Tagastada X kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tallinna Halduskohtusse saabus 11.11.2021 Tallinna Vanglas vahistatuna kinni peetava X venekeelne kaebus seoses arstiabi saamisega Tallinna Vanglas. Kohus lasi kaebuse omal algatusel tõlkida eesti keelde, tõlge saabus kohtusse 15.11.2021.
2.Kohus palus 22.11.2021 kohtunõudega Tallinna Vanglal teatada, kas X on kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses (korduvad ninaverejooksud, kõrge vererõhk) pöördunud vangla poole sooviga saada arstiabi ning kas Xle on arstiabi andmisest keeldutud. Kohus palus vanglal esitada ka kaebusega seotud asjakohased dokumendid.
3.Vastuseks kohtunõudele esitas Tallinna Vangla ühes 01.12.2021 vastusega kaebaja vanglas peetava tervisekaardi väljavõtte ning selgitas kaebusega seoses järgmist.
Vangla ei ole keeldunud kaebajale tervishoiuteenuste osutamisest, millele ei viita muu hulgas psühhiaatri sissekanne tervisekaardis (25.11.2021 haigusjuht). Psühhiaatri vastuvõtule sai kaebaja 11.11.2021 taotluse alusel. X paiknemisüksuse ametnikele ei meenunud, et kaebuses kirjeldatud ajal 08.11.2021–10.11.2021 oleks kaebaja pöördunud loendusel ametnike poole sooviga saada tervishoiutöötaja vastuvõtule.
3.2.Vangla on seisukohal, et kaebus ei ole lubatav. Kaebuses esitatud nõue „Palun kasutusele võtta vastavad meetmed. Tänan ette“ ei ole klassifitseeritavad ühegi halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud lubatud nõudena, samuti võlaõigusseaduses kirjeldatud
tervishoiuteenuse vaidluse nõudena. Kohus ei saa vangla kui tervishoiuteenuse osutaja asemel asuda korraldama vahistatule tervishoiuteenuse osutamist, ka ei ole kohus tervishoiuteenuse osutamisel järelevalvet teostav organ. Patsient peab esmalt pöörduma oma ravisooviga vangla poole, kui ta ei ole osutatud tervishoiuteenusega rahul, saab ta küsida sõltumatut arvamust nt Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonilt. Hetkel sellist olukorda aga ei ole.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus esmalt välja vaidluse eseme. Kohus lähtub kaebuse tõlgendamisel HKMS § 2 lg-st 4 juhindudes kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles palub „kasutusele võtta vastavad meetmed“. Seega ei ole kaebuses esitatud selget nõuet vastavalt HKMS §-le 37. Kaebuse asjaoludele tuginedes saan kaebaja tahtest aru selliselt, et ta palub kohustada Tallinna Vanglat osutama talle meditsiinilist abi (valvurite korduv teavitamine arstiabi vajadusest) ning samuti kohustada tervishoiuteenuse osutajat andma vajalikku ravi (arsti keeldumine vererõhu mõõtmisest, viitamine normist kõrvalekalletele kaebaja vereproovis).
5.Leian, et kaebus kuulub mõlema nõude osas tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
6.HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse kohtule esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
7.Riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 sätestab, et taotlus toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile; taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Vangistusseaduse § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega on kaebajal õigus pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtusse juhul, kui ta on läbinud kohtueelse menetluse vanglas.
8.Kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust vangla haldustegevuse ega ka tervishoiuteenuse osutaja tegevusega seoses, mistõttu ei ole kaebus lubatav.
8.1.Vangla vastusest kohtunõudele selgub, et kaebaja ei ole esitanud vanglale kirjalikku taotlust meditsiinilise abi andmiseks kohustamiseks või vaidlustanud vanglas meditsiinilise abi andmisest keeldumist. Vangla vastuses on selgitatud, et valvuritele ei meenu, et kaebaja oleks kaebuses kirjeldatud perioodil 08.11.–10.11.2021 pöördunud ka suulise palvega saada arsti vastuvõtule.
8.2.Kohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et kaebaja on viimati enne kaebuse esitamist käinud arsti vastuvõtul 03.11.2021 seoses mao probleemide, igapäevase peavalu ja ninakinnisusega. Vastuvõtul on kaebajale määratud ravi. Samuti nähtub tervisekaardist, et 19.11.2021 on kaebaja kurtnud tugevat peavalu, mille leevendamiseks on talle antud Paracetamoli tablett 1000 mg. 16.11.2021 on kaebaja käinud hammaste kontrollis ja 25.11.2021 psühhiaatri vastuvõtul. Vangla vastuse kohaselt sai kaebaja psühhiaatri vastuvõtule
oma 11.11.2021 taotluse alusel. Kuigi see ei nähtu tervisekaardist, siis väidab kaebaja kaebuses, et arst tuli tema väljakutse peale kohale ka 10.11.2021, mil kaebaja kurtis korduvaid ninaverejookse. Eelneva põhjal saab järeldada, et kaebaja on oma terviseprobleemidega saanud pöörduda korduvalt arsti ja eriarsti poole. Puuduvad andmed, et kaebajale oleks meditsiinilise abi andmisest vanglas keeldutud. Kui kaebaja soovib arstiga konsulteerida seoses oma vereanalüüsi tulemustega, siis tuleb tal selleks registreeruda arsti vastuvõtule.
8.3.Vastuseks kohtunõudele ei teatanud Tallinna Vangla, et kaebaja oleks esitanud vanglale kirjalikke pöördumisi või kaebust seoses talle arstiabi võimaldamata jätmisega. Kuna kaebaja ei ole esitanud vanglale taotlust talle arstiabi andmise kohustamiseks ning vangla ei ole keeldunud selle alusel arstiabi andmisest, vaid vastupidi kaebajale on üksnes novembrikuu jooksul korduvalt erinevate arstide vastuvõtte võimaldatud, siis ei ole kaebaja praegusel juhul läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning tal puudub õigus sellise kohustamisnõudega kohtusse pöördumiseks. Kaebajal on õigus esitada kohtule kohustamisnõue vangla vastu juhul, kui ta pöördub esmalt samasuguse nõudega vangla poole ning vangla keeldub talle arstiabi võimaldamisest.
8.4.Olukorras, kus kaebaja on arsti poole pöördunud, kuid arst ei ole talle ravi osutamist vajalikuks pidanud, on tegemist tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusega. Kuna Riigikohtu üldkogu 28.06.2021 määrusest nr 3-21-30 tulenevalt kuuluvad ka sellised vaidlused halduskohtu pädevusse, siis laieneb erinevalt varasemast praktikast kinnipeetavatele ka vangla tervishoiuteenuse osutaja tegevust puudutavates vaidlustes kohtueelse menetluse läbimise nõue. Kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ka seoses tervishoiuteenuse osutaja tegevusega. Kaebajal tuleb esmalt pöörduda vangla poole ka juhul, kui ta ei ole rahul tervishoiuteenuse osutaja tegevusega ehk praegusel juhul kaebusest lähtuvalt asjaoluga, et tervishoiuteenuse osutaja väidetavalt keeldus mõõtmast tema vererõhku. Kaebajal on õigus kaebusega halduskohtusse pöörduda alles siis kui vangla on kaebaja pöördumise osas otsuse teinud ning tehtud otsus kaebajat ei rahulda.
9.Selgitan, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.