1.Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kontrollis 04.06.2026 T.C.Q toidu käitlemiseks kasutatavaid ruume (kuivaineladu, koristusvahendite ja inventari hoiustamise ruumid, toidu käitlemise ala ja külmikute hoiustamise ruum) ning ettevõttes valitsevaid tingimusi, sh toiduhügieeni nõudeid. PTA tuvastas ettevõttes rea puudusi, mille põhjal asus seisukohale, et kaebaja toidukäitlemise ettevõttes tuvastatud ruumide ja toidu käitlemise nõuete rikkumised põhjustavad toidu saastumise ohu külmikute hoiustamise ruumis, kuivainelaos, inventari ja koristusvahendite hoiustamise ruumides ning toidu käitlemise alal. Sellele tuginedes asus PTA seisukohale, et vajalik, põhjendatud ja proportsionaalne on meetmena tegevus toidukäitlemine ettevõttes peatada. PTA tegi 09.06.2026 protokollis sellekohase hoiatuse (ettekirjutuse tegemise hoiatus) ja andis ettevõttele teada planeeritavast rakendamisele
3-26-1953 tulevast meetmest. Samal kuupäeval, s.o 09.06.2026 andis PTA ettevõttele võimaluse esitada protokolliga tuvastatud asjaoludele ja planeeritavale meetmele arvamus ja vastuväited. Arvamust ja vastuväiteid ootas PTA hiljemalt 10.06.2026. Ettevõte oma arvamust ega vastuväiteid ei esitanud.
2.PTA tegi 12.06.2026 ettekirjutuse nr 09-359-26/057-1, millega peatas toidu käitlemise T.C.Q toidukäitlemisüksuses T.C.Q alates ettekirjutuse kättesaamisest (täitmise tähtaeg hiljemalt 13.06.2026).
3.PTA teostas ettekirjutuse täitmise üle järelkontrolli 15.06.2026 ja koostas selle kohta 16.06.2026 protokolli nr 09-359-26/063 (koos fotodega 1 ja 2). Järelkontrolli käigus tuvastati, et 12.06.2026 seisuga ei ole ettevõte toidu käitlemist peatanud, sest söögisaal on avatud, millele on tarbijatel vaba ligipääs, köögis on teenindav personal ja toimub toidu käitlemine.
4.T.C.Q esitas 30.06.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse PTA 12.06.2026 ettekirjutuse nr 09-359-26/057-1 tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus ettekirjutuse täitmise peatamiseks. Kohus palus PTA-l esitada seisukoht esialgse õiguskaitse kohta.
5.PTA palus jätta EÕK taotluse rahuldamata. PTA selgitas, et teostas järelkontrolli ettevõttes 03.07.2026 ja tuvastas, et endiselt ei ole toidu käitlemine ettevõttes peatatud (06.07.2026 protokoll nr 09-359-26/073). Kokkuvõtlikult saab öelda, et ettevõtte toidukäitlemise ruumides on teostatud remonditöid, kuid teostatud tööd ei taga toiduhügieeni nõuete täitmist ega ole kindlasti piisavad selleks, et toidu käitlemist jätkata. Viimati nimetatud protokollis ja sellele lisatud materjalides on kirjeldatud toiduohutuse seisukohast väga tõsised tuvastatud puudused ja lubamatu on sellistes tingimustes toitu käidelda.
6.Tallinna Halduskohus jättis 07.07.2026 määrusega kaebaja EÕK taotluse rahuldamata. Halduskohus selgitas, et HKMS § 249 lg 1 kohaselt on esialgne õiguskaitse ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitseks enne põhivaidluse lahendamist üksnes juhul, kui kaebaja õiguste kaitse kohtulahendiga võib vastasel korral osutuda raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 järgi tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel arvestada avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnata ka kaebuse eduväljavaateid ja esialgse õiguskaitse kohaldamise võimalikke tagajärgi. Kohus viitas ka Riigikohtu praktikale (RKHK määrus nr 3-3-1-67-01), mille kohaselt ei hinnata esialgse õiguskaitse menetluses lõplikult vaidlustatud haldusakti õiguspärasust, vaid õiguskaitse kohaldamise vajadust. Kaebaja jaoks võivad vaidlustatud ettekirjutuse täitmisega kaasneda olulised majanduslikud tagajärjed, kuna ettekirjutusega peatati ettevõtte toidu käitlemise tegevus, samas ei saa neid asjaolusid hinnata eraldiseisvalt, vaid neid tuleb kaaluda avaliku huviga. Esialgse õiguskaitse kohaldamine võimaldaks kaebajal jätkata toidu käitlemist olukorras, kus ettevõttes ei ole kõrvaldatud kõik PTA tuvastatud puudused. Vastustaja poolt kohtule esitatud 09.06.2026, 16.06.2026 ja 06.07.2026 kontrolliprotokollidest ning nende juurde lisatud fotodest nähtub, et ettevõttes esinesid jätkuvalt olulised ruumide ja toidu käitlemise nõuete rikkumised, mis võivad põhjustada toidu saastumise ning seada ohtu tarbijate tervise. Ka pärast vaidlustatud ettekirjutuse tegemist ja kohtusse pöördumist ei olnud kaebaja tegevust oluliselt muutnud. PTA 06.07.2026 kontrolli tulemuste kohaselt ei olnud puudused nõutavas ulatuses kõrvaldatud. Kaebajal on võimalik puudused kõrvaldada ning taotleda seejärel tegevuse jätkamist, mistõttu võivad võimalikud negatiivsed tagajärjed jääda ajaliselt piiratuks. 2(5)
3-26-1953 Kaebajal on ka võimalik kaebuse rahuldamise korral nõuda talle õigusvastase haldusaktiga tekkinud kahju hüvitamist. Kaebuse eduväljavaadete osas märkis halduskohus, et esialgse õiguskaitse menetluse staadiumis ei saa asuda seisukohale, et kaebuse edukus oleks ilmne. Seetõttu puudus alus kohaldada abinõu, mille tagajärjel suureneks oht avalikule huvile ja rahvatervisele. Avalik huvi tagada toiduohutus kaalub üles kaebaja majandushuvi ning esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
7.T.C.Q taotleb 10.07.2026 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning EÕK kohaldamist. Ettekirjutuse täitmise jätkumisel on oht, et ettevõtte tegevus lõpeb enne põhivaidluse lahendamist, mistõttu võib kaebuse võimaliku rahuldamise korral osutuda õiguskaitse sisutuks. Ettevõtte tegevuse peatamine põhjustab olulist majanduslikku kahju, käibe kadumise, makseraskused ning võib viia ettevõtte maksejõuetuseni. PTA on hinnanud sisuliselt samasuguseid puudusi erinevatel aegadel vastuoluliselt. Kaebaja viitab 24.07.2025 ettekirjutusele, millega anti samalaadsete puuduste kõrvaldamiseks enam kui üheksakuuline tähtaeg ning hoiatati üksnes sunniraha kohaldamise võimalusega. Seevastu 12.06.2026 ettekirjutusega peatati viivitamata kogu ettevõtte toidu käitlemise tegevus. Kaebaja hinnangul ei ole haldusorgan põhjendanud, miks samalaadsete asjaolude korral kohaldati oluliselt rangemat meedet, mistõttu on ettekirjutus ebajärjekindel, vastuoluline ja ebaproportsionaalne. Lisaks keelab vaidlustatud ettekirjutus põhjendamatult kogu T.C.Q toidu käitlemise tegevuse, kuigi etteheited puudutavad üksnes ühte tegevuskohta. Kaebaja hinnangul ületab ettekirjutuse ulatus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsÜS) § 43 lg 1 p-st 1 tulenevat volitust ning resolutsioonist tulenevalt on keelatud kogu ettevõtte toidu käitlemise tegevus sõltumata tegevuskohast või käitlemise viisist. Kaebaja vaidleb vastu halduskohtu seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamine võimaldaks jätkata tegevust puudusi kõrvaldamata. Puuduste kõrvaldamisega alustati kohe pärast ettekirjutuse kättesaamist ning ettevõttes on tehtud ulatuslikke parendusi, kuid vastustaja ei ole neid piisavalt arvesse võtnud. Samuti heidab kaebaja halduskohtule ette, et kohus tugines üksnes vastustaja kontrolliandmetele ega hinnanud objektiivselt kaebaja esitatud väiteid ja tõendeid. Kaebaja leiab ühtlasi, et halduskohus on avalikku huvi üle hinnanud. Ettevõtte tegevus ei ole põhjustanud tarbijatele tervisekahjustusi ega toiduohutuse rikkumisi ning ettevõte on tegutsenud pika aja jooksul ilma juhtumiteta. Seetõttu puudub alus järeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamine seaks rahva tervise reaalselt ohtu. Kaebaja märgib veel, et pärast vaidlustatud ettekirjutuse tegemist kõrvaldas ta tuvastatud puudusi ning PTA viis läbi uued kontrollid, mille käigus lisati ettevõttele uusi etteheiteid. Selline menetlus ei kõrvalda esialgse õiguskaitse vajadust, vaid näitab hoopis, et haldusorgan soovib ettevõtte tegevuse lõpetamist sõltumata sellest, milliseid puudusi kaebaja kõrvaldab. Kaebaja ei taotle esialgse õiguskaitsega uusi õigusi, vaid soovib vältida vaidlustatud ettekirjutuse täitmisega kaasnevate tagajärgede süvenemist kohtumenetluse ajal. Kaebaja hinnangul tooks ettevõtte tegevuse peatamine kaasa pöördumatud majanduslikud tagajärjed, mistõttu ei tagaks ka võimalik hilisem kaebuse rahuldamine enam tõhusat õiguskaitset. 3(5)
3-26-1953 Samuti leiab kaebaja, et halduskohus on ekslikult hinnanud kaebuse eduväljavaateid ning jätnud põhjendamata järelduse, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused puuduvad. Seetõttu palub kaebaja halduskohtu määruse vaidlustatud osas tühistada, kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada vaidlustatud ettekirjutuse täitmine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
9.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel korral võib kaebaja õiguste kaitse kohtulahendiga osutuda raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõikest 3 tuleneb, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kaaluda ka avalikku huvi, puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse eduväljavaateid ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mille eesmärk ei ole anda kaebajale lõplikku õiguskaitset ega ennetavalt lahendada põhivaidlust, vaid vältida pöördumatute tagajärgede saabumist kohtumenetluse kestel. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et esialgse õiguskaitse menetluses ei lahendata vaidlust sisuliselt ning kohus peab eelkõige hindama, kas õiguskaitse kohaldamata jätmine võib põhjustada sellist kahju, mida ei ole võimalik hilisema kohtulahendiga heastada, ning kaaluma seda avaliku huviga (vt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19–20).
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesolevas asjas kaalub avalik huvi esialgses menetlusstaadiumis üles kaebaja majandushuvi. Vaidlustatud ettekirjutus põhineb PTA 04.06.2026 kontrolli tulemustel, mille kohaselt tuvastati kaebaja ettevõttes arvukad toiduhügieeni ja ruumide seisukorda puudutavad rikkumised, mis võisid põhjustada toidu saastumise ohu. Menetluse materjalidest nähtub, et puudused puudutasid muu hulgas külmikute hoiutingimusi, kuivainelao seisukorda, inventari ja koristusvahendite hoiustamist ning toidu käitlemise alasid. Kaebajale anti enne ettekirjutuse tegemist võimalus esitada oma seisukohad ning puudused kõrvaldada, kuid ta seda ei teinud. Samuti nähtub toimikust, et pärast ettekirjutuse tegemist kontrollis PTA ettevõtet korduvalt. 15.06.2026 järelkontrollis tuvastati, et toidu käitlemine jätkus vaatamata ettekirjutusele. Seejärel viis amet läbi täiendava kontrolli 03.07.2026 ning koostas 06.07.2026. a protokolli, millest nähtub, et kuigi ettevõttes oli tehtud mõningaid remonditöid, ei olnud tuvastatud puudused kõrvaldatud ulatuses, mis võimaldaks lugeda ettevõtte tegevuse vastavaks toiduhügieeni nõuetele. Seetõttu oli halduskohtul põhjendatud alus lähtuda asja lahendamisel kõige värskemast kontrollimaterjalist.
11.Määruskaebuses leiab kaebaja, et halduskohus tugines ekslikult vastustaja seisukohtadele ning ei arvestanud kaebaja poolt tehtud parendustega. Ringkonnakohus ei nõustu selle etteheitega. Esialgse õiguskaitse menetluses ei pea kohus andma lõplikku hinnangut sellele, kas kõik etteheited on põhjendatud või kas haldusakt osutub lõppastmes õiguspäraseks. Piisav on hinnata, kas olemasolevate tõendite põhjal on avaliku huvi kaitseks vaja jätta vaidlustatud ettekirjutus kohtumenetluse ajaks kehtima. Käesolevas asjas toetasid sellist järeldust mitme kontrolli tulemused ning nende juurde lisatud fotod, millele halduskohus põhjendatult tugines. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et varasem 24.07.2025 ettekirjutus välistab vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasuse või muudab selle ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Kas haldusorgan on varasema ja hilisema ettekirjutuse andmisel rikkunud võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse või proportsionaalsuse põhimõtet, on põhivaidluse lahendamisel hinnatav materiaalõiguslik küsimus. Esialgse õiguskaitse menetluses ei ole võimalik anda nendele väidetele lõplikku hinnangut. Ainuüksi asjaolu, et 4(5)
3-26-1953 varasemal kontrollimisel rakendati teistsuguseid meetmeid, ei tähenda, et käesolevas asjas vaidlustatud ettekirjutus oleks ilmselt ebaproportsionaalne või muul põhjusel õigusvastane.
12.Samuti ei anna määruskaebuses esitatud väited ettekirjutuse ulatuse, resolutsiooni sõnastuse ega MsÜS § 43 kohaldamise kohta alust pidada kaebuse eduväljavaateid sedavõrd suureks, et see õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Need küsimused eeldavad põhjalikku õiguslikku analüüsi ning tõendite hindamist, mis kuulub põhiasja lahendamise esemesse.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebaja viidatud võimalik majanduslik kahju ei kaalu käesolevas menetlusstaadiumis üles avalikku huvi tagada tarbijatele ohutu toit. Kuigi ettevõtte tegevuse peatamine võib põhjustada kaebajale olulisi majanduslikke tagajärgi, on need üldjuhul varaliselt hinnatavad ning kaebuse rahuldamise korral põhimõtteliselt hüvitatavad. Seevastu võimaliku tervisekahju tekkimine kolmandatele isikutele ei ole tagantjärele kõrvaldatav ega piisavalt heastatav. Seetõttu tuleb avaliku huvi kaitsele käesoleval juhul anda suurem kaal. Ringkonnakohus peab oluliseks ka seda, et kaebaja ei ole vaatamata korduvatele kontrollidele ja ettekirjutusele suutnud usutavalt tõendada, et kõik ettekirjutuse aluseks olnud puudused olid esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajaks kõrvaldatud. Vastupidi, toimikus olevad viimased kontrollimaterjalid viitavad sellele, et puudused esinesid ka pärast kohtusse pöördumist ja mitu nädalat pärast ettekirjutuse tegemist. Sellises olukorras ei ole põhjendatud peatada ettekirjutuse täitmist üksnes kaebaja kinnituste alusel.
14.Esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks sisuliselt põhivaidluse otsustamine. Võimalikus kohtumenetluses jõustunud lõpplahendini jõudmise aeg ei ole ette prognoositav, mistõttu saavutaks taotleja esialgse õiguskaitse kohaldamise korral sisuliselt oma eesmärgi. Sellist olukorda tuleb üldjuhul vältida, kui selleks ei esine ülekaalukat vajadust. Kaebaja väited ja menetlusmaterjalid praegusel juhul sellist ülekaalukat vajadust taotletud meetme kohaldamiseks ei kinnita.
15.Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et halduskohus on ekslikult hinnanud kaebuse eduväljavaateid. Esialgse õiguskaitse menetluses ei lahendata vaidlust sisuliselt ega anta lõplikku hinnangut haldusakti õiguspärasusele. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole võimalik järeldada, et kaebuse rahuldamine oleks ilmselgelt tõenäoline ega ka seda, et kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seetõttu ei anna määruskaebuses esitatud etteheited halduskohtu hinnangu muutmiseks alust. Kaebaja väited ettekirjutuse õigusvastasuse, ärakuulamisõiguse rikkumise ja meetme proportsionaalsuse kohta on põhivaidluses sisuliselt hinnatavad asjaolud, mille üle otsustamine eeldab tõendite põhjalikku uurimist.
16.Eeltoodust tulenevalt jääb T.C.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.07.2026 määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.