Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Määruse tegemise aeg ja koht
20.12.2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-14883
Tsiviilasi
Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti XXXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Võlgniku pankroti väljakuulutamine
kaudu) avaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlausaldaja)
Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) (Lõõtsa 8a, Tallinn, e-post: [email protected]), esindaja XXXX (e-post: [email protected])
Puudutatud isik (võlgnik)
Võlgnik XXXXOÜ (registrikood XXXX, XXXX, e-post: XXXX), seaduslik esindaja XXXX(XXXX XXXX, e-post
Ajutine pankrotihaldur
Peeter Sepper (OÜ Bürooteenused ja Õigusabi, Kotzebue 9, Tallinn, e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
15.12.2014.a. Võlausaldaja esindaja XXXX Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper
Kohtumääruse resolutsioon
I
Asjaolude kirjeldus
Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) (edaspidi: võlausaldaja) esitas 04.10.2016 Harju Maakohtule pankrotiavalduse XXXXOÜ (edaspidi: võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja tasus ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 13.10.2016 1500 eurot (tl 81). 19.10.2016 võttis kohus võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse. 23.11.2016 toimunud eelistungil oli võlgniku esindaja avaldusega nõus. 30.11.2016 kohtumäärusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi: ajutine haldur) Peeter Sepperi. Ajutine haldur esitas 13.12.2016 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku ainukeseks varaks on 1⁄2 mõttelist osa kinnisasjast XXXX, kaasomandist. Maa sihtotstarve 100% elamumaa. Kinnistule oli planeeritud paarismaja ehitus. Täitemenetluses on nimetatud vara olnud edutult müügis ning nüüd on kohtutäitur langetanud selle hinna 7173 eurole. Milliseks kujuneb kinnistu kaasomandi müügihind ja kas see on üldse likviidne, selgub pankrotimenetluse käigus. Sissenõutavaks muutunud kohustuste kogusumma moodustab vähemalt 44 467,51 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning olemasolevate sissenõutavaks muutunud kohustuste katmiseks varast ei piisa, ei ole majandustegevuse jätkamine – tegelikult taaskäivitamine – võimalik. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole esitanud tervendamise ettepanekut. Välja on kujunenud võlgniku maksejõuetus ja tema majanduslikult olukorrast tulenevalt on maksejõuetus alaline. Võlgniku vara ei kata temal lasuvaid kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse põhjustas maksuseadustes sätestatud riiklike maksude kohustuse rikkumine, mille tagajärjel tegi Maksu-ja Tolliamet maksuotsuse, mis on käesolevaks ajaks peale kohtuvaidluse lõppemist jõustunud.
Seega on tegemist raske juhtimisveaga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Maksejõuetus kujunes välja 2012.a. Kuriteo tunnustega tegu maksejõuetuse põhjusena ei ole tuvastatud. Ajutine haldur tuvastas, et võlgniku juhatuse liikme lähikondsele Jüri Pukspuule teostati laenu tagasimakseid, millest viimane seejuures 2014.a. jaanuaris. See nõue on aegunud. Muid tagasivõitmise aluseid ei ole tuvastatud. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kas olemasoleva vara väärtus katab pankrotimenetluse kulud, ei ole käesoleval ajal põhjendatult võimalik vastata. Nimetatud asjaolul on otstarbekas, et kohus määrab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi. Ajutine haldur kalkuleeris pankrotimenetluse võimalike kulude suuruseks 3200 eurot, mis sisaldab ajutise halduri tasu ja kulusid. 15.12.2016 kohtuistungile võlgniku seaduslik esindaja ei ilmunud. Võlgniku seaduslik esindaja teatas ajutisele haldurile, et on aruandega nõus. Võlausaldajal oli seisukohal, et võiks pankroti välja kuulutada, kuna tegemist on elamukrundiga. Täitemenetluse käigus ei õnnestunud seda realiseerida, oleks võimalik pankrotimenetluse käigus realiseerida. Kui see menetlus raugeb, jääb äriühingul vara alles. Ajutine haldur oli nõus, et ilma deposiiti maksmata kuulutada välja võlgniku pankrot. Ajutine haldur on andnud nõusoleku enda nimetamiseks pankrotihalduriks. II
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) esitas avalduse XXXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku varaks on 1⁄2 mõttelist osa kinnistust, mida on täitemenetluses edutult müüdud ja kohtutäitur langetas hinna 7173 eurole. Sissenõutavaks muutunud kohustuste summa on vähemalt 44 467,51 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevuse jätkamine – tegelikult taaskäivitamine – ei ole võimalik. Vara tagasivõitmise nõue on aegunud. Kuriteo tunnustega tegu maksejõuetuse põhjusena ei ole tuvastatud. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja võlgniku tegevuse jätkamise-taaskäivitamise väljavaateid ei ole, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 20.12.2016 kell 14.00. Peeter Sepper on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamisega käesolevas tsiviilasjas. Peeter Sepper vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Peeter Sepperi pankrotihalduriks. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 85 sätestab võlgniku teabe andmise kohustuse. Nimetatud paragrahvi lõiked 1-3 sätestavad, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka
kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 töötundi tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot. Hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 116,90 eurot, millele lisandub käibemaks 23,38 eurot. Tasu ja kulud kokku 1220,28 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot ja tehtud vajalike kulutuste hüvitis 116,90 eurot, millele lisandub käibemaks 23,38 eurot. Ajutise halduri tunnitasu 90 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulud kokku summas 1220,28 eurot ajutise halduri taotlusel välja OÜ Bürooteenused ja Õigusabi kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus tegi lahendi PankrS § 31 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus PankrS § 39 lg 1 alusel käesoleva määruse viivitamata saatmise registriosakonnale. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.