M. J. (isikukood xxx, viibib xxx, Ida-Viru maakond)
Kostja esindaja (eestkostja)
Iisaku Vallavalitsus (registrikood 75013641, aadress: Tartu mnt 56, Iisaku alevik, Iisaku vald, 41101 Ida-Viru maakond, e-post: [email protected])
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Kapital SIA hagi M. J.i vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt M. J.ilt B2 Kapital SIA kasuks põhivõlgnevus 200 (kakssada) eurot, intressid 110 (ükssada kümme) eurot, sissenõudmise kulud 45 (nelikümmend viis) eurot, seisuga 01.02.2016. a sissenõutavaks muutunud viivised 15 (viisteist) eurot ja 44
senti ja leppetrahv summas 50 (viiskümmend) eurot, kokku 420 (nelisada kakskümmend) eurot 44 senti.
3.Hageja menetluskulud jätta kostja kanda. 3.1 Välja mõista M. J.ilt B2 Kapital SIA kasuks menetluskulud 265 (kakssada kuuskümmend viis) eurot, sh tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabi kulud 140 eurot.
4.TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra: 4.1 Kostja M. J. kohustub tasuma hagejale B2 Kapital SIA võlgnevuse summas 420 (nelisada kakskümmend) eurot ja 44 senti, osamaksetena 12 kuu jooksul, summas 35 (kolmkümmend viis) eurot ja 04 senti kuus, alates käesoleva kohtuotsuse jõustumistest kuni võlgnevuse tasumiseni. 4.2 Menetluskulud kuuluvad TsMS § 445 lg 1 alusel tasumisele 4 (nelja) osamaksena, summas 66 (kuuskümmend kuus) eurot ja 25 senti kuus, alates 01.01.2017. a 30.04.2017. a.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja M. J. internetiportaali www.credito.ee kaudu PC Finance OÜ-le laenutaotluse. 17.12.2014. a sõlmisid PC Finance OÜ ja kostja laenulepingu nr 2100288230. PC Finance OÜ rahuldas kostja laenutaotluse 17.12.2014. a ning kandis kostja pangakontole laenu 200 eurot. 200 euro saamisel laenuperioodiga 60 päeva tuli tasuda kostjal intressi 110 eurot, kokku 310 eurot. Kostja ei reageerinud PC Finance OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustusi. PC Finance OÜ loovutas oma nõude B2 Kapital SIA-le. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 ja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 605 eurot (põhivõlg 200 eurot, 110 eurot intressid, 45 eurot sissenõudmise kulu, sissenõutavaks muutunud viivis 200 eurot ja leppetrahv 50 eurot). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulud, sh riigilõiv 125 eurot ja tasu õigusabi eest 140 eurot ja viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.Maakohtu 17.05.2016. a määrusega peatati tsiviilasja menetlus, seoses kostja M. J.i eestkoste menetlusega.
Viru Maakohtu 08.07.2016 määrusega (2-16-4693) määrati M. J.ile eestkostjaks Iisaku Vallavalitsus ning kohus uuendas 01.11.2016. a tsiviilasja menetluse.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja seaduslik esindaja Iisaku Vallavalitsus esitas kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles palub jätta hagi rahuldamata. Esindaja märgib, et kostja sissetuleku moodustab töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus kokku summas 362,70 eurot. Kostja viibib alates 09.02.2016. a xxx. Hooldekodu kohamaks kuus on 567,30 eurot ja hooldekodu kohamaksust puudujääva osa tasub Iisaku Vallavalitsus. Esindaja on seisukohal, et kuna kostja sissetulek on väiksem kui hooldekodu kohamaks, siis kostja ei ole võimeline nii suuri võlgnevus summasid tasuma. Kostja suhtes on algatatud täitemenetlused, mida täidetakse kostja sissetulekust, seetõttu on eestkostja koormus kostja hooldekulude tasumisel suur. Eestkostja ei pea tasuma eestkostetava võlgnevusi. Kostja ei tunnista haginõuet.
4.Pooled on nõus tsiviilasja kirjaliku menetlemisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Arvestades hagi hinda, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 200 eurot, 110 eurot intressid, 45 eurot sissenõudmise kulu, sissenõutavaks muutunud viivis 200 eurot ja leppetrahv 50 eurot. Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud laenulepingust nr 2100288230 tulenevat kohustust. Vaidlus puudub selles, et kostja esitas ja kinnitas internetikeskkonnas 17.12.2014. a laenutaotluse. Kostja oli laenutaotluse ajal teovõimeline. Kostja seaduslik esindaja on seisukohal, et kostja eestkostja ei ole kohustatud tasuma kostja võlgnevusi.
7.Kostja ja PC Finance OÜ vahelist võlasuhet reguleerivad raha üleandmise hetkel kehtinud VÕS lepingu sõlmimise üldsätted, arvestades VÕS § 621 järgseid arvutivõrgu abil lepingu sõlmimise erisusi. Laenuleping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega.
8.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kostja esitas laenutaotluse internetikeskkonnas ning kinnitas tekstisõnumiga, et nõustub laenulepingu üldtingimustega. Seega oli kostja poolt lepingu tingimustega nõustumine äratuntavalt väljendatud tahe. Kui kostjal oleks puudunud tahteavaldus, oli kostjal võimalus jätta lepingu sõlmimise kinnitus tekstisõnumiga saatmata. Kostja ei ole millegagi tõendanud lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist hageja ees või kohustuse puudumist.
Intress
9.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et PC Finance OÜ on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Laenulepingu nr 2100288230 järgi kohustus kostja maksma 200 eurot laenusumma ja intressi 110 eurot (tl 23). Kostja on lepingut sõlmides sellise tingimuse ja tasuga nõustunud. Laen tuli tagastada hiljemalt 15.02.2015. a. Laenulepingu lisas on konkreetselt intressi summa välja toodud, seega ei saanud kostjale jääda intressi määr ja summa arusaamatuks. Viivis
10.Hageja arvestab ja nõuab kostjalt viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär Hageja arvestab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja lepingu üldtingimuste p-s 5.2 põhivõlgnevuselt 200 eurot alljärgnevalt: ajavahemiku 16.02.2015. a kuni 01.02.2016. a eest summas 525 eurot (so 0,75% päevas, 350 päeva eest). Hageja käitub heas usus ja vähendab viivisenõuet summani 200 eurot. Hageja poolt esitatud lepingu üldtingimuste punkt 5.2 kohaselt, makset mida ei ole võimalik identifitseerida, ei loeta nõuetekohaselt tasutuks ning maksetähtaja möödumisel on laenusaaja kohustatud tasuma viivist ja sanktsioone (tl 25). Kohus on seisukohal, et viivise arvestusel ei saa lähtuda lepingus märgitust. Seega kohus lähtub viivise arvestamisel seadusega sätestatust. Kohus arvestab viivist VÕS § 113 lg 1 alusel (so seadusega sätestatud määras) põhivõlgnevuselt 200 eurot alljärgnevalt: ajavahemiku 15.02.2015. a kuni 01.02.2016 a eest summas 15,44 eurot, (so 0,022% päevas 350 päeva eest). Ülaltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 15,44 eurot.
11.Hageja soovib kostjalt laenude sissenõudmisega seotud menetluskulude, kogusummas 45 euro väljamõistmist. Vastavalt laenulepingu p 12.5 ja hageja hinnakirjale, laenuandjal on õigus laenusajalt nõuda lisaks laenule ja muudele maksetele ka laenu sissenõudmisega seotud menetluskulusid, so tasu meeldetuletuskirjade saatmise eest.
12.Vastavalt laenulepingu punkt 6.3 kohaselt, kohustuste täitmata jätmisel kohustub Laenusaaja maksma laenuandjale leppetrahvi lepingu rikkumise eest 50 eurot.
13.Eeltoodust järeldab kohus, et lepingu on sõlminud kostja, kellel on lepingutest tulenev tasumiskohustus, mida kostja on rikkunud, jättes laenusumma tasumata. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 järgi kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 420,44 eurot.
14.Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada osaliselt. Viivis on põhjendatud tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 ja lg 2.
15.TsMS § 445 lg 1 alusel, mis sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva /.../, määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra. M. J. kohustub tasuma hagejale B2 Kapital SIA võlgnevuse summas 420,44 eurot, osamaksetena 12 kuu jooksul, summas 35,04 eurot kuus, alates käesoleva kohtuotsuse jõustumistest kuni võlgnevuse tasumiseni.
MENETLUSKULUD
16.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi. Menetluskulud jäävad seega kostja M. J. kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, kui nende määramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude katteks 265 eurot väljamõistmist, millest 125 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 140 eurot õigusabikulu. Kohus rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. Menetluskulud kuuluvad TsMS § 445 lg 1 alusel tasumisele 4 (nelja) osamaksena, summas 66 (kuuskümmend kuus) eurot ja 25 senti kuus, alates 01.01.2017. a - 30.04.2017. a. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.