Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30.04.2021 otsuse nr 4.2-1/3383-3 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
Kaebaja X, esindaja advokaat Indrek Kukk Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Tiina Prunn Kirjalik menetlus
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.01.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Xile on 10.03.2021 väljastatud relvaluba nr DL50015036 kehtivusajaga kuni 12.05.2022 sileraudsele püssile Webley-Scott kal 12 nr TR12KA6361 ning vintraudsele püssile BrowningBar kal 30-06 nr 311ZY03463 jahipidamise otstarbel.
2.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 30.04.2021 otsusega nr 4.2-1/3383-3 tunnistati Xile väljastatud relvaluba relvaseaduse (RelvS) § 44 lg-te 1 ja 6 alusel kehtetuks (otsuse p 1); kohustati Xit temale kuuluvad relvad ja laskemoon PPA-le üle andma relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamisele järgneval tööpäeval ning võõrandama need või alustama nende võõrandamist need üleandmise päevast kolme kuu jooksul (otsuse p-d 3 ja 4). Otsuse põhjendused: „14.04.2021 väljastatud karistusregistri teatest nähtub, et X on 10.03.2021 karistatud väärteo korras RelvS § 89’1 lg 1 alusel relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemise nõuete ning nende arvestuse ja registreerimise korra rikkumise eest rahatrahviga 200,00 eurot. Väärteoasja nr 2700,20,001802 materjalidest nähtub, et X on eksinud relva hoidmise nõuete vastu ning pannud toime RelvS-e § 46 lg 1 rikkumise. 01.07.2020 kontrolliti xxxxxxx relvaomaniku Xi relvi ja relvade hoiutingimusi. Kontrollimisel selgus, et relvakapis oli üks relv Webley-Scott kal 12 nr TR12KA6361. Teist relva Browning-Bar kal 30-06 nr 311ZY03463 relvakapis ei olnud. Teine relv pidi Xi sõnade kohaselt asuma xxxxxxx. Isik rikkus relvahoidmise nõudeid, mis seisnes selles, et isik ei hoidnud relva hoiukohas, mis asub elukohas. Relvahoidmise koht xxxxxxx ei olnud Politsei- ja Piirivalveametiga kooskõlastatud. Väärteoasja otsust ei vaidlustatud ning otsus jõustus 31.03.2021. Karistus on täidetud 11.03.2021. Relvaseaduse § 43 lg 3 p 2 näeb ette relvaloa kehtetuks tunnistamise, kui loa omaja ei vasta enam relvaseadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb RelvS-e § 36 lõike 1 punktis 1–7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu. Vastavalt RelvS § 36 lg 1 p 7-le ei anta soetamisluba ega relvaluba füüsilisele isikule, kes on väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Sellest tulenevalt 14.04.2021 teavitas vanemspetsialist Anne Aas kirjaga nr 4.2-1/3383-1 menetlusosalist Xi, et Politsei- ja Piirivalveamet on alustanud haldusmenetlust Xile väljastatud relvaloa kehtetuks tunnistamiseks RelvS-e § 43 lg 3 p 2, § 36 lg 1 p 7 järgi ning palus esitada oma arvamus või vastuväited relvaloa kehtetuks tunnistamise kohta hiljemalt 28.04.2021. 23.04.2021 edastas Xi lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk selgitused haldusmenetluses: „Märgime, et oleme teadlikud RelvS § 43 lg 3 p 2 imperatiivsest iseloomust ning oleme
teadlikud ka Riigikohtu 18. juuni 2019 lahendist 5-19-26. Samas leiame, et vastavat sätet ei peaks kohaldama antud olukorras. Riigikohtu lahend 5-19-26 puudutas olukorda, kus isik käitles laskemoona ja tuleb möönda, et laskemoona ebaõige käitlemine on alati ja igal juhul ohtlik. Käesoleval juhul on tegemist aga sootuks erineva olukorraga, nimelt X ei hoidnud talle kuuluvat relva viisil, mil see oleks olnud kolmandatele isikutele kättesaadav või ohtlik. Väärteoasja 2700,20,001802 materjalidest nähtub, et ainus Xile etteheidetav tegu seisneb selles, et ta ei olnud ajutisest (üks päev) relva hoidmise kohast politseid informeerinud ega oma tegevust kooskõlastanud. Tegemist on jahirelvaga, mida isik hoiustas suletud ja seina külge kinnitatud relvakapis. X avaldas ka kahetsust ning varem ega hiljem ei ole ta ühtegi vastavasisulist rikkumist toime pannud. Väärteoasja menetlenud menetleja ei pidanud rikkumist väga oluliseks ning karistas Xit keskmisest oluliselt madalama rahalise karistusega ning ei pidanud vajalikuks relva faktiliste hoiutingimuste kontrollimist, mis viitab rikkumise vähesele olulisusele. Leiame, et sellises olukorras on RelvS § 43 lg 3 p 2 kohaldamine ilmselgelt ebaproportsionaalne. HMS § 3 lg 2 sätestab, et halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Leiame, et antud juhul on põhjust kaaluda RelvS § 43 lg 3 p 2 kohaldamata jätmist, kuna toimunud väärteomenetlus ja toimuv haldusmenetlus on omavahel lahutamatult seotud ning olukorras, kus haldusmenetluses puuduks menetlejal kaalutusõigus, ei ole võimalik isikul muul moel oma õigusi kaitsta, kui kohtu kaudu. Leiame, et RelvS § 43 lg 3 p 2 näol on tegemist sisuliselt lisakaristusega väärteomenetluse mõttes, mida peaks lahendama ka koos väärteoasjaga samas menetluses.“ Relvaseaduse § 43 lg 3 p 2 sõnastus on imperatiivne (PPA tunnistab soetamisloa või relvaloa kehtetuks) ning ei anna haldusorganile kaalutlusõigust, vaid kohustab asjaolude ilmnemisel tunnistama relvaloa kehtetuks. Relvaseaduse § 43 lg 3 p 2 koostoimes § 36 lg 1 p 7, mille alusel tuleb relvaluba kehtetuks tunnistada ilma kaalutlusõiguseta, ei ole tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks (RKPJK 18.06.2019 5-19-26). Relvaseaduse § 36 lg 1 p 7 on piiritletud relvaloa kehtetuks tunnistamine üksnes juhul, kui isik on karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga sätestatud nõude rikkumise eest. Haldusorganile kui täidesaatva võimu organile on seadused kohustuslikud ja täitmiseks. Haldusorgan ei saa jätta mõnda seadust või selle osa kohaldamata põhjusel, et kehtiv seadus ei pruugi vastata relvaloa omajate ootustele. Relvaloa omamise õigus ei ole inimese absoluutne põhiõigus, kuna seda saab seadusest tulenevalt ja sellega kooskõlas piirata. Seaduseandja on kehtestatud RelvS § 36 kõrgendatud nõudmised isikule, kellele võimaldatakse relva kasutada. Kui isik relva või laskemoona käitlemise nõudeid rikub, võib see olla märgiks, et ta kehtivaid nõudeid ei tunne või ei suhtu nende järgimisse vajaliku hoolsusega (RKPJK 18.06.2019 5-19-26 p 51). Seadusandja tahe on suunatud sellele, et relvaluba omaks isik, kes käitub õiguskuulekalt. Tulirelvade piiranguteta omandamine, hoidmine ja kandmine seab reaalsesse ohtu igaühe elu, mis on aga esmane põhiseaduslik väärtus. Sellise ohu kõrvaldamiseks mõistlike piirangute kehtestamine on demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Relvaseaduse peamine eesmärk on ennetada ohtu inimese elule ja tervisele ning tagada riigi julgeolek ja avalik kord. Need eesmärgid on vaba eneseteostuse piiramiseks lubatavad. Vastavalt karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. X on väärteo eest määratud rahatrahvi tasunud 11.03.2021, seega omab ta
kehtivat karistust tulirelva hoidmise nõuete rikkumise eest. Seega vastab ta RelvS-e § 43 lg 3 p 2 toodud soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise alustele ning tema relvaluba tuleb kehtetuks tunnistada. Relvaseaduse § 44 lg 1 sätestab, et relvaloa kehtetuks tunnistamisel tuleb relv, laskemoon ja relvaluba hiljemalt loa kehtetuks tunnistamise otsuse teatavakstegemisele järgneval tööpäeval üle anda politseile. Relvaseaduse § 44 lg 6 kohustab relvaomanikku loa kehtetuks tunnistamisel relva ja laskemoona üleandmisest kolme kuu jooksul need võõrandama või alustama nende võõrandamist. Relva ja laskemoona saab võõrandada soetamisluba omavale isikule või komisjonimüügi korras. Kui relvaomanik võõrandamiskohustust ei täida, siis vastavalt RelvS § 44 lõikele 8 kuuluvad need sundvõõrandamisele“ (dtl 14-16).
3.X esitas 11.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 30.04.2021 otsuse nr 4.2-1/33833 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 12.05.2021 menetlusse ja määras vastustajaks PPA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebuse põhjendus. Kaebaja ei hoidnud talle kuuluvat relva ega laskemooona viisil, mil see oleks olnud kolmandatele isikutele kättesaadav või ohtlik. Kaebajale etteheidetav tegu seisneb selles, et ta ei olnud ajutisest (üks päev) relva hoidmise kohast politseid informeerinud. Tegemist on jahirelvaga, mida isik hoiustas suletud ja seina külge kinnitatud relvakapis. Väärteoasja menetleja karistas kaebajat keskmisest oluliselt madalama rahalise karistusega ega pidanud vajalikuks relva faktiliste hoiutingimuste kontrollimist, mis viitab rikkumise vähesele olulisusele. Seega ei saa asuda seisukohale, et isik ohustaks relva või laskemoonaga teiste isikute elu, tervist, riigi julgeolekut või avalikku korda. Sellises olukorras on RelvS § 43 lg 3 p 2 kohaldamine ilmselgelt ebaproportsionaalne. Relvalubade äravõtmine õigusrikkumise asjaolusid kaalumata on vastuolus põhiseadusega (PS), sest välistab kaebaja võimaluse tegeleda jahipidamisega ning piirab ebaproportsionaalselt tema PS § 19 lg-s 1 sätestatud õigust vabale eneseteostusele.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Otsus on õiguspärane, selle aluseks olevad normid on PS-ga kooskõlas ja nende rakendamisel on kaebaja õiguste piiramine proportsionaalne. RelvS § 43 lg 3 p 2 ja RelvS § 36 lg 1 p 7 sõnastusest nähtuvalt on tegemist imperatiivsete normidega, mis tähendab, et juhul, kui relvaloa omanikku on väärteokorras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest, tuleb relvaluba kehtetuks tunnistada. Selliselt sätet sõnastades on seadusandja teostanud kaalutluse haldusorgani eest, mistõttu otsuse tegemisel ei ole määravad rikkumise asjaolud või rikkuja isik, vaid piisab jõustunud väärteootsusest. Riigikohus on RelvS § 43 lg 3 p 2 ja 36 lg 1 p 7 põhiseaduspärasuse kontrollimisel tuvastanud, et normid tagavad olukorra tasakaalustatud käsitlemise ka ilma haldusorganile kaalutlusõiguse ettenägemise vajaduseta.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 6.1 PPA 30.04.2021 otsusega nr 4.2-1/3383-3 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Otsus on piisavalt motiveeritud. Kohus nõustub otsuse põhjendustega ega pea vajalikus neid käesolevas otsuses korrata (vt HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist. 6.2 Vastustaja on põhjendatult leidunud, et kaebaja pole relvaomanikuna enam usaldusväärne. Riik saab usaldada relva ja laskemoona üksnes sellisele isikule, kelle puhul ta on veendunud, et see isik tunneb ja täidab kehtestatud käitlemisnõudeid (vt RKPJKo 18.06.2018, nr 5-19-26, p 51). Isik, keda on relva või laskemoona käitlemise nõuete rikkumise eest kriminaal- või väärteo korras karistatud, on seetõttu alati tekitanud vähemalt abstraktse ohu isikute elule ja tervisele, riigi julgeolekule ja avalikule korrale (vt samas, p 47). Seejuures ei muuda ohtu iseenesest olematuks ka rikkumise vähene tähtsus, isiku väike süü või muud sarnased asjaolud (vt samas). Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et kaebajat on karistatud väärteo korras RelvS § 891 lg 1 järgi relva hoidmise nõuete rikkumise eest, täpsemalt selle eest, et ta ei hoidnud püssi BrowningBar relvahoiukohas, vaid PPA-ga kooskõlastamata asukohas. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et esineb RelvS § 36 lg 1 p-s 7 ja § 43 lg 3 p-s 2 sätestatud alus. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad neile kõrgendatud nõudmistele. Kaebaja sellistele nõudmistele enam ei vasta. Käesoleval juhul kaalub avalik huvi üles kaebaja relvavajaduse. 6.3 Riigikohus on RelvS põhiseaduspärasust osas, milles see ei võimalda relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada väärteomenetluse korras karistatu isikut ja tema toimepandud teo asjaolusid ning raskust, juba hinnanud ja leidnud, et väärteokorras karistatud isiku relvaloa kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne (vt RKPJKo 18.06.2018, nr 5-19-26). Riigikohus leidis, et „[k]ui isik relva või laskemoona käitlemise nõudeid rikub, võib see olla märgiks, et ta kehtivaid nõudeid ei tunne või ei suhtu nende järgimisse vajaliku hoolsusega. Sel juhul on preventiivsetel kaalutlustel põhjendatud relvaloa kehtetuks tunnistamine“ (vt samas, p 51). Seega pole kaebaja taotletud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine põhjendatud.
7.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.