OÜ Koduliising hagi Priit Metsva vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
845,52 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ KODULIISING, registrikood 10892531, asukoht Posti 30, 90504 Haapsalu Hageja lepinguline esindaja Andrus Post, aadress Posti 30, 90504 Haapsalu, e-post * Kostja Priit Metsva, isikukood *, elukoht *
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus / lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja OÜ Koduliising hagi.
2.Välja mõista kostjalt Priit Metsva hageja OÜ Koduliising kasuks põhivõlgnevus summas 661 (kuussada kuuskümmend üks) eurot ja intress summas 184,52 (ükssada kaheksakümmend neli eurot 52 senti) eurot.
3.Edastada otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
Välja mõista kostjalt Priit Metsva hageja OÜ Koduliising kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 175 (ükssada seitsekümmend viis eurot) eurot, s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv.
3.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel võidakse apellatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Hageja nõue ja põhjendused OÜ Koduliising esitas lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Priit Metsva vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 12.01.2015. a sõlmitud laenuleping nr *, millega hageja andis kostjale laenu summas 661 eurot Hansapost OÜ tellimuse nr * finantseerimiseks. Tellimuse nr * kohaselt ostis kostja Hansapost OÜ-st sülearvuti Lenovo hinnaga (koos saatekuluga) 661 eurot. Laenu tagastamise graafiku kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja maksma intresse iga kuu 12. kuupäeval summas 27,55 (viimane osamakse 26,86 eurot). Kostja ei tasunud ühtegi osamakset. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 661 eurot ja intress summas 184,52 eurot. Viivise väljamõistmise nõudest summas 154,48 eurot hageja loobus ning kohus võttis hageja loobumise vastu 24.08.2016. a määrusega ja lõpetas nimetatud osas (viivise nõudes summas 154,48 eurot) menetluse. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 175 eurot.
2.Kostja vastuväited
2.1.Kostja Priit Metsva ei võtnud hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõuet, kuna Ott Varik käis ilma P. Metsva teadmata vormistamas ostu ning pärast ostu ütles P. Metsva'le, et P. Metsva'l on vaja vaid alla kirjutada. Seejärel sõideti koos Tallinna Punasele tänavale, seal kirjutas P. Metsva paberitele alla ning P. Metsva sai kauba kätte ja andis selle kohapeal üle O. Varik'ule, seejuures teadmata, et see on arvuti. Eeltoodust tulenevalt palub kostja lõpetada tema suhtes menetlus ja määrata uueks kostjaks Ott Varik /tlk 80/.
2.2.Kostja taotlusel kuulas kohus kostja ära /tlk 92/. Ärakuulamisel kostja avaldas, et temalt peteti see asi välja, kuid tõendeid tal esitada pole, kuna O. Varik talle pabereid ei andnud ja võttis kõik endale. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest kostja aru ei saa. Kostja kinnitas, et ta allkirjastas ise selle lepingu ja sai aru, et see toob endaga kaasa vastutuse, kuid ei mõelnud sellele kui allkirja andis. Kostja ei oska kohtule selgitada, miks ta sellega nõus oli. Allkirja eest andis O. Varik kostjale 50 või 100 eurot ja raha sai pärast allkirja andmist. Mingit kokkulepet omavahel ei olnud ning O. Varik võttis arvuti enda kätte. Kui pension oleks suurem, oleks kostja nõus võlgnevuse ära maksma.
3.Kohtuotsuse põhjendused Hageja on esitanud kohtule laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse ja intressi nõude kostja vastu. Hageja on nõuet esitades tuginenud järgmistele asjaoludele: Hageja ja kostja vahel on 12.01.2015. a sõlmitud laenuleping nr *, millega kostja sai hagejalt laenu Hansapost OÜ-st sülearvuti Lenovo ostmiseks summas 661 eurot koos saatekuludega. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksete kaupa nelja aasta jooksul. Laenulepingu kohaselt on laenu intressimäär 25% aastas, intressi periood on 1 kuu. Kuna kostja ühtegi laenulepingust tulenevat osamakset ei tasunud ja hageja meeldetuletuskirjadele ei reageerinud, ütles hageja
laenulepingu üles 08.10.2015. a. Hageja on arvestanud alates laenulepingu sõlmimisest kuni lepingu ülesütlemiseni intresse kokku summas 184,52 eurot. Kohus leiab, et eelduslikult on tegemist poolte vahel sõlmitud laenulepinguga võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 396 lõike 1 ja 2 tähenduses, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 396 lg 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Seega kohus hindab, kas poolte vahel on sõlmitud laenuleping ja millistel tingimustel ning kostja esitatud vastuväiteid.
3.1.Hageja on kohtule esitanud poolte vahel 12.01.2015. a sõlmitud laenulepingu /tlk 26/, millest nähtuvalt on laenuleping sõlmitud Hansapost OÜ esinduses laenuandja OÜ Koduliising ja laenusaaja Priit Metsva vahel (lepingu p 1 ja 2). Lepingu p 3.1 ja 3.2 järgi andis laenandja laenusaajale laenu lepingu p-s 3.3 loetletud kauba ostmiseks müüjalt Hansapost OÜ-lt. P-s 3.3 on nimetatud kaubaks „tellimus nr *“ hinnaga 661 eurot. Lepingu alusel väljamakstav laen 661 eurot (p 3.4), lepingutasuga 0 eurot. Laenuandja kohustus lepingu alusel laenu välja maksma müüjale (p 3.6). Laenusaaja kohustus laenuandjale tagastama laenu ja intresse osade kaupa vastavalt laenulepingu lisas nr 1 toodu maksegraafikule, mis on laenulepingu lahutamatu osa (p 3.9). Laenu tagastamine ja lepingujärgsete osamaksete tasumise pidi toimuma OÜ Koduliising arvelduskontole (p 3.10). Laenulepingu lisa kohaselt pidi laenu tagastamine toimuma osamaksetena perioodil 12.02.2015 kuni 12.01.2019 igakuise osamaksega 27,55 eurot, viimane osamakse summas 26,86 eurot /tlk 27-28/. Nii laenuleping kui laenulepingu lisa on allkirjastatud laenuandja esindaja Maris Vaher'i ja kostja Priit Metsva poolt. Lisaks on hageja esitanud kohtule saatelehe ja pakikaardi /tlk 31/, millest nähtuvalt on tellimuse nr * adressaadiks Priit Metsva ning tellimuse kogumaksumus on 661 eurot. Pakikaardi kohaselt on saatjaks Hansapost ning adressaadiks Priit Metsva.
3.1.1.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et allkirjastas OÜ-ga Koduliising 12.01.2015. a laenulepingu ja sai kauba kätte, kuid väidab, et saadud kauba andis kohapeal üle Ott Varik'ule /tlk 80, 92/. Kostja kinnitas kohtule, et lepingu allkirjastamisel mõistis, et leping on täitmiseks, kuid ei mõelnud sellele, kui allkirja andis. Antud allkirja eest andis Ott Varik kostjale 50 või 100 eurot /tlk 92/. Kostja leidis, et kuna ta andis laenuga võetud kauba üle Ott Varik'ule, siis ei ole tema käesolevas asjas õige kostja. Kostja esitas kohtule tõendina Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse /tlk 73/.
3.1.2.Kohus jättis käesolevas asjas 15.11.2016. a määrusega rahuldamata kostja taotluse kostja asendamiseks, kuna kostja asendamise taotluse saab kohtule esitada üksnes hageja (TsMS § 208 lg 1 ja 2).
3.1.3.Kostja esitatud tõendist, s.o 07.07.2016. a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (kriminaalasjas nr 16257000093) nähtuvalt on Ott Varik'u suhtes alustatud kriminaalmenetlus muuhulgas selles, et O. Varik, varem varguse ja kelmuse toime pannud isikuna teist isikut P. Metsva't ära kasutades, seega vahendliku toimepanemise vormis esitas Priit Metsva teadmata tema nimel kindlakstegemata kohas 07.01.2015. a veebikeskkonnas IP-aadressilt 146.255.183.158 Hansapost OÜ-le enda kontaktandmetega tellimuse järelmaksuga sülearvuti Lenovo Essential M30-70 (13,3 tolline, HD, Win7 Pro) ostmiseks maksumusega 659 eurot + pakukulu 2 eurot, sooviga kasutada krediidiandjana OÜ-t Koduliising, misjärel Priit Metsva, viiduna Tallinnasse ja saamata aru, et tegemist on talle endale kohustuse võtmisega, allkirjastas 26.01.2015. a Tallinnas Punane 42 Hansapost OÜ laos 12.01.2015. a kuupäevaga dateeritud
laenulepingu nr * OÜ-ga Koduliising laenu saamiseks summas 661 eurot tagasimakse tähtajaga 12.01.2019. a, sai kauba kätte ja andis selle Ott Varik'ule üle. Kuna laenu osamakseid keegi tegema ei hakanud, siis sellise tegevusega pani Ott Varik toime kelmuse, s.o varalise kasu saamise eesmärgil teisele isikule OÜ-le Koduliising varalise kahju summas 661 eurot tekitamise (millele lisanduvad intressid summas 660,71 eurot) tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Määruse kohaselt kriminaalasjas ei leidnud tõendamist Ott Varik'u poolt kuritegude toimepanemine, mistõttu kriminaalmenetlus nr 16257000093 lõpetati. P. Metsva'l oli õigus esitada menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks ja põhistatud määruse edasikaebamiseks.
3.1.4.Eeltoodud kostja esitatud tõendist nähtuvalt ei ole kriminaalmenetluses O. Varik'ule esitatud kahtlustus tõendamist leidnud. Kohus selgitas kostjale nimetatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisu, kuna kostja väitis, et ta ei mõistnud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisu /tlk 92/.
3.1.5.Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et hageja ja kostja on sõlminud hagi esitamise aluseks oleva laenulepingu selles toodud tingimustel. Kostja on kohtule kinnitanud, et mõistis lepingu sisu ja asjaolu, et lepingu allkirjastamisega kaasneb ka lepingu täitmise kohustus. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et hageja on täitnud laenulepingust tulenevat kohustust ja on andnud kostjale laenu Hansapost OÜ-lt kauba ostmiseks summas 661 eurot ning kostja on kauba kätte saanud /tlk 26-28/. Seega on kostja kohustatud saadud laenu summas 661 eurot tagasi maksma (VÕS § 396 lg 1) ja hageja esitatud põhivõlgnevuse väljamõistmise nõue summas 661 eurot kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on hageja majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes võimaldas kostjale kui tarbijale saada laenu kauba ostmiseks. Seega on kostja teinud tehingu kui tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses, s.o kui füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Seega kohalduvad käesolevale lepingulisele suhtele ka tarbijakrediidi sätted (VÕS § 402 lg 1 alusel, mis sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu).
3.2.Hageja on enne lepingu ülesütlemist saatnud kostjale korduvalt meeldetuletuskirju kohustuse täitmiseks /tlk 21, 33-35/, kuid kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu hageja ütles lepingu ülesse 28.09.2015. a kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega alates 08.10.2015. a /tlk 21, 37/. Hageja on seega lepingu ülesütlemisel järginud VÕS § 416 lõikes 1 sätestatut.
3.3.Hageja on esitanud lisaks laenu põhinõude väljamõistmisele palunud kostjalt välja mõista intress summas 184,52 eurot. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohtule esitatud hagi ja laenulepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma intressi 25% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr on 47,37% aastas /tlk 21, 26/. Hageja on arvestanud alates laenulepingu sõlmimisest kuni lepingu ülesütlemiseni intressi kokku summas 184,52 eurot /tlk 27, 49/. Kohus on kontrollinud ja leidnud, et laenulepingu krediidikulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lõikes 1 sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiiri. Seega on kostja kohustatud tasuma kostjale intressi lepingus ettenähtud ulatuses alates lepingu sõlmimisest kuni lepingu ülesütlemiseni 08.10.2015. a, kokku summas 184,52 eurot.
3.4.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele ning kohus rahuldab hagi põhivõlgnevuse nõudes summas 661 eurot ja intressi nõudes summas 184,52 eurot.
4.Hagihind TsMS 124 lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Eeltoodu alusel on käesoleva tsiviilasja hind 845,52 eurot (661 + 184,52).
5.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
5.1.Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 175 eurot /tlk 21, 43/. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 175 eurot.
5.2.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.