2-16-101618/11 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on kostja xxxxxxxxxx asuva maja nr xxxxxxxxxxxxxxxx ja seega Korteriühistu Puurimõisa liige. Kostjal on tekkinud hageja ees majandamiskulude ning muude maksete võlgnevus, mis hagiavalduse esitamise seisuga oli kokku 902,98 eurot. Arvestades, et maksekäsuga on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 520,60 eurot põhivõlgnevuse katteks, palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 310,35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 72,03 eurot. Kostja vastuväited Kostja on vastuses hagile selgitanud, et võlgnevus tekkis, kuna hageja tõstis aasta keskel rohkem kui kahekordseks ühistu majandamiskulud. Kostja leiab, et tõstetud majandamiskulude arvelt tehtud ehitustööd (vundamendi soojustamine) on põhjendamatud, hoones oli muid olulisemaid töid ootel. Puudus ehitusprojekt ja töid teostas korteriühistu juhatuse liikmega seotud firma. Kostja arvates tekitati sellise tegevusega korteriühistule kahju, mille peab hüvitama korteriühistu juhatus. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 7, 9 ja 10 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning

tunnistada asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ning olla ära kuulatud (tl 60-61). Kohus, olles tutvunud hageja nõude ja kostja vastuväitega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on vahemikus 30.04.2015. a kuni 29.02.2016. a esitanud xxxxxxxxxx aadressil xxxxx asuva korteri xxxx kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest arveid summas 830,95 eurot (tl 42-52) ning viivisarveid summas 72,03 eurot (tl 53-54). Kohus on 18.03.2016. a teinud maksekäsu (tl 15-16), mille alusel on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 520,60 eurot põhivõlgnevuse katteks, seega palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 310,35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 72,03 eurot. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud koormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi ühe ruutmeetri kohta. Korterelamus asukohaga xxxxx, xxxxxxxxxx (maja 13) on loodud Korteriühistu Puurimõsa, mille põhikirja p 2.1. alusel on ühistu liikmeteks ilma sellekohast avaldust esitamata alates ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest kõik xxxxxxxxxx maja xxxx 14-korterilise elamu korteriomanikud (tl 34). Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kostja xxxxxxxxxx kinnistul nimega xxxxx asuva korterelamu korteri xxxx omanikuna sisse kantud 27.06.2001. a (tl 71). Korteriühistu on registrisse kantud 29.11.2004. a (tl 13), seega on kostja olnud Korteriühistu Puurimõisa tekkimise ajal xxxxxxxxxx majas xxxx korteriomanik ja seetõttu ühistu liige. Korteriühistu Puurimõisa põhikirja (tl 34-41) p 3.2.5 ja 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed vee- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfongi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks ettemakseid ning prügiveo, üldelektri ja teiste kommunaalteenuste eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Põhikirja p 3.2.9 kohaselt võib majandamis- ja kommunaalkulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist. Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib VÕS § 108 lg 1 alusel võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohustust rikkunud võlgnikult viivise nõudmise õigus tuleneb VÕS § 101 lg 1 p-st 6. Ka VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kostja rahulolematus tõstetud majanduskuludega ja teostatud ehitustöödega ei anna alust talle kohustuste täitmata jätmiseks korteriühistu ees ehk esitatud arvete tasumata jätmiseks. Korteriühistu põhikirja p 6.2.7. kohaselt kuulub majandustegevuse aastakava vastuvõtmine üldkoosoleku pädevusse. Hageja on esitanud üldkoosoleku protokolli ja osalejate nimekirja (tl 20-23), millest nähtub, et koosolek oli vastavalt põhikirja p 6.5. otsustusvõimeline ning otsustas protokolli p 4.1. kohaselt teostada elamu vundamendi soojustamise tööd ning tõsta perioodiks juuni – detsember 2015. a majandamiskulud ühe korteri kohta 70 euroni. Kostja ei ole väitnud, et ta polnud üldkoosoleku kokkukutsumisest või selle päevakorrast teadlik või ei saanud koosolekul osaleda ja oma seisukohti esitada, ta pole üldkoosoleku otsust seaduses sätestatud korras vaidlustanud. Ülaltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi täies ulatuses põhivõla summas 310,35 eurot ja viivise summas 72,03 eurot nõudes, mõistes kostjalt hageja kasuks välja kokku 382,38 eurot. Toetudes TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud eelkõige menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu tasumist on kontrollitud (tl 59), tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Kuivõrd hageja on menetluses osalenud oma seadusliku esindaja kaudu, pole hagejal eelduslikult kohtuväliseid kulusid tekkinud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 100 eurot. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.