1.Viru Vangla 14. mai 2021. a käskkirjaga nr 6-3/367-1 tunnistati kinnipeetav X.X (kaebaja) süüdi Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumises 14. aprillil ja 15. aprillil 2021 ning kummagi rikkumise eest määrati talle karistuseks viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Sama käskkirjaga tunnistati kaebaja süüdi ka vangistusseaduse (VangS) § 67 punkti 1 ja § 37 lõike 1 rikkumises ning karistati 34 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
2.Kaebaja esitas 14. juunil 2021 vanglale vaide käskkirja nr 6-3/367-1 tühistamiseks. Viru Vangla jättis 14. juuli 2021. a vaideotsusega nr 6-12/173-2 vaide rahuldamata.
3-21-1912
3.Tartu Halduskohtusse saabus 19. augustil 2021 kaebaja kaebus Viru Vangla vastu. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja vaidlustada Viru Vangla 14. juuli 2021. a vaideotsust nr 6-12/173-2.
4.Viru Vangla esitas 1. detsembril 2021 kohtule Viru Vangla 14. juuli 2021. a vaideotsuse nr 6-12/173-2 ja selle aluseks olnud kaebaja vaide.
5.Kohus jättis 27. detsembri 2021. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kohtule teatada, millise(d) nõude(d) ta kohtule esitab, ning selgelt märkida vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu ja kaebuse faktiline põhjendus. Kaebajal tuli lühidalt ja selgelt välja tuua põhjendused, miks ta leiab, et vangla tegevus on õigusvastane.
6.11. jaanuaril 2022 saabus kohtusse kaebaja kaebuse puuduste kõrvaldamise avaldus. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 14. mai 2021. a käskkiri nr 6-3/367-1 ja tuvastada, et vangla on oma tegevuses rikkunud VangS § 41 lõiget 1, § 37 lõike 2 punkti 3, § 47 lõiget 1, põhiseaduse (PS) §-e 12 ja 18 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklit 14.
7.Vastusena Tartu Halduskohtu 13. jaanuari 2022. a kohtunõudele esitas Viru Vangla kohtule teatise dokumendi kätte saamise kohta. Teatiselt nähtub, et kaebaja sai Viru Vangla 14. juuli 2021. a vaideotsuse nr 6-12/173-2 allkirja vastu kätte 14. juulil 2021.
8.Tartu Halduskohus selgitas 14. jaanuari 2022. a määruses, et mõistab kaebaja viiteid VangS § 41 lõike 1, § 37 lõike 2 punkti 3, § 47 lõike 1, PS §-de 12 ja 18 ning EIÕK artikli 14 rikkumisele õiguslike väidetena, mitte eraldiseisva tuvastamisnõudena. Kohus märkis, et käsitab kaebust üksnes tühistamiskaebusena. Sama määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks tähtaja. Kohus selgitas, et kuivõrd kaebaja sai Viru Vangla 14. juuli 2021. a vaideotsuse nr 6-12/173-2 kätte 14. juulil 2021, siis oli kaebuse esitamise viimane päev 13. august 2021. Kaebaja esitas kaebuse
16.augustil 2021 ning on seega ületanud 30-päevast kaebetähtaega.
9.Tartu Halduskohtusse saabus 27. jaanuaril 2022 kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja põhjendab, et tal on raske depressioon, mistõttu on tal keskendumishäired ning raske dokumente täita ja esitada. Taotluse kohaselt viibis kaebaja kaebuse esitamise hetkel kartseris, kus tal puudus kalender. Kaebaja ei teadnud, et juulikuus on 31 päeva. Kaebaja arvas, et juulikuus on 30 päeva, mistõttu lõppes 30-päevane tähtaeg
14.augustil 2021, kuid kuna see oli laupäev, siis lükkus tähtaeg edasi esimesele tööpäevale
16.augustil 2021. Kaebaja hinnangul on kaebetähtaja ületamine tingitud inimlikust eksitusest ja vangla poolt pideva piinamise tulemusel tekitatud tervisehädast.
10.Viru Vangla edastas 19. jaanuaril 2022 väljavõtte kaebaja kirjavahetuse registreerimise kaardist perioodi 13. august kuni 15. august 2021 kohta ja 31. jaanuaril 2022 väljavõtte perioodi 9. august kuni 13. august 2021 kohta.
KOHTU SEISUKOHT
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lõike 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise
3-21-1912 taotluse. HKMS § 152 lõikest 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja tähtaja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.
12.Kohus jääb 14. jaanuari 2022. a määruses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. HKMS § 47 lõige 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja sai vangla 14. juuli 2021. a vaideotsuse nr 6-12/173-2 allkirja vastu kätte 14. juulil 2021. Seega hakkas halduskohtule kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema 15. juulil 2021 ning möödus 13. augustil 2021. Kaebaja andis Viru Vanglale kaebuse kohtule edastamiseks üle 16. augustil 2021. Seega on kaebaja ületanud HKMS § 47 lõikes 2 sätestatud 30-päevast tähtaega.
13.Kaebaja ei vaidle vastu, et esitas kaebuse hilinenult, ning on kohtule esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja väitel tingis kaebuse hilinenult esitamise inimlik eksitus seoses kaebaja teadmisega, kui mitu päeva on juulikuus, ja tervisehäire (depressioon).
14.HKMS § 71 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lõike 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, punktid 16−17; 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, punkt 12; 11. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, punkt 13).
15.Kohus leiab, et kaebaja taotluses esitatud väited ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja toob välja, et tal on raske depressioon, mistõttu on tal keskendumishäired ning raske dokumente täita ja esitada. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal diagnoositud depressioon põhjustanud kaebajale sellist tervislikku seisundit, mis oleks kuidagi piiranud kaebaja võimet esitada kohtule dokumente. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on viimase aasta jooksul esitanud kohtule üle poolesaja dokumendi (kaebused, määruskaebused, riigi õigusabi taotlused, esialgse õiguskaitse taotlused), mille osas on algatatud menetlus. Kaebaja kirjavahetuse väljavõttest nähtub, et kaebaja on olnud võimeline kolm päeva enne kaebetähtaja saabumist, s.o 10. augustil 2021 saatma kolm erinevat kirja. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et
13.augustil 2021, mil oli viimane päev esitada tähtaegselt kaebus Viru Vangla 14. mai 2021. a käskkirja nr 6-3/367-1 tühistamiseks, oli kaebaja tervislik seisund tulenevalt depressioonist oluliselt muutunud. Ka tervisekaardi väljavõttest, mille kohus võtab haldusasja nr 3-21-1313 materjalide hulgast praeguse asja juurde, ei nähtu, et kaebaja oleks seoses depressiooniga meedikule kaebusi esitanud. Samuti ei õigusta kaebuse hilinenult esitamist see, et kaebaja viibis 13. augustil 2021 kartseris, kus tal puudus kalender ning tal oli teadmine, et juulikuus on 31 päeva asemel 30 päeva. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada
3-21-1912 välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (Tartu Ringkonnakohtu 1. septembri 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-1235, punkt 9; Riigikohtu halduskolleegiumi 1. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, punkt 19). Vaideotsuses märgitud vaidlustamiskorra järgimine ning kaebetähtaja arvestamine ei eelda õigusteadmiste olemasolu. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole olnud kaebetähtaja järgimisel piisavalt hoolas ning tema väiteid ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Asjaolu, et kaebaja oli kartseris, ei tähenda, et kaebajal ei olnud võimalik kindlaks teha, mis päev parasjagu on või kui mitu päeva juulikuus on. Vanglas toimuvad kaks korda päevas kinnipeetavate loendamised ning kolm korda päevas kinnipeetavate toitlustamine. Kaebajal oli kartseris viibides võimalik iga päev küsida valvuritelt, mis päev on või mitu päeva on juulikuus. 13. augustil 2021 külastas kaebajat kartseris ka meedik, seega oli võimalik ka temalt vastavat infot küsida. Kaebaja teadmatusest eksimuses olemine kuupäevade ja juulikuu päevade arvu osas ei vabanda rikkumist ega anna alust tähtaja ennistamiseks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ei ole olnud vangla käskkirja vaidlustamisel piisavalt hoolikas. Kuna kaebaja väiteid ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks, jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
16.HKMS § 152 lõike 1 punktist 2 ja § 124 lõikest 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 ja § 124 lõike 2 alusel haldusasja nr 3-21-1912 menetluse.
17.HKMS § 104 lõike 5 punkti 4 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 alusel, tagastab kohus kaebuse eest tasutud 15-eurose riigilõivu arvelduskontole, millelt see tasuti. Riigilõiv tagastatakse pärast praeguse määruse jõustumist.
18.Kui praegune määrus jõustub, ei saa kaebaja enam esitada kaebust sama nõudega ja samal alusel, st kaebaja ei saa enam taotleda Viru Vangla 14. mai 2021. a käskkirja nr 6-3/367-1 tühistamist (HKMS § 43 lõike 1 punkt 2).
19.Kohus asendab kaebaja soovil ning HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.