Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Jätta käesoleva tsiviilasja menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kandnud menetluskulu summas 45 eurot, s.o avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kostja ei ole tsiviilasja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid käesoleva tsiviilasja menetlemisel kandnud. Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik 17.11.2016. a esitas Credit.ee OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Triin Pärn 286,20 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on nõude aluseks poolte vahel 03.02.2016. a sõlmitud laenuleping nr *, mille alusel sai võlgnik Triin Pärn Credit.ee OÜ-lt laenu summas 300 eurot ning T. Pärn kohustus tagastama laenu ja intressi 88,98 € vastavalt graafikule. Kohus tegi 24.11.2016. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 24.11.2016. a e-toimiku kaudu. Pooled esitasid 09.12.2016. a kohtule kompromisslepingu. 15.12.2016. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Kompromissleping 16.12.2016. a esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu:

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Käesolev tsiviilasi on maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üle antud 15.12.2016. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 486 lg 1 p 3 alusel – makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.

Hageja lepingulise esindaja ja kostja seadusliku esindaja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule 16.12.2016. a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumises osas. Kohus lähtub käesolevaga TsMS § 486 lõikest 4 - kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lõikele 2. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud TsMS § 430 lõikes 2 sätestatud asjaoludest ja §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingust ei nähtu selgesõnaliselt poolte teistsugust kokkulepet, mistõttu jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kandnud menetluskulu summas 45 eurot, s.o avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kostja ei ole tsiviilasja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid käesoleva tsiviilasja menetlemisel kandnud. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.