X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.10.2020 otsuse nr 15.33.1/3030-1 tühistamise- ning vastava taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 09.04.2021. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Harju Maakohtu kaudu 26.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Politseija Piirivalveameti 21.10.2020 otsusega nr 15.3-3.1/3030-1 välismaalase passi väljaandmisest keeldumise kohta. Eelnimetatud otsus oli kaebuse materjali juurde ka lisatud.
2.Tallinna Halduskohtu 23.11.2020 määrusega jäeti kaebus käiguta nõuete täpsustamiseks ja kaebuselt ettenähtud riigilõivu tasumiseks.
3.Kaebaja vastusest käiguta jätmise määrusele järeldus, et kaebaja soovib eelnevalt nimetatud otsuse uuesti läbivaatamist. Riigilõiv oli tasutud 10.12.2020.
4.Tallinna Halduskohtu 16.12.2020 määrusega võeti kaebus menetlusse. Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 15.01.2021.
5.Tallinna Halduskohtu 15.02.2021 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
6.X on esitanud peale haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramist mitmel korral täiendavat materjali, mida kohus ei pea vajalikuks siinkohal kuupäevade kaupa eraldi välja tuua.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
7.Kaebaja taotleb Politsei-ja Piirivalveameti 21.10.2020 otsuse nr 15.3-3.1/3030-1 tühistamist ning vastava taotluse uuesti läbivaatamist. Kaebaja on märkinud, et selgitas vastustajale, et võib loobuda Hispaania kodakondsusest, saates dokumendid Hispaania saatkonda.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Politsei- ja Piirivalveamet vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see on põhjendamatu. Vastustaja on õiguspäraselt ja põhjendatult keeldunud kaebajale Eestis välismaalase passi väljaandmisest, sest kaebaja ei ole esitanud nõuetekohaseid dokumente.
9.Vastustaja märgib, et kaebajale on korduvalt selgitatud, mis tingimustel ning asjaoludel Eestis viibivale välismaalasele välismaalase pass või ajutine reisidokument väljastatakse. PPA on õiguspäraselt keeldunud kaebajale välismaalase passi väljastamisest kuna puudub kaebaja kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusolek kaebajale välismaalase passi väljaandmiseks ning samuti ei ole kaebaja tõendanud, et eelnimetatud nõusolekut ei ole võimalik saada.
10.Kaebajal on Eestis hetkel kehtiv elamisõigus, kuid kaebaja ei ole esitanud oma kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusolekut välismaalase passi väljaandmiseks ega tõendanud, et seda ei ole võimalik saada. Kaebajal on Hispaania kodakondsus, keegi ei ole kaebajalt Hispaania kodakondsust ära võtnud, samuti ei ole ta ka ise sellest loobunud. Selleks, et saada välismaalase passi, peab kaebaja esitama tõendi, et välisriik lubaks kaebajale välismaalase passi väljastada või tõendi, et tal ei ole võimalik seda saada. Asjaolu, et kaebaja taotles kunagi USA-s asüüli, ei muuda PPA seisukohta välismaalase passi väljastamisest keeldumisel. Kuigi kaebaja kunagi USA-s asüülitaotluse esitas, ei ole see põhjus kodakondsusriigi pädeva asutuse vältimiseks. Ei ole usutav, et kaebaja kodakondsusriik on USA-s esitatud taotlusest teadlik. Vastustaja viitab, et ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni üldtunnustatud normid ja põhimõtted asüüli taotlemise puhul on sellised, et teavet taotleja ja taotluse kohta ei jagata taotleja päritoluriigile kuni taotluse lõpliku tagasilükkamiseni. Kuigi kaebaja USA-s asüüli ei saanud, on siiski väheusutav, et USA on kaebaja kodakondsusriigile asüülitaotlemisest teada andnud. Vastustaja on seisukohal, et puudub igasugune põhjus, miks kaebaja ei võiks pöörduda kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse poole reisidokumendi väljastamiseks.
11.Vastustaja selgitab, et ajutise reisdokumendi puhul peab isikul olema koduriigi passi tähtaeg läbi või kohe läbi saamas ning ta soovib minna seda oma koduriiki taotlema, juhul kui Eestis ei ole vastava riigi saatkonda. Kuna kaebaja koduriigi saatkond on Eestis olemas, siis ei vasta kaebaja ka ajutise reisdokumendi saamise tingimustele. Menetluse käigus esitatud dokumendid ja seletused ning kaebuse juurde lisatud dokumendid ei tõenda, et kaebaja oleks muus riigis asüüli saanud või et kaebaja on Hispaania kodakondsusest loobunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 21.10.2020 otsust nr 15.33.1/3030-1, millega keelduti kaebajale välismaalase passi väljastamisest ning taotletud selle tühistamist, samuti vastava taotluse uuesti läbivaatamise kohustamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 16.12.2020 määrusega menetlusse võetud. Siinkohal peab kohus vajalikus veel selgitada, et üldjuhul ei saa nõuet enam muuta kui kaebus on menetlusse võetud ja vastustaja on menetlusse võetud nõude osas vastanud. HKMS § 49 lg 1 kohaselt on võimalik kaebuse nõudeid muuta siis kui see on kohtu hinnangul otstarbekas eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Kaebuse muutmise piirangu regulatsioon on muuhulgas vajalik ka seetõttu, et vältida situatsiooni, kus kaebust pidevalt uute nõuetega täiendatakse, mis omakorda muudaks vaidluse raamistiku ning ulatuse ebamääraseks. Praegu on esitatud eelnimetatu protsessiosalistele siiski üldise selgitusena, sest antud juhul ei saa kaebaja erinevaid täiendusi, pöördumisi ning väiteid tõlgendada taoliselt, et oleks soovitud kaebust muuta ja lisada uusi nõudeid HKMS § 49 tähenduses. Arvestades käesoleva vaidluse iseloomu, ei oleks saanud seda ka aktsepteeritavaks pidada. Peale 15.03.2021 esitatud materjali jätab kohus tähelepanuta, sest Tallinna Halduskohtu määruse kohaselt, millega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, võis täiendavaid taotlusi ning menetlusdokumente esitada kuni eelnevalt nimetatud kuupäevani.
13.Vastustaja on välismaalase passi väljaandmisest keeldumisel tuginenud isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ka ITDS) § 12 lõikele 1, mille kohaselt keeldutakse (vastava) dokumendi väljaandmisest kui nimetatud toimingu sooritamiseks puudub seaduslik alus. Samuti on viidatud eelnimetatud seaduse § 27 lõigetele 1 ja 3. Vastavalt isikut tõendavate dokumentide seaduse § 27 lõikele 1 antakse välismaalase pass välja (sellisele) välismaalasele, kellel on kehtiv elamisluba või elamisõigus Eestis, ning kui on tõendatud, et välismaalasel puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik (ka) seda saada. ITDS § 27 lõikes 3 sätestatakse, et välismaalase passi väljaandmiseks välisriigi kodanikule peab välismaalane esitama oma kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusoleku talle välismaalase passi väljaandmiseks või tõendama, et nimetatud nõusolekut ei ole võimalik saada. Kohus ei saa Politsei- ja Piirivalveameti asemel isikule passi väljastada, küll aga hinnata kas vastustaja on järginud isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud nõudeid ja tingimusi, samuti seda kas vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel ei ole tehtud olulisi kaalutlusvigu.
14.Politsei- ja Piirivalveamet peab lähtuma välismaalase passi väljaandmise küsimuse lahendamisel nendest tingimustest ja sellest reeglistikust, mis on isikut tõendavate dokumentide seadusega sätestatud. Vastustaja ongi taoliselt toiminud. Politsei- ja Piirivalveamet märgib, et kaebajal on hetkel kehtiv elamisõigus Eestis ning Hispaania kodakondsus. Mis puudutab kodakondsust, siis selles ei saa olla ka vaidlust. See nähtub haldusasja materjalide juurde esitatud Eesti Vabariigi isikutunnistuse koopialt kui ka isikut tõendavate dokumentide taotluselt, mille kaebaja allkirjastas 30.07.2020. Kohus ei saa lähtuda kaebaja väidetavast kavatsusest loobuda kodakondsusest kui kodakondsusest ei ole tegelikult loobutud. Seega on kaebaja puhul tegemist Hispaania Kuningriigi kodanikuga.
15.Haldusasja materjalist ei ilmne, et kaebaja oleks oma kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusoleku talle välismaalase passi väljaandmiseks esitanud või mõne pädeva ametiasutuse poole üldse pöördunud ning sealt keelduva sisuga vastuse saanud. Arvestades asjaolu, et taolist pöördumist ei nähtu, ei saa tekkida ka sisulist küsimust seonduvalt sellega, et nõusoleku mittesaamine võiks olla tõendatud. Aastatetaguseid juhtumeid kajastav informatsioon, mida kaebaja on küllalt suures mahus edastanud, on põhimõtteliselt asjassepuutumatu. Taolised selgitused ja
varasemate aastate erinevate juhtumite kirjeldused võivad olla vaadeldavad küll teatava taustinformatsioonina, kuid kohus saab neid arvestada ainult selles osas, mis on otseses puutumuses vaidlustatud otsusega nr 15.3-3.1/3030-1. Antud juhul sellist puutumust ei esine. Kohus ei saa tühistada Politsei- ja Piirivalveameti otsust ka seetõttu, et kaebaja suhtes on esitatud mitmeid toetusavaldusi. See kõik ei muuda asjaolu, mille kohaselt on kaebaja puhul tegemist Hispaania Kuningriigi kodanikuga ega ka seda, et vastustaja pidi lähtuma seadusest, mis omakorda eeldab välismaalase passi väljaandmise juures kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse vastavasisulise nõusoleku esitamist või siis tõendamist, et taolist nõusolekut ei ole võimalik saada.
16.Lähtuvalt eeltoodust ei ole Politsei- ja Piirivalveameti 21.10.2020 otsuse nr 15.3-3.1/3030-1 tühistamiseks alust, sest see põhineb seaduses sätestatud reeglistikul ning kaalutlusvigu ei nähtu. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud otsus osutus õiguspäraseks, ei rahuldada ka vastupidisel eeldusel baseeruvat ning vastava taotluse uuele läbivaatamisele suunatud kohustamisnõuet, mistõttu jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kohustamisnõude oleks saanud rahuldada üksnes siis kui 21.10.2020 otsuse tühistamise nõue oleks osutunud kaebaja jaoks edukaks, sest antud juhul on kohustamisnõue eelnimetatud tühistamisnõude kui põhinõudega olemuslikult seotud.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.