Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 15.05.2009 OÜ Mactum Events, kostja ja hageja kokkuleppe, millega kohustus kostja kandma võla OÜ-le Mactum Events ees otse hageja arveldusarvele. 08.09.2010 saatis hageja esindaja kostjale kokkuleppe täitmise nõude, millele vastuseks teatas kostja esindaja, et kostjal puudub hageja ees kohustus. Korduva teate kostjale saatis hageja 25.11.2010. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista võlgnevus 47 320,94 eurot ning viivised. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. 15.05.2009 sõlmitud kokkulepet ei saa käsitleda võlatunnistusena. Lisaks ei ole kokkuleppele alla kirjutanud R M il volitusi kostja nimel kohustuste võtmiseks, kuna isik ei ole olnud kostja juhatuse liikmeks. Viivisearvestus ei ole selge, kuivõrd jääb segaseks, mille võttis hageja aluseks viivisearvestuse alustamise kuupäeva arvestamisel. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 15.05.2009 kokkuleppe kohaselt palub OÜ Mactum Events seoses võlgnevusega Glendale Trade OÜ ees kokkuleppel Glendale Trade OÜ-ga, et Metsäliitto Eesti AS (nüüd Metsä Forest Eesti AS) kannaks OÜ Mactum Events poolt Glendale Trade OÜ-le võlgnevast summast üle otse võlausaldaja Glendale Trade OÜ arveldusarvele 740 099,54 krooni tekkinud võlgnevuse katteks. Antud kirjalikust tahteavaldusest ei nähtu, et kostja oleks avaldanud tahet anda hagejale lubadus tema poolt hagejale võlgnetava raha maksmiseks või et ta oleks tunnistanud mingit võlga hageja ees. Käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et poolte tegelik tahe oli, et kostja oleks lubanuks kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega loodaks iseseisev kohustus või sellega tunnistatakse kohustuse olemasolu hageja ees (VÕS § 30 lg 1). Maakohus tõlgendas poolte tahet VÕS § 29 lg 3 ja 4 alusel ning leidis, et asjas ei ole leidnud tuvastamist, et vaidlusaluses kokkuleppes oleks pooled avaldanud selget tahet luua iseseisev kohustus, sest kostja avaldatu ei anna alust järeldada, et tal oli tahe luua uus iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Asjaolust, et kolmas isik palus kostjat täita talle võlgnetav kohustus hagejale, ei järeldu, et kostja andis VÕS § 30 lg-le 1 vastava võlatunnistuse. Maakohus analüüsis kostja väiteid, et kokkuleppe on allkirjastanud kostja nimel esindusõiguseta isik. Tulenevalt TsÜS § 115 lg-st 1 saanuks kostjale R M i allkiri (tahteavaldus) tekitada õigusi ja kohustusi juhul, kui R M il oli lepingu sõlmimiseks esindusõigus. TsÜS § 117 lg 2 järgi võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Kumbki pool ei tugine asjaolule, et R M il olnuks vaidlusaluse lepingu sõlmimisel seadusest tulenev esindusõigus. TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolituse olemasolu eelduseks on, et isik tegutseb teise isiku nimel ilma volituseta esindatava teadmisel ja esindatav talub sellist tegevust olukorras, kus esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad kolmandat isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks. Tsiviilasjas kogutud tõendite alusel ei ole võimalik lugeda tuvastatuks, et vaidlusaluse lepingu allkirjastanud R M oleks tegutsenud kostja teadmisel.

2(6)

TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eelduseks on ka, et teine isik usub mõistlikult, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid alust järeldada, et tehingu tegemise asjaolud võimaldanuks tehingu teistel pooltel mõistlikult uskuda, et R M ile on antud volitus vaidlusaluse lepingu sõlmimiseks. Asjaoludest, et R M on allkirjastanud kostja suhetes mingite kolmandate isikutega (Sargo Mets OÜ, Uhtna Puit OÜ) metsaja/või saematerjali akte, kus fikseeritakse mingid andmed üleantava materjali kohta ning kinnitatakse nende andmete õigsust, teha järeldust, et R M il oli antud volitus õiguslikult siduvate kohustuste võtmiseks tahteavalduste andmiseks kostja nimel. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et kostja pidi olema tehingu tegemisest teadlik, kuid ei teadnud sellest raske hooletuse tõttu. Esindus vaidlusaluse kokkuleppe allkirjastamisel ei ole käsitletav esindusena ka TsÜS § 121 lg 1 mõttes, kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et vaidlusaluse kokkuleppe allkirjastamisega väidetava võlatunnistuse andmine olnuks kostja majandus- või kutsetegevuses tavaline. Vastavalt TsÜS § 115 lg 1 lausele 2 kehtib tehing esindatava suhtes, kui on täidetud kaks eeldust: esiteks, et esindaja tegi tehingu esindatava nimel ning teiseks, et esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Kuna osundatud normis sätestatud teise eelduse olemasolu pole tuvastatud, siis R M i poolt kostja nimel tehtud tehing kostja suhtes ei kehti ning selle alusel raha väljamõistmiseks ei oleks alust ka juhul, kui tegemist oleks võlatunnistusega. Kuna puudus alus põhivõla väljamõistmiseks, ei ole põhjendatud ka esitatud viivisenõue. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja võlgnevus 47 320 ,94 eurot, menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja arvates on 15.05.2009 sõlmitud kokkuleppe näol tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. 30.12.2007 ja 14.01.2008 paberipuidu müügilepingud näitavad selgelt, millist võlga on kostja oma allkirja andmisega 15.05.2009 kokkuleppel tunnistanud. Maakohus on ekslikult leidnud, et R M il puudus esindusõigus. 15.05.2009 võlatunnistusega kinnitab R M juba võetud kohustuse olemasolu ega võta iseseisvat kohustust. Pooltevahelises suhtes ei ole esialgsel võlausaldajal kunagi tekkinud muljet et R M ei esinda kostjat, kuna 30.12.2007 ja 14.01.2008 lepingud on allkirjastanud samuti R M . Hageja on kohtumenetluse ajal esitanud erinevaid dokumente, millest nähtub, et R M on hagejat esindanud mitme lepingu allkirjastamisel. R M il oli õigus esindada hagejat ka enne vaieldava võlatunnistuse allkirjastamist, mida tõestab AS Metsäliitto (kostja endine ärinimi) volikiri 27.12.2006 nr 103/V-2006, milles äriühingu juhatuse liige Enn Sapp volitab R M it sõlmima ja allkirjastama lepinguid AS Metsäliitto Eesti nimel. Hageja ei nõustu asjaoluga, et sõlmitud kokkulepet saaks tõlgendada käsundina nagu leidis maakohus. 15.05.2009 kokkuleppe eesmärgiks ei olnud kostjale õiguse andmine, vaid kostja kohustuse tunnistamine. Maakohus ei ole võlatunnistust õieti tõlgendanud ning on andnud liigse tähenduse võlatunnistuse sõnastusele, mitte hinnanud võlatunnistuse põhjust ja eesmärki. Riigikohus on oma 17.03.2009 lahendis nr 3-2-1-15-09 p-s 12 leidnud, et võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega, kusjuures võlatunnistuse sõnastus ei ole siinkohal määrava tähendusega. Analüüsida tuleb võlatunnistuse andmise põhjust ning eesmärki, samuti lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms.

3(6)

Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära tõlgendamise ja menetlusõiguse olulise rikkumist tõttu, tsiviilasi tuleb saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule uueks lahendamiseks. I Pooltevaheline vaidlus taandub küsimusele, kas 15.05.2009 kokkuleppega (I kd, tl 6) võttis kostja endale hageja ees rahalise kohustuse ja kas kostja nimel tegutsenud isik omas esindusõigust. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - Kostjal oli kohustus OÜ Mactum Events ees. Kostja kohustus selle kohustuse täitma hagejale. - R.M il oli volitus tehingu sõlmimiseks, kuna 13.12.2007 ja 14.01.2007 müügilepingud allkirjastas ka nimetatud isik. R.M on kostjat esindanud mitmete lepingute allkirjastamisel. Kostja peamised vastuväited olid järgmised: - Hagejal ei ole tõendanud nõude olemasolu, sisu alust ja suurust ning millisest võlasuhtest see tuleb. - OÜ Mactum Events tegeles maksupettustega ja esitas fiktiivseid arveid. - R.M il puudus volitus kostjale kohustuse võtmiseks, sest ta ei ole kostja juhatuse liige (nähtub registrikaardilt). II Kohus peab õigussuhte kvalifitseerima sõltumata poolte õiguslikust hinnangust. Maakohus on õigesti leidnud, et tegemist ei ole deklaratiivse võlatunnistusega. Ringkonnakohtu hinnangul võib 15.05.2009 kolmepoolse kokkuleppe näol OÜ Mactum Events, Metsäliitto Eesti AS ja Glendale Trade OÜ vahel olla tegemist kolmepoolse lepinguga kohustuse ülevõtmiseks (VÕS § 175 mõttes). Nimetatu tuleneb kokkuleppe mõttest, mille kohaselt on pooled kokku leppinud, et Metsäliitto OÜ maksab ära OÜ Mactum Events võlgnevuse Glendale Trade OÜ-le. VÕS § 175 lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Kohustuse võib üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub (VÕS § 175 lg 2). Tulenevalt materiaalõiguse väärast tõlgendamisest on maakohus jätnud täitmata selgitamiskohustuse, so välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ja jaotanud ebaõigesti pooltevahelise tõendamiskoormuse. Asja uuel arutamisel tuleb hagejale anda võimalus selgitada, kas ta soovib tugineda kohustuse ülevõtmisele ja esitada vastavad asjaolud ning tõendid. Kui hageja seda soovib, tuleb anda kostjale võimalus hageja väidetele vastata ja omapoolsed seisukohad esitada. Juhul, kui hageja kohustuse ülevõtmisele tugineda ei soovi, on kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib seni esitatud asjaolude suhtes järgmist. Asjaolu kohta, et kostjal oli kohustus Mactum Events AS ees, esitas hageja 13.12.2007 ja 14.01.2008 ostuaktid. Nimetatud ostuaktid viitavad üksnes Mactum Events OÜ ja Metsäliitto Eesti AS sisesuhtele ja asjaolule, miks kostja Mactum Events OÜ-u kohustuse üle võttis. Tegemist on kohustuse ülevõtmise aluseks oleva võlaõigusliku kokkuleppe ehk kohustustehinguga, mille tõttu on kohustuse ülevõtja andnud oma nõusoleku kohustuse ülevõtmiseks. Tulenevalt VÕS § 176 lg-s 2 sätestatust ei saa kostja esitada sellest nõudest tulenevaid vastuväiteid hageja nõudele (nt kostjal puudub võlgnevus Mactum Events

4(6)

OÜ ees, OÜ Mactum Events müügitehingud on fiktiivsed jne). Hageja pole esile toonud asjaolu, millisel alusel oli tekkinud Mactum Events OÜ kohustus hageja ees, mille kostja üle võttis. Kostja kohustuse ülevõtjana saab hageja nõude suhtes kasutada kõiki selliseid vastuväiteid, mida saanuks võlausaldaja nõude suhtes esitada senine võlgnik (Mactum Events OÜ) eeldusel, et tegemist on senisest võlgniku ja võlausaldaja vahelisest õigussuhtest tulenevate vastuväidetega. Kostja ei ole väitnud, et Mactum Events OÜ ei olnud hagejale võlgu. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid varasema võlgniku ja võlausaldaja vahelisest õigussuhtest tulenevalt. Ostuaktid, mille vastuvõtmist apellant taotleb, ei ole sõltumata maakohtu põhjendustest tõendite vastuvõtmata jätmisel asjakohased tõendid (viitavad Mactum Events OÜ ja kostja sisesuhtele) ja nende vastuvõtmiseks puudub alus ka ringkonnakohtus. Apellandi taotlus jääb seetõttu rahuldamata. II Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtuotsus põhjendatud ka R.M il esindusõiguse (TsÜS paragrahv 118 lg 2 mõttes) puudumise osas. Maakohus on otsuse põhjendavas osas loetlenud hageja poolt esitatud asjaolud, kuid ei ole otsuses sisuliselt põhjendanud, millised asjaolud võimaldavad hinnata R.M il volituse olemasolu või puudumist kostja esindamiseks. Maakohus leidis, et R.M il puudus esindusõigus. Hageja tugines asjaolule, et R.M i on kostja kasutanud aastaid oma majandustegevuses esindajana; R.M i ametikoht on varumisjuht (www.metsäliitto.ee), kelle igapäevaseks tööülesandeks on metsamaterjali ostmiseks läbirääkimiste pidamine, ostulepingute allkirjastamine, suhtlemine metsamaterjali müüjatega, erinevate dokumentide allkirjastamine. Lisaks tugines hageja asjaolule, OÜ Mactum Events seaduslikul esindajal K.K ei olnud pikaajalisest suhtlemisest nimetatud isikuga jäänud muljet, et R.M ei tegutsenud kostja nimel. Tõenditena esitas hageja R.M i allkirjastatud saematerjali ostuaktid kolmandate isikutega, ostetud-müüdud metsamaterjali omandiõigust tõendavate dokumentide koondakti nr 9011020 ja selgitas, et vajadusel võib hageja esitada veel mitmeid erinevate äriühingutega seotud lepinguid, mille on allkirjastanud R.M . Talumisvolitus eeldab, et esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutaksid teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks. See eeldab teatud seost kostja ja R.M i vahel. Volituse olemasolu õigustav seos võib tuleneda esindaja ja esindatava vahelisest lepingulisest suhtest, sh käsundus- või töölepingust, millest tulenevate ülesannete täitmise raames võib eeldada esindusõiguse olemasolu. Talumisvolitus võib tulla R.M i puhul kõne alla, kuna kostja kasutas teda oma majandustegevuses varumisjuhina, kellel oli õigus sõlmida metsamaterjali kokkuostu tehinguid. Mõistlik eeldus esindusõiguse olemasolu kohta võib tekkida juhul, kui esindajale on kättesaadav esindatava pitsat. Lisaks on maakohus jätnud talumisvolituse hindamisel tähelepanuta esindatava teadmise R.M i sõlmitud lepingust. Vaidlusaluse 15.05.2009 lepingu üks eksemplar oli kostja käsutuses (I kd, tl 32 kostja vastuse p 3.1.5), järelikult kostja pidi teadma tehingust. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul sisuliselt hageja poolt esitatud väiteid analüüsida ja hinnata, kas R.M il oli talumisvolitus vaidlusaluse tehingu sõlmimiseks hagejaga. Juhul kui maakohus leiab, et tõendeid vaidlusaluse volituse tõendamiseks on ebapiisavalt või need ei ole kohased, tuleb hagejale anda võimalus oma väidete tõendamiseks. Esmakordselt apellatsioonkaebuses tugineb hageja ostuaktide esitamisel asjaolule, et soovib nendega tõendada, et R.M il oli esindusõigus kostja nimel tehingute tegemiseks, sh 15.05.2009 kokkuleppe sõlmimiseks. Ringkonnakohus leiab, et vastav taotlus on esitatud hilinemisega,

5(6)

maakohtu istungi protokollist nähtuvalt ei ole hageja oma taotlust tõendite esitamiseks vastavalt põhjendanud ja taotlus tuleb seetõttu jätta tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). Ka eeltoodud põhjendustel kuuluvad ostuaktid hagejale tagastamisele ja ringkonnakohus neid tõenditena asja juurde ei võta. Nimetatuga ei ole välistatud nende esitamine asja uuel arutamisel maakohtus, kui hageja peab vajalikuks tõendite esitamist uute asjaolude tõendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus võtta asja juurde kostja poolt R.M ile antud volitus 27. detsembrist 2006 tuleb jätta rahuldamata. Tegemist ei ole asjakohase tõendiga, kuna see ei puuduta vaidlusalust perioodi ja hageja ei olnud maakohtus esile toodud asjaolude kohaselt ka sellise volituse olemasolust teadlik. Hageja tugines maakohtus seaduse alusel tekkinud volitusele. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.