Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

juhul kui võlgnik kohtu määratava tähtaja jooksul teavet ei anna, keelduda teda vabastamast täitmata jäänud kohustustest. 31.03.2015 edastas kohus seoses võlausaldaja 19.03.2015 taotlusega võlgnikule käsipostiga kohtunõude, mida ei õnnestunud kätte toimetada. 06.04.2015 esitas kohus usaldusisik XXXX käsipostiga kohtunõude, mida ei õnnestunud samuti kätte toimetada. 21.05.2015 on kohus edastanud nii võlgnik XXXX(pankrotis) kui ka usaldusisik XXXX e-postiga kohtunõude, kuid ka e-kirjade kättesaamist kinnitatud ei ole. Peale mitmekordseid katseid toimetati 10.11.2015 kohtunõue võlgnikule isiklikult kätte 03.12.2015, millega andis kohus võlgnikule tähtajaks 10 päeva antud nõude kättesaamisest, et esitada aruanne oma tegevuse kohta. Käesolevaks ajaks ei ole võlgnik kohtu korraldusi täitnud. Kuivõrd kohtunõude täitmise tähtaeg saabus 13.12.2015, siis esitas võlausaldaja Swedbank AS 28.12.2015 kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamata jätmiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et kuivõrd võlgnik ei ole vastavalt kohtunõudele esitanud aruannet oma tegevuse kohta ega teatanud, et tal esineks selleks mõjuv põhjus, siis on selline käitumine pahatahtlik ja võlausaldajate huve kahjustav ning tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on teadlikult s.o süüliselt oma pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Eeltoodust lähtuvalt, palub võlausaldaja lõpetada XXXX’i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja jätta ta kohustustest vabastamata. Kohus palus oma 30.12.2015 e-kirjas esitada XXXX’i (pankrotis) võlausaldajatel seisukoht Swedbank AS 28.12.2015 taotluse osas. Kõik võlausaldajad on kirja ja taotluse kättesaamist kinnitanud ning seisukohad tähtaegselt esitanud. Danske Bank A/S Eesti filiaal on 30.12.2015 seisukohal, et olukorras, kus võlgnik oma kohustusi vabatahtlikult ei täida ning väldib ka menetluse üle järelevalvet teostava kohtuga suhtlemist, on igati põhjendatud XXXX’i (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmine ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine. Advokaadibüroo Tamar OÜ toetab samuti oma 30.12.2015 e-kirjas võlausaldaja Swedbank AS-i taotlust XXXX’i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks kohustustest mittevabastamisega, kuna möödunud aastate jooksul ei ole võlgnik Advokaadibüroo Tamar OÜ nõuet rahuldanud. AS DNB Pank nõustub 08.01.2016 seisukohas Swedbank AS taotlusega, et kohustustest vabastamiseks peab pankrotivõlgnik menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohustustest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide teadlikule kahjustamisele. Ilmneb, et võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, st ta ei täida seadusest tulenevaid kohustusi. Võlausaldaja kinnitab ka, et võlgnik ei ole 08.01.2016 seisuga teinud võlausaldajale ühtegi makset. Eeltoodust tulenevalt leiab võlausaldaja, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus on võlgnik XXXX’ile (pankrotis) võlausaldaja 28.12.2015 taotluse 07.01.2016 kättetoimetanud, kuid käesolevaks ajaks ei ole sellele vastust tulnud. 18.02.2016 edastas kohus võlgnikule uuesti kohtunõude seisukoha ja aruande esitamiseks, mis on XXXX’ile (pankrotis) isiklikult kättetoimetatud 22.02.2016. Kohus on 02.05.2016 täiendavalt edastanud

võlgnikule kohtunõude seisukoha esitamiseks, mis on isiklikult kättetoimetatud 09.05.2016, kuid nõuet käesolevaks ajaks täidetud ei ole. Kohus on usaldusisik XXXX võlausaldaja Swedbank AS 28.12.2015 taotlust proovinud edastada 31.12.2015, kuid kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid. Kohus saatis usaldusisiku e-postile uue nõude seisukoha esitamiseks 16.02.2016. Käesolevaks ajaks ei ole kohtule vastust tulnud. Järgmisele aadressile proovis kohus nõuet kättetoimetada 16.03.2016, kuid antud nõue tagastati kohtusse hoiutähtaja möödumisel. Kohus on usaldusisiku elukoha väljaselgitamiseks pöördunud ka nii Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti kui ka Politseija Piirivalveameti poole teabenõudega, kuid ajakohased andmed puuduvad. 02.12.2016 avaldas kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded menetlusdokumendi tsiviilkohtumenetluses kättetoimetamise kohta. Antud nõudekiri loetakse nii võlgnikule kui ka usaldusisikule avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest, s.o 17.12.2016. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Seega on võlgadest vabastamise menetlus ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohtu poolt võlgnikule rahvastikuregistri järgsele aadressile edastatud dokumentidele ei ole peale täiendavate tähtaegade andmist ühtegi vastust tulnud. Kohus leiab, et võlgniku tegevusetus nõutud tõendite mitteesitamisel on süülise iseloomuga ja hinnatav vähemalt raske hooletusena. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse ning andma talle sellega uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Antud võimaluse saamiseks peab võlgnik aga täitma PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi. Kõikidele XXXX’i (pankrotis) võlausaldajatele anti võimalus esitada seisukoht seoses võlausaldaja Swedbank AS 28.12.2015 taotlusega. Võlausaldajad, kes seisukoha avaldasid (Danske Bank A/S Eesti filiaal, Advokaadibüroo Tamar OÜ ja AS DNB Pank), olid kõik Swedbank AS-i 28.12.2015 taotlusega nõus.

Kohtu hinnangul on võlgnik vähemalt raske hooletusega rikkunud oma PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel ei kohtu ega ka võlausaldaja nõudel esitanud tõendeid oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ega vara kohta. PankrS § 175 lg-st 4 tuleneb, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest ning kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Käesoleval juhul on kohus võlgnikku kohtunõudega kohustanud esitama vastavat teavet ning täitma antud andmete kinnitamiseks vandeteksti, kuid võlgnik ei ole kohtule korduvalt tähtaja jooksul teavet andnud ega ka vandeteksti täitnud. Eeltoodust tulenevalt esineb PankrS § 175 lg 5 kohaselt alus keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on 12.03.2012 pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi võlgnikuna ning XXXX (pankrotis) on oma 31.03.2009 avalduses kohtule kinnitanud, et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus on seisukohal, et võlgnik on käesoleval juhul vähemalt raske hooletusega rikkunud PankrS § 173 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi ning on seeläbi kahjustanud võlausaldajate huve. Kuivõrd XXXX (pankrotis) ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud – ei ole esitanud kohtule nõutud andmeid oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta, siis tuleb füüsilisest isikust võlgniku XXXX’i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning keelduda teda vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 172 lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus usaldusisik XXXX XXXX’i (pankrotis) usaldusisiku kohustustest. PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub XXXX’it (pankrotis) kohustustest vabastamast tuleb XXXX’i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate XXXX’i (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /Allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.