lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-699/13

Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 25.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-699/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5089
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2021. a, Tallinn

Haldusasja number

3-21-699

Haldusasi

Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS kaebus tühistada Keskkonnaameti 27.10.2020 keskkonnatasu teade nr DM-111807-1

Menetlusosalised

Kaebaja – Tallinna Jäätmete Taaskasutamise AS, volitatud esindajad v.adv Carri Ginter, v.adv Britta Retel ja adv Sandra Mikli Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Kristjan Kers

Asja läbivaatamine

12.10.2021 istungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2021 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1036/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-26-829/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Keskkonnaamet (KeA) väljastas 29.08.2003 Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS-ile prügila käitamiseks keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-18510, mille kohaselt on kontrollperioodil ettevõttel lubatud praakkomposti taaskasutada 40 000 t aastas.
2.KeA 17.11.2014 korraldusega nr HJR 1-15/14/638 kinnitati ladestusala sulgemiskava (edaspidi: sulgemiskava) ja MK Konsultatsioonid OÜ poolt koostatud ladestusala sulgemise projekt (edaspidi: 2014. a sulgemisprojekt), mis näevad ette kattekonstruktsioonis biofiltrite rajamise kompostist või praakkompostist.
3.Jõelähtme Vallavalitsus väljastas 28.09.2015 Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS-ile sulgemiskava ja 2014. a sulgemisprojekti alusel ehitusloa nr 1512219/11290 prügimäerajatise ehitamiseks kestusega kuni 02.06.2043.

3-21-699

4.17.02.2017 koostas projekteerimisfirma MK Konsultatsioonid OÜ sulgemiskava muudatuse Lisa 1 (edaspidi: 2017. a muudatusprojekt), millega muudeti 2014. a sulgemisprojekti selliselt, et 11 väikese biofiltri asemel on projekteeritud samale kõrgusele, samale maa-alale ja samal eesmärgil 2 suurt biofiltrit ja nende sügavust on suurendatud seniselt 1,5 m-lt 3,5-4,0 meetrile.
5.Keskkonnainspektsioon teostas 25.03.2019 objekti kontrolli, mille käigus tuvastas, et rajatud on üks biofilter pindalaga 6444,48 m2.
6.Jõelähtme vald tuvastas 29.04.2019 paikvaatluse käigus, et prügilakeha ülemisse ossa on rajatud üks biofilter, mille mõõdud ei vasta ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile.
7.29.04.2019 taotles Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS 2017. a muudatusprojekti võtmist eelprojekti juurde.
8.Jõelähtme Vallavalitsus tegi 10.05.2019 ettekirjutus-hoiatuse nr 1912899/00070, millega peatas ehitusloa nr 1512219111290 aluseks olevad ehitusprojektile mittevastavad ehitustööd.
9.KeA alustas 03.05.2019 sulgemiskava muutmise menetlust nr M-106134, mille tulemus ei ole praeguseks selge.
10.KeA ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS-i kohtumisel 21.05.2019 lepiti kokku, et Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS tellib ja esitab KeA-le sulgemisprojekti muudatusele eksperthinnangu, mille koostajaks on sama ekspert, kes koostas ka 2014. a sulgemisprojektile eksperthinnangu.
11.KeA kinnitas 24.09.2019 Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS kompleksloa muudetud versiooni.
12.KeA alustas 01.11.2019 korraldusega nr 1-3/19/2162 maksukontrolli Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS keskkonnatasu deklaratsioonides esitatud andmete õigsuse üle ning kontrollis praakkomposti taaskasutamist perioodil 2015. aasta I kvartal kuni 2019. aasta III kvartal.
13.25.03.2020 koostas KeA kontrolli tulemusena kontrollakti nr 6-7/20/4685, milles leidis, et kaebaja on taaskasutanud jäätmeseaduse (JäätS) § 15 lg 1 tähenduses 1 929,5 t praakkomposti ning kõrvaldanud JäätS § 17 lg 1 tähenduses 58 279,5 t praakkomposti, mis toob kaasa saastetasu nõude summas 1 739 060,28 eurot.
14.Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS esitas 22.04.2020 kontrollaktile eriarvamuse.
15.KeA kohustas 27.10.2020 keskkonnatasu teatega nr DM-111807-1 Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS-i tasuma saastetasu summas 1 005 026,12 eurot. KeA leidis, et kontrollperioodil on prügila ladestusalale viidud praakkomposti kokku 60 209 t, millest on taaskasutatud JäätS § 15 lõige 1 tähenduses 26 528,5 t ning 33 680,5 t on kõrvaldatud JäätS § 17 lõige 1 tähenduses.
16.Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS esitas 26.11.2020 keskkonnatasu teatele vaide Keskkonnaministeeriumile, kes jättis 02.03.2021 vaideotsusega nr 1-2/21/90 (edaspidi: vaideotsus) vaide rahuldamata.
17.Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS esitas Tallinna Halduskohtule 01.04.2021 kaebuse, milles taotles KeA 27.10.2020 keskkonnatasu teate nr DM-111807-1 tühistamist.
18.Tallinna Halduskohus rahuldas 16.04.2021 määrusega Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas kuni käesolevas asjas lõpliku lahendi jõustumiseni KeA 27.10.2020 keskkonnatasu teate nr DM-111807-1 kehtivuse.

POOLTE SEISUKOHAD

19.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 2(11)

3-21-699 1) Vastustaja ühendas omavahel õigusvastaselt riikliku järelevalve menetluse ehitusvaldkonnas ja maksumenetluse. Keskkonnainspektsioon (KKI) kontrollis 25.03.2019 prügilas kaebaja tegevust. Kohapealse kontrolli käigus tuvastas KKI, et ettevõte tegeles prügila ladestusala sulgemisel esimese biofiltri rajamisega, mille ehitamisel ei lähtutud vastustaja poolt kinnitatud sulgemiskava Lisas 1 olevast 2014. a sulgemisprojektist, vaid 2017. a muudatusprojektist. Kontrollaktis kajastub vastustaja ning Jõelähtme valla (KOV) kirjavahetus seoses ehitustegevusele hinnangu andmisega ning KOV on selgelt leidnud, et uue ehitusloa taotlemise vajadus selgub peale tehtava eksperthinnangu valmimist. Kontrollakti tegemisel ja maksumenetluse läbiviimisel oli teada, et kaebaja on KOV-le ja vastustajale esitanud ehitusprojekti muutmise taotluse. Kaebaja esitatud eriarvamuses taotles kaebaja maksumenetluse lõpetamist ja ehitusloa menetluse jätkamist või maksumenetluse peatamist ehitusloa menetluse läbiviimise ajaks. Kontrolliakti koostamise ajal oli teada, et ehitustegevus 2017. a muudatusprojekti alusel on prügila sulgemiseks sobiv ning igal juhul on selliselt tagatud biofiltri toimimine. Seda arvesse võttes oli keskkonnaküsimustes ekspertide hinnangud teada ning vastustaja oleks pidanud ootama ära KOVi hinnangu ehitusprojekti osas. Käesoleval juhul on aga vastustaja selgelt rikkunud pädevuste jaotust erinevates valdkondades järelevalve teostamise suhtes. Jäätmekäitlusele ja ehitisele ning ehitamisele esitatavad nõuded on erinevad ning vastustaja ei tohi sekkuda KOVi pädevusse kuuluvate järelevalveküsimuste lahendamisse maksumenetlusega. Tööstusheite seaduses (THS) ja JäätS-s on sätestatud vastustaja pädevus prügilatele väljastatud komplekslubade osas järelevalve teostamisel. THS § 41 kohaselt piirdub pädevus käitise või selle osa tegevuse täieliku lõpetamise korral keskkonnale avalduva ebasoodsa mõju vältimise või vähendamise meetmete ja järelhoolde abinõudega. Ehitisele ja ehitamisele esitatavaid nõudeid prügilas saab kontrollida üksnes KOV (EhS § 130). Korraldus on õigusvastane, sest läbivalt on arusaadav, et vastustaja tugineb maksuotsuse tegemisel ehitustegevuse argumentidele. Kaebaja on iga-aastaselt esitanud vastustajale jäätmearuande, mille vastustaja on kontrollinud ja kinnitanud. Kaebaja on jäätmearuannetes välja toonud kõik taaskasutamiseks ette valmistatud ja taaskasutatud jäätmekogused, sh praakkomposti kogused. Kompleksloa alusel toimuva tegevuse on vastustaja lugenud õiguspäraseks. Järelikult ei oleks saanud maksumenetlus kunagi alatagi, kuivõrd tegevus kompleksloa alusel on olnud õiguspärane. 2) Prügimäe ladeala sulgemine on ehitamine, mis on käesoleval juhul pooleli. Prügimäe sulgemise tulemus on haljastatud künkalaadne mägi. Alguses toimub ehitusloa alusel prügila põhjakihi ehitamine (ehitustegevus ehitusloa alusel), siis jäätmete ladestamine kuni lubatud kõrguse saavutamiseni ja vaba mahu täitumiseni (toimub keskkonnakompleksloa alusel), seejärel prügila sulgemine sulgemisprojekti ja ehitusloa alusel (ehitustegevus ehitusloa alusel). Ehitamiseks on võimalik kasutada ehitusmaterjale ning taaskasutada selleks sobivaid jäätmeid, mis kajastatakse sulgemisprojektis ja kompleksloas, määrates ära jäätmeliik, toimingukood ja kogus aastas. Sulgemiskava ja 2014. a sulgemisprojekt nägid ette sulgemisetegevustena biofiltrite rajamise prügila kõige kõrgemasse ossa piiritledes ära biofiltrite soovitusliku ehitusala. Vaideotsuse p-s 4.3 samastatakse sulgemis- ja ehitusprojekt ning nendes sisalduvate nõuete järgimine. Ehitustegevuse vastavust ehitusloale, sh ehitusprojektile hinnatakse kasutusloaga, sest kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Prügila sulgemine ja sulgemiskonstruktsiooni ehitamine ei ole käsitletav kompleksloa alusel lubatavate ja läbiviidavate tegevustena, nt jäätmete ladestamisena. Ehitusseadustikust (EhS) ega ehitusprojekti koostamisele esitatavatest nõuetest ei tulene nõudeid ehitusmaterjali paigutamisele ehitustegevuse läbiviimisel. Sellekohane otsustuspädevus on ehitamiseks õigustatud isikul. Ehitusmaterjali ümberpaigutamine 3(11)

3-21-699 ladestusalal ei tähenda, et selle tulemusel valmiks ilmtingimata nõuetele mittevastav ehitis. Ehitustegevuse käigus on tavapärane, et esineb kõrvalekaldeid ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektist. Käesoleval juhul puudub pädeva korrakaitseorgani hinnang muudatuste olulisusele. Vaide lahendamisel leiti, et kaebaja poolt kasutatud praakkomposti kogus ei ületa kompleksloas toodud koguseid. Vastustaja on ignoreerinud neid asjaolusid ja asunud hindama ehitustegevust ja tõlgendanud seda kui ladestamistegevust ja läbi selle tuletanud keskkonnatasu maksmise kohustuse. KOV on riikliku järelevalve menetluse raames teinud ehitustegevuse peatamise ettekirjutuse. Tegemist on siiski üksnes meetmega, mis võimaldab uurida tekkinud olukorda ja rakendada asjakohaseid meetmeid, et ehitustegevus oleks lõpptulemusel õiguspärane. Vaatamata sellele on vastustaja väidetavale korrarikkumisele reageerinud maksuteatega, milline alus puudub keskkonnatasude seaduses (KeTS). 3) Keskkonnatasu saab nõuda üksnes jäätmete kõrvaldamise eest. Prügila territooriumile saabunud materjali ei saa lugeda kohe kõrvaldatuks ja määrata maksu. Keskkonnatasu ei ole trahv või ka korrakaitsemeede ebaseadusliku ehitustegevuse eest vaid keskkonna kasutusõiguse hind (KeTS § 3 lg 1), mida tasutakse KeTS ja maksukorralduse seaduse (MKS) alusel. KeTS § 18 lg 1 kohaselt saastetasu rakendatakse, kui jäätmed kõrvaldatakse JäätS tähenduses. Vastustaja oleks pidanud maksumenetluses tuvastama, et perioodil 2015. aasta I kvartal kuni 2019. aasta III kvartal ei ole kaebaja tegelenud täitunud prügila osal prügila sulgemistöödega vaid hoopis praakkomposti ladestamisega ning jätnud selle eest saastetasu deklareerimata. Selliseid asjaolusid ei ole tuvastatud, sh ei ole vastustaja kordagi väitnud, et maksuteate on tinginud asjaolu, et kaebaja on 33 680,5 t praakkomposti viinud jäätmete vabale ladestusalale ning ladestanud ja on jätnud saastetasud kontrollperioodil õigusvastaselt deklareerimata. Vastupidi, vastustaja ning ka Keskkonnaministeerium on olnud nõus, et praakkompost on üksnes paigutatud biofiltrite alale, kuid saastetasu tuleb sellele vaatamata määrata üksnes põhjusel, et kaebaja ei ole oodanud ära sulgemisprojekti kinnitamise menetluse formaalset lõppu. Maksustamist kaasa toova ladestamisega ei saa tegemist olla ka põhjusel, et ehitusplatsil seisvaid jäätmeid ei ole tihendatud mahumassini vähemalt 900 kg/m3, mis vastaksid sellise töötlemise tulemusel jäätmete ladestamise nõuetele. Samuti on neid jäätmeid igal ajal võimalik teisaldada ning tegemist ei ole lõpliku ainete või jäätmete keskkonda viimisega, sest ehitusplatsi kasutatakse ehitustegevuseks mitte ladestamiseks ja kasutatavad jäätmed kasutatakse prügimäe sulgemisel biofiltri ja kasvukihi rajamiseks. Ka Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-3-05 p-de 15 ja 16 kohaselt ei tule saastetasu maksta juhul kui käitleja on saaste eemaldanud, mh nt kokku kogunud. Vastustaja ei ole maksuhalduri põhikohustust (uurimispõhimõte) täitnud, eelkõige ei ole arvestatud asjaolusid ja tõendeid, mis võiksid maksukohustust vähendada. Kui saastetasu määrav haldusakt siiski jõusse jääb, tuleks vastav maksuteade hiljem MKS § 102 alusel ikkagi kehtetuks tunnistada ning saastetasu tagastada, kuna ilmnenud on uued asjaolud fakt, et maksustatud jäätmed tõepoolest taaskasutati, mis igal juhul ka aset leiab, kuna kaebajal on taaskasutatavat praakkomposti kogu sulgemise ehitusprojekti järgsest mahust puudu. 4) Vastustaja varasem praktika kinnitab, et sulgemiseks vajaliku jäätmematerjali kogumist ei maksustata. Vastustaja seisukoht, et praakkompost tuleb lugeda automaatselt formaalselt kõrvaldatuks ka ainuüksi põhjusel, et kompleksluba ei võimaldada jäätmematerjali vaheladustada juhul kui selleks puudub kompleksloas selle jäätmematerjali real vastav toimingukood R13, on ebaõige. Saastetasu ei saa nõuda vastava õigusliku aluseta. KeTS § 18 lg 1 p 1 sätestab, et saastetasu rakendatakse, kui jäätmed kõrvaldatakse jäätmeseaduse tähenduses, välja arvatud jäätmete keskkonda viimise ettevalmistamiseks tehtavate toimingute korral. Kehtiva õiguse kohaselt ei saa nõuda saastetasu ka jäätmete taaskasutamisega seotud ettevalmistavate tegevuste eest, samuti ei ole võimalik nõuda saastetasu juhul kui kompleksloas puudub taaskasutamiseks ette valmistatud jäätmematerjali ladustamise toimingukood R13. 4(11)

3-21-699 Kaebajal oli perioodil 2015‒2019 olemas kompleksloas praakkomposti valmistamiseks plats ladeala kasutamata alal (8 väljak, suurusega 35x150), millel kompostiti MBT orgaanilist jäädet jäätmekoodiga 19 12 12, toimingukood R12o (bioloogiline kompostimine) ja R13. Töötluse tulemusel tekkiski praakkompost jäätmekoodiga 19 05 03, mida kaebaja võis kasutada sulgemistegevusel. Seega puudus perioodil 2015‒2019 vajadus taotleda eraldi toiminguid läbiviidud materjali (praakkompost) ladustamiseks. Lisaks on küsitav, kas kompleksloaga on võimalik reguleerida konkreetselt ehitusalal ehitusmaterjali vaheladustamist. Vastavale õiguslikule alusele ei ole viidatud vaidlustatud korralduses ega ka vaideotsuses. Isegi, kui lugeda kaebaja tegevust kompleksloaga vastuolus olevaks jäätmete vaheladustamiseks ehitusplatsil, siis ei saa see iseenesest kaasa tuua maksukohustust. Sellisel juhul oleks tegemist JäätS §-s 1201 sätestatud jäätmete käitlemise nõuete rikkumisega, mille eest on ette nähtud rahatrahv või algatada tuleks kehtiva loa muutmine, mitte lugeda jäätmed formaalselt kõrvaldatuks. Vastustaja lubas Torma prügila haldajal Amestop OÜ-l varuda materjali taaskasutamise eesmärgil aastatel 2013‒2018 ilma sulgemiskava kinnitamata, sh ehitusprojekti ning ehitusloata. Ka Amestop OÜ kompleksloas puudus viide, et taaskasutatavaid jäätmeid võiks vaheladustada ladestusalal. Erinevalt kaebajast, ei esitatud Amestop OÜ-le keskkonnatasu nõuet perioodil 2013‒2019 kogutud materjali eest. 5) Saastetasu ei saa määrata loata jäätmete taaskasutamise eest. Prügila sulgemiseks ette valmistatud ja kasutatud materjal vastab jäätmete taaskasutamise mõistele. Praakkomposti kasutamine kasutatud koguses vastab taaskasutamise mõistele JäätS § 15 lg 1 alusel. Kompleksloa Tabelis 24 on nimetatud jäätmeliigid, mille kasutamist prügila territooriumil tõlgendatakse jäätmete taaskasutamisena. Nende seas on taaskasutustoimingu koodid R3o ja R3m määratud praakkompostile. Järelikult on vastustaja loas määranud, et praakkompost suunatakse koguses 40 000 t/a taaskasutusse. Keskkonnaministeerium nõustus vaide lahendamisel, et kaebaja poolt kasutatud praakkomposti kogus ei ületa kompleksloas toodud koguseid (40 000 t/a). Järelikult on kaebaja tegevus olnud nii jäätmematerjali taaskasutamise suunamise kui ka maksimaalsete koguste osas kooskõlas kehtiva kompleksloaga. Ka vastavalt keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandele, sulgemiskavale, 2014. a sulgemisprojektile ning 2017. a muudatusprojektile on kaebajal õigus kattekihis kasutada ehitusmaterjalina praakkomposti (19 05 03). Praakkomposti käsitlemine jäätmete taaskasutamisena lähtub muuhulgas põhimõttest, et kuni 2027. aastani loetakse kaebaja poolt ette valmistatud ja taaskasutusse suunatud praakkomposti kasutamist nii biofiltris kui ka kattekihis jäätmete ringlussevõtuks Euroopa Liidu direktiivi 2018/85116 tähenduses. Sealt edasi loetakse materjali taaskasutust lihtsalt taaskasutamiseks ilma ringlussevõtuta kuna eesmärk on suurendada biojäätmete liigiti kogumist. Praakkomposti kasutatakse väga vajalike biofiltrite rajamiseks. Praakkomposti taaskasutamise tõlgendust kinnitab ka see, et 14.10.2020 avaldas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu metaaniheite vähendamise strateegia. Teatises kirjeldatakse terviklikku poliitikaraamistikku, milles on ühendatud konkreetsed sektoriülesed ja sektoripõhised meetmed EL-is ning rahvusvahelisel tasandil. EL metaanistrateegia näeb ette prügilate sulgemisel ja suletud prügilates metaani kogumiseks oksüdatsioonikihi rajamist praakkompostist ehk seda sama, mis on prügila 2014. sulgemisprojektis ja 2017. a muudatusprojektis ette nähtud. Jäätmete taaskasutamise määratlus ei sõltu 2014. a sulgemisprojektist. Taaskasutusse suunatud jäätmemahtude ületamine biofiltri konstruktsioonis ei tähenda seda, et jäätmed saab lugeda õiguslikus mõttes kõrvaldatuks. Kaebaja ei ole ületanud sulgemiskavas ja 2014. a sulgemisprojektis toodud kasvukihis ja biofiltris kasutatava praakkomposti eelduslikke koguseid. 2017. a muudatusprojekt lähtub sulgemiskavast, mille kohaselt võiks biofiltrite pindala jääda suurusjärku 5‒10% prügila kogupindalast. Sulgemiskava kohaselt võis kaebaja kasutada prügila sulgemisel kokku 54 097 m3 praakkomposti. Antud juhul on kaebaja kasutanud kokku 60 209 t ehk ca 35 000 m3 5(11)

3-21-699 (maksumenetluses aluseks võetud erikaal 1,7) praakkomposti. Ka Keskkonnaministeerium nõustus vaide lahendamisel, et kaebaja poolt kasutatud praakkomposti kogus ei ületa kompleksloas toodud koguseid (40 000 t/a). Sulgemiskava ning selle KMH ei ole määratlenud maksimaalselt praakkomposti kogust, mida kaebaja tohib suunata taaskasutusse biofiltri ja kasvukihi rajamisel. Sulgemiskava viitab läbivalt sellele, et biofiltrite paiknemise ala kui ka materjali kogused on soovituslikud, sh minimaalselt vajalikud. Eesti Maaülikooli prof. Mait Kriipsalu poolt koostatud Tallinna prügila bioakna uuringu kohaselt on rajatud bioakende lahendus sobiv sulgemiskavas seatud kohustuste täitmiseks. Lisaks kinnitavad ka Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt läbi viidud metaanimõõtmised, et kaebaja poolt tarvitusele võetud gaasikogumissüsteemid, sh osaliselt rajatud biofilter on isegi efektiivsem, kui algselt seatud eesmärgid. Seega kaebaja poolt rajamisel olev, sh muudetud kujuga biofiltri kasulikkus on tõendatud ja puudub alus jätta esitatud kujul projekti muudatus kooskõlastamata või ka tõlgendada olemasolevat lahendust lihtsustatult prügi ladestamisena.

20.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 1) Nõustuda ei saa väitega, et KeA ühendas omavahel õigusvastaselt riikliku järelevalve menetluse ehitusvaldkonnas ja maksumenetluse. Ebaõige on kaebaja kaebuse p-s 39 esitatud väide, et ehitisele ja ehitamisele esitatavaid nõudeid prügilas saab kontrollida üksnes KOV. EhS § 12 lg 2 kohaselt peavad nii ehitis kui asjakohasel juhul ka ehitamine olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Siinkohal omab tähtsust aga asjaolu, et kõnealune ehitustegevus toimub prügilas, mis on JäätS § 34 lg 1 alusel eelkõige jäätmete kõrvaldamise koht ning kus kehtib jäätmealane õiguslik regulatsioon. Ka maksimaalse ladestamise kõrguse saavutanud ladestusala ei muutu automaatselt ehitusalaks, mis vabaneb kompleksloa ja jäätmealaste õigusaktide nõuete järgimise kohustusest. Tegemist on endiselt prügila territooriumiga, kus kehtib kompleksluba ning mis tuleb nõuetekohaselt sulgeda. See omakorda tähendab, et kaebaja peab prügila käitamisel, sh sulgemisel järgima JäätS-st ja teistest jäätmealastest õigusaktidest (eelkõige Keskkonnaministri 29.04.2005 määrusest nr 38) tulenevaid nõudeid. Nimetatud nõuete täitmise üle teostab JäätS § 119 lg 1 alusel riiklikku järelevalvet KeA. Määruse nr 38 § 33 lg 4 seab sulgemistegevuse eelduseks sulgemiskava kinnitamise KeA poolt. THS § 155 lg 2 alusel on KeA-l õigus järelevalve korras kontrollida nii kompleksloa nõuete täitmist kui ka käitises toimuva tegevuse vastavust THS-s ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud nõuetele. Kusjuures KeTS § 331 lg 6 alusel on KeA-l lisaks MKS-is sätestatule õigus viibida loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse. KeA ei ole vaidlustatud korralduses mingilgi moel andnud hinnangut ehitustegevuse vastavusele EhS-ile, vaid kitsalt kontrollinud asjaolu, kas kaebaja on jäätmeid taaskasutanud või kõrvaldanud. Viimase puhul rakendatakse saastetasu KeTS § 18 alusel. Vaidluse ega maksukontrolli esemeks ei ole küsimus, kas kaebaja on kompleksloaga kindlaksmääratud mahtu ületanud, vaid küsimus on, kas kaebaja tegevus tuleb kvalifitseerida jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. 2) Jäätmete taaskasutus saab toimuda vaid viisil ja mahus, mis vastab taaskasutuse definitsioonile, st toimub muude materjalide (nt looduslike ehitusmaterjalide) asendamine, mida muidu oleks samal otstarbel kasutatud. Taaskasutuseks ei saa seetõttu lugeda suuremas mahus jäätmete kasutamist, kui on vastava konstruktsioonielemendi osas ehitusprojektis ette nähtud. Kaebajal oli kontrollperioodil kompleksloa ja 2014. a sulgemisprojekti kohaselt lubatud jäätmematerjali jäätmekoodiga 19 05 03 (Praakkompost) taaskasutada. Kaebaja tegeles kontrollperioodil seoses ladestusala sulgemisega esimese biofiltri rajamisega. Vaidlust ei ole asjaolus, et nimetatud biofiltri ehitamisel ei lähtutud KeA poolt kinnitatud 2014. a sulgemisprojektist, vaid kaebaja tugines KeA poolt kinnitamata 2017. a muudatusprojektile, millega muudeti biofiltri konfiguratsiooni (11 biofiltri asemel kavandati 2 suure biofiltri rajamine). Vaidlust ei ole, et kokku on kontrollperioodil prügila ladestusalale viidud 60 209 t 6(11)

3-21-699 praakkomposti (19 05 03). 2014. a sulgemisprojekti kohaselt kulub biofiltrite rajamiseks 26 528,5 t praakkomposti (19 05 03). Viimati nimetatud mahus praakkomposti (19 05 03) kasutamist saab käsitleda taaskasutamisena JäätS § 15 lg 1 tähenduses ning ülejäänud (st 33 680,5 t) ulatuses tuleb asuda seisukohale, et tegemist on jäätmete kõrvaldamisega JäätS § 17 lg 1 mõttes. Seda põhjusel, et olukorras, kus 2014. a sulgemisprojekt ei võimaldanud prügilas materjale teatud viisil kasutada, ei saa sellist jäätmete kasutamist pidada kasutamiseks kasulikul otstarbel, st selliselt, et see asendaks looduslikke materjale, mida muidu oleks sellise tehnilise lahenduse rajamiseks kasutatud. Kui kaebaja sooviks rajada sulgemiskavas ette nähtust paksema kihi ja suurema pindalaga biofiltreid, peaks prügila sulgemise projektis olema see ka vastavalt põhjendatud, st peab arvestama, kas paksem kiht rajataks ka siis, kui jäätmete asemel kasutataks looduslikke ressursse. Sulgemismaterjalil peab olema prügila sulgemise seisukohast põhjendatud vajadus. Olukorras, kus prügila sulgemistöödel ei toimu asendamist muude materjalidega ja kus see pole prügila sulgemislahenduse teostamiseks vältimatult vajalik, tuleb tegevus lugeda jäätmete ladestamiseks. 3) Prügila kujutab endast primaarselt jäätmete kõrvaldamise kohta (JäätS § 34 lg 1). Juhul, kui teatud ettevõttele antud keskkonnakompleksluba seda ette näeb ning tegevus vastab ka sisuliselt taaskasutamise mõistele, võib prügilas jäätmeid teatud tingimustel taaskasutada. Kaebaja tegevus ei vasta 33 680,5 t ulatuses praakkomposti kasutamisel taaskasutamise mõistele, mistõttu tuleb lugeda antud tegevus jäätmete kõrvaldamiseks. Kaebaja üritab väita, et prügila sulgemistööde käigus ei saa olla tegemist jäätmete ladestamisega, vaid see saab toimuda vaid vabal ladestusalal. Siinkohal tuleb veelkord mainida, et maksimaalse ladestamise kõrguse saavutanud ladestusala ei muutu ehitusalaks või muuks taoliseks alaks, kus on võimalik valimatult jäätmeid matta. Tegemist on endiselt prügila ladestusalaga , mis tuleb nõuetekohaselt sulgeda. Kätlemine saab olla vaid kas kõrvaldamine või taaskasutamine, vahepealselt varianti ei eksisteeri. Vaid juhul kui toodetakse jäätmetest toode, saab rääkida, et kasutatakse nt ehitusmaterjale ja tegemist ei ole jäätmetega. Käesoleva juhtumi puhul ei ole kasutatud tooteid vaid jäätmeid. Samuti nähtub kompleksloa lisaks olevalt Tallinna prügila platside ja väljakute jooniselt, et biofiltrid rajatakse alale nr 20 „olemasolev ladestusala“. Tegemist on JäätS § 34 lg-s 1 nimetatud alaga, st jäätmekäitluskohaga, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. Seega on alusetu kaebaja väide, nagu praakkomposti biofiltri alale paigutamise puhul on ladestamine välistatud ning selle eest saastetasu määrata ei saa. Jäätmematerjali võimalik teisaldamine ei muuda asjaolu, et kaebaja on jäätmeid prügila sulgemistööde käigus kõrvaldanud. Põhimõtteliselt on ju võimalik kogu prügi prügilast ära viia. See aga ei tähenda, et jäätmeid ei ladestatud prügilasse ja selle eest ei peaks saastetasu maksma. Kuna kaebajal puudus luba nimetatud jäätmete vaheladustamiseks ladestusalal, tuleb sulgemismaterjali kasutada kohe vastavalt ehitusprojektis ettenähtud lahenduse teostamiseks. Hilisema teisaldamise vajadus viitab, et materjal on vaheladustatud ning sel juhul on tegemist tegevusega, mis pole kompleksloaga lubatud. Kuna kaebaja on praakkomposti (19 05 03) prügila biofiltrite alale paigutanud, kuid sulgemiskavale mittevastavat kasutamist ei saa pidada taaskasutamiseks, tuleb järeldada, et ettevõte on jäätmeid kõrvaldanud. Praakkomposti teisaldamine ei muuda asjaolu, et praakkomposti on biofiltri alale paigutatud vastuolus 2014. a sulgemisprojektiga. Kui KeA peaks ka kinnitama 2017. a muudatusprojekti, siis selle jõustumine toimub kinnitamise hetkest, mitte tagasiulatuvalt kontrollperioodil. 4) Ka kaebaja viited ettevõtete ebavõrdsele kohtlemisele on alusetud. Torma prügila olukord ei ole analoogne kaebaja omaga. Jäätmete kasutamine Torma prügilas on kooskõlas OÜ Aarens Projekt 31.03.2020 kinnitatud töö nr P 09/2020 "Torma prügila IV ladestusala" projektlahendusega. KeA-le teadaolevalt ei ole AMESTOP OÜ (Torma prügila käitaja) katmistöödel jäätmete taaskasutamisel sulgemiskavas toodust kõrvale kaldunud. Torma prügila 7(11)

3-21-699 kompleksloas on olnud lubatud jäätmematerjali jäätmekoodiga 19 12 09 vaheladustamine nii praegu kui perioodil 2013‒2018. Asjaolu, et kaebajal selline toimingukood kompleksloas puudub, st puudub luba praakkomposti (19 05 03) vaheladustamiseks, ei võimalda vaadelda Tallinna prügila ja Torma prügila olukorda analoogsena. Kaebaja puhul ei ole võimalik kohaldada KeTS § 18 lg 1 p 1, kuna kaebajal pole lubatud praakkomposti (19 05 03) vaheladustada ning seetõttu ei ole tegemist jäätmete keskkonda viimise ettevalmistava toiminguga, millele saastetasu ei kohaldata. 5) Asjakohatu on kaebaja kaebuse p-s 75 esitatud viide Riigikohtu lahendile 3-18-2395. Antud lahend räägib jäätmete jäätmestaatusest vabanemisest. Antud vaidluse kontekstis ei ole igal juhul tegemist jäätmematerjali jäätmekoodiga 19 05 03 (praakkompost) jäätmestaatusest vabanemisega JäätS § 21 lg 1 tähenduses. Antud juhul on siiski küsimus pelgalt asjaolus, kas kaebaja taaskasutas (JäätS § 15 lg 1) või kõrvaldas (JäätS § 17 lg 1) praakkomposti prügila sulgemisel. Kummalgi juhul ei saa aga tagajärjeks olla praakkomposti kui jäätmematerjali jäätme staatusest vabanemine JäätS § 21 lg 1 mõttes, st nimetatud materjal ei lakka olemast jäätmed JäätS § 21 lg 1 mõttes, ning neile kehtib endiselt jäätmealane õiguslik regulatsioon (Riigikohtu otsus 3-18-2395 p 19). 6) Nõustuda ei saa ka kaebuse p-s 80 esitatud väitega, et praakkomposti käsitlemine jäätmete taaskasutamisena lähtub mh põhimõttest, et kuni 2027. aastani loetakse kaebaja poolt ette valmistatud ja taaskasutusse suunatud praakkomposti kasutamist nii biofiltris kui ka kattekihis jäätmete ringlussevõtuks Euroopa Liidu direktiivi 2018/851 artikkel 11a p 4 tähenduses. Ringlussevõtuks saab liigitada sellist tegevust, mis on ka keskkonnaloaga lubatud ringlussevõtt. Kui keskkonnaloaga ei ole lubatud jäätmeid ringlusse võtta, siis ei saa seda ka liigitada ringlussevõtuks. 7) Arusaamatu on kaebuse p-s 87 toodud väide, et Euroopa Komisjoni 14.10.2020 avaldatud metaanheite vähendamise strateegia (kaebuse lisa 17) kinnitab, et praakkomposti kasutamine ei saa tuua kaasa keskkonnakasutuse tasu maksmise kohustust. Kaebaja viitab nimetatud dokumendi lk-le 15, kus räägitakse aga nõudest, mille kohaselt peaksid liikmesriigid rangemalt rakendama selliseid kehtivaid õigusnõudeid nagu biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamise vältimise eesmärgid ja selliste jäätmete töötlemine enne kõrvaldamist, et neutraliseerida nende biolagunevus. Jääb selgusetuks, kuidas antud väited aitavad kaebajal argumenteerida, et praakkomposti ei ole antud juhul kõrvaldatud. 8) Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et kaebaja ei ole ületanud sulgemiskavas ettenähtud praakkomposti eelduslikke koguseid (kaebuse p 90). Keskkonnaameti poolt kinnitatud 2014. a sulgemisprojekti kohaselt kulub biofiltrite rajamiseks 26 528,5 t praakkomposti (19 05 03) (täpsed arvutused on toodud kontrollaktis, kaebuse lisa 9). Kaebaja ei tee saladust, et on antud juhul kasutanud 60 209 t praakkomposti. Seega on selge, et kaebaja ületas 2014. a sulgemisprojektis ettenähtud koguseid praakkomposti kasutamise kohta. 9) Nõustuda ei saa ka kaebuse p-s 91 märgituga, et sulgemiskavas märgitud materjalikogused on soovituslikud, sh minimaalselt vajalikud. Sulgemiskava on dokument, millega on määratud materjali kogused ja mis näeb ette jäätmematerjali kasutamisel konkreetse tehnilise lahenduse KeA poolt. KeA lähtus maksukontrolli käigus tehtud arvutustes 2014. a sulgemiskava Tabel 4.2 andmetest, kus on esitatud konkreetsed arvandmed, mis määravad arvulised piirtingimused. 10) M. Kriipsalu uuring ei tõenda kuidagi seda, et kaebaja tegevus on sulgemiskavaga kooskõlas. M. Kriipsalu tõend ei oma antud vaidluses tähtsust, sest tegemist on sulgemisprojekti muudatusele tehtud eksperthinnanguga. Käesoleval juhul ei seisne aga vaidlus küsimuses, kas uus sulgemisprojekt on sobilik või õiguspärane. Keskkonnatasu teade on väljastatud põhjusel, et kaebaja tegeles kontrollperioodil seoses ladestusala sulgemisega esimese biofiltri rajamisega, mille ehitamisel ei lähtutud KeA poolt kinnitatud sulgemiskavast 8(11)

3-21-699 (sh prügila ladestusala sulgemisprojektist), vaid KeA poolt kinnitamata 2017. a muudatusprojektist. M. Kriipsalu eksperthinnang on käesolevas vaidluses asjakohatu ka põhjusel, et maksukontrolli ajal antud uuringut ei eksisteerinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

21.Kohtu hinnangul tuleb kaebus jätta rahuldamata. HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendustega nõustumisele. Antud maksumenetluses on kaebajat korduvalt ära kuulatud ja kaebaja kohtumenetluses esitatud argumentidele on KeA vastanud vaidlustatud korralduses ja Keskkonnaministeerium vaideotsuses. Kohus nõustub vastustaja ja Keskkonnaministeeriumi põhjendustega ega pea vajalikuks kõiki põhjendusi otsuses üle korrata.
22.Vastustaja on põhjendanud keskkonnatasu määramist asjaoluga, et kaebaja ei ole järginud vastustaja poolt heakskiidetud prügila sulgemiskava (kaebuse lisa 2, dtl 21‒50) ega selle lisaks olevat 2014. a sulgemisprojekti, vaid on oma tegevuses juhindunud 2017. a muudatusprojektist (kaebuse lisa 5, dtl 73‒80), mida vastustaja ei ole senini heaks kiitnud. 2017. a muudatusprojekt muutis biofiltrite (bioakende) lahendust: senise 11 väikese bioakna asemel on projekteeritud samale kõrgusele, samale maa-alale ja samal eesmärgil 2 suurt bioakent pindalaga 24 800 m2 ja nende sügavust on suurendatud seniselt 1,5 m-lt 3,5‒4,0 meetrile. Selle tagajärjel kulub biofiltrite rajamiseks oluliselt suurem praakkomposti kogus. Vastustaja on välja arvutanud, et esialgset projektlahendust ületavaks koguseks tuleb lugeda 33 680,5 t, millises osas on vastustaja lugenud jäätmed kõrvaldatuks, mitte taaskasutatuks ning on määranud kaebajale keskkonnatasu summas 1 005 026,12 eurot.
23.Kaebajal prügila käitajana on kahtlemata õigus esitada taotlus heakskiidetud sulgemiskava muutmiseks. Kuna prügila käitamine avamisest sulgemiseni on pikaajaline protsess, on võimalik, et on välja arendatud uued ja paremad tehnoloogiad, mida on otstarbekas rakendada. Samuti võib esineda olukord, kus algselt heakskiidetud lahendus mingil põhjusel ei toimi ‒ ka seda on kaebaja väitnud (katmisel kasutatud Iru koldetuha filtratsioon on väiksem kui 2014. a sulgemisprojekti aluseks olnud uuringutes). Sulgemiskava muutmise lähtekohaks on siiski keskkonnakaitselised kaalutlused. Sulgemiskava muutmise peamiseks eesmärgiks ei saa olla prügila käitaja soov suurendada prügila sulgemisel taaskasutatavate jäätmete hulka. See teeniks eelkõige prügila käitaja ärihuve. Keskkonnakaitselisest aspektist see tegevus midagi juurde ei anna, sest sellised jäätmed jäävad siiski ladestatuks keskkonda ‒ neid ei kasutata kasulikul otstarbel. Kasuliku otstarbe saab neile omistada vaid juhul, kui jäätmed asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud (JäätS 15 lg 1). Seega tuleb esmalt leida tehniliselt ja keskkonnaohutuse mõttes sobilik biofiltrite lahendus ning seejärel otsustada, kas ja mil määral oleksid kasutatavad materjalid asendatavad jäätmetega. Kaebaja on kohtule nähtuvalt asunud probleemi lahendama teisest otsast ‒ loonud biofiltrite lahenduse, mis kasutaks võimalikult suurel määral jäätmeid ning asunud otsima põhjendusi, et ka selline lahendus võiks täita biofiltrite funktsiooni ja olla sealjuures keskkonnale ohutu. Kaebusele lisatud ekspertarvamuses (Kriipsalu. M. 28.05.2020. TJT Jõelähtme prügila sulgemine passiivse metaanilagundustehnoloogia rakendamise abil) on tõdetud, et tüsedama bioakna rajamine on uus teadmine ning sellise akna konstruktsioonilisi eripärasid tuleb alles uurida. See tähendab, et selliste bioakende tegelikud keskkonnamõjud on praeguseks hetkeks veel teadmata. Samas on kaebaja ilma KeA nõusolekuta asunud sellist lahendust realiseerima.

9(11)

3-21-699

24.Kohtu arvates ei ole kaebaja käitunud prügila käitajalt nõutava hoolsusega. Kutsetegevuses tegutsev kaebaja peab olema kursis jäätmevaldkonna õigusaktidega. Muuhulgas peab hoolas prügila käitaja teadma seda, et omavoliliselt ei tohi muuta oma tegevuse aluseks olevaid lubasid ega kavasid. Nagu tuleb järgida keskkonnakompleksluba, tuleb järgida ka prügila sulgemise kava ja sulgemisprojekti. Asjaoludest nähtuvalt asus kaebaja ilma KeA heakskiiduta realiseerima 2017. a muudatusprojekti lahendust. Jõelähtme Vallavalitsuse 10.05.2019 ettekirjutus-hoiatusega nr 1912899/0070 (dtl 84‒86) peatati 25.09.2015 väljaantud ehitusloa nr 1512219/11290 aluseks oleva ehitusprojektile mittevastavad ehitustööd. Jõelähtme Vallavalitsus tuvastas, et kaebaja oli prügilakeha ülemisse osasse rajanud biofiltri, mille mõõdud ei vastanud ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile. Seega asus kaebaja omavoliliselt muutma 2014. a sulgemisprojekti lahendust, selleks vastavat luba omamata. Taotlus sulgemiskava muutmiseks esitati alles peale KKI sekkumist. Kaebaja on püüdnud probleemi defineerida kitsalt ehitusjärelevalve küsimusena, kuid kohtu arvates asetab see fookuse valesse kohta. Prügila sulgemise kava järgimata jätmine on ennekõike keskkonnakaitseline, mitte ehitustehniline küsimus, st kas muudatust projektilahenduses tuleb ehituslikus mõttes pidada oluliseks või ebaoluliseks. On ju prügila sulgemiskava puhul reeglina nõutav KMH läbiviimine, mis tähendab, et ka ehituslahenduse muudatused tuleb KeA-ga eelnevalt kooskõlastada. Biofiltrite projektilahenduse muudatust, mille tagajärjel plaaniti täiendavalt kasutada 33 680,5 t praakkomposti, ei saa oma mõjult kindlasti ebaoluliseks pidada. Kaebaja oleks pidanud seda mõistma.
25.Järgmisena tuleb vastata küsimusele, kas olukorras, kus kompleksloas aastaseid taaskasutamise koguseid ei ületatud, on maksu määramine õiguspärane. Kohtu arvates on keskkonnatasu määramine õiguspärane olukorras, kus maksuhaldur on tõendanud, et deklareeritud ulatuses jäätmeid taaskasutada ei ole võimalik. Praegusel juhul on KeA lähtunud 2014. a sulgemisprojektis ettenähtud mahtudest (seal kirjeldatud tehnilisest lahendusest) ja leidnud, et sellest ülejäävat osa ei taaskasutata, kuna see tähendaks kinnitatud projektist hälbimist. Kohtu arvates on KeA kaalutlused õiguspärased. KeA sai lähtuda taaskasutatavate jäätmete hulga määramisel 2014. a sulgemisprojektis toodud tehnilisest lahendusest ja mahtudest. KeA on korrigeerinud taaskasutatavate jäätmete mahtu vaidlustatud korralduses võrreldes kontrollaktiga suuremaks. Olukorras, kus kaebajal puudub õiguspärane võimalus jäätmeid taaskasutada, kuna projektiga ettenähtud mahud on täitunud, on vastustajal õigus ülejäävas osas määrata keskkonnatasu, kuna kaebajal puudub võimalus selles osas jäätmeid taaskasutada. Õigusliku aluse kaebaja tegevusele looks üksnes 2017. a muudatusprojekti heakskiitmine. Kas oodata maksuotsuse tegemisega kuni taotluse menetlemise lõpuni või teha maksuotsus enne seda, on kohtu arvates KeA otsustada. KeA tegevust maksu määramisel ei saa lugeda õigusvastaseks, kuna praakkomposti kasutamist deklareeritud ulatuses 2014. a sulgemisprojekt ei võimaldanud. Kui vastustaja ka kiidab heaks 2017. a projektimuudatused, omab vastav heakskiit tähendust tuleviku jaoks. Vastustaja otsuse õiguspärasust hinnatakse otsuse tegemise aja seisuga. Ilma KeA nõusolekuta prügila sulgemisprojekti muutmine ning selle tarbeks materjali varumine lootuses, et KeA hiljem projektimuudatuse heaks kiidab, ei saanud kaebajale luua õiguspärast ootust, et KeA projektimuudatuse heaks kiidab. Kuigi asjaoludest nähtuvalt andis kaebaja enda soovist muuta biofiltrite lahendust vastustajale teada juba 2018. aastal (keskkonnatasu teate p 3.5), polnud siiski tegemist nõuetekohase taotlusega projekti muutmiseks. Taotlus esitati alles peale seda, kui töödega oli alustatud ja KKI oli rikkumise tuvastanud.
26.Tuleb möönda, et olukord, kus sulgemisprojekti muudatus on alles läbivaatamisel, kuid juba varutud materjalile määratakse keskkonnatasu, tekitab ebaselgust ja võib vähendada kaebaja motivatsiooni projektimuudatustega edasi minna, st küsimus tekib maksu määramise proportsionaalsuses. Kohtu arvates on vastustajal siin siiski suur kaalutlusruum. Kehtivast 10(11)

3-21-699 sulgemise kavast lähtumist ei saa vastustajale ette heita. Mingil määral sõltub hinnangu andmine ka taotluse perspektiivikusest. Käesoleval juhul pole KeA kaebaja taotluse muudatust ega selle põhjendusi (esitatud ekspertarvamusi) pidanud kuigi perspektiivikaks. Sellisel juhul ei ole maksumenetluse peatamine teadmata ajaks kohtu arvates põhjendatud. Vastustaja sai teha järelduse, et jäätmed on kõrvaldatud, kuna projektilahenduses ületatud koguseid oli olulisel määral ületatud. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et tegemist ei ole jäätmete ladestamise, vaid ehitusmaterjali paigutamisega. Põhjendamatud on ka kaebaja väited, et vastustaja on sekkunud KOV järelevalvemenetlusse. Vastustaja on ka välja selgitanud asjas tähtust omavad asjaolud. Kohtu arvates ei ole vastustaja rikkunud uurimispõhimõtet.

27.Ka kaebaja viited ettevõtete ebavõrdsele kohtlemisele ei ole kohtu arvates kinnitust leidnud. Vastustaja on selgitanud, et jäätmete kasutamine Torma prügilas on kooskõlas OÜ Aarens Projekt 31.03.2020 kinnitatud töö nr P 09/2020 "Torma prügila IV ladestusala" projektlahendusega. KeA-le teadaolevalt ei ole AMESTOP OÜ (Torma prügila käitaja) katmistöödel jäätmete taaskasutamisel sulgemiskavas toodust kõrvale kaldunud. Torma prügila kompleksloas on olnud lubatud jäätmematerjali jäätmekoodiga 19 12 09 vaheladustamine nii praegu kui perioodil 2013‒2018. Asjaolu, et kaebajal selline toimingukood kompleksloas puudub, st puudub luba praakkomposti (19 05 03) vaheladustamiseks, ei võimalda vastustaja hinnangul vaadelda Tallinna prügila ja Torma prügila olukorda analoogsena. Kohtu arvates ei mõjuta Torma prügila osas vastuvõetud otsused vaidlustatud otsuse õiguspärasust.
28.Kohus märgib, et vaidlustatud keskkonnatasu teates ja vaideotsuses on kaebaja argumente põhjalikult käsitletud. Kohus nõustub seal esitatud põhjendustega ning leiab, et vaidlustatud keskkonnatasu teate tühistamiseks ei ole alust.
29.Ülaltoodut arvestades tuleb jätta kaebus rahuldamata.
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20263-24-1473/40Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.05.20263-23-1918/19Riigikohtu halduskolleegium