X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28.04.2021 e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisest keeldumist puudutava otsustuse ERESID-87470-1 tühistamise ja vastava taotluse uuesti lahendamise kohustamise nõudes
Menetlustoiming
Kaebuse esitamise tähtaegsuse hindamine ja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lugeda kaebetähtaeg möödunuks ning rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti vastavasisuline 15.10.2021 taotlus menetluse lõpetamiseks käesolevas haldusasjas nr 3-21-1520;
3.Kuulutada menetlus Politsei- ja Piirivalveameti 15.10.2021 taotluse ja selle juurde esitatud lisa ehk 28.04.2021 e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisest keeldumist puudutava otsustuse ERESID-87470 osas kinniseks eemaldades kaebaja eelnimetatud taotluse ja selle lisas kajastatu uurimisest ning juurdepääsu nimetatud dokumentidele talle mitte võimaldada;
1.X esitas 07.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses Politsei- ja Piirivalveameti 28.04.2021 e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisest keeldumise otsustusega ERESID-87470-1 ja
vastava taotluse uuesti lahendamise küsimusega. Kaebusest nähtuvalt oli X 18.05.2021 esitanud Politsei- ja Piirivalveametile ka vastava vaide, mis lükati kaebaja väitel tagasi.
2.Tallinna Halduskohtu 16.08.2021 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kaebajal oli vaja esitada vaidlustatavad haldusaktid, tasuda kaebuselt ettenähtud riigilõiv ja kaaluda kaebuse tähtaja ennistamise taotluse esitamise vajadust.
3.X teatas 17.08.2021, et tasus riigilõivu ja esitas vastava maksekorralduse.
4.Tallinna Halduskohtu 15.09.2021 määrusega võeti kaebus menetlusse. Määruses selgitati, et kaebusele esitatava vastuse juurde tuleks lisada kogu vaidlusega seonduv asjassepuutuv materjal, mida kaebaja ei ole veel edastanud ning anda ka seisukoht kaebetähtaja osas.
5.Politsei- ja Piirivalveamet esitas 15.10.2021 oma seisukoha ning taotles menetluse lõpetamist seonduvalt kaebetähtaja ületamisega. Vastustaja selgitas, et vaidlustatud otsustuse ERESID-87470-1 peale esitatud vaie jäeti rahuldamata 21.05.2021 otsusega, mis saadeti kaebaja meiliaadressile samal kuupäeval ja et vastustaja ning kaebaja vahelisest varasemast aktiivsest kirjavahetusest (kaebaja vastas alati kiiresti) saab järeldada, et X pidi vaideotsuse kätte saama tunduvalt varem kui 07.06.2021. Politsei- ja Piirivalveamet pidas vajalikuks veel märkida, et vaide oli kaebaja tähtaegselt esitanud, mis tähendab seda, et ta oli tähtaja järgimise vajalikkusest teadlik ning seega pidi ta mõistma ka kohtusse pöördumise tähtaja tähendust. 20.10.2021 täiendas vastustaja oma taotlust, selgitades, et küsis kaebajalt 14.10.2021 e-kirja teel üle millal ta 21.05.2021 vaideotsuse kätte sai, millele kaebaja oli vastanud 19.10.2021, et sai teate kätte 21.05.2021.
6.Vastustaja taotles küll menetluse lõpetamist, kuid esitas kaebuse osas ka oma sisulise seisukoha, leides, et see ei ole põhjendatud.
7.Politsei- ja Piirivalveamet esitas 15.10.2021 veel ka eraldi taotluse menetluse osaliselt kinniseks kuulutamiseks ning palus HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel kaebaja toimikuga tutvumise õiguse osalist piiramist avaliku korra tagamiseks ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks, märkides, et nimetatud taotlus puudutab vaidlustatavat otsust ERESID-87470 (põhjendustega versioon) ja ka taotlust ennast (taotluse põhjendused).
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Politsei- ja Piirivalveamet on esitanud kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja ületamise tõttu. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb kohtult asjas menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse, mis on ühtlasi ka edasikaevatav.
9.Halduskohtumenetluse seadustiku § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetab kohus menetluse, kui kaebetähtaega on ületatud ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tallinna Halduskohtu 16.08.2021 määruses selgitati, et haldusasja materjali pinnalt vaadatuna võib (esialgu) järeldada, et kaebetähtaeg on mööda lastud, samas on tähtaja möödalaskmise korral võimalik taotleda selle ennistamist, kuid ennistada saaks seda siis kui tähtaeg on lastud mööda ilmselgelt objektiivsetel põhjustel. Kaebaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud, seega põhineb kaebaja menetluslik positsioon eeldusel, et kaebus võidakse lugeda tähtaegseks.
10.Kohus nõustub Politsei- ja Piirivalveameti 15.10.2021 vastuses toodud seisukohaga ning seega tuleb menetluse lõpetamise taotlus rahuldada. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse
esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Vaideotsuse olemasolu korral loetakse eelnimetatud tähtaega arvestatuna vaideotsuse kättesaamisest. Vastustaja on esitanud ka tõendi, millest nähtub, et kaebaja on kinnitanud vaideotsuse kättesaamist 21.05.2021 kuupäeva seisuga. Seega on 30-päevane kaebetähtaeg 07.07.2021 esitatud kaebuse puhul selgelt ületatud ning Politsei- ja Piirivalveameti vastavasisulise taotluse rahuldamata jätmiseks ei ole alust.
11.HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt sama seadustiku § 124 lõikele 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebaja ei ole toonud esile ka selliseid põhjendusi, mille pinnalt võiks tähtaja ennistamist sisuliselt kaaluda, tuleb haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 2, § 124 lg 2 ja § 124 lg 4 alusel lõpetada.
12.HKMS § 104 lg 5 punkti 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel. Käesolevas haldusasjas lõpetataksegi menetlus HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Seega tuleb määruse jõustumisel tagastada kaebuse esitamisega seonduv riigilõiv summas 15 eurot. Antud juhul peaks olema võimalik tagastada riigilõiv samale kontole, millelt see tasuti.
13.Vastavalt HKMS § 77 lg 1 kohaldatakse halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) paragrahve 37-42. TsMS § 38 lg 1 p 1 järgi kuulutab kohus menetluse või selle osa kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult eemaldada muu hulgas juhul, kui see on vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 88 lg 2 kohaselt on kohtul võimalik piirata menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju, kui selleks esineb mõni HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustest. Politsei- ja Piirivalveamet on taotlenud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe osas menetluse kinniseks kuulutamist. Kohus peab seda taotlust antud juhul põhjendatuks.
14.Eelnevat arvesse võttes rahuldab kohus vastustaja 15.10.2021 taotluse ja kuulutab menetluse HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel eelnimetatud taotluse (põhjendused) ja selle lisa ehk otsuse nr ERESID-87470 põhjendustega versiooni osas kinniseks. Samuti peab kohus HKMS § 79 lg 1 punkti 1 alusel vajalikuks eemaldada kaebaja eelnimetatud taotluse ja selle lisas kajastatu uurimisest ning juurdepääsu nimetatud dokumendile talle mitte võimaldada.
15.Halduskohtumenetluse seadustiku § 77 lg 1 ja TsMS § 40 lg 2 kohaselt tehakse menetluse või selle osa kinniseks kuulutamise määrus avalikult teatavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.