Tsiviilasi Glendale Trade OÜ hagi Metsä Forest Eesti AS-i (endine ärinimi Metsäliitto Eesti AS) vastu võlgnevuse 47 320.94 euro ja viivise 6006.92 euro väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.07.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
47 320,94 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Glendale Trade OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Glendale Trade OÜ (registrikood: 11085927, asukoht: Kirsi tn 3/29, 10616 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Naur (e-post: XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Metsä Forest Eesti AS (endine ärinimi Metsäliitto Eesti AS, registrikood: 10326257, asukoht: Katusepapi tn 4, 11412 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Friedenthal (e-post: XXX) 01.12.2016
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 05.07.2016 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes otsuse põhjendusi.
2.Glendale Trade OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus Glendale Trade OÜ kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid 15.05.2009 OÜ Mactum Events, kostja ja hageja kokkuleppe, millega kohustus kostja kandma võla OÜ-le Mactum Events ees otse hageja arveldusarvele. Kokkuleppe sõlmimise tingis asjaolu, et OÜ-l Mactum Events oli võlgnevus hageja ees ja kostjal oli võlgnevus OÜ Mactum Events ees. OÜ Mactum Events võlgnevus hageja ees tulenes 15.01.2008 sõlmitud võlatunnistusest, milles OÜ Mactum Events kinnitas, et võlgneb hagejale 950 000 Eesti krooni ja kohustub selle tasuma hiljemalt 15.02.2009.
2.15.05.2009 kolmepoolse kokkuleppe näol on tegemist kohustuse ülevõtmise lepinguga, millega kostja kohustus üle võtma OÜ Mactum Events kohustuse hageja ees nii, et astus senise võlgniku OÜ Mactum Events asemele. Hagejal ei olnud kahtlusi kostja esindaja RM osas, kes allkirjastas kostja poolt 15.05.2009 kokkuleppe. RM on kostja aastaid kasutanud enda majandustegevuses esindajana, isiku ametikoht oli varumisjuht, kelle igapäevaseks tööülesandeks oli metsamaterjali varumine, läbirääkimiste pidamine, ostulepingute allkirjastamine, suhtlemine metsamaterjali müüjatega ja erinevate dokumentide allkirjastamine. Seega tuleb lugeda RM talumisvolituse alusel kostja esindajaks 15.05.2009 sõlmitud kokkuleppel ning kostja oli kokkuleppest teadlik. Kuna kostja ei ole 15.05.2009 võetud kohustust täitnud, siis hageja edastas kostjale 08.09.2010 kostjale kokkuleppe täimise nõude, millele kostja teatas, et tal puudub vastav kohustus. 25.11.2010 saatis hageja teistkordselt pretensiooni. Kostja ei ole siiani kohustusi täitnud.
3.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 47 320.94 euro ja seisuga 15.02.2011 sissenõutavaks muutunud viivise summas 6006.92 euro. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,022% päevas põhivõlalt alates 16.02.2011 kuni rahalise kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja on veendunud, et hagejal puudub nõue, mille ta väidab kostjat olevat üle võtnud. 15.01.2008 võlatunnistus ei ole ehtne. Kostja juhib tähelepanu sellele, et asja esmakordselt maakohtus arutades, ei toetunud hageja kordagi nimetatud lepingule. Kostja ei ole kunagi sõlminud lepingut Mactum Events OÜ kohustuse ülevõtmiseks hageja ees. Ka 15.05.2009 lepingus ei ole vastavat kostja tahteavaldust. Kostjal puudus igasugune majanduslik mõttekus sõlmida reedel, 15.05.2009 nõude ülevõtmise leping, kui Mactum Events OÜ esmaspäeval, 18.05.2009 sundlõpetati. RM ei ole tegutsenud talumisvolituse alusel. 15.05.2009 kokkulepe on vastusolus hea usu põhimõtte ja heade kommetega, kuna hageja ja
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-3002 Mactum Events OÜ kuritarvitasid teadvalt RM ametipositsiooni ja töötamist kostja juures selleks, et luua näivus nõudeõiguse olemasolust kostja vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Menetluse edasine käik
5.03.10.2012 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata. Otsusele esitas hageja apellatsioonkaebuse. 30.04.2013 otsusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 03.10.2012 otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu otsus jõustus 01.08.2013 Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi määrusega. 13.10.2013 esitas hageja vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu juhtnööridele täpsustatud hagiavalduse. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus jättis 05.07.2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kohustuse ülevõtmise näol tegemist käsutustehinguga, kus käsutuse objektiks on konkreetne teatava võlasuhte raames eksisteeriv kohustus. Kostja nimel 15.05.2009 lepingu allkirjastanud tunnistajana ülekuulatud RM ei osanud selgitada, milliseid nõudeid on kostja nimetatud kokkuleppega üle võtnud. Seega ei ole üheselt tuvastatav, et 15.05.2009 kokkuleppega ülevõetava kohustuse aluseks on 15.01.2008 lepingust tulenev kohustus. Kohus leiab, et RM-l puudus 15.05.2009 kokkulepet allkirjastades volitus kostjat esindada ning hageja ei saanud eeldada talumisvolituse olemasolu. Kuna põhinõue jääb rahuldamata jääb rahuldamata ka esitatud viivisenõue. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Apellatsioonkaebus
7.Apellant vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Apellant palub tühistada maakohtu otsuse, hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
8.Maakohus jättis osaliselt apellandi poolt menetluses esitatud väited ja selgitused hindamata, niisamuti on toime pandud menetlusõiguslik rikkumine, sest tunnistajate ütluste hindamine on erapoolik ja valikuline.
9.Kohus heitis hagejale ette, et ta tugineb esmakordselt 2008.a lepingule kui 15.05.2009 kokkuleppe aluslepingule 2013.a, s.o kaks ja pool aastat pärast kohtumenetluse algust. Apellant leiab, et maakohtu etteheide ei ole kohane, sest apellant tugines nii hagi esitamisel kui ka maa- ja ringkonnakohtu menetluses väitele, et 15.05.2009 kokkuleppe näol on tegemist võlatunnistusega, mille täitmist on apellant õigustatud nõudma. Tegemist oli kõigest võlasuhte õigusliku kvalifikatsiooniga, mille osas, nagu hilisemast Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2013 lahendist käesolevas tsiviilasjas nähtub, oli nii apellant, vastustaja kui ka maakohus faktiliste asjaolude keerukuse tõttu eksinud. Kuna Tallinna Ringkonnakohus andis poolte vahelistele suhetele pädeva ja siduva hinnangu ning pooled on edasises menetluses sellest ka lähtunud, siis pole tähtsust asjaolul, et esialgne õiguslik kvalifikatsioon oli teistsugune ning see tingis vastavalt kohtu juhistele ka tõendite, 15.01.2008 võlatunnistuse, juurde esitamise.
10.Maakohus nõustus vastustajaga selles, et 15.05.2009 kokkuleppes puuduvad viited 15.01.2008 lepingule ning samuti ei kattu viidatud lepingutes kohustuste suurus. Samas pole kohus tuginenud ühelegi seadusesättele või kohtulahendile, millest tulenevalt oleks pidanud 15.05.2009 kokkuleppes sisalduma sõnaselged viited 15.01.2008 lepingule või peaksid kohustuse suurused kattuma. Oluline ei ole viide varasemale võlasuhtele, vaid kuna kohustuse ülevõtmise käigus asendub senine kohustatud isiku uuega, on kohustuse üleandmiseks ning senise võlgniku asendamiseks uuega vajalik võlausaldaja nõusolek, vastasel juhul saaks võlgnik alati
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-3002 kokkuleppel teises isikuga enda võlausaldaja ees võetud kohustustest vabastada. Apellandi hinnangul on olemas äratuntav kokkulepe vastustaja ja Mactum Events OÜ vahel, millega vastustaja nõustus kohustuse ülevõtmisega, samuti on olemas võlausaldaja Glendale Trade OÜ nõusolek.
11.Apellant leiab jätkuvalt, et tema juhatuse liige ja Mactum Events OÜ juhatuse liige KK usaldasid 15.05.2009 kokkuleppe sõlmimisel RM esindusõiguse olemasolu vastustaja varumisjuhina. Tema käitumine ja asjaolu, et isikul oli äriühingu pitsati kasutamise võimalus veenis mõistlikult usukuma, et RM-l oli volitus vastustaja esindamiseks kokkuleppe allkirjastamisel. Maakohus on apellandi väite tähelepanuta jätnud ja pole selgitanud, miks ei võimalda pitsati kasutamise võimaluse olemasolu eeldada esindusõigust ka 15.05.2009 kokkuleppe sõlmimisel.
12.Vastustaja talus RM-le antud volitust ning kiitis 15.05.2009 kokkuleppe heaks, kuna vastustajal oli olemas 15.05.2009 kokkuleppe originaaleksemplar. Kuna dokument kajastus kostja raamatupidamises, siis võib sellest järeldada, et vastustaja soovis, et tehing kehtiks tema suhtes hoolimata esindajal väidetavalt puudunud esindusõigusest. 15.05.2009 kokkulepet ei ole tühistatud, kuigi vastustaja väidete kohaselt rikkus RM kostja esindajana oma kohustusi.
13.Maakohus on põhjendamatult pidanud kaalukamaks tunnistajate K ja ÜR seisukohti ning kohtu järeldused tunnistajate ütluste põhjal pole jälgitavad.
14.Maakohus on jätnud hindamata apellandi esitatud tõendite riimumise. Nimelt pole vastustaja vaielnud vastu sellele, et talle on üle antud saematerjali, mille eest on tasumata. Apellant on esitanud nimetatud võla kohta kokkuleppe, mis oli olemas ka vastustajal. Seega on tõendatud, et kostjal oli hageja ees rahaline kohustus. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb lõppjärelduses jätta muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.Asja materjalidest nähtub, et OÜ Mactum Events võlgnikuna, Metsaliitto Eesti AS (käesoleval ajal ärinimi Metsä Forest Eesti AS ja Glendale Trade OÜ sõlmisid 15.05.2009 kokkuleppe (I kd, tlk 6), mille teksti kohaselt: Seoses võlgnevusega Glendale Trade OÜ ees, palub Mactum Events kokkuleppel Glendale Trade OÜ-ga, et Metsäliito Eesti AS kannaks OÜ Mactum Events poolt Glendale Trade OÜ-le võlgnevast summast üle otse võlausaldaja Glendale Trade OÜ arveldusarvele 221026364457 Hansapangas 740 099,54 EEK tekkinud võlgnevuse katteks. Sellisel juhul Metsäliito Eesti AS kohustused OÜ Mactum Events ees vähenevad 740 009,54 EEK võrra. Metsäliito Eesti AS nimel kirjutas kokkuleppele alla RM.
18.Kostja väidab asjas, et hageja on menetluse jooksul hagi alust muutnud ja kostja selleks nõusolekut ei anna. Ringkonnakohus kostja väitega hagi aluse muutmise kohta ei nõustu. Hageja hagis väljendatud seisukoha järgi on tal õigus nõuda kostjalt OÜ Mactum Events kohustuse täitmist tulenevalt eelnimetatud 15.05.2009 sõlmitud kokkuleppest. Kohtu ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga vastavalt TsMS § 436 lg-s 7, § 438 lg 1 esimeses lauses sätestatule. Kohus peab selgituskohustusest tulenevalt välja selgitama hageja seisukoha alternatiivsete alusnormide kohta juhul, kui materiaalõiguse järgi on võimalik sama nõuet esitada sama elulise juhtumi korral erinevatel õiguslikel alustel. 30.04.2013 Tallinna
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-3002 Ringkonnakohtu jõustunud lahendiga tuvastati, et kostja ei ole 15.05.2009 kokkuleppega tunnistanud võlga hageja ees deklaratiivse võlatunnistusega. Ringkonnakohus saatis asja maakohtule uueks arutamiseks, et kontrollida, kas hagejal võib olla nõudeõigus kostja poolt kohustuse ülevõtmisest tulenevalt. Täpsustatud hagiavalduses väitis hageja, et kostja võttis kokkuleppega üle OÜ Mactum Events võla hageja ees. Kuna kohus peab õigussuhte kvalifitseerima sõltumata poolte õiguslikust hinnangust, on kostja seisukoht, et hageja muutis menetluses hagi alust, ekslik.
19.Poolte vahel on vaidlus selles, kas nimetatud kokkuleppest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt OÜ Mactum Events võla tasumist hageja ees. Täpsemalt on vaidlus selles, kas nimetatud lepingust võib järeldada kostja tahet võtta üle OÜ Mactum Events võlg ning juhul, kui selline tahe nähtub, siis kas OÜ Mactum Events võla olemasolu haginõude summa ulatuses on tõendatud ja kas kostja esindajana kokkuleppe allkirjastanud isikul RM-l oli sellise kokkuleppe sõlmimiseks kostja esindusõigus.
20.VÕS § 175 lg 2 kohaselt kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Ringkonnakohus osutab, et kohustuse ülevõtmine on käsutustehing, mille tulemusena vahetub võlasuhte pool, mis tähendab seda, et senine võlgnik vabaneb kohustusest ja uus võlgnik astub tema asemele. VÕS § 175 lg 2 sätestab eeldused, mida on vaja täita, et teatav võlaõiguslik kohustus läheks üle ühelt isikult teisele. Vaja on tuvastada kohustuse ülevõtmise kokkulepe senise võlgniku, kohustuse ülevõtja ja võlausaldaja vahel ehk käesoleval juhul on vaja tuvastada kostja ja OÜ Mactum Events tahteavaldused selle kohta, et kostja võtab OÜ Mactum Events võla hageja ees üle ja OÜ Mactum Events vabaneb sellega kohustusest hageja ees ning tuvastada on vaja hageja nõusolek võlgniku vahetumiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on võlausaldajana vastava nõusoleku andnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja andis tahteavalduse OÜ Mactum Events kohustuse ülevõtmiseks.
21.Kuna poolte vahel on vaidlus 15.05.2009 kokkuleppe sisu üle, siis tuleb selle väljaselgitamiseks lähtuda VÕS § 29 lg 1 järgi esmalt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingutingimuste kindlakstegemiseks lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh võimaliku kokkuleppe sõlmimise asjaolusid.
22.VÕS § 29 lg 3 sätestab, et juhul, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimusi teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimusi selliselt, nagu esimene pool seda teadis. Seega kui hageja mõistis vaidlusaluses kokkuleppes märgitud OÜ Mactum Events palvena sõnastatud avaldust, et Metsäliitto Eesti AS (nüüd Metsä Forest Eesti AS) kannaks OÜ Mactum Events poolt Glendale Trade OÜ-le võlgnevast (kokkuleppe kirjapilt muutmata) summast üle otse võlausaldaja Glendale Trade OÜ arveldusarvele 221026364457 740 099,54 krooni tekkinud võlgnevuse katteks selliselt, et kostja on üle võtnud kohustuse vastutada OÜ Mactum Events poolt hagejale võlgnetava kohustuse, siis saaks kokkulepet nii tõlgendada üksnes juhul, kui kostja lepingu sõlmimise ajal sellest teadis või pidi teadma.
23.Arvestades 15.05.2009 kokkuleppe teksti, ei tulene sellest sõnaselgelt kostja tahteavaldust OÜ Mactum Events kohustuse ülevõtmiseks, sest teksti järgi esitas OÜ Mactum Events palve kostjale, et ta kannaks oma võla OÜ Mactum Events ees hagejale. Kostja nimel kirjutas kokkuleppele alla RM. RM kuulati asjas ära
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-3002 tunnistajana ning tema ütluste kohaselt: „Kolmepoolne kokkulepe sõlmiti juriidiliste isikute soovil, põhjenduseks, et üks on teisele võlgu, teeme kolmepoolse kokkuleppe ja maksame raha kolmandale isikule“ (III kd, tlk 145-146), „Minu arusaamise järgi kokkuleppe sisu oli, et nemad olid teineteisele võlgu ja teisele firmale kantakse raha“(III kd, tlk 147), „Allkirjastasin kokkuleppe selleks, et raha välja maksta“ (III kd, tlk 145). Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja teadis kokkuleppe sõlmimisel sellest, et hageja arvates allkirjastas ta kohustuse ülevõtmise kokkuleppe. Kuna lepingupoolte ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, siis tuleb vastavalt VÕS § 29 lg-le 4 tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kuna lepingus on sätestatud OÜ Mactum Events palve mingi tema ja kostja vahelise võlasuhte alusel makstava raha ülekandmiseks kolmandale isikule ning selle tagajärjena kostja kohustuste vähenemine OÜ Mactum Events ees, siis ei saa, arvestades VÕS § 29 lg 4 ja § 29 lg 5, kokkuleppes sätestatut tõlgendada nii, nagu seda mõistab hageja. Kohus leiab, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei saa tõlgendada lepingut nii, et kostja kohustus üle võtma OÜ Mactum Events võla VÕS § 175 lg 2 mõttes. Kuigi kohustuse ülevõtmisel võib selle aluseks olla senise võlgniku ja kohustuse ülevõtja nendevahelisest suhtest tuleneva kohustuse ülevõtjal esineva võlgnevuse vastavas ulatuses täidetuks lugemine (käesoleval juhul nähtub tunnistaja RM ütlustest, et kostjal oli OÜ Mactum Events ees võlgnevus), peab kohustuse ülevõtmise tahe siiski olema konkreetsemalt tõendatud, sest selle tagajärjeks on see, et kohustuse ülevõtja ei saa enam võlausaldaja nõudele esitada vastuväiteid, mis tulenevad tema ja senise võlgniku vahelisest õigussuhtest. Samuti peab kohustuse ülevõtjal olema selge, millisest õigussuhtest senise võlgniku võlg võlausaldaja ees tekkis, sest kohustuse ülevõtjal on õigus võlausaldaja nõudele esitada kõiki vastuväiteid, mida oleks saanud võlale esitada senine võlgnik. Antud kokkuleppest ei nähtu, millisest lepingust kokkuleppes märgitud summas esialgse võlgniku võlg võlausaldaja ees tekkis. Ruslan Mihhailovi ütlustest nähtuvalt sellist teadmist temal kokkuleppe sõlmimisel ei olnud. Menetluses esitas hageja tema ja OÜ Mactum Events vahel sõlmitud võlatunnistuse, kuid ka sealt ei nähtu, millisest lepingust esialgse võlgniku võlg tekkis. Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja esindaja, et hageja ja OÜ Mactum Events vahel oli sõlmitud laenuleping ning seetõttu tunnistas OÜ Mactum Events võlatunnistuses võlga hageja eest.
24.Maakohus on leidnud, et kohustuse ülevõtmiseks puudus RM-l volitus. Sellega tuleb ringkonnakohtu arvates nõustuda. Volituse olemasolu tuvastamine omab asjas tähtsust seetõttu, et kui volitused sellise tehingu sõlmimiseks kostja nimel RM-l puudusid, tõendab see lisaks eelnevale, et kohustuse ülevõtmise lepingut kostja nimel RM ei sõlminud. Asjas on tuvastatud, et RM töötas kostja juures varumisjuhina. Tema ütlustest nähtub, et ta pidas metsamüüjatega läbirääkimisi, sõlmis lepinguid, vormistas metsamüüjatele akte raha maksmiseks, kui kaup oli saabunud kostja juurde. Tema ütlustest ei nähtu, et tal oleks olnud volitusi sõlmida leping, kus võetakse kostja poolt kolmanda isiku kohustused üle. Hageja on asjas väitnud, et tema uskus RM esindusõiguse olemasolusse, kuna RM tegi ka enne kostja nimel tehinguid. Asjas ei ole siiski tõendamist leidnud see, et RM on kostja nimel sõlminud kohustuse ülevõtmise lepinguid. Hageja on jätnud tähelepanuta, et müügileping ja kohustuse ülevõtmise leping on õiguslike tagajärgede mõttes erinevad. Tunnistajana üle kuulatud K ja ÜR eitasid RM esindusõigust kohustuste ülevõtmise lepingu sõlmimiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja väited, mille kohaselt tõendavad tunnistaja RM ütlused „Ka enne oli selliseid kolmepoolseid kokkuleppeid sõlmitud“, „Oma tööaja jooksul kostja juures olen allkirjastanud umbes 1-2- sellist dokumenti“, et RM-l oli
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-3002 kostja esindusõigus ka kohustuse ülevõtmise lepingu sõlmimiseks, ei ole põhjendatud. Hageja on nimetatud tunnistaja ütlused kontekstist välja rebinud. Tunnistaja pole väitnud, et tal oli kostja esindusõigus kolmandate isikute kohustuste ülevõtmiseks kostjale. Asjaolu, et RM-l oli pitsati kasutamise võimalus, ei tõenda tema esindusõiguse olemasolu nende tehingute sõlmimisel, mis väljuvad varumisjuhi pädevusest. Apellatsioonkaebuses on hageja tuginenud sellele, et kostja kiitis hiljem RM poolt sõlmitud kokkuleppe heaks. Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et maakohtu menetluses ta heakskiidule tuginenud ei ole. Apellatsioonkaebusest ei nähtu põhjendused, miks hageja ringkonnakohtus uuele asjaolule tugineb. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud uued asjaolud TsMS § 652 lg 4 järgi tähelepanuta.
25.Maakohtu otsuse põhjendavast osast võib järeldada, et maakohtu arvates ei ole tõendatud hageja nõude olemasolu OÜ Mactum Events ees, kuna maakohus leidis: Üheselt ei ole tuvastatav, et 15.05.2009 kokkuleppega ülevõetava kohustuse aluseks on 15.01.2008 lepingust tulenev kohustus. Maakohus jättis otsuses täielikult põhjendamata selle, kas 15.05.2009 leping on kohustuse ülevõtmisele suunatud leping VÕS § 175 lg 2 mõttes. Kostja väiteks menetluses on see, et hagejal ei ole tema vastu nõudeõigust, sest ta ei ole võtnud üle OÜ Mactum Events kohustust hageja ees. TsMS § 442 lg 8 teise lause kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Eeltoodu alusel muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et alles peale seda, kui tuvastamist oleks leidnud kokkulepe kohustuse ülevõtmiseks, tulnuks analüüsida, kas kostja VÕS § 176 lg-st 1 tulenevad vastuväited võlausaldaja ja senise võlgniku vahelisele õigussuhtele on põhjendatud ehk kas OÜ-l Mactum Events oli 15.05.2009 kokkuleppes märgitud suuruses võlg hageja ees. Selleks tulnuks maakohtul selgitada pooltele ka tõendamiskoormist, arvestades asjaolu, et menetluses soovis hageja OÜ Mactum Events võlga tõendada võlatunnistusega ning kostjal kui lepingupooleks mitteoleval isikul oli keeruline võla puudumist tõendada. Maakohus jättis nõuetekohaselt tõendamiskoormise pooltele selgitamata, sest apellatsioonkaebuse järgi on apellant seisukohal, et võla puudumist tulnuks tõendada kostjal, kostja on apellatsioonkaebusele esitatud vastuses väitnud, et võla olemasolu pidanuks tõendama hageja. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et kohustuse ülevõtmise kokkulepe tõendamist ei leidnud, siis puudub vajadus käsitleda VÕS § 176 lg-st 1 tulenevaid kostja vastuväiteid.
26.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei tõendanud nõudeõiguse olemasolu kostja suhtes. Seega on hagi õigesti jäetud rahuldamata. Kuna asjast nähtuvalt 15.05.2009 kokkulepe sõlmiti, kuid tegemist ei ole kohustuse ülevõtmisega kostja poolt, tekib küsimus, millise kokkuleppe pooled sõlmisid. Ringkonnakohus on seisukohal, et käsitletud kolmepoolne kokkulepe vastab kõige enam VÕS § 78 sätestatud kohustuse täitmisele kolmanda isiku poolt, sest 15.05.2009 kokkuleppega anti hagejale teada, et OÜ Mactum Events võla hageja ees võib täita nende omavahelisel kokkuleppel ka kostja ning võlgniku ehk OÜ Mactum Events nõusolek selleks on olemas.
27.Kostja esitas taotluse 01.12.2016 istungi protokolli parandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus istungi protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus istungil avaldavad. Protokoll ei ole stenogramm. Protokolli parandamise taotlusest ei
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-3002 nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad kostja vastuväited või hageja seisukohad, mida kirjalikes ja suuliselt väljendatud seisukohtades pole avaldatud. Menetluskulude jaotus
28.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata siis TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks maakohtus vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.