Swedbank AS hagi Osaühing XXXX, Xxxx vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
82 816,52 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); Hageja volitatud esindajad: Silja Xxxx ja Henri Xxxx (e-post: [email protected]); Kostja I: Osaühing XXXX (registrikood xxxx, asukoht xxxx, epost: xxxx); Kostja II: Xxxx(isikukood xxxx, registreeritud elukoht xxxx, epost: xxxx); Kostjate lepinguline esindaja: Erki Casar (e-post: [email protected])
Kohtuistungi aeg
07. detsember 2016. a.
Kohtuistungil osalesid
Hageja volitatud esindajad: Silja Xxxx ja Henri Xxxx Kostjate lepinguline esindaja: Erki Casar
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjatelt Osaühing Xxxx ja Xxxx välja hageja Swedbank AS-i kasuks solidaarselt 13.08.2014. a lepingust xxxx tulenev võlgnevus kokku summas 77 500 eurot. Lisaks nimetatud summale mõista kostjalt Osaühing Xxxx täiendavalt välja hageja Swedbank AS-i kasuks 13.08.2014. a lepingust xxxxtulenev võlgnevus 2162,38 eurot.
3.Mõista kostjalt Osaühing Xxxx välja hageja Swedbank AS-i kasuks 13.08.2014. a lepingust xxxxtulenev viivis põhinõudelt (70 542,78 eurot) alates 06.10.2016 kuni põhinõude (70 542,78 eurot) täitmiseni arvelduskrediidilepingus sätestatud määras 0,15 % päevas.
4.Mõista kostjalt Osaühing Xxxx välja hageja Swedbank AS-i kasuks 07.01.2014. a krediitkaardi lepingust tulenev võlgnevus 3 154,14 eurot, sealhulgas põhinõue 2835,02
2-16-15050 eurot, intress 9,94 eurot, hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis 306,18 eurot ja menetlustasu 3 eurot.
5.Mõista kostjalt Osaühing Xxxx välja hageja Swedbank AS-i kasuks 07.01.2014. a krediitkaardi lepingust tulenev lisanduv viivis põhinõudelt (2835,02 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.10.2016 kuni põhinõude (2835,02 eurot) täitmiseni.
6.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 6.1 Jätta menetluskulud 85% ulatuses kostjate kanda solidaarselt ja täiendavalt 15% ulatuses jätta menetluskulud kostja Osaühing Xxxx kanda. 6.2 Mõista kostjatelt Osaühing Xxxx ja Xxxxvälja hageja Swedbank AS-i kasuks solidaarselt menetluskulud summas 1020 eurot. Lisaks nimetatud summale mõista kostjalt Osaühing Xxxx täiendavalt välja hageja menetluskulud summas 180 eurot. 6.3 Kostjate Osaühing Xxxx ja Xxxxpoolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1020 eurot solidaarvastutusena + 180 eurot täiendavalt Osaühing Xxxx vastutusena) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.06.10.2016. a esitas hageja Swedbank AS Harju Maakohtule hagiavalduse kostjate Osaühing XXXX, Xxxx vastu võla ja viivise nõudes. Kohus võttis hagi 11.10.2016. a kohtumäärusega menetlusse. 07.11.2016. a esitasid kostjad hagiavaldusele vastuse, milles vaidlesid esitatud hagile täies ulatuses vastu. Kohus edastas kostjate vastuse hagejale ja andis hagejale tähtaja kostjate vastusele seisukoha esitamiseks hiljemalt 21.11.2016. Hageja esitas 21.11.2016. a seisukoha kostjate vastusele, milles jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
2.Kohus edastas 22.11.2016. a pooltele e-kirja, milles andis asja kiirema ja tõhusama lahendamise huvides võimaluse esitada tsiviilasjas nr 2-16-15050 kõik seni esitamata avaldused, taotlused ja tõendid hiljemalt 30.11.2016. a. Kohus viis asja sisulise arutamise läbi 07.12.2016. a kohtuistungil. Kohus teatas pooltele, et otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg on hiljemalt 27.12.2016.
3.Kohus on 20.12.2016. a määrusega lõpetanud menetluse tsiviilasjas nr 2-16-15050 hageja nõude osas 2162,38 euro väljamõistmiseks kostjalt II Xxxx seoses nõudest loobumisega.
2-16-15050
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Hageja nõue ja selle põhjendused
4.13.08.2014. a sõlmisid Swedbank AS (edaspidi hageja) ja Osaühing XXXX, (edaspidi kostja I), keda esindas Xxxx(edaspidi kostja II) arvelduskrediidilepingu nr xxxx, mille alusel andis hageja Osaühingule XXXX ehk krediidisaajale arvelduskrediiti summas 90 000 eurot. Lepingu punkti 1.4 alusel tuli krediidisaajal tasuda krediidi kasutamise eest intressi 5.500 % aastas ja lepingu punkt 1.7 alusel kohustistasu 2.000% aastas. Lepingu punkt 1.8 kohaselt oli krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist puudujäävalt summalt 0.150% päevas. Krediidi kasutuse lõpptähtpäevaks lepiti lepingu punkti 1.3 kohaselt kokku 13.08.2015. a. Lepingule xxxx sõlmiti ka kaks lisa, millega muudeti esialgset lepingut, muu hulgas pikendati arvelduskrediidi kasutusaega. Krediidisaaja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes lepingu krediidiandjale tasumata nõuded (muutus sissenõutavaks) alates 11.04.2016 5000 eurot, 30.04.2016 2500 eurot ja 31.05.2016 2500 eurot. Lepingusse toimusid ebapiisavad tasumised vastavalt 01.06.2016 2332,36 eurot ja 20.06.2016 4624,86 eurot, mis ei katnud sissenõutavaks muutunud kohustusi. Ka pärast seda muutusid sissenõutavaks järgimised kohustused vastavalt 30.06.2016 2 500 eurot ja 31.07.2016 2 500 eurot. Hagi esitamise seisuga oli hagejale arvelduskrediidi summast tasumata 79 662,38 eurot.
5.Samuti ei täitnud krediidisaaja intressi tasumise kohustust jäädes intressi tasumisega võlgnevusse alates 30.06.2016. a. Hagejale tasumata intressi võlgnevus oli hagi esitamise seisuga kokku summas 1 800,43 eurot. Kuna krediidisaaja ei tasunud kasutatud krediiti tähtaegselt, arvestas hageja rahalise kohustuse täimisega viivitamise eest viivist 0.150% tasumata summalt päevas. Hagi esitamise seisuga oli hageja viivise nõue kokku summas 6 972,67 eurot. Põhjusel, et kostjad rikkusid lepingust tulenevaid kohustusi ja ei tasunud võlgnevusi tähtaegselt, siis ütles hageja lepingu üles ning saatis kostjatele 20.07.2016. a lepingu ülesütlemise tahteavaldused, milles palus nõuete tasumist hiljemalt 06.08.2016 ning selle tagajärjel muutus kogu lepingust tulenev nõue sissenõutavaks alates 07.08.2016. Arvelduskrediidi saaja kohustus vastavalt lepingu p-le 1.10.3 tasuma iga kvartal käendustasu 2.200% aastas. Hagi esitamise seisuga on lepingust xxxxtulenev hageja nõue kostjate vastu 79 662,38 eurot, mis koosneb põhiosas 70 542,78 eurot, intressist 1 800,43 eurot, viivistest 6 972,67 eurot, Kredexi tagatistasust 319,14 eurot ja Kredexi tagatistasu viivistest 27,36 eurot.
6.Kooskõlas lepingu punktiga 1.9.1 sõlmisid hageja ja kostjad 13.08.2014. a käenduslepingu nr xxxx, mille järgi vastutab kostja II arvelduskrediidilepingu nr xxxxja lepingu kõigist lisadest tulenevate krediidisaaja Osaühingu XXXX kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt Osaühinguga XXXX. Kostja II vastutuse rahaline maksimumsumma on käenduslepingu punkti 1 kohaselt 90 000 eurot. Käendusleping on kehtiv seni kuni laenulepingust tulenevad kohustused on täielikult täidetud. Seoses sellega, et krediidisaaja ei täitnud lepingu järgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja kostjatele 20.07.2016. a teatised, milles informeeris asjaolust, et krediidisaaja on jätnud kohustused nõuetekohaselt täitmata ning palus kostjal täita käenduslepingust tulenev käenduskohustus hiljemalt 06.08.2016. Kostjad said teatise kätte, kuid sellest olenemata ei ole ka kostja II hagi esitamise seisuga käenduskohustust täitnud.
7.Hageja ja kostja I sõlmisid 07.01.2014. a krediitkaardilepingu limiidiga 3200 eurot. Kostja I jättis oma lepingulised kohustused täitmata. Vastavalt muutusid kohustused sissenõutavaks 06.06.2016 320 eurot ulatuses ja 06.07.2016 320 eurot ulatuses. Seega oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Põhjusel, et kostja I rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, eelkõige tasumise kohustust, siis ütles hageja lepingu üles ning saatis kostjale 20.07.2016. a lepingu ülesütlemise tahteavaldused, milles palus nõuete tasumist hiljemalt 06.08.2016 ning selle tagajärjel muutus
2-16-15050 kogu lepingust tulenev nõue sissenõutavaks alates 07.08.2016. Hagi esitamise seisuga oli krediitkaardi tulenev hageja nõue kostja I vastu 3 154,14 eurot, mis koosneb põhiosast 2 835,02 eurot, intressist 9,94, eurot, viivisest 306,18 eurot ja menetlustasust 3 eurot. Kostjad ei ole hagi esitamise seisuga võlgnevusi tasunud, kuigi hageja on mõlemale kostjale saatnud teatisi võlgnevuse tasumiseks. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista Osaühingult XXXX ja Xxxx solidaarselt lepingust xxxxtulenevast nõudest Swedbank AS-i kasuks välja 79 662,38 eurot, mõista Osaühingult XXXX Swedbank AS-i kasuks krediitkaardi lepingust tulenev võlgnevus 3 154,14 eurot, mõista Osaühingult XXXX Swedbank AS-i kasuks krediitkaardi lepingust tuleneva põhinõude viivis 2 835,02 eurolt kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; mõista Osaühingult XXXX ja Xxxx Swedbank AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt 70 542,78 EUR alates hagi esitamisest kuni nõude täitmise lepingus sätestatud määras ehk 0,15 % päevas.
8.Hageja on 21.11.2016. a esitanud seisukoha kostja vastusele. Kostjad on oma vastuses leidnud, et hageja ei ole nõuetekohaselt lepinguid lõpetanud, kuna hageja pole kostjatele ülesütlemise teadet edastanud. Hageja leiab, et selline väide on paljasõnaline – hageja on kostjatele edastanud ülesütlemisavalduse e-posti teel ning kahel korral kostja I registrijärgsele aadressile. 15.08.2016. a teatise on Osaühingu XXXX juhatuse liige saanud kätte. Ülesütlemisavaldused on edastatud ka kostjale II käenduslepingus märgitud aadressile. Hageja oli kostjaga II pidevalt kirjavahetuses, millest nähtub, et kostja II oli võlgnevusest teadlik ning kasutas oma e-posti aktiivselt. Samuti teavitas hageja kostjat II korduvalt telefoni teel. Hageja andis ülesütlemisavaldusega kostjatele mõistliku tähtaja kohustuste täitmiseks. Kuna kostjad ei tasunud võlgnevusi tähtaegselt, edastas hageja kostjatele 20.07.2016. a lepingute ülesütlemise tahteavaldused, andes nõuete tasumise tähtajaks 06.08.2016. a. Selleks tähtajaks kostjad nõuet ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingud üles ning edastas kostjatele 15.08.2016. a uue teatise võlgnevuse tasumiseks. Täiendavalt küsis hageja esindaja korduvalt kostjalt II, kas kostjatel on ettepanekuid kohustuste tasumise osas. Hagiavalduse esitas hageja alles 06.10.2016. a. Eelnevast nähtub selgelt, et kostjatele anti korduvalt võimalusi võlgnevus tasuda.
9.Hageja leiab, et on nõude kujunemise kohta esitanud sellekohased põhjalikud tõendid, muuhulgas tabelite näol. Täiendavalt on hageja oma hagiavalduses põhinõude kujunemise selgelt välja toonud (punktides 1.3-1.6). Lisaks esitas hageja lihtsustatud viivise- ja intressiarvestuse. Tulbas „arvestatud“ on näidatud summa, mis kuulus vastaval maksepäeval tasumisele, tulbas „tasutud“ on näidatud, millise summa kostja tasus, „võlgnevuse“ tulbas on välja toodud tasumata summad. Arusaamatu on kostjate väide, et nõue on esitatud vale isiku vastu. Hageja ja kostjate vahel on sõlmitud lepingud, millest tulenevaid tingimusi on pooled kohustatud täitma. Kuna kostjad on lepinguid rikkunud, on ka igati põhjendatud, et hageja esitab oma nõuded kostjate vastu. Hageja esitas menetlusdokumendi lisana käenduslepingus viidatud panga üldtingimused.
10.Hageja kinnitas 07.12.2016. a toimunud kohtuistungil, et ta jääb oma nõuete juurde, kuid täpsustab oma nõuet kostja II osas, kuna hagiavalduses on ebatäpsus. Käenduslepingu lisa 1 p-st 1 tulenevalt (tl 54) on kostja II vastutuse piirmäär 77 500 eurot, seega hageja ei nõua kostjalt II rohkem kui 77 500 eurot. Hageja ei nõudnud Kredexilt kohustuste täitmist, kuna neil on omavaheline kokkulepe, et enne Kredexi poole pöördumist proovitakse kõiki muid võimalusi võla kättesaamiseks ning kui muul viisil võlga kätte ei saa, alles seejärel pöörduvad nad Kredexi poole. Hageja selgitas kohtuistungil ka nõude kujunemist, mille tabelid on raamatupidamise poolt arvutiprogrammi koosabil koostatud, vältimaks käsitsi tehtavaid vigu. Hageja palus tähelepanu pöörata 20.07.2017 dokumentidele. 04.05.2016 e-kiri on sisuliselt kviitung, mille väljastab automaatprogramm ning sellega soovib hageja näidata kirjavahetust kostjatega. Suhtlus kostjatega on olnud korduv. Hageja on kostjatele jätnud teatised postkasti ja sellega tuleb lugeda ülesütlemisavaldused kättetoimetatuks. Hageja leidis, et kostjale II ei kohaldu tarbijakrediidilepingu sätted ja tegemist ei olnud tarbijakäendusega. Hageja selgitas, et nõue
2-16-15050 tuleneb kahest lepingust. Ühest lepingust tulenev nõue, mis on kostja I vastu ja käenduslepingust kostja II vastu esitatud nõue on piiratud 77 500 euroga. Hageja on hagis toonud välja kõik nõude põhjendused ja esitanud sellekohased tõendid. Hageja hinnangul ei sisalda leping ebamõistlikke tüüptingimusi. Hageja palus kohtukulud jätta täielikult kostjate kanda, kuna hageja on omalt poolt varasemalt pakkunud kostjatele välja väga erinevaid kompromissi variante. Hageja leidis, et lepingud on nõuetekohaselt üles öeldud, kuna mõlemale kostjale on ülesütlemisavaldused edastatud ning seega lepingud on üles öeldud nii kostja I kui ka kostja II suhtes.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.Kostjad vaidlevad hagile täies ulatuses vastu ja paluvad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
12.Kostjad selgitasid 07.11.2016. a menetlusdokumendis, hageja ei ole nõuetekohaselt lepingut lõpetanud. Hagile ei ole lisatud tõendeid, mis tõendaks, et hageja on edastanud lepingu lõpetamise teate. Hageja on lisanud küll väljavõtte, kuid see ei tõenda veel ülesütlemise teate edastamist. Isegi kui lugeda, et kostjad vastutavad teadete kättesaamise eest, siis ei ole hageja, arvestades lepingu kestvust ja summade suurust, andnud kostjatele mõistlikku tähtaega kohustuste täitmiseks. Hageja on ka ise tunnistanud, et leping ei saanud lõppeda 07.08.2016. a, sest on lisanud lisad nr 11 ja 12, mis on kui lõpetamise teated, kuid millede edastamise kohta hageja tõendeid lisanud ei ole.
13.Hageja ei ole lisanud hagiavaldusele tõendeid, mis tõendaksid nõude kujunemist. Kostjad leiavad, et hagi lisad nr 4 ja 10 ei saa olla sobivateks tõenditeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes. Kostjatele ei ole näha, kuidas on need tõendid saadud, kas on tegemist programmilise väljatrükiga või siis käsitsi koostatud arvestustega. Kostja II täpsustab, et hageja on ise lisanud hagiavaldusele käenduslepingu lisa nr 1, mis sõlmiti 02.03.2016. a, mille kohaselt on kostja II vastutuse piirmääraks 77 500 eurot. Lähtudes eeltoodust ei saa kostja II kui käendaja vastutus ületada antud piirmäära. Käenduslepingu punktis 11 viidatakse panga üldtingimustele, mida aga esitatud ei ole. Kostja II palub, et hageja edastaks ka eeltoodud tingimused.
14.Hageja nõue on käendatud 75% sihtasutuse Kredex poolt, lepingu punkti 1.9.2 kohaselt. Lähtudes eeltoodust leiavad kostjad, et hageja peaks pöörduma esmalt Kredex’i poole. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta ei ole seda õigust juba kasutanud, et välistada hageja nõude nn topelt esitamine. Kostja I leiab, et antud juhul ei ole selgelt tõendatud nõude suurus ega toodud välja nõude kujunemist. Kostja I leiab, et hageja ei ole tõendanud lepingu ülesütlemist.
15.Kostjad selgitasid 07.12.2016. a toimunud kohtuistungil, et võla tõendamine tekitab küsimusi. Hageja poolt on esitatud mingist programmist väljavõtted, kuid konkreetsed maksekorraldused puuduvad. Kostjatel võla suuruse osas vastuväiteid ei olnud. Vastuväiteid olid võla tõendamise osas. Kostjad soovisid, et hageja tõendaks ära nõude kujunemise, kuna see on tõendamata, ka maksekorraldusi pole esitatud. Kostjad ei väitnud, et oleks teinud rohkem makseid kui hageja näitab, kuid soovisid, et hageja tõendaks paremini nõude kujunemist. Kostjad kinnitasid, et kostja I juhatuse liige on kätte saanud 15.08.2016 teatise ja allkirja osas vaidlust ei ole, kuid samas ei oska kostjad teatise kättesaamise kohta antud allkirja kommenteerida. Kostjad jäid oma varasemalt esitatud seisukoha juurde, et ei ole kätte saanud ülesütlemisavaldusi. Kostjad leidsid, et tagasiulatuvalt ei saa lepingut lõpetada. Samuti leidsid kostjad, et kostjale II kohalduvad tarbijakrediidilepingu sätted, kuna käenduslepingust ei tulene, et tegemist on juhatuse liikme käendusega. Nõude tekkimise ajal oli kostja II juhatuse liige. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja jäid oma nii kirjalikult, kui ka kohtuistungil esitatud väidete juurde. Kostjad leidsid, et nõue on tõendamata ning ebaselge. Lepingud ei ole nõuetekohaselt üles öeldud. Kostja II osas on tegemist tarbijakrediidilepinguga ning hageja oleks pidanud siin lähtuma tarbijakrediidilepingule kohalduvatest sätetest. Kostjad leidsid, et käendusleping on tühine. Kohtukulude osas palusid
2-16-15050 kostjad arvestada kohtul sellega, et kostjad tegid kohtuistungil kompromissettepaneku.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Esmalt selgitab kohus menetluse eset (I); seejärel käsitleb kohus hageja nõudeid ja kostjate sisulisi vastuväiteid (II); järgnevalt annab kohus hinnangu kostja vastuväidetele selles, et hageja pole lepinguid nõuetekohaselt lõpetanud (III); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (IV). I
17.Käesolevas menetluses on hageja 07.12.2016. a toimunud kohtuistungil (protokoll, tl 142-143) vähendanud oma esialgset nõuet Xxxx ́i (kostja II) suhtes, kuna hagiavalduses on ebatäpsus. Käenduslepingu lisa 1 p 1 tulenevalt (tl 54) on kostja II vastutuse piirmäär 77 500 eurot, seega hageja ei nõua kostjalt II rohkem kui 77 500 eurot. Algselt on hageja nõudnud kostjalt II kokku 79 662,38 euro (sh põhinõue 70 542,78 eurot, intress 1800,43 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6972,67 eurot, Kredexi tagatistasu 319,14 eurot ja Kredexi tagatistasu viivised 27,36 eurot) väljamõistmist ja lisanduva viivise väljamõistmist põhinõudelt 70 452,78 eurot alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni lepingus sätestatud määras 0,15% päevas (vt tl 2,4).
18.Riigikohus on oma 19.02.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13 selgitanud analoogse olukorra osas, et nõude muutmise, sh vähendamise kohta peab kohus menetluses võtma selge seisukoha, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks võimalik aru saada, millisele nõudele ta vajadusel vastu vaidleb (vt ka nt Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15). Kohus peab selgeks tegema, kas hageja on hagist osaliselt loobunud (TsMS § 429 mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtnud (TsMS § 424 mõttes) ja vastavalt ka tegema määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (vt ka Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19).
19.Kohus leiab, et käesolevas asjas on hageja oma 07.12.2016. a toimunud kohtuistungil nõude täpsustusega osaliselt hagist kostja II suhtes loobunud, vähendades nõuet kostja II vastu 2162,38 euro ulatuses 77 5000 euroni (79 662,38 – 77 500) ja loobudes ka edasiulatuva viivise nõudest kostja II suhtes. Kostjad ei vaielnud vastu hagist osalisele loobumisele. Seetõttu lõpetas kohus eraldi määrusega 20.12.2016 osaliselt käesoleva tsiviilasja menetluse hageja nõude osas kostja II suhtes 2162,38 euro ulatuses, samuti hagi esitamisest arvestatava edasiulatuva viivise nõudes kostjalt II. Järelikult lahendab kohus käesolevas menetluses hageja nõuet kostja II vastu 77 500 euro ulatuses. Sellega on ühtlasi lahendatud ka kostja II vastuväide hagile, et tema vastutuse piirmääraks oli 77 500 eurot (vt tl 98). II
20.Hageja on oma nõuete aluse ja kujunemise osas esitanud kohtule tõendid (tl 7-81; tl 119-132). Hagejate solidaarnõue kostjate vastu tuleneb 13.08.2014. a hageja ja kostja I Osaühingu XXXX (keda esindas kostja II) vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr xxxx ja selle muudatustest, millest tulenevaid kohustusi kostja I nõuetekohaselt ei täitnud. Hagi esitamise seisuga oli hagejale arvelduskrediidi summast tasumata 79 662,38 eurot. Kostja II vastutab hageja ees tulenevalt 13.08.2014. a käenduslepingust nr xxxx, mille järgi vastutab kostja II arvelduskrediidilepingu nr xxxxja lepingu kõigist lisadest tulenevate krediidisaaja Osaühingu XXXX kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt kostjaga I. Käendusleping on kehtiv seni kuni laenulepingust tulenevad kohustused on täielikult täidetud. Pärast arvelduskrediidilepingu ülesütlemist on lepingust
2-16-15050 xxxxtulenev hageja nõue kostjate vastu 79 662,38 eurot, mis koosneb põhiosast 70 542,78 eurot, intressist 1 800,43 eurot, hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivistest 6 972,67 eurot, Kredexi tagatistasust 319,14 eurot ja Kredexi tagatistasu viivistest 27.36 eurot. Samas kostja II vastutuse rahaline maksimumsumma on käenduslepingu muudatuse kohaselt 77 500 eurot (tl 54).
21.Lisaks on hageja esitanud nõude kostja I vastu tulenevalt 07.01.2014. a krediitkaardilepingust, mille hageja oli kostja lepinguliste kohustuste täitmata jätmise tõttu samuti üles öelnud. Hagi esitamise seisuga oli krediitkaardi tulenev hageja nõue kostja I vastu 3 154,14 eurot, mis koosneb põhiosast 2 835,02 eurot, intressist 9,94, eurot, viivisest 306,18 eurot ja menetlustasust 3 eurot.
22.Hageja nõuete kujunemine kostjate vastu nähtub tl 27-45 ja tl 58-79 esitatud arvestusest. Pärast kostjate vastust hagile on hageja esitanud oma nõuete kujunemise kohta täiendava nõudearvestuse (tl 125-128). Hageja nõuete koosseis vastava ajahetke viivisega nähtub ka hagile lisatud võlateatistest (tl 80-81). Seetõttu ei nõustu kohus kostjatega selles, et hageja pole tõendanud oma nõuete kujunemist. 07.12.2016 kohtuistungil selgitasid kostjad, et neil „võla suuruse osas vastuväiteid ei ole. Vastuväiteid on võla tõendamise osas. Soovime, et hageja tõendaks ära nõude kujunemise, kuna see on tõendamata. Maksekorraldusi pole esitatud“ (vt tl 142 pöördel). Kohus selgitas kostjatele, et kui kostjad ei nõustu hageja arvestatud võlgnevusega ja leiavad, et ei ole hagejale võlgu või võlasumma on erinev hageja näidatust, siis on kostjatel kohustus oma väiteid tõendada TsMS § 230 lg 1 alusel. Kohus küsis kohtuistungil kostjatelt: „Milline on siis kostjate arvates kostjate võlgnevus, kas olete teinud hagejale rohkem makseid kui hageja väidab ja millised tõendid teie väidetud rohkemate maksete tegemist kinnitavad?“ Kostjad vastasid: „ei ole hetkel selliseid tõendeid esitada. Kostjad ei väida, et oleks teinud rohkem makseid kui hageja näitab, kuid soovime, et hageja tõendaks paremini nõude kujunemist“ (tl 142 pöördel). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostjad pole täitnud oma tõendamiskoormust ega esitanud tõendeid selle kohta, nagu oleks nad tagastanud hagejale suuremaid summasid, kui nähtub hageja poolt esitatud arvestustest. Laenu tagasimaksmise tõendamine ei ole kohtu hinnangul ka hageja tõendamiskoormuseks seetõttu, et hageja ei saa tõendada nn negatiivset asjaolu ehk seda, et mingeid summasid talle ei tagastatud.
23.Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et kostjate sisuliste vastuväidete puudumisel võla summa osas ei olnud hagejatel täiendavat kohustust oma võlanõude suurust ja kujunemist tõendada. Kuna kostjad kinnitasid, et neil ei ole vastuväiteid võla suuruse osas ja nad ei väida, et kostjad oleksid teinud hageja näidatust rohkem makseid, siis sellises olukorras hagejalt „nõude kujunemise parema tõendamise“ nõudmine ei ole kostjate poolt oma menetlusõiguste heauskne käsutamine ja kostja konkreetsete vastuväidete puudumisel hagejale võlanõude veel „parema tõendamise“ kohustuse panemine oleks ilmselgelt ebamõistlik.
24.Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega, et nõue on esitatud vale isiku vastu ja hageja oleks pidanud esmalt pöörduma KredExi poole. Hageja selgitas kohtuistungil, et hagejad ei ole nõudnud Kredexilt kohustuste täitmist, kuna hagejal ja Kredexil on omavaheline kokkulepe, et enne Kredexi poole pöördumist proovib hageja kõiki muid võimalusi võla kättesaamiseks ning kui muul viisil võlga kätte ei saa, alles seejärel pöördutakse Kredexi poole (vt tl 142 pöördel). Kohus on seisukohal, et kehtivatest õigusaktidest ei tulene nõue, et hageja peaks enne nõude kostjate vastu pööramist pöörduma Kredexi poole. Hagejal oli õigus esitada oma nõue kohe kostjate vastu. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub alus kostja II kui käendaja vastutuse vähendamiseks VÕS § 145 lg 5 alusel, sest asjas ei ole tuvastatud, et hageja tegevuse tulemusena oleks vähenenud käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised. Kostjad ei ole sellele ka tuginenud.
2-16-15050
25.Kohus ei nõustu kostjate kohtuistungil esitatud vastuväitega, nagu oleks kostjaga II sõlmitud käendusleping tühine. Kostjad väitsid, et kostjale II kohalduvad tarbijakrediidilepingu sätted, kuna käenduslepingust ei tulene, et tegemist on juhatuse liikme käendusega. Vaidlust ei ole selles, et kostja II oli kostja I juhatuse liige nii arvelduskrediidilepingu kui käenduslepingu sõlmimise ajal (vt tl 7-14, tl 51-53; tl 143). Asjaolust, et käenduslepingus ei ole kostjat II otsesõnu nimetatud kostja I juhatuse liikmeks, ei tulene, et kostjale II kohalduks käenduslepingu kontekstis tarbijasuhete regulatsioon ja käendusleping oleks tühine. Kostja II oli käenduslepingu sõlmimise ajal kostja I juhatuse liige sõltumata sellest, kas käenduslepingus seda terminit kasutati. 23.03.2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-06 on Riigikohus asunud seisukohale, et osaühingu juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija (vt ka Riigikohtu 08.12.2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-09, p 12). Kohus leiab, et ka käesoleval juhul seondus kostja II sõlmitud käendusleping otseselt tema kui äriühingu osaniku ja juhatuse liikme majandustegevusega. Vaidlus puudub selles ja äriregistri teabesüsteemist nähtub, et kostja II oli käenduslepingu sõlmimise ajal Osaühingu XXXX juhatuse liige ja ainuosanik. Puuduvad andmed, et kostja II oleks sõlminud käenduslepingu tarbijana oma isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks. Samas isegi kui käenduslepingut lugeda tarbijakäenduseks, ei ole kohtule arusaadav, millisel alusel peab kostja II käenduslepingut tühiseks. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käesoleval juhul oli nii algses käenduslepingus kui ka selle muudatuses kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (vt tl 51-55). III
26.Kostjate täiendav vastuväide hagile seisneb selles, et hageja ei olevat nõuetekohaselt kostjatega lepingut lõpetanud, sest hageja ei ole tõendanud lepingu lõpetamise teadete kostjatele edastamist. Kohus selle kostjate vastuväitega ei nõustu. Hageja on lisanud hagiavaldusele 20.07.2016. a lepingute ülesütlemise tahteavaldused ja käendusnõude, milles on antud kostjatele ka täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (vt tl 47-50). Nimetatud dokumendid on jäetud kostjatele postkasti põhjusel, et kaks kättetoimetamise katset olid varasemalt ebaõnnestunud (vt tl 48 ja 50). Kostjad ei ole väitnud, et dokumente oleks neile toimetatud valele aadressile. Seetõttu kohus nõustub hagejaga selles, et lepingute ülesütlemisavaldused on jäetud postkasti ja sellega tuleb lugeda ülesütlemisavaldused kostjatele kättetoimetatuks. Kohus leiab, et analoogselt Riigikohtu 15.02.2012. a määruses nr 3-2-1-168-11 märgitud menetlusdokumentide kättetoimetamise regulatsioonile tuleb ka käesoleval juhul lugeda, et lepingute ülesütlemise avaldused olid kostjatele kättetoimetatud. Seda kinnitab ka pooltevahelistele lepingulistele suhetele kohaldunud hageja üldtingimuste punkti 5.1. regulatsioon, mis võimaldas hagejal saata kostjatele teateid hagejale teadaolevale kostjate aadressidele (vt tl 130).
27.Lisaks eeltoodule on info lepingute ülesütlemisest ja kostjate võla suurusest edastatud kostjatele ka hageja 15.08.2016. a teadetega (tl 80-81). Toimiku lk 120 esitatud tõendist nähtuvalt on kostja I juhatuse liige kinnitanud hageja teate kättesaamist. Kuigi pole selge, millise teate kostja juhatuse liige täpsemalt 12.08.2016 kätte sai, kinnitab antud dokument siiski seda, et hageja saatis kostjale I dokumente ja kostjal I oli võimalik neid kätte saada. 07.12.2016 kohtuistungil kinnitasid kostjad, et tl 120 kostja I juhatuse liikme allkirja osas vaidlust ei ole (vt tl 143). Lisaks eeltoodule kohus selgitab, et hageja nõude maksmapanek ei sõltu sellest, kas kostja sai või ei saanud enne hageja kohtusse pöördumist kätte teatisi võlgnevuse kohta (vt ka Riigikohtu 17.06.2009. a otsus nr 3-2-1-70-09, p 14).
28.Kostjad on väitnud, et isegi kui lugeda, et kostjad vastutavad lepingute lõpetamise teadete
2-16-15050 kättesaamise eest, siis ei ole hageja andnud kostjatele mõistlikku tähtaega kohustuste täitmiseks (arvestades lepingu kestvust ja summade suurust). Kohus ei nõustu ka selle kostjate väitega. Hageja on lisanud hagiavaldusele 20.07.2016. a lepingute ülesütlemise tahteavaldused ja käendusnõude, milles on antud kostjatele täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (vt tl 47-50) ning kohtu hinnangul on kostjatele antud piisav tähtaeg oma kohustuste täitmiseks enne lepingute ülesütlemist. Tuleb arvestada, et kui kostjad oleks täitnud oma kohustused täiendava tähtaja jooksul, oleksid tasumisele kuulunud summad olnud suhteliselt tagasihoidlikud (ca 10 korda väiksem summa kui hagiavaldusega nõutav võlasumma), sest hageja kõik nõuded muutusid sissenõutavaks alles pärast lepingute ülesütlemist.
29.Kohtuistungil väitsid kostjad, et mõistlik tähtaeg tasumiseks arvestades summat ja lepingu kestvust oleks olnud 2-3 kuud; samas vastuolus selle väitega pakkusid kostjad kompromissina võla tasumist alles 10 aasta kestel, sh esimesel kolmel aastal mitte rohkem kui 300 eurot kuus (vt tl 143 pöördel). Samuti tuleb arvestada, et kostjate esindaja teadis hagi esitamisest ja esitas taotluse asja materjalidega tutvumiseks juba 19.10.2016 (tl 90). Seega on isegi sõltumata varasemate lepingute ülesütlemise teadete kostjatele kättetoimetamisest kostjatele hagiavaldusest hagejate nõuded ammu teada ja käesolevaks ajaks ka kostjate pakutud 2 kuuline mõistlik tähtaeg möödunud, kuid kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostjad oleks suutelised ja tahaks oma võlgnevust kustutada. Eeltoodust järeldub, et kostjate vastuväited hagile seoses lepingu ülesütlemise teadete kättetoimetamise ja kostjatele mõistliku tähtaja andmisega on kunstlikult otsitud ning kantud soovist hagejate nõuet vabatahtlikult mitte rahuldada.
IV
30.Arvestades eeltoodut kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kostjate vastuväited hageja nõuetele ei leidnud kohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel kinnitust (vt kohtuotsuse osad II-III). Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.
31.Asjas on tuvastatud, et põhivõlgnik kostja I rikkus oma lepingulisi kohustusi hageja ees, misjärel hageja ütles kostjaga I sõlmitud lepingud üles, andes eelnevalt kostjatele mõistliku tähtaja oma kohustuste täitmiseks. Asja lahendamisel kuuluvad kohaldamisele lisaks juba eelnevalt kohtu poolt viidatud õigusnormidele ka muud võlaõigusseaduse asjakohased sätted, mida kohus alljärgnevalt tsiteerib. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 116 lg 6 on sätestatud, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.
32.Kostja II solidaarvastutus hageja ees piirdub 13.08.2014. a hageja ja kostja I vahelisest arvelduskrediidilepingust nr xxxxja selle muudatustest tulenevate nõuetega, kuid mitte suuremas summas kui käenduslepingus kokku lepitud kostja varalise vastutuse piirmäär 77 500 eurot. Kostja II kui käendaja vastutuse õiguslikuks aluseks on mh VÕS § 142 lg 1, mille järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku
2-16-15050 kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja antud juhul hageja kui võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral solidaarselt, sest käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
33.Kokkuvõttes tuleb kostjatelt Osaühing Xxxx ja Xxxxvälja mõista hageja Swedbank AS-i kasuks solidaarselt 13.08.2014. a lepingust xxxxtulenev võlgnevus kokku summas 77 500 eurot. Lisaks nimetatud summale tuleb kostjalt I Osaühing Xxxx välja mõista Swedbank AS-i kasuks täiendavalt 13.08.2014. a lepingust xxxxtulenev võlgnevus 2162,38 eurot. Kokku on hageja arvelduskrediidilepingust xxxxtulenev nõue kostja I vastu 79 662,38 eurot, mis koosneb põhiosast 70 542,78 eurot, intressist 1 800,43 eurot, hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivistest 6 972,67 eurot, Kredexi tagatistasust 319,14 eurot ja Kredexi tagatistasu viivistest 27,36 eurot. Samuti tuleb kostjalt Osaühing Xxxx välja mõista hageja Swedbank AS-i kasuks viivis põhinõudelt (70 542,78 eurot) alates hagi esitamisest 06.10.2016 kuni nõude (70 542,78 eurot) täitmiseni arvelduskrediidilepingus sätestatud määras 0,15 % päevas.
34.Lisaks eeltoodule vastutab kostja I hageja ees tulenevalt 07.01.2014. a krediitkaardilepingust, mille hageja oli kostja lepinguliste kohustuste täitmata jätmise tõttu üles öelnud. Seega tuleb kostjalt I Osaühing Xxxx välja mõista hageja Swedbank AS-i kasuks 07.01.2014. a krediitkaardi lepingust tulenev võlgnevus 3 154,14 eurot, sealhulgas põhinõue 2835,02 eurot, intress 9,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 306,18 eurot ja menetlustasu 3 eurot. Kostjalt Osaühing Xxxx tuleb välja mõista hageja Swedbank AS-i kasuks ka 07.01.2014. a krediitkaardi lepingust tulenev lisanduv viivis põhinõudelt (2835,02 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.10.2016 kuni põhinõude (2835,02 eurot) täitmiseni.
35.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võtab menetluskulude jaotuse määramisel arvesse, et käesolevas asjas on hageja oma 07.12.2016. a toimunud kohtuistungil nõude täpsustusega osaliselt hagist kostja II suhtes loobunud, vähendades nõuet kostja II vastu 2162,38 euro ulatuses 77 5000 euroni (79 662,38 – 77 500) ja loobudes ka edasiulatuva viivise nõudest kostja II suhtes. Kostja II suhtes hagist osalise loobumise tõttu mõistab kohus hageja nõutud edasiulatuva viivise välja üksnes kostjalt I. Krediitkaardi lepingust tulenev nõue on esitatud üksnes kostja I vastu. Arvestades eeltoodut ja hagi rahuldamise ligikaudset proportsiooni peab kohus antud asjas õigeks jätta menetluskulud 85% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja täiendavalt 15% ulatuses kostja I kanda. Kuna hagist loobumine mõjutas käesolevas asjas menetluse lõpptulemust üksnes vähesel määral, ei pea kohus õigeks jätta menetluskulusid mingis osas hageja kanda.
36.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 1200 eurot (tl 82, tl 144). Kohus leiab, et hageja riigilõivu kulu summas 1200 eurot on vajalik ja põhjendatud. Lähtuvalt kohtu määratud menetluskulude kandmise proportsioonist tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuluna hageja tasutud riigilõivust 1020 eurot (85% x 1200 eurot) ja kostjalt I täiendavalt 180 eurot (15% x 1200 eurot).
2-16-15050
37.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja avalduse alusel, et kostjate poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1020 eurot solidaarvastutusena + 180 eurot kostja I vastutusena) tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.