Aktiva Finance Group OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1444,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja XX (isikukood XXX)
Menetluse vorm
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks XX-i ja AS Inbank vahel 22.03.2023 sõlmitud lepingust nr L89011809224 tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 759,99 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 01.09.2023 – 14.03.2024 eest summas 4,81 eurot ja viivis 24% aastas alates 15.03.2024 arvestatuna põhivõlgnevuse jäägilt (759,99 eurot) kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlgnevuse suurus koos sissenõutavaks muutunud viivise summaga (4,81 eurot).
3.Välja mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks XX-i ja AS Inbank vahel 19.01.2023 sõlmitud lepingust nr L89011167490 tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 71,11 eurot (põhivõla maksed kuni 10.03.2025, k.a) ja intressivõlg 0,92 eurot.
4.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lisaks kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 väljamõistetule käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks veel mittesissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 24,33 eurot, mis tuleb tasuda igakuiste maksetena alates aprillikuust 2025 iga kuu 10. kuupäevaks kuni põhivõlgnevuse 24,33 eurot täieliku tasumiseni järgmise maksegraafiku järgi:
Maksmisele kuuluv osamakse 4,79 4,85 4,90 4,96 4,83
5.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis 7,90% aastas arvestatuna kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 väljamõistetud põhivõla (71,11 eurot) tasumata jäägilt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhivõla summa, s.o 71,11 eurot.
6.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis 7,90% aastas kohtuotsuse p-s 4 sätestatud iga maksekohustuse rikkumisel arvestatuna tähtajaks mittetasutud osamakse jäägilt kuni osamakse täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui tähtaegselt tasumata osamakse suurus.
7.Välja mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks XX-i ja AS Inbank vahel 27.04.2023 sõlmitud lepingust nr L89012190738 tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 143,49 eurot, intress 0,92 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6,08 eurot (periood 01.09.2023 – 14.03.2024) ja viivis 7,90% aastas arvestatuna põhivõla tasumata jäägilt (143,49 eurot) alates 15.03.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlgnevuse suurus koos sissenõutavaks muutunud viivise summaga (6,08 eurot).
8.Jätta menetluskulud XX-i kanda 87% ulatuses ja Aktiva Finance Group OÜ kanda 13% ulatuses.
9.Määrata XX-i poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks 491,55 eurot ning mõista nimetatud summa XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
10.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale. Eedasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus 2 (8)
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja kolm lepingut, mille sisuks oli finantseerida kostja poolt erineva kauba ostmist, s.o nn järelmaksulepingud.
2.Esimene leping sõlmiti 19.01.2023 (leping nr L89011167490). Kauba maksumus oli 113,40 eurot. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 43,64% aastas. Osamaksete kogusumma oli 178,62 eurot. Krediidi kogukulu oli 65,22 eurot. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 113,40 eurot, intressimäära 7,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 10.08.2025, maksete tegemise tähtpäevi, lepingu sõlmimise tasu 15 eurot ja igakuist lepingu haldustasu 0,90 eurot kuus. Intressimäär oli 7,90% aastas, s.o 0,02 eurot päevas. Viivisemääraks oli 24,00% aastas, s.o 0,07% päevas. Laen tuli tagastada 30 osamaksega, viimase osamakse tähtpäev oli 10.08.2025. Kostja jättis tasumata osamaksed alates 4. osamaksest, s.o alates 10.06.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni eelnenud 6. osamakseni, s.o 10.08.2023.
3.Teine leping sõlmiti 22.03.2023 (leping nr L89011809224). Kauba maksumus oli 759,99 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 0% aastas. Kostja ei pidanud intressi tasuma. Viivisemääraks oli 24,00% aastas, s.o 0,07% päevas. Igakuise osamakse suuruseks oli 31,67 eurot. Kauba eest tuli tasuda 24 osamaksega. Viimase osamakse tähtpäev oli 15.04.2025. Kostja jättis maksed tasumata alates esimesest osamaksest.
4.Kolmas leping sõlmiti 27.04.2023 (leping nr L89012190738). Kauba maksumus oli 143,49 eurot. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 33,38% aastas. Osamaksete kogusumma oli 248,25 eurot. Krediidi kogukulu oli 104,76 eurot. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 143,49 eurot, intressimäära 7,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15.05.2027, maksete tegemise tähtpäevi, lepingu sõlmimise tasu 15 eurot ja igakuist lepingu haldustasu 0,90%. Intressimäär oli 7,90% aastas, s.o 0,02 eurot päevas. Viivisemääraks oli 24,00% aastas, s.o 0,07% päevas. Laen tuli tagastada 48 osamaksega. Kostja jättis tasumata osamaksed alates esimesest osamaksest.
5.Esialgne võlausaldaja saatis 08.08.2023 kostjale kõigi lepingute osas ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, siis saatis esialgne võlausaldaja 31.08.2023 kostjale teate, millega esialgne võlausaldaja ütles kostja sõlmitud lepingud üles.
6.Esialgne võlausaldaja loovutas 31.08.2023 kõigist kolmest lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale, mille kohta saadeti teade kostjale.
7.Lepingute ülesütlemise seisuga, s.o 31.08.2023, oli kostjal lepingu nr L89011167490 alusel tasumata põhivõlg tasumata kogu põhivõlg, s.o 113,40 eurot, intress perioodi 10.06.2023 kuni 31.08.2023 eest summas 8,41 eurot ja lepingu haldustasu 2,70 eurot (periood 10.06.2023 10.08.2023), mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Lisaks taotleb hageja kostjalt võla 3 (8)
sissenõudmiskulu väljamõistmist summas 20 eurot (12.09.2023 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot ja 27.09.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot). Hageja on arvestanud viivist perioodi 01.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.03.2024 lepingujärgses viivisemääras s.o 7,90% aastas so 0,02% päevas summas 4,81 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras.
8.Lepingu nr L89011809224 alusel on kostjal tasumata kogu põhivõlg, s.o 759,99 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulu 40 eurot (12.09.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, 27.09.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 12.10.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot). Hageja on arvestanud viivist lepingus kokkulepitud määras 24% aastas, 0,07% päevas perioodi 01.09.2023 – 14.03.2024 eest summas 97,84 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras.
9.Kostjal on lepingu nr L89012190738 alusel tasumata kogu põhivõlg, s.o 143,49 eurot, lepingutasu 12,84 eurot ja lepingu haldustasu 2,70 eurot (periood 10.06.2023 - 10.08.2023), mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Lisaks taotleb hageja kostjalt võla sissenõudmiskulu väljamõistmist summas 30 eurot (12.09.2023 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 27.09.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 12.10.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot). Hageja on arvestanud viivist perioodi 01.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.03.2024 lepingujärgses viivisemääras s.o 7,90% aastas so 0,02% päevas summas 6,08 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras.
10.Seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega märkis hageja, et kõigi lepingute sõlmimiseks esitatud taotlustes esitas kostja andmed oma sissetulekute kohta, mille igakuine suuruseks oli 1300 eurot (viimasele lepingule eelnenud taotluses on kostja märkinud sissetuleku suuruseks 1350 eurot) ja kohustuste suuruseks 400 eurot kuus. Esialgne võlausaldaja kontrollis maksehäireid ja tuvastas, et kostjal ei olnud maksehäireid. Kostja töötas esialgse võlausaldaja koostööpartneri juures. Eeltoodust järeldas esialgne võlausaldaja, et kostja on laenuvõimeline.
11.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 08.05.2024 määrusega. Kuna kohtul ei õnnestunud kostjale kohtumäärust ja hagimaterjale muul viisil kätte toimetada, siis luges kohus dokumendid kostjale kätte toimetatuks (13.06.2024) TsMS § 3141 lg 1 alusel, e-kirja saatmisega kostja e-posti aadressil 07.06.2024. Hagivastuse esitamise tähtaeg möödus 21.06.2024. Kostja hagile ei vastanud.
12.10.03.2025 esitas hageja võlgnevuste ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti taotles hageja, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja ei öelnud lepingut kehtivalt üles, siis tuleks kostjalt välja mõista nii sissenõutavaks muutunud maksed kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed. Kohtuotsuse põhjendused
13.Käesoleva asja hind on 1444,96 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
14.Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub 4 (8)
rahuldamisele osaliselt. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
16.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus tuvastab kohtule esitatud lepingute alusel, et AS Inbank ja kostja vahel sõlmitud lepingud alluvad tarbijakrediidilepingute regulatsioonile.
17.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus tuvastab, et AS Inbank loovutas lepingutest nr L89011167490, L89011809224 ja L89012190738 tulenevad rahalised nõuded hagejale 31.08.2024. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et loovutamine ei oleks olnud kehtiv.
18.Riigikohus on oma lahendi nr 2-21-13098/50 p-is 13 märkinud järgmist: „Kolleegium on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 32-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).“
19.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingute sõlmimise ajal, s.o 19.01.2023, 22.03.2023 ja 27.04.2023, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 15,31%. Seega kolmekordne määr oli 45,93%. 5 (8)
Lepingutest nähtuvalt on kokkulepitud krediidikulukuse määrad 33,38%, 0% ja 43,64%. Seega ei ületa lepingutes kokku lepitud krediidi kulukuse määrad maksimaalselt lubatud krediidi kulukuse määra ja esialgse võlausaldaja ning kostja vahel sõlmitud lepingud on kehtivad.
20.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Riigikohtu 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-i 18 kohaselt peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja on kõigi lepingute puhul esitanud laenutaotlused. kõigi lepingute sõlmimiseks esitatud taotlustes esitas kostja andmed oma sissetulekute kohta, mille igakuine suuruseks oli 1300 eurot (viimasele lepingule eelnenud taotluses on kostja märkinud sissetuleku suuruseks 1350 eurot) ja kohustuste suuruseks 400 eurot kuus. Esialgne võlausaldaja kontrollis maksehäireid ja tuvastas, et kostjal ei olnud maksehäireid. Kostja töötas esialgse võlausaldaja koostööpartneri juures. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. Kohus on seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohaselt. Laenutaotluses ei ole küsitud andmeid sissetulekute liigi ja regulaarsuse kohta. Samuti ei ole küsitud kohustuste liigi ja ulatuse kohta. Kostja avaldas kohustuste igakuise summana sama summa kõigi kolme lepingu puhul, mis ei saa olla õige, sest iga lepingu sõlmimisega kostja igakuised kohustused suurenesid. Hagist ja tõenditest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kostja avaldatud andmeid kontrollinud. Kohus on seisukohal, et pelgalt üldiste andmete küsimine kostjalt ja päringud maksehäirete kohta ei ole piisav selleks, et täita vastutustundliku laenamise põhimõtet.
21.Hageja esitas 10.03.2025 ümberarvestused iga lepingu kohta. Kostja soetas lepingu nr L89011167490 alusel kauba maksumusega 113,40 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 17,96 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 31.08.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses (VÕS § 416 lg 1). Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 9. osamaksest, s.o 10.11.2023 osamaksest kuni 25. osamakseni, s.o 10.03.2025, summas 71,11 eurot (1,03+4,05+4,06+4,10+4,21+4,20+4,27+4,29+4,36+4,39+4,43+4,50+4,53+4,60+4,63+4,69+4 ,77). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 71,11 eurot kohtuotsuse 6 (8)
jõustumisest lepingujärgses viivisemääras 7,90% aastas. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Hageja esitas lisaks taotluse mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutunud maksed. Kostja ei ole teinud makseid alates lepingu ülesütlemisest, mistõttu on alus arvata, et kostja ei täida oma kohustusi vabatahtlikult ka tulevikus. Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 369 alusel. Samal alusel rahuldab kohus ka tulevikku suunatud viivisenõude. Erialases kirjanduses on leitud, et kui hagetakse tulevikus sissenõutavaks muutuvat põhivõlga, siis on samal alusel võimalik nõuda ka viivist. Kohus jätab rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulu nõude, kuna VÕS § 113 2 lg 2 kohaldamise eelduseks on lepingu lõppemine, kuid antud juhul on kohus tuvastanud, et leping ei lõppenud kehtivalt.
22.Kostja soetas lepingu nr L89012190738 alusel kauba maksumusega 143,49 eurot ning ei ole lepingule tagasimakseid teostanud. Esialgne võlausaldaja saatis 08.08.2023 kostjale lepingu osas ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, siis saatis esialgne võlausaldaja 31.08.2023 kostjale teate, millega esialgne võlausaldaja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajaks võlgnevuses juuni, juuli ja augusti 2023 maksed. Seega on leping kehtivalt üles öeldud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 143,49 eurot ja intressi 0,92 eurot VÕS § 94 alusel. Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel määraga 7,90% aastas alates 01.09.2023 – 14.03.2024 ja taotlenud ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel. Kohtu hinnangul on viivisenõuded põhjendatud. Hageja on lisaks taotlenud võla sissenõudmiskulu 30 euro väljamõistmist VÕS § 113 2 lg 2 alusel. Kohus rahuldab võla sissenõudmiskulu nõude.
23.Kostja soetas lepingu nr L89011809224 alusel kauba maksumusega 759,99 eurot ning ei ole lepingule tagasimakseid teostanud. Esialgne võlausaldaja saatis 08.08.2023 kostjale lepingu osas ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, siis saatis esialgne võlausaldaja 31.08.2023 kostjale teate, millega esialgne võlausaldaja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajaks võlgnevuses juuni, juuli ja augusti 2023 maksed. Seega on leping kehtivalt üles öeldud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 759,99 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hageja on arvestanud viivist lepingujärgses määras 24,00% aastas alates 01.09.2023 – 14.03.2024. Lisaks taotleb hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja nõuded. Menetluskulud
24.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
25.Kuna kohus rahuldas hagi 87% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 13% ulatuses hageja kanda.
26.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 65 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 507 eurot.
27.Kohtu hinnangul on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu vajalik ja põhjendatud kulu. 7 (8)
28.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 507 eurot olulises osas ülepaisutatud. Põhjendatud on lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 2 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendamatult suur. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Kohus loeb põhjendatud tunnitasuks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Hageja on põhjendanud, et ta saab käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 200 eurot (100 eurot x 2 tundi). Hageja on kinnitanud, et ta saab käibemaksu tagasi küsida. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 65+280+20+200=565 eurot. Kostja menetluses ei osalenud, mistõttu ei saanud tal hüvitatavaid menetluskulusid tekkida.
29.Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, s.o 87% ulatuses, siis kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu summas 491,55 eurot (565*87/100), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
30.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.