’s budget division between budget lines and work packages.
Vt lk numbreid lehe allääres.
Budget division between work packages is indicative, therefore it is not required to submit a request for changes for re-allocating finances between work packages.
piirides, kuid see näitab samuti, et ametikohtade kirjeldused ja töömahud on olulised ega ole suvaliselt muudetavad.
23.Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et 14.07.2017 Läti FK-le partneraruande esitamine koos isikutega sõlmitud töölepingutega (millest nähtusid tegelikud töötunnid ja palgad)18 ei ole võrdsustatav KA/ÜS-i teavitamisega, mida nõuab toetuslepingu art 6 punkt 2 (FKO lk 9). Läti FK ei ole KA/ÜS, vaid selleks on RTK. Asjaolu, et kahtluste korral saanuks Läti FK küsida nõu RTK-lt, ei muuda partneraruande esitamist kaebajapoolseks RTK teavitamiseks Läti FK kaudu. Samuti partneraruande kinnitamine Läti FK poolt ei kujuta endast heakskiitu muudatustele, sest esiteks ei olnud see asutuseks, kelle suhtes tuli teavitamiskohustust täita ja kes saaks aktsepteerida muudatustaotlusi. Teiseks kaebaja esitatud kirjavahetuse19 põhjal nähtub kohtule, et Läti FK ei tegelenud finantskontrollis otseselt sama probleemiga, mille alusel kaebajale FKO tehti. Kaebajalt küsiti 14.08.2017 projektiga seotud töölepingutes näidatud tunnitasu määrade põhjendusi ning kaebaja vastas 30.08.2017, et „Tunnitasu määrade arvestamise aluseks on varem sõlmitud töölepingud, mis (tunnitasu määrad) on kõigi Interreg projektide puhul samad (hetkel 3 projekti). Lisaks, tunnitasu sisaldab lisaks töötasule ja töötaja poolt makstavatele maksudele ka tööandja poolt makstavaid sotsiaalkindlustus- ja teisi makse. Lisame organisatsiooni palgareeglistiku.“ Nähtub, et suhtluses Läti FK-ga ei käsitletud teemat, et töömahud on võrreldes taotluses esitatuga muutunud, st Läti FK seda ei küsinud ning kaebaja ka ei selgitanud. Sellest, et Läti FK esitas küsimuse tunnitasude kohta, ei järeldu, et asutus oli tuvastanud lahkheli töömahtudes ja palkades. Nagu eespool märgitud, kuuluvad palkade osas kohaldamisele omad reeglid (nt, et ühe töötaja töölepingutes tuleb rakendada ühtset tunnitasu), ja Läti FK küsimus võiski olla ajendatud nende reeglite järgimise kontrolli vajadusest. Usutav on ka vastustaja poolt kohtuistungil antud selgitus, et Läti FK-l võis olla keeruline tuvastada probleemi töömahtude ja palga erinevustes, sest töömaht võis ühest perioodist teise natuke muutuda, olles ühel perioodil suurem ja teisel väiksem ja seetõttu on finantskontrollil nelja kuu vältel seda kokkuvõtet keerulisem teha. See tähendab, et aasta lõikes saab vaadata, kuidas see taotlusega vastavuses on (alates 14:36:15).
24.Kaebaja tugineb Läti FK ja ÜS-i kommentaaridele auditi nr 35-2018/12/DR lõpparuandes (15.01.2019)20, leides, et need kinnitavad kaebaja arusaama õigsust, et TTATK-de muutuse osas ei pidanud muudatustaotlust esitama. Nende asutuste kommentaarid auditimenetluses on antud tagantjärele ning kaebaja ei saanud RTK-d teavitamata ning muudatustaotlust esitama jättes kommentaaridele tugineda, kuna sel hetkel polnud neid olemas. Audit viidi läbi perioodil 23.05.2018-15.01.2019 ja alles selle käigus esitasid Läti FK ja ÜS oma kommentaarid, mis nähtusid lõpparuandest. Vastustaja selgitas istungil (alates 14:45:55), et asutustes oli tol ajal päris palju arutelusid, kuidas olukorda tõlgendada ja auditiaruandele arvamuste juurde kirjutamine toimus hetkel, kus oli alles aktiivne arutelude periood. Pärast seda hakkas KA olukorraga tegelema, dokumente vaatama ja koostööd tegema ÜS-iga ja riikide esindajatega ning tulemuseks oli ikkagi finantskorrektsioon, kuna tegu oli rikkumisega. Arvestades, et asutused on üksteisest sõltumatud, siis ei ole Läti FK ja ÜS-i kommentaarid kohtu hinnangul määravad ja KA programmi elluviimise abikõlbulikkuse eest vastutava asutusena pidi lõppastmes otsustama, kas on alus FKO tegemiseks. Muidugi on kahetsusväärne, et programmiasutused ei olnud asjas üksmeelel ning et kaebajale võis ka Läti FK juures kontrolli läbimisel tekkida ootus, et TTATK-de ning palkadega probleeme ei teki, kuid see ei muuda rikkumist olematuks ega FKO-d alusetuks. Lugedes auditi lõpparuandest21 kaebaja viidatud kommentaare, siis kohtu hinnangul ei ole Läti FK Kaebusega esitatud lisad 10a-10e. Kaebusega esitatud lisad 11 ja 12 koos osaliste tõlgetega.
Kaebusega esitatud lisa 4, sh tõlge.
Tõlke lk 4.
11 (16)
kommentaarist (punkt 1.1) üheselt selge, et 1. partneraruande finantskontrolli ajal 2017. aasta suvel-sügisel oleks palgataseme muutust hinnatud. Kuigi mainitud on nii koormuse ebaühtlast jaotumist projekti alguskuudel kui ka seda, et konkreetset tunnitasu polnud taotlusvormis määratud, siis ei kommenteerita asjaolu, et palgad olid esialgsega võrreldes mitmekordistunud. Läti FK seisukoht, et kui projekti on võimalik ellu viia väiksema töökoormusega, on kulud ka muutunud töökoormuse korral abikõlbulikud, käsitleb olukorda üldistatult ega ütle midagi selle kohta, kas ka personalikulud pidanuks proportsionaalselt vähenema, mitte kasutatama sisuliselt ära kogu personalieelarvet (seda on selgitatud ka istungil alates 14:46:45). FK kommentaaridest võib järeldada, et tunnitasu suuruses eraldi probleemi ei nähtud. Siiski ei ole käsitletud töömahtude ja tunnitasude suhet, mis oluliselt muutus ning mis ongi FKO põhjuseks. ÜS-i kommentaaris (lõpparuande osalise tõlke lõpus) tegeldi konkreetsemalt TTATK-de ja palgatasemega ning leiti kaebaja selgitused olevat legitiimsed, mistõttu ei toetanud ÜS kulude abikõlbmatuks tunnistamist. Samas nähtub ka ÜS-i kommentaaridest, et TTATK-de muutuse ja palgataseme osas eraldivõetuna ei tehta etteheiteid, kuid seda teemat, kas töötundide ja palga omavahelise suhte olulisel muutusel pidanuks esitama teavituse muudatustaotluse vormis, pole käsitletud. ÜS märkis hoopis mh, et ei hinda finantskontrolli ametiasutuse kontrolli järel uuesti töökoormust ja personalikulude kavandatud eelarvet. Kokkuvõtvalt, kuigi ametiasutused on olnud mõneti erinevatel seisukohtadel või hinnanud olukorda erineva põhjalikkusega, siis ei tähenda see, et RTK/KA lõppjäreldused kaebaja rikkumise osas oleksid väärad.
25.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et toetuslepingu art 6 punkti 2 järgse teavituse esitamata jätmine oli kaebaja risk. Toetuslepingus ei sätestata künniseid, mille kohaselt alla teatava määra muudatuste tegemisel ei pea teavitust esitama, vaid eelarvekava muutumisel on kohustus teavitus esitada. Kui kaebaja lähtus sellest, et tegemist polnud programmi käsiraamatu (23.02.2016) ptk-s 7.7 kirjeldatud muudatustaotluse esitamise juhtumiga ja sellest, et Läti FK kinnitas tema 1. partneraruande oktoobris 2017, siis oli see tema valik. Kaebaja saanuks teavitada otse RTK-d ja temaga konsulteerida, kui projekti jaoks töölepingute sõlmimisel selgus, et töömahud ja palgad ei ole projekti toetustaotlusega kooskõlas. Kohus peab oluliseks rõhutada asjaolu, millele on ka FKO-s viidatud (lk 6), et kaebaja ei esitanud teavitust isegi toetuslepingu sõlmimisel, ehkki muutunud töökoormuste ja palkadega töölepingud olid juba 01.03.2017 seisuga sõlmitud ning toetusleping sõlmiti 07.06.2017. Ehk kaebaja pidi siis juba olema teadlik veast taotluses, kuid ometi sõlmiti leping mainimata seda, et kaebaja ei käitunud kooskõlas heakskiidetud taotlusega. Lisaks, kohtule ei nähtu tõendeid kaebuse lk-l 14 punktis 17 esitatud väite tõendamiseks, et 2019. aasta mais kinnitas RTK/ÜS-i programmikonsultant, et taotluses ja töölepingutes sisalduvate TTATK-de mittevastavus ei nõua muutmistaotluse esitamist. Kuid kui see nii oli, toimus konsulteerimine programmikonsultandiga alles pärast auditi läbiviimist ning sellest ei saanud kaebaja lähtuda varasemal ajal. Samuti ei näita programmikonsultandi seisukoht seda, et ka palgatasemete olulise kasvu korral ei pea muudatustaotlust esitama.
26.Kaebaja leiab ka, et ametiasutustel oli piisavalt aega temalt muudatustaotlust nõuda või temaga konsulteerida, kuid seda ei tehtud ning samuti ei võetud enne auditit, auditi ajal ega pärast temaga ühendust, et selgitada teistlaadi teavitamise vajadusest kui seda oli partneraruande esitamine. Vastustaja selgitas istungil (alates 14:25:04), et nad ei saanud kaebajat taotluses esinenud vea osas nõustada, kuna sellest ei oldud enne auditit teadlikud. Selgitus on kooskõlas asja materjalidega, millest ei nähtu, et kaebaja oleks ühtki ametiasutust otseselt teavitanud sellest, et töömahud ja -tasud taotlusega võrreldes muutusid. Samuti selgitati vaideotsuses (lk 4), et pärast auditiprotsessi algust oli hilja TTATK-sid muuta, kuna selles etapis parandab eeskirjade eiramise finantskorrektsiooniga KA.
12 (16)
27.Kaebaja väidab vastustaja põhjenduste puudulikkust selles, kas kvaliteedihindamisel analüüsitakse TTATK-sid ja palgataset ehk kas kaebaja viga võis taotluste hindamist ja toetussumma jagamist mõjutada. Vastustaja märkis FKO-s (lk 2), et eelarve hindamine annab 20% projekti hindamise tulemustest, ja ka eelarverida „Personalikulud“ kuulub eelarve alla. Järelikult on personalikuludes arvestatud TTATK-sid ja töötasusid võimalik eelarve hindamisel analüüsida (vt ka FKO lk 9 lõpp ja 10 algus). Piisavad põhjendused kvaliteedihindamisse puutuvalt on esitatud ka vaideotsuse punkti 9 alapunktis 1.1 ning kohus ei korda neid. Oluline on esiteks, et kaebaja vea mõju kvaliteedihindamisele ei ole FKO peamine alus ning teiseks, et eelarve hindamine käigus saab hinnata ka tegevuste ja kulude suhte mõistlikkust, millega ongi kaebaja juhtumi puhul tegemist (tegevuste teostamisel töötundide suhe palgaga). Ka asjas 3-19-2089 tehtud otsuses (punkt 22) selgitas kohus põhjendatult, et eelarve juures hinnatakse mh seda, kas projekti eelarve on projekti eesmärgi ja tegevustega võrreldes mõistlik ja kulutõhus. Seega on mõistlikud ja kulutõhusad eelarvekulud toetuse saamise üheks eelduseks. Taotluses töömahu ja personalikulude väljatoomine võimaldab hinnata personalikulude mõistlikkust. Kui töömaht või personalikulude jagunemine töötajate vahel oleks ebaoluline, siis puuduks vajadus üldse taotluses töömahtu välja tuua.
28.Kohus märgib, et auditi lõpparuandes kajastuvas ÜS-i kommentaaris ei sisaldu erinevalt kaebaja väidetust kinnitust, et projektitaotluste kvaliteedihindamise käigus üksikute projektipartnerite TTATK-sid ja palgataset ei hinnatud, sest sellise hindamise metoodika puudus (kaebuse lk 16 punkt 9). ÜS-i kommentaaris on vaid märgitud, et puudub kokkulepitud metoodika konkreetsete töötajate palgatasemete hindamiseks konkreetsetes organisatsioonides, kuid ei kinnitata, et seetõttu palgatasemeid või töökoormuseid eelarve hindamisel üldse analüüsida ei saaks. ÜS-i lause, et „Seetõttu ei hinda ühissekretariaat uuesti töökoormust ja personalikulude kavandatud eelarvet“ puudutab seda, et nimetatud hindamine on eelkõige finantskontrolliasutuse ülesanne ja ÜS-i poolset topeltkontrolli selles osas ei teostata. Asjaolu, et oma 2017. aasta sarnases projektis „Aiapärlid“ kasutas kaebaja sarnaseid töökoormuseid ja palgataset võrreldes „Roheliste rööbaste“ tegelike töökoormuste ja palgatasemetega ning et „Aiapärlites“ nende näitajate kohta küsimusi ei küsitud, ei kinnita samuti, et töökoormuseid ja palgataset ei hinnatud. Praegune juhtum erineb selle poolest, et taotlus ja tegelikkus olid omavahel vastuolus ning kaebaja ei järginud heakskiidetud taotlust, kuid „Aiapärlis“ seda probleemi ei esinenud.
29.Kaebaja arvates ei rikkunud ta usaldusväärse finantsjuhtimise printsiipe. FKO lk-l 8 märgitu kohaselt tähendab määruse nr 2018/1046 art 2 punkti 59 järgi „usaldusväärne finantsjuhtimine“ eelarve täitmist kooskõlas säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtetega. Vastavalt määruse nr 2018/1046 artikli 186 punkti 3 alapunktile f peavad projekti rakendamiseks kasutatavad vahendid olema mõistlikud, põhjendatud ja vastama usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele, eelkõige säästlikkuse ja tõhususe osas. Kohus mõistab, et kaebaja püüdis järgida reeglit, et sama töölepingu raames tuleks vältida erinevaid tunnitasusid (programmi käsiraamatu punkt 5.3.1), st kuna varasemates 2016. aasta töölepingutes kasutati juba tunnitasusid 20-40 eurot, siis pidanuks ka „Roheliste rööbaste“ projekti tunnitasud sellega kooskõlas olema. Seetõttu oligi kaebaja sõnul vajalik projektis TTATK-sid muuta, sest tasude kooskõlla viimisel personalipoliitikaga pidid töökoormused vähenema, et personalieelarvet 113 520 eurot mitte ületada. Kui aga kaebaja märkis 2016. aasta sügisel projekti toetuse taotlusesse ise kordades madalamad töötasud sellest, mis tema organisatsioonis tegelikult alates 2016. aasta aprillist kehtisid, siis tulnuks sellest nõuetekohaselt teavitada ja saada muudetud taotlusele heakskiit, mitte ühepoolselt niivõrd ulatuslikult töömahtu vähendada ja sisuliselt palku suurendada, et eelarve „klapiks“. Ainuüksi TTATK-de muutust ei olegi käsitletud usaldusväärse finantsjuhtimise printsiipide rikkumisena, vaid küsimus on töötundide ja hinna suhtes. Kuigi taotluses tunnihinda otseselt ei märgitud, oli see väljaarvutatav ja pole usutav, et taotlusesse kirjutatakse suvalisi töötunde ja suvalisi
13 (16)
personalikulude summasid, mõtlemata sellele, milliseks kujuneb töötajate tunnitasu. FKO-s (lk 2) on kaebaja rikkumine asjakohaselt kokku võetud lausega: „Projekti elluviimise meeskonna lepingulised töökoormused ei olnud sellised, nagu taotluses oli ette nähtud, ja kuna eelarvet ei olnud töökoormuse muutuste tõttu muudetud, ei ole personalikulud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimisega, välja arvatud üldise finantskoordinaatori personalikulud.“ Kohus nõustub ka vaideotsuse punkti 1.2 põhjendustega neid kordamata. Vastupidiselt kaebaja arvamusele on asjakohane seal viidatud programmi käsiraamatu ptk 5.3 joonealune märkus 15, mille kohaselt EL-i projekti elluviimisest tulenevaid palgamuutusi tuleb hinnata usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete alusel (kui need on põhjendatud nt erilise kvalifikatsiooni, ülesannete kirjelduse muutmise jms tõttu). Märkus näitab, et palgamuutuste hindamine on usaldusväärse finantsjuhtimise seisukohalt oluline teema. Kuigi kaebaja palgapoliitikas ei toimunud palgamuutust projekti ajal, siis olukord, kus tõeline töömaht erineb taotluses märgitust 2,87 korda, kujutab endast sisuliselt palgamuutust (suurendamist).
30.Kohus lisab, et küsimus ei ole selles, et tasud 20–40 eurot tunnis ei saaks olla „Roheliste rööbaste“ projekti puhul kuidagi põhjendatavad, arvestades ka, et samu määrasid on projektides „CHRISTA“ ja „Aiapärlid“ aktsepteeritud. Samuti tõi kaebaja asjakohaselt esile, et „Roheliste rööbaste“ projektis oli uue ametikohana lisatud finantskoordinaatori tunnitasu ligi 30 eurot, mis samuti kiideti heaks. Küsimus on just selles, et kaebaja rakendas neid kõrgemaid määrasid, mis ei vastanud tema toetuse taotlusele, ilma heakskiitu küsimata. Tegemist ei ole vastustaja poolt ebavõrdse kohtlemisega ühe projekti ega erinevate projektide raames, kuna probleem pole eraldi tunnihinnas, vaid kaebaja poolt töö ja tasu suhte muutmises. Kaebaja tegevus tunnitasude heakskiiduta suurendamisel pole läbipaistev ja samuti tekitab küsimuse kulude tõhususest ja mõistlikkusest, kui esialgse taotluse järgi olid töömahud suuremad ja tasu odavam, kuid hiljem justkui vajati 2,87 korda vähem töötunde, aga oluliselt kõrgema tunnitasuga.
31.Kõike eelnevat kokku võttes on kohtu hinnangul piisavalt põhjendatud, et kaebaja rikkus taotluses märgitust erinevaid töömahtusid ja töötasusid rakendades programmi eeskirju ja toetuslepingut. FKO tegemise aluseid on FKO-s piisavalt selgitatud ning kohus ei korda neid (sh eraldi pealkiri „Finantskorrektsiooni õiguslikud alused). Lisaks halduskohtu otsuses asjas 3-192089 selgitati põhjalikult kulude abikõlbmatuks pidamise ja FKO tegemise aluseid (punktid 2629).
32.Finantskorrektsiooni tegemine ja määra valimine on vastustaja kaalutlusotsus (vt ka halduskohtu otsuse asjas 3-19-2089 punkt 38). HKMS § 158 lg 3 näeb ette: „Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.“ Kaalutlusotsuse kontrollimisel tuleb kohtul juhinduda FKO ja vaideotsuse põhjendustest ja hinnata, kas need on piisavad ning ega kaalutlusreegleid pole rikutud. Kohus leiab, et finantskorrektsiooni määr 25% on vastustaja poolt piisavalt ja kaalutlusreegleid järgides põhjendatud. FKO lk-del 5 ja 6 esitati selgitused, et kaalutakse korrektsioonimäärade 5%, 10%, 25% ja 100% vahel (vt ka FK suuniseid 07.02.2020 redaktsioonis22, punkt 2). Samuti märkis vastustaja, et kaalus, kas on võimalik hinnata mitteabikõlblike kulude tegelikku summat, kuid jõudis järeldusele, et see ei ole võimalik eespool nimetatud eelarve paindlikkuse eeskirjade tõttu. Korrektsioonimäära valikul põhjendas vastustaja, miks ei kohaldatud 5%, 10% ega 100% korrektsioonimäärasid. FKO-s märgiti, et lisaks sellele, et kaebaja personalikulud olid töökoormuse muutumise tõttu põhjendamatud, tuleb
arvestada ka taotluses eksitava teabe esitamisega ja sellega, et projektijuhtimise töötajate lepingud ei vastanud taotluses ettenähtule ja eelarvet ei muudetud, näitamaks õigeid andmeid töökoormuse kohta. Eelneva põhjal leidis FKO, et eeskirjade eiramine oli tõsine (ehk vastupidiselt kaebaja väidetule on „tõsidust“ selgitatud) ning 5% ja 10% korrektsioonimäärad polnud põhjendatud, vaid rikkumisele vastab 25% korrektsioonimäär. Positiivsena arvestati seda, et projekt viidi siiski edukalt ellu ja tulemused saavutati õigeaegselt, mis on kooskõlas kaebuses märgituga, et projekt sai kõrge tunnustuse ning seda olenemata väiksema arvu TTATK-de kasutamisest.
33.Kaebaja väitis kaebuses, nagu oleks vastustaja vastuolus FK suuniste 2. peatükiga erinevate tuvastatud rikkumiste korrektsioonimäärad summeerinud. Kohus seda FKO-st välja ei loe ning nõustub vastustaja poolt istungil selgitatuga (alates 15:17:50 kaebaja küsimus ja vastus alates 15:18:38), et rikkumisi ei liidetud, vaid analüüsiti olukorda ja selle tõsidust, määrates korrektsiooniks 25%. Kõik asjaolud kogumis olid korrektsioonimäära valikul olulised ehk ei ole vaja tuvastada n-ö peamist kaebaja poolt toime pandud rikkumist (vastustaja alates 15:15:19). FK suunise punktis 2 sisalduv reegel, mida kaebaja arvates rikuti, oli järgmine: „Kui sama pakkumismenetluse käigus avastatakse mitmeid eeskirjade eiramisi, ei summeerita korrigeerimismäärasid, võttes arvesse tõsiseima eeskirjade eiramise, et otsustada korrektsioonimäära üle (kuni 5%, 10%, 25% või 100%)23.“ Esiteks reegel otseselt ei kohaldu, kuna tegemist pole pakkumismenetluse juhtumiga. Eeskirjade eiramise definitsiooniks on „liidu õiguse või selle kohaldamisega seotud liikmesriigi õiguse rikkumine, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada liidu eelarvet põhjendamata kuluartikli liidu eelarvest debiteerimise tõttu.“24 Kohtu hinnangul on sisuliselt tegemist ühe rikkumisega, mis puudutab eelarvekava õigustamatut muutmist kaebaja poolt, ning FKO-s on kirjeldatud selle rikkumise erinevaid aspekte ja asjaolusid, mida tuli kaaluda. Seega juhtumis ei olnud võimalik tuvastada „peamist rikkumist“ ega määrata ka erinevate rikkumiste individuaalseid korrektsioonimäärasid, nagu kaebaja märgib. Vastustaja selgitas istungil, et ka finantskorrektsiooni juhistest mõne konkreetse punkti 2 alapunkti esiletoomine analoogia korras ei ole asjakohane, kuna need puudutavad enamuses hankeid. Kokkuvõtvalt kohus ei tuvastanud kaebaja viidatud rikkumisi.
34.Etteheide, et vastustaja ei hinnanud korrektsioonimäära kaalumisel inimliku vea esinemist kaebaja toetuse taotluse esitamisel, on alusetu, sest istungil selgitas kaebaja, et ei tea isegi, kuidas sai selline viga taotlusesse tekkida, oletades erinevaid stsenaariume. Seega kohus ei näe, mida saanuks vastustaja selles küsimuses veel leida peale selle, et on raske hinnata, kas viga oli tahtlik või mitte (FKO lk 4 esimene lõik). Ka vaideotsuses on kaebaja vaide punktide 1.6 ja 1.9 osas vastatud, et taotleja peab olema hoolas toetuse taotluse ettevalmistamisel, rakendusetapis ja aruannete esitamisel (vt ka toetuslepingu art 3 punkt 2). Kaebaja nimetatud inimlikku viga ei selgitatud partneraruandes ega eduaruandes. Ehk teisisõnu kaebaja väitega arvestati, kuid selle osas leiti sisuliselt, et kaebaja oli hooletu. Korrektse taotluse esitamine ja vea tuvastamisel sellest teavitamine oli kaebaja vastutusel. Kaebaja märgib ka, et kuna ta ei saanud vea tegemisega ebavõrdset eelist ja see ei mõjutanud kvaliteedihindamise tulemusi, siis see viitab, et vea tegemine polnud tahtlik. Kohus käsitles eespool, et TTATK-del ja töötasudel on hindamisel tähtsus, mistõttu pole eelis siiski välistatud. Samas on vastustaja korduvalt rõhutanud, et kvaliteedihindamine pole käesolevas asjas peamine, millest järeldub, et kvaliteedihindamise tulemuse võimalikule mõjutatusele kaebaja vea poolt pole niikuinii antud erilist kaalu. Where a number of irregularities are detected in the same tender procedure, the rates of correction are not cumulated, the most serious irregularity being taken as an indication to decide the rate of correction (up to 5 %, 10%, 25% or 100%).
FK juhiste 1. punkti 1. lõik viitega määrusele nr 1303/2013 (art 2 punkt 36).
15 (16)
35.Kaebaja märgib, et vastustaja ei järginud korrektsioonimäära üle otsustamisel halduskohtu juhiseid asja 3-19-2089 otsusest (punkt 43), kus kohus viitas, et programmi ametiasutused olid ise vastuoluliselt käitunud. Kohus ei nõustu, et neid asjaolusid pole arvestatud, ehkki tuleb möönda, et vastustaja saanuks halduskohtu otsusega arvestamist selgemalt märkida. FKO-s ja vaideotsuses käsitleti, et partneraruande esitamine Läti FK-le pole samastatav teavitamise ega muudatustaotluse esitamisega ning eelnevat on kohus eespool analüüsinud. Vaideotsuses selgitati vastuseks kaebaja viidetele seoses vastuoludega programmiasutuste antud juhistega (lk 4 punktid 1.3 ja 1.11), et KA ja ÜS polnud TTATK-de muutusest teadlikud. Põhjendati, et muudatused TTAK-des ilma palgatasemeid muutmata peavad olema taotlusvormis parandatud või tuleb esitada korrektsed dokumendid KA-le/ÜS-ile/finantskontrollile (FK), et selgitada, kui palju on töötaja aruandeperioodil projekti elluviimisega seotud olnud. Korrektsioonimäära põhjendustes märgiti FKO-s (lk 6) ka seda, et kaebaja ei teavitanud KA-d ega ÜS-i valedest andmetest ei toetuslepingu sõlmimise ega projekti rakendamise ja auditeerimise käigus. Kuna asja 3-19-2089 otsuses käsitles kohus teemat üldisemal tasemel ning uue FKO tegemisel hindas vastustaja neid asjaolusid detailsemalt, siis kohtu hinnangul ei ole kohtuotsus asjas 3-10-2089 ning FKO ja vaideotsus vastuolus. Eelnevast järeldub, et asja 3-19-2089 otsuse järgselt vastusaja küll hindas täiendavalt ametiasutuste käitumist, kuid leidis, et ennekõike oli kaebajal endal kohustus ja vastutus eelarvekava muudatusest teavitamisel, kuid kuna kaebaja selgelt muudatust esile ei toonud, siis ei saa ka väita, et ametiasutused pidanuks seda märkama või sellest ise aru saama. Seda selgitas vastustaja ka kohtuistungil. Asjaolust, et kaebaja tegi finantskoordinaatorisse puutuvalt muudatustaotluse, milles oli tunnitasuks samuti 30 eurot, ei pidanud asutused aru saama, et TTATK-d ja töötasud olid ka projekti ülejäänud personali osas muutunud, ning seda muudatustaotlust ei saa käsitleda teavitamisena selles tähenduses.
36.Kokkuvõtvalt ei tuvastanud kohus kaalutlusreeglite rikkumist vastustaja poolt. Kõike eeltoodut arvestades on FKO ja vaideotsus õiguspärased ega kuulu tühistamisele. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Menetluskulud
37.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
16 (16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.