Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. detsembril 2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-20-2089 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
X esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse välismaalase passi väljaandmiseks.
2.PPA keeldus 21. oktoobri 2020. a otsusega nr 15.3-3.1/3030-1 X-le välismaalase passi väljastamisest kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 27 lg 1 kohaselt antakse välismaalase pass välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus, ning kui on tõendatud, et välismaalasel puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada. ITDS § 27 lgst 3 tuleneb nõue esitada kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusolek talle välismaalase passi väljaandmiseks või tõendada, et nimetatud nõusolekut ei ole võimalik saada; 2) PPA selgitas taotlejale 23. septembril 2020, et tal tuleb esitada Hispaania Kuningriigi nõusolek või tõendada, et sellist nõusolekut pole võimalik saada; 3) taotleja 1. oktoobri 2020. a e-kirjaga edastatud dokumendid selle kohta, et taotleja taotles USA-s asüüli, ei tõenda, miks ta ei saa taotleda passi kodakondsusjärgselt riigilt. Taotleja pole esitanud tõendit, mis kinnitaks, et Hispaania Kuningriik ei ole nõus passi väljastama; 4) haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 2 alusel ei küsi PPA taotlejalt täiendavat arvamust; 5) taotluse rahuldamisest keeldutakse ITDS § 12 lg 1 alusel.
3.X esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles PPA 21. oktoobri 2020. a otsuse tühistamist ning PPA kohustamist väljastada temale välismaalase pass. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja taotles USA-s poliitilist varjupaika, kuna oli umbes 1989. a-st ilma jäänud Hispaania Kuningriigi põhiseaduses sätestatud õigustest; 2) kaebaja väitis PPA-le, et ta võib Hispaania Kuningriigi kodakondsusest loobuda. Kodakondsusest loobumise avaldus saadeti Hispaania Kuningriigi saatkonnale; 3) Hispaanias rikutakse põhiõigusi ja kaebaja õigusi rikutakse alates 1985. a-st.
4.PPA taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajale on korduvalt selgitatud, millistel tingimustel väljastatakse Eestis viibivale välismaalasele välismaalase pass või ajutine reisidokument; 2) PPA keeldumine on õiguspärane, kuna puudub kodakondsusriigi (Hispaania Kuningriik) nõusolek anda kaebajale välismaalase pass. Kaebaja pole tõendanud, et kodakondsusjärgne riik sellist nõusolekut ei anna; 3) asjaolu, et kaebaja taotles kunagi USA-s asüüli, ei muuda PPA seisukohta. Kuigi kaebaja USA-s asüüli ei saanud, on vähetõenäoline, et USA teavitas sellest asjaolust Hispaania Kuningriiki; 4) kaebajal on võimalik pöörduda dokumendi väljastamiseks kodakondsusriigi poole; 5) kaebajale ei saa väljastada ka ajutist reisidokumenti, kuna Eestis asub Hispaania Kuningriigi saatkond, kust ta saab dokumenti taotleda.
5.Tallinna Halduskohus jättis 9. aprilli 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:
2(5)
3-20-2089 1) kaebaja erinevaid täiendusi, pöördumisi ja väiteid ei saa mõista selliselt, et ta oleks soovinud kaebust muuta või esitada uusi tõendeid. Arvestades vaidluse iseloomu, ei saaks seda ka aktsepteerida; 2) pärast 15. märtsi 2021 esitatud dokumendid tuleb jätta tähelepanuta, kuna uusi avaldusi tohtis esitada kuni 15. märtsini 2021; 3) PPA keeldus ITDS alusel õigesti dokumendi väljastamisest; 4) isikul on hetkel kehtiv Eesti elamisõigus. Kaebajal on Hispaania Kuningriigi kodakondsus. Lähtuda ei saa kaebaja väidetavast kavatsusest loobuda kodakondsusest, kui sellest pole loobutud; 5) kaebajal puudub tõend selle kohta, et Hispaania Kuningriik oleks keeldunud kaebajale dokumendi väljastamisest. Kaebaja pole esitanud nt pöördumist, millega oleks dokumenti taotletud; 6) aastatetagune materjal kaebajaga juhtunu kohta on asjassepuutumatu; 7) PPA otsuse tühistamiseks ei anna alust see, et kaebaja kohta on esitatud toetusavaldusi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja taotles USA-s asüüli 2011. a-l ja selle kohta väljastati dokument. USA ei ole kaebaja taotlust tagasi lükanud; 2) kaebajal ei ole Hispaania seaduste järgi võimalik passi taotleda; 3) kaebaja üritas Madridist saada identiteedi registreerimise sertifikaati ning kaebajale vastati, et ta pole pikka aega olnud Hispaanias registreeritud; 4) kaebaja ei saa Hispaania Kuningriigi saatkonnast reisidokumenti, kuna ta loobus Hispaania kodakondsusest; 5) halduskohus ei ole arvestanud Euroopa Liidu õigust ega võtnud arvesse USA-s asüüli taotlemist; 6) kohus ei võtnud arvesse C ja Y seletusi. Ta ei arvestanud, et kaebajal on doktorikraad, Innove A2 ja B1 diplom, samuti maksude tasumist; 7) kaebaja taotleb passi või reisidokumenti. Poliitilise pagulase staatuse tunnustamist või inimlikkus ohvri staatust; 8) kaebaja taotleb, et PPA lubaks kaebaja kodakondsuseksamile, alustaks varjupaigamenetlust ning väljastaks Eesti või Euroopa Liidu ID-kaardi ja reisidokumendi.
7.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus ja PPA otsus on õiguspärased; 2) kaebaja on Hispaania Kuningriigi kodanik. Eestis asub Hispaania Kuningriigi saatkond. Kaebaja ei ole Eestis taotlenud kodakondsust ega rahvusvahelist kaitset; 3) kaebaja pole tõendanud seda, et Hispaania Kuningriik oleks andnud nõusoleku anda kaebajale välismaalase pass Eestis. Samuti pole kaebaja tõendanud, et Hispaania Kuningriik oleks sellise nõusoleku andmisest keeldunud; 4) kaebajaga aastaid tagasi toimunud sündmused ei oma praeguse asja lahendamisel tähendust; 5) halduskohus ei pidanud hindama kaebaja elamisluba puudutavaid küsimusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3(5)
3-20-2089
8.Kaebaja on apellatsiooniastmes esitanud 19. novembri 2021. a e-kirjavahetuse väidetava ametiasutusega, milles väidetakse, et passi väljastamiseks peab olema isikut tõendav dokument, mis ei ole aegunud, ning vajalik on minna administratsiooni või riigi esindusse (19. ja 20. novembri 2021. a menetlusdokumentidele lisatud hispaaniakeelsed e-kirjad). Ringkonnakohus jätab need dokumendid asja materjali juurde võtmata, kuna kaebajal oli võimalik juba haldusmenetluses esitada vastava sisuga päring. Samuti ei tõenda need dokumendid, et Hispaania Kuningriik keelduks kaebajale vajalikku nõusolekut andmast, vaid kohtule arusaadavalt selgitatakse selles kirjas, millistel tingimustel väljastatakse isikule pass (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Asja lahendamisel ei oma tähendust ka 22. novembri 2021. a dokumendile lisatud C perekonna deklaratsioonid ja õiguslikud väited ning need tuleb jätta asja juurde võtmata, samuti ei oma tähendust 23. novembri 2021. a menetlusdokumendile lisatud dokumendid (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Kaebaja taotles 24. novembri 2021. a menetlusdokumendis uute tõendite esitamise lubamist (dokument, mis kinnitab varjupaigaküsitlusel läbikukkumist, kuna kaebaja oli närvis; tunnistajate seletused kaebaja ausast ja raskest elust USA-s). Taotlus on esitatud pärast selleks ette nähtud tähtaega, samuti ei oma need dokumendid asja lahendamisel tähendust. Seetõttu jääb viimati nimetatud taotlus rahuldamata.
9.Kohtuasjas on vaidluse esemeks PPA keeldumine väljastada kaebajale välismaalase pass. Väited, mis puudutavad rahvusvahelise kaitse taotlemist, kodakondsuse eksamit ja ID-kaarti, tuleb jätta tähelepanuta. Praeguses kohtuasjas ei saa vaielda nimetatud küsimuste üle.
10.PPA keeldus kaebajale välismaalase passi väljastamisest ITDS § 12 lg 1 ning § 27 lg-te 1 ja 3 alusel.
11.Välismaalase pass on välismaalasele Eesti Vabariigi antav reisidokument (ITDS § 26 lg 1). Välismaalase pass antakse välja välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus Eestis, ning kui on tõendatud, et välismaalasel puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada (ITDS § 27 lg 1). Välisriigi kodanikule välismaalase passi väljaandmiseks peab välismaalane esitama oma kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusoleku talle välismaalase passi väljaandmiseks või tõendama, et nimetatud nõusolekut ei ole võimalik saada (ITDS § 27 lg 3).
12.Välismaalase passi väljastamise üheks tingimuseks on, et taotleja kodakondsusjärgne riik annaks nõusoleku selle kohta, et Eesti Vabariik võib taotlejale väljastada välismaalase passi. Kui taotlejal ei ole võimalik nt kodakondsusjärgse riigi keelduva otsuse tulemusena vm objektiivsete asjaolude tõttu nõusolekut saada, peab ta seda asjaolu tõendama, esitades sellekohase dokumendi PPA-le. Praegusel juhul selline tõend puudub.
13.Asjas pole leidnud tõendamist, et kaebaja pole Hispaania Kuningriigi kodanik. Kaebaja esitatud dokument, milles ta väidetavalt on avaldanud tahet loobuda Hispaania Kuningriigi kodakondsusest, ei tõenda, et tal puudub Hispaania Kuningriigi kodakondsus. Teada pole, kas see on esitatud pädevatele ametiasutustele ja milline on olnud nende seisukoht. Eelduslikult ei luba ka Hispaania Kuningriik loobuda kodakondsusest, kui selle tulemusena jääks isik kodakondsusetuks. Hispaania on ühinenud ÜRO kodakondsusetuse vähendamise konventsiooniga, mille kohaselt ei lase lepinguosaline riik isikul oma kodakondsusest loobuda, kui selle tulemusena muutuks ta kodakondsusetuks (vt selle konventsiooni art-d 7 ja 8).1
14.Kaebaja pole PPA-le esitanud dokumenti, millest nähtuks, et Hispaania Kuningriik oleks nõus sellega, et Eesti Vabariik väljastaks kaebajale välismaalase passi. Kaebaja pole tõendanud ka seda, et tal ei ole võimalik sellist nõusolekut Hispaania Kuningriigilt saada. Asjaolu, et kaebaja on väidetavalt kunagi taotlenud USA-s rahvusvahelist kaitset, ei tõenda, et kaebajal puudub võimalus Hispaania Kuningriigilt vastavat nõusolekut küsida. Kaebuses on esitatud üldsõnalised väited, et alates 1985. a-st või 1989. a-st on Hispaanias kaebaja põhiõigusi rikutud. Kaebuses ja sellele lisatud dokumentides esitatud väited ei luba järeldada, et kaebajal esineks objektiivne takistus taotleda Hispaania Kuningriigilt reisidokumenti või nõusolekut selle kohta, et Eesti Vabariik väljastaks kaebajale välismaalase passi, pöördudes selleks nt Eesti Vabariigis asuva Hispaania Kuningriigi suursaatkonna poole.
15.Kaebaja esitatud teiste isikute seletused kaebaja toetamise kohta ei oma asja lahendamisel tähendust, kuna need ei sisalda teavet selliste asjaolude kohta, millest järelduks, et kaebajal on õigus saada välismaalase pass.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
17.Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.