Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 15.12.2021, Tartu 3-21-1313 M.M. kaebus Viru Vangla vastu seoses üksikvangistuse kohaldamisega Tartu Halduskohtu 15.11.2021. a määrus M.M. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja M.M.
RESOLUTSIOON
1.Tagastada M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.11.2021. a määruse resolutsiooni p 7 peale läbivaatamatult.
2.Tagastada M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.11.2021. a määruse resolutsiooni p-de 2 (alap-d 2.1 ja 2.2), 5 (alap-d 5.1 ja 5.2) ja 6 peale.
3.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses M.M. nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale osas, milles määruskaebus tagastati halduskohtu määruse resolutsiooni punktide 2 ja 7 peale, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7, § 203 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.M. esitas 11.06.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta märkis, et soovib vaidlustada Viru Vangla 12.05.2021. a vaideotsust nr 6-12/41-2.
2.Tartu Halduskohus jättis 26.10.2021. a määrusega kaebuse käiguta, kohustas kaebajat selgitama, millise(d) nõude(d) ta kohtule esitab ja täpsustama kaebuse faktilisi asjaolusid.
3.M.M. esitas 31.10.2021 puuduste kõrvaldamise avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja palus nii kaebuses kui esialgse õiguskaitse taotluses keelata vanglal hoida teda üle 14 päeva järjestikku kartseris; kohustada vanglat võimaldama talle peale iga 14-päevast kartserikaristust viibida mõistlik ajavahemik tavarežiimil; kohustada vanglat võimaldama talle üksikvangistuses viibides iga päev tähendusrikast kontakti inimestega rohkem kui 2 tundi päevas; kohustada vangla tervishoiutöötajat külastama teda iga päev üksikvangistuses viibimise ajal ja pakkuma talle psühhosotsiaalset tuge; keelata vanglat üksikvangistust kohaldada iga
suvalise rikkumise (nt tööst keeldumine) korral ja kohustada vanglat üksikvangistust kohaldama vaid tõsise rikkumise korral (nt vanglaametniku ründamine); keelata vanglal kartserikaristuste järjestikku täitmisele pööramine ning kohustada vanglat võimaldama tal viibida kartserikaristuste vahel mõistlik arv päevi tavatingimustes; kohustada vanglat hindama üksikvangistuse mõju tema vaimsele ja füüsilisele seisundile ning keelata vanglal hoida teda pikaajalises üksikvangistuses ilma vaimse ja füüsilise stimulatsioonita. Kaebaja osutas, et kuna tal on 18.02.2021 diagnoositud raske depressioon, siis ei tohiks tema suhtes üksikvangistust kohaldada. Kaebaja väitel on esialgne õiguskaitse hädavajalik, sest selleta jääb vangla teda pikaajalise järjestikuse üksikvangistusega piinama, tema tervis halveneb ja tõenäoliselt saabub surm.
4.Tartu Halduskohus tagastas 15.11.2021. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebuse nõuete osas keelata vanglal hoida kaebajat üle 14 päeva järjestikku kartseris (p 2.1) ning keelata vanglat üksikvangistust kohaldada iga suvalise rikkumise (nt tööst keeldumine) korral ja kohustada vanglat üksikvangistust kohaldama vaid tõsise rikkumise korral (nt vanglaametniku ründamine) (p 2.2); resolutsiooni p 5 kohaselt jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata taotluste osas keelata vanglal hoida kaebajat üle 14 päeva järjestikku kartseris (p 5.1) ning keelata vanglat üksikvangistust kohaldada iga suvalise rikkumise (nt tööst keeldumine) korral ja kohustada vanglat üksikvangistust kohaldama vaid tõsise rikkumise korral (nt vanglaametniku ründamine) (p 5.2); resolutsiooni p 6 kohaselt jättis esialgse õiguskaitse taotluse ülejäänud osas rahuldamata; resolutsiooni p 7 kohaselt kuulutas haldusasja menetluse kinniseks. Määruse põhjendused: 1) Kaebaja on haldusasjas nr 3-21-431 esitanud kohtule nõude mitte hoida teda üle 14 päeva järjest kartseris. Puudub põhjus ja alus hakata samasisulist nõuet uuesti läbi vaatama praeguses asjas. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel kuulub kaebus tagastamisele nõude osas keelata vanglal hoida kaebajat üle 14 päeva järjestikku kartseris. 2) Kaebaja peab 31.10.2021. a puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtuvalt nõude osas keelata vanglat üksikvangistust kohaldada iga suvalise rikkumise (nt tööst keeldumine) korral ja kohustada vanglat üksikvangistust kohaldama vaid tõsise rikkumise korral (nt vanglaametniku ründamine) üksikvangistuse all silmas kartserikaristust. Kui kaebaja arvates on toimepandud rikkumise iseloomu arvestades karterikaristus liiga karm, on võimalik vaidlustada vastavat käskkirja. Kaebajal ei ole õigust esitada abstraktset nõuet keelata vanglat üksikvangistust kohaldada iga suvalise rikkumise (nt tööst keeldumine) korral ja kohustada vanglat üksikvangistust kohaldama vaid tõsise rikkumise korral (nt vanglaametniku ründamine). Eelviidatud nõude osas kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 3) Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ei saa pidada lubatavaks osas, milles kaebus tagastati ning vastavas osas jääb esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. 4) Kaebajal ei esine esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja ei ole ära näidanud, et see, kui talle määratud kartserikaristuste täitmisele pööramist jätkatakse viisil, nagu seda praegu tehakse, põhjustaks talle pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kaebaja viidatud CPT raportites võetud seisukohad ja esitatud ettepanekud ei ole liikmesriigile siduvad. Riigisisese kohtupraktika kohaselt ei ole välistatud mitme kartserikaristuse järjestikku täitmisele pööramine. Kaebaja ei ole selgitanud, milles konkreetsemalt seisneb tema vaimse ja füüsilise tervise halvenemine seoses üksikvangistusega. Tervisekaardi väljavõttest nähtub, et meditsiinitöötajad on pidevalt jälginud kaebaja tervislikku seisundit. Käesoleval hetkel puudub alus arvata, et kaebaja seisundit ei jälgitaks piisavalt põhjalikult, arvestades tema sagedasi (peaaegu igapäevaseid) kohtumisi meditsiinitöötajatega alates aasta algusest. Ühtegi vastunäidustust, mis välistaks kartserikaristuse kandmise, ei ole meditsiinitöötajad tuvastanud. Distsiplinaarkaristuste väljavõttest nähtub, et viimasel 5,5 kuul on kaebaja kõige kauem viibinud kartseris järjest 63 päeva (30.07.-10.09.2021). Teiseks on kõige pikem järjestikku kartseris viibitud aeg olnud 47 päeva (22.09.-05.11.2021). Kõige lühem kartseris järjestikku
viibitud ajavahemik oli 25 päeva (01.-25.06.2021). Nende kartseris viibitud ajavahemike vahel sai kaebaja korduvalt olla tavatingimustes. Kahe viimase kartserikaristuse kandmise vahele jäi peaaegu 2 nädalat ning kaebaja viibis tavatingimustes 12 päeva. Vangla kinnitas kohtule, et kaebaja viibis kartserikaristuste kandmise vahepealse aja samal režiimil kui teised kinnipeetavad. Suviste kartserikaristuste kandmise vahele jäi aega rohkem kui 1 kuu. Kuigi viimase ning eelviimase kartserikaristuse kandmise ajal viibis kaebaja kartseris järjest vastavalt 47 päeva ja 63 päeva ehk vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p-s 4 nimetatud maksimaalset karistusmäära ületati ühel juhul 2 päeva võrra ja teisel juhul 18 päeva võrra, ei saa pidada vastavate distsiplinaarkaristuste kandmist ebaproportsionaalselt pikaks. Vangla ei ole kaebajat hoidnud kartseris järjepanu ebamõistlikult kaua. Vangla meditsiiniosakonna töötaja konsulteeris enne kaebaja 30.07.2021 kartserisse paigutamist dr. Silvetiga, kes ei andnud kaebajale vabastust. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kaebaja tervislikku seisundit arvestades oli tema 47 ja 63 päeva järjest kartseris hoidmine lubamatu. Nendel perioodidel on kaebaja pöördunud meditsiiniosakonna poole selleks, et kurta valude üle terves kehas ja saada tõend, et ta ei saa terviseseisundi tõttu käsi selja taha panna. Kaebaja ei ole osutanud asjaoludele, millest saaks järeldada, et ligi 2 nädalat tavarežiimil viibimist on tema puhul liiga vähe. Kaebaja on oma tegevusega põhjustanud olukorra, kus ta peab viibima kartseris sageli ja pikemaid perioode. Viru Vangla 30.09.2021. a vastusest nähtub, et kaebajale on pakutud alates 18.03.2021 korduvalt võimalust osaleda üksikvangistuse leevendusprogrammis. Kaebaja nõustus osalema vestlustel kaplaniga, kuid teiste teenistujatega, s.h kriminaalhooldajaga, kes on pakkunud talle suhtlusvõimalust, kaebaja keeldus suhtlemast. Seega on kaebajale pakutud võimalusi üksikvangistuse mõjude leevendamiseks ja vangla ei ole olnud tegevusetu. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei raskenda kaebaja õiguste kaitset tulevikus ega põhjusta kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Eeltoodud põhjustel tuleb esialgse õiguskaitse taotlus vaatluse alla jäänud osas jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.M.M. esitas 01.12.2021 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 15.11.2021. a määrus menetluse kinniseks kuulutamise osas; resolutsiooni p-de 2.1, 2.2, 5.1 ja 5.2 osas; menetleda määruskaebust esialgse õiguskaitse taotlusest lähtuvalt; nõuda riigilõiv välja vastustajalt ja tagastada R.M.. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kaebaja ei palunud kuulutada menetlust kinniseks. 2) Kaebaja ei mäleta, et ta oleks esitanud haldusasjas nr 3-21-431 nõude mitte hoida teda üle 14 päeva järjest kartseris. Kartserikaristus pööratakse täitmisele kohe, kui käskkiri on koostatud, mitte ei oodata vaidemenetluse lõppu. Kaebaja nõuded tagastati ebaseaduslikult. Lahendada tuleks ka eeltoodud osas esialgse õiguskaitse taotlus. 3) Suvel viibis kaebaja kartserist väljas 16.-30.07.2021, s.t 14 ööpäeva. Vangla meditsiiniosakonnal on keelatud vabastust anda. Viimati viibis kaebaja tavarežiimil, mil oli võimalus kaaskinnipeetavaga suhelda, 22.09.-06.10.2020. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest teda on piinatud üksikvangistusega alates 19.07.2018. 18.02.2021 diagnoosis psühhiaater kaebajal raske depressiooni. Kuigi kaebus võeti menetlusse nõude osas keelata vanglal kartserikaristuste järjestikku täitmisele pööramine ja kohustada vanglat võimaldama kaebajal viibida kartserikaristuste vahel mõistlik arv päevi tavatingimustes, pööratakse endiselt kartserikaristused järjest täitmisele. Ebaõiglane on mitte kohaldada esialgset õiguskaitset vähemalt menetluse lõpuni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades M.M. määruskaebuse
põhjendusi, leiab ringkonnakohus, et M.M. vaidlustab Tartu Halduskohtu 15.11.2021. a määrust resolutsiooni p-de 2, 5, 6 ja 7 osas.
7.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha määruskaebuse osas halduskohtu määruse resolutsiooni p 7 peale (I) ning seejärel halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 peale (II) ja lõpuks halduskohtu määruse p-de 5 ja 6 peale (III). I
8.HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 203 lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Seega HKMS § 203 lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6 tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus tagastada läbivaatamatult, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.
9.Ringkonnakohus sedastab, et kuna Tartu Halduskohtu 15.11.2021. a määruse resolutsiooni p 7 osas halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse esitamist ette ei näe ning vastav kohtumäärus ei takista ka asja edasist menetlust, siis puudub kaebajal õigus esitada halduskohtu 15.11.2021. a määruse resolutsiooni p 7 peale ringkonnakohtule määruskaebust. Halduskohus ka märkis 15.11.2021. a määruse edasikaebamise korras, et määruskaebuse võib esitada määruse resolutsiooni p-de 2, 5 ja 6 peale ning muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Eelnevat arvestades ning lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6, kuulub M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.11.2021. a määruse resolutsiooni p 7 peale tagastamisele läbivaatamatult. II
10.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
11.Halduskohus tagastas 15.11.2021. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebuse nõuete osas keelata vanglal hoida kaebajat üle 14 päeva järjestikku kartseris (p 2.1) ning keelata vanglat üksikvangistust kohaldada iga suvalise rikkumise (nt tööst keeldumine) korral ja kohustada vanglat üksikvangistust kohaldama vaid tõsise rikkumise korral (nt vanglaametniku ründamine) (p 2.2).
12.Halduskohus märkis kaebuse tagastamise põhjenduses, et kaebuse nõue keelata vanglal hoida kaebajat üle 14 päeva järjestikku kartseris kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna sama nõue on juba haldusasja nr 3-21-431 raames halduskohtu menetluses. HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt kohus tagastab kaebuse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Halduskohtu märgitu õigsust kinnitab haldusasjas nr 3-21-431 tehtud Tartu Ringkonnakohtu
09.07.2021. a määruse resolutsiooni p 4. Kaebaja sai eelviidatud ringkonnakohtu määruse kätte 14.07.2021. Menetlusosalised ringkonnakohtu määrust ei vaidlustanud ning määrus jõustus 30.07.2021. Kuna halduskohtu viidatud haldusasjas on menetluses sama nõue, mis kaebaja esitas käesolevas haldusasjas, siis on määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega ilmselgelt vähene.
13.Halduskohus märkis kaebuse tagastamise põhjenduses, et kaebuse nõue keelata vanglat üksikvangistust kohaldada iga suvalise rikkumise (nt tööst keeldumine) korral ja kohustada vanglat üksikvangistust kohaldama vaid tõsise rikkumise korral (nt vanglaametniku ründamine) kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1). Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu määruses märgitut osas, et 31.10.2021. a puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtuvalt peab kaebaja eeltoodud nõude puhul üksikvangistuse all silmas kartserikaristust. Silmas pidades kaebuse nõude sõnastust, on selle puhul ilmselgelt tegemist abstraktse nõudega. Seejuures sisustab kaebaja ebaõigesti määruskaebuses viidatud RKHK 18.02.2021. a määruses nr 3-19-1837 märgitut. Eelviidatud kohtulahendis taotles kaebaja, et keelataks tema suhtes üksikvangistuse kohaldamine. Käesolevas haldusasjas esitatud ülalmainitud nõue selgelt erineb eelviidatud asjas esitatud nõudest. Samas määruses Riigikohus märkis (p 12), et keelamiskaebust ei või esitada pelgalt hüpoteetilise ohu ennetamiseks. Halduskohus selgitas vaidlustatud määruses, et liiga karmi kartserikaristust on kaebajal võimalik vaidlustada karistust määrava käskkirja vaidlustamisel ning selle lahendamisel saab kohus hinnata karistuse proportsionaalsust. Kuna eelmärgitud kaebuse nõude puhul on tegemist abstraktse nõudega, siis on määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega ilmselgelt vähene.
14.Kõike ülaltoodut arvestades kuulub määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.11.2021. a määruse resolutsiooni p 2 (alap-d 2.1 ja 2.2) peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele. III
15.HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
16.Halduskohus jättis 15.11.2021. a määruse resolutsiooni p 5 kohaselt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata taotluste osas keelata vanglal hoida kaebajat üle 14 päeva järjestikku kartseris (p 5.1) ning keelata vanglat üksikvangistust kohaldada iga suvalise rikkumise (nt tööst keeldumine) korral ja kohustada vanglat üksikvangistust kohaldama vaid tõsise rikkumise korral (nt vanglaametniku ründamine) (p 5.2). Kuna ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse kaebuse tagastamise osas (määruse p 2 alap-d 2.1 ja 2.2) muutmata, siis kuulub kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.11.2021. a määruse resolutsiooni p 5 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel tagastamisele.
17.Ka kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.11.2021. a määruse resolutsiooni p 6 peale (esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ülejäänud nõuete osas) tuleb tagastada HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
18.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas ringkonnakohtu määruses määruskaebuse esitaja nimi initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.