X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses 12.07.2021 ära jäänud neuroloogi vastuvõtuga (Tartu Vangla 11.10.2021. a otsus nr 1-13/221-2)
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata
3.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga. Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Kinnipeetav X esitas Tartu Vanglale 03.08.2021 taotluse reg nr 1-13/221-1 mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot. Kahju seisnes selles, et 30.07.2021 käis kinnipeetav perearst S. Poazova vastuvõtul ja sai teada, et 12.07.2021 oleks tal pidanud olema neuroloogi vastuvõtt, kuhu teda aga ei viidud. Neuroloogi vastuvõtul on X varasemalt käinud ja pidi minema uuesti vastuvõtule vasakul südame poole peal rindkeres tekkivate valude tõttu. X nõudis vanglalt tervise kahjustamise ja väärikuse alandamise eest kahju hüvitamist. X talus valusid alates 02.07.2021. Kui ta oleks saanud 12.07.2021 arsti vastuvõtule, siis oleks ta saanud efektiivsema ravi varem ja tema vaevused ei oleks olnud nii intensiivsed. Valusid pidi X taluma kuni 27.08.2021, kui oli uus registreeritud arsti vastuvõtuaeg. X leidis, et vangla on tahtlikult tekitanud temale mittevaralise kahju, õigusvastaselt käitunud ning põhjendatud on rahalise hüvitise nõue.
2.Tartu Vangla jättis 11.10.2021. a otsusega nr 1-13/221-2 X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.X esitas Tartu Halduskohtule 09.10.2021 kaebuse seoses vangla õigusvastase käitumisega 12.07.2021, kui kaebajale ei võimaldatud perearsti vastuvõttu. Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt tema kasuks 500 euro suuruse hüvitise välja mõistmist mittevaralise kahju hüvitamiseks. Vangla tekitas kaebajale järjekordselt eelnevalt kokkulepitud arsti vastuvõtu võimaldamata jätmisega kannatusi, mis alavääristasid kaebaja inimväärikust. Samuti kahjustas vangla kaebaja tervist.
Kaebaja viitab varasemale kohtuasjale nr 3-20-564, kui kohus tuvastas vangla õigusvastase tegevuse. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel.
4.Kohus jättis 13.10.2021. a määrusega X kaebuse käiguta, kohustades kaebajat täpsustama kaebuse alust ja piiritlema, millises osas nõuab ta kahju hüvitamist väärikuse alandamise eest ja millises osas tervise kahjustamise eest.
5.X esitas 15.10.2021 vastuse kohtunõudele, selgitades, et nõuab mittevaralise kahju hüvitamist vanglalt seoses 12.07.2021 toimuma pidanud neuroloogi vastuvõtu ära jätmise eest. Väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest kummalgi juhul nõuab kaebaja 250 euro suurust hüvitist. Käesoleva vaidlusega on seotud vangla vastus 1-13/221-2. Kohtu seisukoht
6.Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 kohaselt, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Kohus mõistab, et kaebaja ei nõustu Tartu Vangla 11.10.2021. a otsusega. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla alandas tema väärikust ja tekitas temale tervise kahju, kui ei viinud teda 12.07.2021 neuroloogi vastuvõtule. Kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kokku summas 500 eurot. Kaebaja arvates ei piisa üksnes vangla õigusvastase tegevuse tuvastamisest. Analoogia korras saab lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Seega jääb kaebaja nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks.
8.Tartu Vangla on 11.10.2021. a otsuses nõustunud, et kaebaja oli registreeritud 12.07.2021 neuroloogi vastuvõtule, kuid kaebajat arsti vastuvõtule ei viidud. Menetluse käigus ei õnnestunud tõsikindlalt välja selgitada, miks kaebajat neuroloogi vastuvõtule ei viidud. Tartu Vangla ei vaielnud vastu, et on õigusvastaselt määratud ajal jätnud kaebaja eriarsti vastuvõtule viimata. Tartu Vangla vabandas 11.10.2021. a otsuses kahetsusväärse juhtumi ja sellega kaasnenud ebameeldivuste pärast.
9.Kohus leiab, et vastustaja poolt eksimuse tunnistamine ja vabandamine on piisav, et kaebaja kannatusi hüvitada (nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.05.2005. a otsuse asjas nr 3-2-1-17-05 p 29 ja seal viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2004. a otsus asjas nr 3-2-1-11-04). Kohtu hinnangul ei saanud 12.07.2021 ära jäänud neuroloogi vastuvõtt alandada kaebaja väärikust määral, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Samuti ei ole tõendatud kaebajale tervisekahju tekkimine toimumata jäänud vastuvõtu tõttu.
10.Kahju hüvitamise eelduseks on lisaks haldusorgani õigusvastasele tegevusele ka kahju tekkimine. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
11.Tartu Vangla 11.10.2021. a otsusest selgub, et meditsiiniosakonna vanemõe Angela Ruubeli selgituste kohaselt oli kaebaja registreeritud neuroloogi vastuvõtule plaanilises korras. 30.07.2021 käis kaebaja perearsti vastuvõtul, kus temale määrati uus aeg neuroloogi vastuvõtuks, milleks oli 27.08.2021. Terviseprobleem, millega kaebaja pidi neuroloogi vastuvõtule minema, oli juba varasem. Sama terviseprobleemiga on kaebaja käinud neuroloogi vastuvõtul 2021. a maikuus. Eriarst suunas kaebaja röntgenuuringule ja määras valuravi kuni 2021. a juulikuu alguseni. Röntgenuuringu vastusest nähtuvalt olid muutused väga väikesed. Vanemõe hinnangul eeldatavasti täiendavaid uuringuid ei ole vaja teostada ja tõenäoliselt piisab valuravi korrigeerimisest. Kaebaja viibis 27.08.2021 neuroloogi vastuvõtul. Neuroloog järeldas vähest skolioosi ja määras valuvaigistava ravi. Muid ravivõtteid neuroloog ette ei näinud. Tartu Vangla 11.10.2021 otsuses on märgitud veel, et vanemõe A. Ruubeli kinnitusel ei pea kaebaja valu kannatama, kuna temale on määratud vajadusel tarvitamiseks tugevatoimelised valuvaigistid. Kui valuvaigistid hakkavad lõppema, siis saab kinnipeetav inspektor-kontaktisiku vahendusel küsida ravimeid juurde. Lisaks on kinnipeetaval võimalus ööpäevaringselt kutsuda valveõde. Seega leidis vangla kokkuvõttes, et kaebajale oli tagatud valuravi nii enne neuroloogi vastuvõttu kui ka ära jäänud vastuvõtu järgselt.
12.Kohtueelselt vanglale esitatud 03.08.2021. a kahjunõudest selgub, et kaebaja sai teada, et tal pidi olema 12.07.2021. a neuroloogi vastuvõtt alles 30.07.2021 perearsti vastuvõtul. Seega ei olnud kaebajal endal meeles, et tal on eriarsti vastuvõtt määratud. Kohtule näib, et kaebaja on temale põhjustatud väidetava mittevaralise kahju üle paisutanud. Kaebaja on kaebuses üldsõnaliselt väitnud, et tema väärikust alandati ja tervist kahjustati seoses 12.07.2021 ära jäänud neuroloogi vastuvõtuga. Kohus ei eita, et kaebaja võis tunda nördimust vangla eksimuse tõttu, samuti mõistab kohus, et kaebajal on terviseprobleemid (valud) juba pikemat aega väljendunud. Tuginedes Tartu Vangla 11.10.2021. a otsuses kirjeldatud meditsiinitöötaja kinnitustele ei tekkinud aga kaebajale täiendavaid valusid või tervise kahjustusi just 12.07.2021 ära jäänud neuroloogi vastuvõtu tõttu. Seega puudub põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja väidetava kahju vahel. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega väitnud, et temale oleks reaalselt tekkinud tervisekahju. Kaebaja ei ole kaebuses ega kohtueelses kahjunõudes väitnud, et temale oleks vangla jätnud andmata määratud valuvaigistid. Kaebaja võis tunda end häirituna ja kaebaja väärikust võis vangla vähesel määral riivata, kuid kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et vangla tegevuse tagajärjel on tekkinud kaebajale sellist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel rahaliselt hüvitamisele. Kaebaja on saanud eriarsti vastuvõtule järgmisel kuul. Ka vabaduses viibivad inimesed peavad taluma sageli pikki ravijärjekordi. Kohus leiab, et vastustaja on oma õigusvastase tegevuse kaebaja ees heastanud vabandamisega.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla õigusvastane tegevus on kaebaja õigusi saanud riivata üksnes väheintensiivselt ja võimalik tekkinud kahju on vähene. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus oleks põhjendatud vanglalt rahalise hüvitise välja mõistmine kaebaja kasuks, mistõttu on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus peab põhjendatuks kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
14.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus sisuliselt. Kohus jätta kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
16.Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).
17.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga, kuna määrus sisaldab eriliiki isikuandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 art 9 lg 1 tähenduses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.