Ivakon OÜ kaebus Tallinna Linnavaraameti 16.02.2021 vastuse nr 2.1-1/207-2 tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata Ivakon OÜ taotlus Taludevahe tänava T3 kinnisasja sundvõõrandamiseks uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja Ivakon OÜ (registrikood 14897525), volitatud esindaja Enn Talp Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja Kent Märjamaa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Ivakon OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.01.2022 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.
1.Ivakon OÜ omandis on aadressil Taludevahe tänav T3 asuv kinnisasi (registriosa nr 7170901, katastritunnus 78406:612:5650, pindala 1496 m2, sihtotstarve 100% transpordimaa).
2.Tallinna Linnavaraameti 09.02.2021 käskkirjaga nr T-12-4/21/1 „Taludevahe tänav T3 kinnisasjale sundvalduse seadmine“ seati Tallinna linna kasuks tähtajatu ja aastatasuga 816 eurot sundvaldus kinnisasja 873 m2 suurusele osale, mis on Tallinna linnale vajalik Taludevahe tänava sõidu- ja kõnnitee avaliku kasutamise tagamiseks, hooldamiseks ja remondiks.
3.Ivakon OÜ esitas 14.01.2021 Tallinna Linnavaraametile taotluse tema omandis oleva Taludevahe tänava T3 kinnisasja Tallinna linnale võõrandamise menetluse algatamiseks.
4.Tallinna Linnavaraameti 16.02.2021 kirjaga nr 2.1-1/207-2 teatati Ivakon OÜ-le, et Tallinna Linnavaraamet ei pea Ivakon OÜ omandis oleva Taludevahe tänav T3 kinnisasja omandamist põhjendatuks. Kuna Taludevahe tänava avalikuks kasutamiseks, hooldamiseks ja remondiks on vajalik Taludevahe tänav T3 kinnisasja 873 m2 suurune osa, siis on otstarbekas seada kinnisasjale Tallinna linna kasuks sundvaldus (kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS) § 4 lg 2). Taludevahe tänav T3 kinnisasja sihtotstarve on transpordimaa 100% ning kinnisasja osale Tallinna linna kasuks sundvalduse seadmine võimaldab kinnisasja kasutada vastavalt senisele otstarbele. Lisaks viidati Tallinna Linnavaraameti 09.02.2021 käskkirjale nr T-12-4/21/1.
5.Ivakon OÜ esitas 17.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (muudetud 07.10.2021) Tallinna Linnavaraameti 16.02.2021 vastuse nr 2.1-1/207-2 tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata Ivakon OÜ taotlus Taludevahe tänav T3 kinnisasja sundvõõrandamiseks uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja taotleb Tallinna Linnavaraameti 16.02.2021 vastuse nr 2.1-1/207-2 tühistamist või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamist ning Tallinna linna kohustamist vaatama Ivakon OÜ taotlus Taludevahe tänav T3 kinnisasja sundvõõrandamiseks uuesti läbi.
6.1.Tallinna Linnavaraameti 16.02.2021 keeldumine on õigusvastane. Selles isegi ei analüüsitud kaebaja 14.01.2021 esitatud taotluse argumente, vaid üksnes viidati vastustajale soodsale seaduse sättele (KAHOS § 4 lg-le 2). Kaebaja on taotlenud tema omandis oleva kinnisasja omandamist Tallinna linna poolt KAHOS § 4 lg 3 alusel. Kaebajale kuuluvale Taludevahe tänav T3 kinnisasja 873 m2 suurusele osale on vastustaja seadnud 09.02.2021 käskkirjaga nr T-12-4/21/1 sundvalduse. Sellega kaotab kaebaja sellele kinnisasja osale käsutusõiguse ja valdusõiguse ning selle kinnisasja omand ei oma kaebajale enam mingisugust sisulist väärtust. Praktiliselt on selle kinnisasja omaniku õigused üle antud Tallinna linnale.
6.2.Sundvalduse seadmise tõttu ei oma kaebajale kuuluv kinnisasi enam turuväärtust, seda ei saa enam endise turuhinnaga nõudluse puudumise tõttu müüa. Kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kaebajal kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
7.1.Tallinna Linnavaraameti 16.02.2021 kiri, millega keelduti Taludevahe tänav T3 omandamisest, on haldusakt.
7.2.KAHOS § 4 lg 3 eeldused ei ole täidetud. Kaebuse tegelik eesmärk näib olevat vaidlustada sundvalduse seadmist, sh sundvalduse tasu suurust. See aga võimalik ei ole. Kaebaja ei ole
2(6)
3-21-569
sundvalduse seadmise käskkirja tähtaegselt vaidlustanud, mistõttu on see kehtiv (haldusmenetluse seadus (HMS) § 60 lg 2).
7.3.Ekslik on kaebaja väide, et vastustaja ei ole analüüsinud kaebaja 14.01.2021 taotlust sisuliselt. Vaidlusaluses otsuses on vastustaja märkinud, et kinnisasja osale Tallinna linna kasuks sundvalduse seadmine võimaldab kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele, st transpordimaa otstarbel. Arvestades, et valdav osa kinnistust on tee, siis ei ole kuidagi eluliselt usutav ega ettenähtav, et konkreetsel juhul oleks kaebajal kinnistu kasutamine takistatud.
7.4.Seadusandja tahe KAHOS § 4 lg 3 kehtestamisel on olnud suunatud sellele, et hinnata avalik-õiguslike kitsenduste mõju kogu kinnistu kasutamisele (vt KAHOS seletuskiri, lk 14). Kaebaja ei ole kaebuses ega taotluses välja toonud, millised konkreetsed avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kasutada kinnisasja vastavalt senisele sihtotstarbele. Vaidlust ei ole selles, et Taludevahe tänav T3 kinnisasi on 100% transpordimaa sihtotstarbega ning sellel asuvad teerajatised. Arusaamatuks jääb, kuidas on sundvalduse tõttu takistatud kinnisasja kasutamine transpordimaana. Sundvalduse seadmine ei võta kaebajalt käsutusõigust (vt asjaõigusseadus (AÕS) § 225, KAHOS § 2 lg 2). Sundvalduse sisuks on tee avaliku kasutamise tagamine, st teel võivad liigelda kõik isikud piiramatu arv kordi ööpäevas (vt sundvalduse otsus, p 1.6).
7.5.Väär ja liialdatud on kaebaja väide, et kogu kinnistu omaniku õigused on linnale üle läinud. Kaebajal on säilinud kõik omaniku õigused, kuid neid on üksnes piiratud sundvalduse otsuses märgitud ulatuses. Kinnistu kogupindala on 1496 m2. Sundvalduse ala moodustab kinnistu pindalast ligi pool – kaebajale kuulub jätkuvalt suur osa kinnistust, mille valdamist ja kasutamist ei kitsenda sundvaldus. KAHOS § 4 lg 3 kohaldamise seisukohalt ei ole asjakohane kaebaja väide, et tema kinnistu „ei oma enam talle sisulist väärtust“. Samuti ei ole asjakohane see, kas ettevõtte äriplaan näeb ette kinnistute võõrandamise või mitte ning kas kinnistu osas esineb turul nõudlust või mitte.
7.6.Ka kaebaja möönab, et KAHOS § 4 lg 2 on asjakohane ja kohaldatav säte. KAHOS § 4 lõikeid 2 ja 4 tuleb kohaldada koostoimes. Sundvalduse seadmise menetluses on teostatud kaalutlusõigust osas, kas kaebaja kinnistu võõrandada või seada sundvaldus. Kaebaja sundvalduse seadmisele õigeaegselt vastuväiteid ei esitanud ega sundvalduse seadmist vaidlustanud. Viidatud sätted ei anna isikule õigust, et kinnistu igal juhul omandatakse. Vastupidi, olukorras, kus sundvalduse seadmine on objektiivselt proportsionaalsem ja otstarbekam, st avaliku võimu poolt soovitud eesmärk on saavutatud ka ilma omandamiseta, on omandamine KAHOS § 4 lg 2 alusel keelatud. Käesoleval juhul on selge, et vastustaja poolt soovitud eesmärk – Taludevahe tänava avaliku kasutuse tagamine – on saavutatav ilma kaebajale kuuluva kogu kinnistu võõrandamiseta, kuivõrd Taludevahe tänav moodustab üksnes väikse osa kogu kinnistu pindalast. Ülejäänud kinnistu omandamine ei ole avaliku eesmärgi saavutamiseks vajalik (vt. Tallinna Halduskohtu 15.11.2019 otsus asjas nr 3-19-1060, p 17).
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaebaja 14.01.2021 taotluse kaebaja kinnisasja (Taludevahe tänav T3) omandamiseks rahuldamata.
3(6)
3-21-569
10.Kohus on oma 27.09.2021 kohtunõudes selgitanud, et Tallinna Linnavaraameti 16.02.2021 kiri nr 2.1-1/207-2 on haldusakt, kuivõrd sellega on sisuliselt keeldutud kaebaja kinnistu omandamisest (vrdl Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2021 määrus nr 3-20-1249, p 14). Seega on käesoleval juhul vaidlustatud haldusakti (HKMS § 6 lg 1; HMS § 51).
11.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54).
12.Kinnisasja avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise alused ja kord on sätestatud KAHOS-s (KAHOS § 1 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on 09.02.2021 käskkirjaga nr T-12-4/21/1 seadnud kaebaja omandis olevale kinnisasja osale (872 m2) sundvalduse ning määranud selle eest ka kaebajale tasu (vt kaebuse lisa 1, lk 1; digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 8). Samuti puudub vaidlus osas, et kaebaja sundvalduse seadmise käskkirja vaidlustanud ei ole ning see on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik (HMS § 60). Ühtlasi nõustub kohus vastustajaga osas, et asjaolu, et kaebaja on esitanud vastustajale taotluse kinnisasja avalikes huvides omandamiseks ning vastustaja on selle taotluse rahuldamisest keeldunud, ei anna selle keeldumise vaidlustamine kaebajale õigust vaidlustada sisuliselt sundvalduse seadmist ehk haldusakti, mis ei ole käesoleva vaidluse ese. Seega ei hinda kohus sundvalduse seadmise käskkirja (Tallinna Linnavaraameti 09.02.2021 käskkiri nr T-12-4/21/1) õiguspärasust.
13.KAHOS § 4 lg 3 kohaselt võib kinnisasja omanik taotleda talle kuuluva kinnisasja omandamist riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt õiglase ja kohese tasu eest, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele. Kinnisasja omandamine ei ole lubatud, kui avalik eesmärk on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta või avaliku eesmärgi saavutamiseks on otstarbekam seada sundvaldus (KAHOS § 4 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust kontrollides ei hinda kohus eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3 lause 2).
14.Seadusandja on selgitanud KAHOS eelnõu seletuskirjas kehtiva KAHOS § 4 lg 3 osas järgmist: „[Nimetatud norm] annab kinnisasja omanikule õiguse taotleda talle kuuluva kinnisasja omandamist, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele. Sellise taotluse esitamise korral tuleb kaaluda, kui koormavad on avalik-õiguslikud kitsendused kogu kinnisasja kasutamisele. Isiku omandiõiguse riive proportsionaalsust avaliku huvi vajadusele peab hindama haldusorgan, kellele taotlus esitatakse. Kui omandiõiguse riive on väga suur ja kinnisasja ei ole võimalik kasutada senisel sihtotstarbel, peab haldusorgan alustama omandamise menetlust.“1
15.Seega on KAHOS § 4 lg 3 eeldusteks, et 1) kaebaja kinnisasi on koormatud avalikõiguslike kitsendustega (seatud sundvaldus) ning 2) kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele. Pooled on ühel meelel osas, et esimene normi eeldus on täidetud – Tallinna Linnavaraameti 09.02.2021 käskkirjaga nr T-124/21/1 on seatud kaebaja kinnistu osale suuruses 872 m2 sundvaldus. Juhul, kui seatud sundvaldus muudab võimatuks kaebaja kinnistu kasutamise vastavalt senisele sihtotstarbele, siis oli vastustaja kohustatud alustama sundvõõrandamise menetlust.
KAHOS
SE, seletuskiri, lk-d 14-15. Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4bf419b9-13c1-4e3d-9c3a923356d542ad/Kinnisasja%20avalikes%20huvides%20omandamise%20seadus
elektrooniliselt:
4(6)
3-21-569
16.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kinnistu aadressiga Taludevahe tänav T3 on sihtotstarbelt 100% transpordimaa. Vastavalt maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg-le 5 on transpordimaa liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga, sealhulgas: 1) teemaa; 2) äriotstarbeta, avalikult kasutatavate parkimisehitiste, sealhulgas parklate maa; 3) raudteemaa; 4) lennuliiklusmaa; 5) navigatsiooniseadmete maa ja 6) köistee, trammitee ja nendega ehitusvõi toimimisviisi poolest sarnase tee ning muu raudteest erineva ehitusega rööbastee alune maa. Kaebuse kohaselt seisneb kaebaja kinnistule seatud avalik-õiguslike piirangute ebaproportsionaalsus selles, et kaebajal pole võimalik enam kinnistut turuhinnaga võõrandada, kuivõrd selle vastu puudub huvi.
17.Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et turuhinnaga kinnistu võõrandamine pole võimalik, ei tähenda, et kaebajal oleks muutunud oma kinnistu kasutamine vastavalt selle sihtotstarbele võimatuks. Kaebaja ei ole väitnud, et talle kuuluval kinnistul ei oleks võimalik enam liiklemine või seda ei ole võimalik transpordiks kasutada. Seetõttu on tõendamata kaebaja väide, et kaebaja kinnistu kasutamine vastavalt selle sihtotstarbele on avalik-õiguslike piirangute seadmise tõttu (sundvalduse) muutunud võimatuks. Seda enam, et sundvaldus on seatud üksnes osale kinnistust. Kaebaja kinnistu pindala on 1496 m2, millest sundvaldus on seatud 873 m2 suurusele osale, s.o hinnanguliselt poolele kinnistule. Järelikult ei mõjuta sundvalduse seadmine kinnistu kasutamist pooles ulatuses üldse. Ka on vastustaja õigesti märkinud, et sundvalduse seadmine ei võta kaebajalt kinnistu käsutusõigust. Sundvalduse seadmine seisneb kinnisasja koormamises sellise kinnisomandi kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele (KAHOS § 2 lg 2). Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile (AÕS § 225 lg 1). Seetõttu on täitmata KAHOS § 4 lg 3 teine eeldus, mistõttu ei olnud vastustajal kohustust alustada sundvõõrandamise menetlust.
18.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud keeldumine on põhjendamispuudustega.
19.HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).
20.Tallinna Linnavaraameti 16.02.2021 keeldumist on põhjendatud järgmiselt: „Tallinna Linnavaraamet ei pea Ivakon OÜ omandis oleva Taludevahe tänav T3 kinnisasja omandamist põhjendatuks. Kuna Taludevahe tänava avalikuks kasutamiseks, hooldamiseks ja remondiks on vajalik Taludevahe tänav T3 kinnisasjas 873 m2 suurune osa, siis on otstarbekas seada kinnisasjale Tallinna linna kasuks sundvaldus. Juhime tähelepanu, et Taludevahe tänav T3 kinnisasja sihtotstarve on transpordimaa 100% ning kinnisasja osale Tallinna linna kasuks sundvalduse seadmine võimaldab kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele. Tallinna Linnavaraameti 9. veebruari 2021 käskkirjaga nr T-12-4/21/1 „Taludevahe tänav T3 kinnisasjale sundvalduse seadmine“ seati Tallinna linna kasuks tähtajatu ja aastatasuga 816 eurot sundvaldus kinnisasja 873 m2 suurusele osale, mis on Tallinna linnale vajalik Taludevahe tänava sõidu- ja kõnnitee avaliku kasutamise tagamiseks, hooldamiseks ja remondiks.“ (dtl 19).
21.Eelnevast nähtub, et linn on esmalt selgitanud kaebajale, miks oli sundvalduse seadmine kaebaja kinnistu osale avalikes huvides vajalik. Lisaks on vastustaja kontrollinud, kas kaebaja kinnistu osale seatud avalik-õiguslikud piirangud võimaldavad kaebajal kasutada kinnistut senisel sihtotstarbel ning põhjendatult järeldanud, et kaebaja kinnistu kasutamine vastavalt selle
5(6)
3-21-569
sihtotstarbele takistatud ei ole. Seejuures on vastustaja viidanud ka oma 09.02.2021 käskkirjale, millega seati kaebaja kinnistu osale sundvaldus. Vastustajal on lubatud KAHOS § 4 lg 3 alusel esitatud taotluse lahendamisel viidata mõnele teisele haldusaktile keeldumise põhjendamisel (vt HMS § 56 lg 1).
22.Viidatud käskkirjas on mh selgitatud, et Haabersti linnaosas asuvat Taludevahe tänavat läbib Tallinna linna bussiliin (p 4.1.); võttes arvesse, et Taludevahe tänava avalikuks kasutamiseks on vajalik kinnisasja 873 m2 suurune osa, siis Tallinna Linnavaraamet ei pea kinnisasja tervikuna omandamist põhjendatuks; tulenevalt asjaolust, et avalik eesmärk on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamisega, siis tee avaliku kasutamise tagamiseks on otstarbekas seada kinnisasjale sundvaldus (p 4.7.); Tallinna Linnavaraamet jääb seisukohale, et kuna avalik eesmärk on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamisega, siis tee avaliku kasutamise tagamiseks on otstarbekas seada kinnisasjale sundvaldus vastavalt KAHOS § 4 lõikele 2; antud juhul kinnisasjale sundvalduse seadmine ei takista kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist ega piira omaniku õigust kinnisasja võõrandada (p 7.1.) (Tallinna Linnavaraameti 09.02.2021 käskkiri nr T-12-4/21/1, lk-d 2-3; dtl-d 9-10). Seega on ka sundvalduse seadmise käskkirjas selgitatud, miks ei pea vastustaja otstarbekaks kaebaja kinnistu omandamist, vaid avalik huvi on tagatud ka kaebaja kinnistu osale sundvalduse seadmisega, mis omakorda ei piira kaebaja kinnistu sihtotstarbelist kasutust. Kohus diskretsioonivigu 16.02.2021 keeldumises ei tuvastanud, mistõttu on tegemist õiguspärase haldusaktiga.
23.Arvestades, et tühistamisnõue jääb rahuldamata, kuivõrd vaidlusalune keeldumine on õiguspärane ning tühistamisnõudes sisaldub haldusakti õigusvastasuse tuvastamisnõue, jääb rahuldamata ka alternatiivnõue vaidlusaluse haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Samuti tuleb rahuldamata jätta kohustamisnõue, kuivõrd selle rahuldamise eelduseks on tühistamisnõude rahuldamine. Käesoleval juhul on aga jäetud Tallinna Linnavaraameti 16.02.2021 kirja nr 2.1-1/207-2 tühistamisnõue rahuldamata.
24.Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.