lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-827/14

Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 11.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-827/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1321
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 11.01.2022, Tallinn 3-21-827 X ja Y kaebus Viimsi Vallavalitsuse 19.01.2021 sunniraha väljanõudmise otsusele ja hoiatusele Kaebajad: X, Y, lepinguline esindaja Ivo Kallas Vastustaja: Viimsi vald, volitatud esindaja Karin Mägi

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada haldusasja nr 3-21-827 menetlus.
2.Tagastada asjas tasutud riigilõiv 56,64 eurot Y arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX.
3.Mõista Viimsi Vallalt X ja Y kasuks välja menetluskulud 1014 eurot ja kanda see summa Y arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Halduskohtu menetluses on X ja Y (edaspidi kaebajad) kaebus Viimsi valla (edaspidi vastustaja) kohustamiseks esitama kohtutäiturile täitemenetluste nr 027/2021/455 ja 035/2021/827 lõpetamise avaldus, keelata vastustajal 10.04.2019 tehtud ettekirjutuse nr 1912899/00043 täitmiseks 19.01.2021 otsuse alusel edasiste sunnivahendite rakendamine ja sissenõudmine ning vastustajalt kaebajate kasuks kahjuhüvitise välja mõistmiseks summas 1388 eurot.
2.Vastustaja esitas 08.06.2021 vastuse kaebusele, milles leidis, et kohtu 27.04.2021 määruse resolutsiooni punkt 1 alapunkt 1 (kohustamisnõue) osas on kaebuse alus ära langenud, kuna täitemenetlused on lõpetatud sunniraha väljamõistmisega. Vastustaja märgib, et keelamisnõude osas on samuti kaebuse alus ära langenud kuna kaebajad on esitanud kasutusloa taotluse 16.04.2021 ja kasutusluba on välja antud. Ettekirjutus on täidetud ja vastustaja on tagastanud 18.05.2021 kaebajatele tasutud sunniraha ja kohtutäituri kulud kaebajate esindaja poolt edastatud summades vastavalt X 1496 eurot ja Y 1260,59 eurot (1496 – tagastatud 235,41).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kaebajad esitasid 13.11.2021 taotluse lõpetada haldusasja nr 3-21-827 menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel ning jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda, määrata kindlaks ning mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja

menetluskulud summas 1 970,64 eurot. Ühtlasi taotlesid kaebajad kohustada vastustajat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.Vastustaja märkis 15.11.2021 vastuses kohtunõudele, et nõustub kohtumenetluse lõpetamisega haldusasjas 3-21-827, kuid ei nõustu menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi. Vastustaja ei ole vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistanud, samuti ei ole taotlenud vastustaja täitemenetluse lõpetamist. Ettekirjutus on ammendunud, kuna see on täidetud ja viimati tasutud sunniraha on seetõttu valla poolt kaebajatele tagastatud. Seega HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaldamiseks alust ei ole. Kaebajad saavad kaebuse tagasi võtta ja kohus saab menetluse lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel. Vastustaja leidis, et juhul, kui kohus otsustab menetluskulud jätta vastustaja kanda, siis ei nähtu vastustajale, et kohtule oleks esitatud korrektsed kuludokumendid (maksekorraldusi arvete tasumise kohta esitatud ei ole). Lisaks on vastustaja seisukohal, et kulude suurus ei ole osaliselt seotud kohtumenetlusega ja on ebamõistlikult suur. Vaide esitamiseks ettekirjutusega tutvumine ja vaide koostamine ei ole kohtumenetluses tehtud menetlustoimingud, mistõttu ei kuulu see kulu välja mõistmisele vastustajalt. Tegemist ei ole ka keskmisest keerukama kohtuvaidlusega ja advokaadi tunnitasu 150 eurot sellest tulenevalt on ka ilmselgelt ebamõistlik. Mõistlikuks saaks pidada näiteks 120 eurot tunni eest. Rahuldamata tuleb jätta kaebajate viivisenõue. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud 03.11.2016 kohtuotsuse nr 3-3-1-37-16 p-s 26 (täiendavalt 25.11.2019 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-17-1930), et HKMS § 108 lg 12 viitab küll, et menetluskulude jaotusele kohaldatakse TsMS §-des 173 ja 175 sätestatut, kuid TsMS § 177 halduskohtumenetluses kohaldamiseks puudub alus.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
6.Kohus võttis 19.04.2021 esitatud kaebuse 27.04.2021 määrusega menetlusse järgmistes nõuetes: 1) kohustada Viimsi valda esitama kohtutäiturile täitemenetluste nr 027/2021/455 ja 035/2021/827 lõpetamise avaldus; 2) keelata Viimsi vallal 10.04.2019 tehtud ettekirjutuse nr 1912899/00043 täitmiseks 19.01.2021 otsuse alusel edasiste sunnivahendite rakendamine ja sissenõudmine; 3) mõista Viimsi vallalt kaebajate kasuks välja 1388 eurot. Tegemist oli kaebuse esitamise hetkel asjakohaste ja eesmärgipäraste nõuetega, kuivõrd kaebajate suhtes toimusid täitemenetlused nr 027/2021/455 ja 035/2021/827 ning kaebajatel puudus kindlus edasiste sunnivahendite mitterakendamise osas ettekirjutuse täitmisele mõjutamiseks. Määruskaebemenetluse ajal (Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus, p 8) ilmnes, et kaebajad esitasid 16.04.2021 nõuetekohase kasutusloa taotluse koos audititega. Täiteasjad nr 027/2021/455 ja 035/2021/827 lõpetati 05.05.2021 seisuga ning sunniraha laekus Viimsi Vallavalitsuse arveldusarvele (vastustaja 06.05.2021 määruskaebuse lisad – kohtutäiturite Hille Kudu ja Risto Sepa menetluse lõpetamise teated). Vastustaja tagastas seejärel kaebajatele tasutud sunniraha ja kohtutäituri kulud. Kuivõrd vastustaja luges 16.04.2021 seisuga ettekirjutuse täidetuks, kohtumenetluse kestel toimus sunnirahade laekumine täitemenetlustes ning täitemenetlused lõpetati, ei olnud kaebajate esialgne nõue kohustada vastustajat esitama täitemenetluste lõpetamise avaldus, enam asjakohane. Samuti, kuna vastustaja oli ettekirjutuse lugenud 16.04.2021 seisuga täidetuks, puudus keelamisnõudel edasine eesmärk.

Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis nr 3-3-1-31-15 (p 12) on selgitatud, et kui sunniraha on juba sisse nõutud, kuid haldusorgan rakendas seda õigusvastaselt, on adressaadil võimalik nõuda haldusorganilt sunniraha tagastamist (HKMS § 37 lg 2 p 5; RVastS § 11 lg 2). Kui lisaks haldusorgani poolt alusetult rakendatud sunnirahale kandis kaebaja kahju (nt täitemenetluse alustamise ja kohtutäituri tasu), tuleb kaebajal esitada hüvitamiskaebus. Seega oli menetluse jätkamine eesmärgipärane vaid hüvitamisnõudes. Vastustaja tagastas tasutud sunniraha ning täitekulud 18.05.2021 pärast täitemenetluste lõpetamist ning kaebajad lugesid sellega oma nõuded rahuldatuks. Seega puudus kaebajatel vajadus kaebuse muutmiseks ning hüvitamiskaebuse edasiseks menetlemiseks. Kohtu hinnangul saavutasid kaebajad raha tagastamise tagajärjel eesmärgi, mille saavutamiseks nad kaebusega kohtusse pöördusid.

7.Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 punkt 2). Menetluskulud
8.Menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas tasutud riigilõiv tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 4). Kohus tagastab 19.04.2021 tasutud riigilõivu 56,64 eurot Y arveldusarvele.
9.Vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 6). Sätte eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-50-13, p 12).
10.Kohtu hinnangul kannab vastustaja praegusel juhul menetluskulud. HKMS § 108 lg-st 6 järeldub, et eelduslikult on haldusakti kehtetuks tunnistamine ja nõutava toimingu tegemine põhjuslikus seoses kaebuse esitamisega ning üldjuhul kannab menetluskulud vastustaja. Lähtudes asjaolust, et vastustaja luges ettekirjutuse kaebajate poolt täidetuks 16.04.2021, puudus alus edasiste sunnivahendite rakendamiseks. Vastustaja ei nõustunud 06.05.2021 määruskaebuses kohtu seisukohaga, et on ära langenud vajadus sunniraha 1280 euro sissenõudmiseks. Seetõttu nähtub kohtule, et kui kaebajad ei oleks kaebusega kohtusse pöördunud, ei oleks vastustaja täitemenetlustes nr 027/2021/455 ja 035/2021/827 sisse nõutud sunniraha 1280 eurot ning täitekulusid tagastanud. Seega saabus õigusrahu vastustaja toimingu tagajärjel kohtumenetluse ajal.
11.Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga kaebajate esitatud kuludokumentide ebakorrektsuse kohta. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid; kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul; kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Riigikohus oma praktikas on leidnud, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb esitada kohtule kuludokumendid, sh menetluskulude reaalset kandmist tõendavad dokumendid (nt maksekorraldus arve tasumise kohta, arveldusarve väljavõte, kassa sissetuleku order arve sularahas tasumise kohta vms) ning tuleb kontrollida kulude reaalset kandmist (vt nt 04.06.2021 nr 3-3-1-12-12, p-d 11-15). HKMS § 109 lg 11 (säte jõustunud 01.01.2018) sätestab seevastu erandi – HKMS § 103 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. HKMS § 103 lg 1 punktis 1 nimetatud kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Seega on arvete esitamisega kaebajatel tekkinud esindajakulude tasumise kohustus. Seetõttu

on kohtul võimalik menetluskulude väljamõistmisel lähtuda ka üksnes esindajakulude kohta esitatud arvetest.

12.Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebajad taotlevad lepinguliselt esindajalt saadud õigusabiteenuse kulude välja mõistmist summas 1 914 eurot koos käibemaksuga (150,00 eurot tund + käibemaks 20%). Kaebajatele on õigusabi osutatud 10 tunni ja 38 minuti ulatuses. Kohus nõustub vastustajaga, et vaidemenetlusega seotud kulud ei ole kantud kohtumenetluse raames ning ei kuulu seega vastustajalt väljamõistmisele. Arvestades asja mahtu ning keerukust, peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud 1014 eurot (sh käibemaks 20%).
13.Vastustaja viitab õigesti Riigikohtu halduskolleegiumi 03.11.2016 otsuse nr 3-3-1-37-16, p-le 26, mille kohaselt ei arvestata halduskohtumenetluses menetluskuludelt viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja