X kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 15.04.2021 korralduse nr 230 ja 20.05.2021 korralduse nr 312 tühistamiseks ning Kuusalu valla kohustamiseks lahendada kaebaja 15.02.2021 taotlus 17.12.2020 korraldusega nr 766 väljastatud projekteerimistingimuste muutmiseks ja Kuusalu Vallavalitsuse 28.07.2021 ettekirjutuse nr 13-3/2485 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Kristjan Aava Vastustaja – Kuusalu vald, esindaja Tiia-Liis Jürgenson
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 02.12.2021. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 23.09.2020 ehitisregistri kaudu Kuusalu Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse nr 2011002/10974 sooviga ehitada u 250 m2 suurust abihoonet (kuur-garaaž) VäikeTagavälja kinnistule (katastritunnus 35201:003:0188, edaspidi: Väike-Tagavälja kinnistu) asukohaga Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik.
2.Kuusalu Vallavalitsus otsustas 17.12.2020 korraldusega nr 766 väljastada projekteerimistingimused (edaspidi: PT) Väike-Tagavälja kinnistule abihoone ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. Abihoone kavandamisel tuli tagada hoone planeerimine krundi edelaossa õueala loogilise jätkuna. Hoone maksimaalne lubatud kõrgus on 6,5 m. PT-s
selgitati, et Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringu (edaspidi: üldplaneering) kohaselt asub Väike-Tagavälja kinnistu hoonestatud õuealal. Kinnistu ülejäänud osa asub üldplaneeringu kohaselt kaitsemetsa alal. Kinnistu hoonestatud õuealale täiendava abihoone projekteerimine vastab üldplaneeringule ja ei nõua detailplaneeringu koostamist.
3.X esitas 15.02.2021 Kuusalu Vallavalitsusele taotluse PT osaliseks muutmiseks sooviga muuta hoonestusala ja hoone arhitektuurset lahendust. Taotluses soovitakse hoonestusala nihutada kinnistu metsaalusesse ossa, mille tagamiseks soovitakse teha ka sanitaarraiet 50 m ulatuses. X täiendas 28.03.2021 esitatud taotlust.
4.Kuusalu Vallavalitsus tunnistas 15.04.2021 korraldusega nr 230 (edaspidi: korraldus nr 230) PT kehtetuks ja tegi ettepaneku esitada Kuusalu Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotlus. Kuna Väike-Tagavälja kinnistu asub Kiiu aleviku territooriumil, siis planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 p 1 kohaselt peab ehitusloakohustusliku abihoone püstitamine olema lahendatud detailplaneeringuga. Üldplaneeringuga ei ole määratud üldiseid kasutus- ja ehitustingimusi, mistõttu ei ole PlanS § 125 lg 5 kohase erandi rakendamine võimalik. Samuti ei paikne Väike-Tagavälja kinnistule kavandatud abihoone olemasoleva hoonestuse vahel, vaid väljaspool õueala.
5.X esitas 16.05.2021 Kuusalu Vallavalitsuse 15.04.2021 korraldusele nr 230 vaide. Kuusalu Vallavalitsus jättis 20.05.2021 korraldusega nr 312 rahuldamata Xe 16.05.2021 esitatud vaide Kuusalu Vallavalitsuse 15.04.2021 korralduse nr 230 kehtetuks tunnistamiseks.
6.Tallinna Halduskohtule saabus 21.06.2021 Xe kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 15.04.2021 korralduse nr 230 ja 20.05.2021 korralduse nr 312 tühistamiseks ning Kuusalu valla kohustamiseks lahendada kaebaja 15.02.2021 taotlus 17.12.2020 korraldusega nr 766 väljastatud projekteerimistingimuste muutmiseks.
7.Kuusalu Vallavalitsus kohustas 28.07.2021 ettekirjutusega nr 13-3/2485 (p 3) peatama ehitustegevuse (3.1.); tagama ehitusõiguse aluseks oleva detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku esitamise (3.2.); tagama ehitusõiguse aluseks oleva ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamise (3.3.); ettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaeg (p 4): punkt 3.1 – viivitamatult (p 4.1.); punkt 3.2 – 16. august 2021 (p 4.2.); punkt 3.3 – ühe kalendrikuu jooksul detailplaneeringu kehtestamisest (4.3. ). Maa-ameti kaardirakenduselt Fotoladu on näha, et 2020. või 2021. aastal on Väike-Tagavälja kinnistule hakatud ehitama uut hoonet, kuna aerofotolt (https://fotoladu.maaamet.ee/foto=4186089; pildistatud 16.04.2021) on näha hoone vundamenti. Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 punkti 1 kohaselt on Kiiu alevikus Väike-Tagavälja kinnistule ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks vajaliku ehitusõiguse määramiseks vajalik koostada detailplaneering. Ettekirjutuse adressaadi tegevus on vastuolus ehitusseadustiku (EhS) § 19 lg 1 p 2 sätestatuga, millest tulenevalt on ehitise omanik kohustatud tagama enne ehitamiste alustamist vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise (edaspidi: ettekirjutus).
8.X esitas Tallinna Halduskohtule 09.08.2021 kaebuse täienduse ning taotles Kuusalu Vallavalitsuse 28.07.2021 ettekirjutuse nr 13-3/2485 tühistamist osas, millega kohustatakse Xt esitama taotlust detailplaneeringu algatamiseks ning alates detailplaneeringu kehtestamisest ühe kuu jooksul esitama ehitusloa taotlus.
KAEBAJA SEISUKOHAD
9.Vaidlustatud korraldus on õigusvastane. Vastustaja ei ole kaebaja 15.02.2021 taotluse lahendamisel viinud läbi arusaadavat haldusmenetlust ning ei ole kaebajale selgitanud, et PT muutmise taotlus toob kaasa juba väljastatud tingimuste kehtetuks tunnistamise. Korraldus nr 230 on kaebaja jaoks arusaamatu ja üllatuslik.
2(7)
10.Vastustaja küsis täiendavaid selgitusi, mis põhjusel soovitakse PT muuta, kuid ei ole selgitanud, et taotluse lahendamine toob kaasa juba väljastatud PT kehtetuks tunnistamise. Selgitused põhjusliku seose osas, miks ei saanud piirduda ainult 15.02.2021 esitatud taotluse rahuldamata jätmisega, ei ole leitavad ka vaideotsusest. Vaideotsus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-le 1.
11.Vaidlustatud korraldustest ei nähtu, et oleks tuvastatud HMS § 66 lg-s 2 nimetatud tingimused õiguspäraselt antud korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Korralduse põhjendustest ei nähtu, et vallavalitsus oleks 17.12.2020 korralduse kehtetuks tunnistamisel teostanud kaalutlusõigust, sj kaalunud isiku usalduse kaitset juba kehtiva haldusakti, s.o väljastatud PT kehtetuks tunnistamisel. Vastustaja ei ole arvesse võtnud, et PT väljastamist on vallavalitsus juba 17.12.2021 korralduse andmisele eelnevalt kaalunud ning jõudnud järeldusele, et kaebajale kuuluvale kinnistule saab projekteerida abihoone ilma detailplaneeringu menetluseta. Vastav võimalus tuleneb planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg-st 5.
12.Kuusalu Vallavalitsuse 17.12.2020 korraldus nr 766 on õiguspärane ning tunnistati kehtetuks ilma materiaalõigusliku aluseta. Täidetud ei ole HMS § 66 lg-s 2 sätestatud eeldused. Kaalutud ei ole 15.02.2021 taotluses esitatud faktilisi asjaolusid ega 26.03.2021 esitatud selgitusi abihoone hoonestusala muutmise osas.
13.Kaebaja on 15.02.2021 taotluses selgitanud ning tõendanud, et Väike-Tagavälja kinnistul olev mets ei ole kaitsemets ning kõnealusele alale ei ole seatud looduskaitselisi piiranguid. Abihoone saab rajada selliselt, et abihoone rajamiseks ei pea tegema laiaulatuslikku raiet, mistõttu ei muutu hoonet ega avalikku ruumi ümbritsev keskkond.
14.Ettekirjutus on vaidlustatud osas õigusvastane, sest on vastuolus HMS § 3 lg-s 2 sätestatud üldpõhimõttega ning HMS §-s 54 sätestatud haldusakti kehtivuse eeldustega. Ettekirjutus ei ole kohane seatud eesmärgi suhtes ega ka proportsionaalne. Kaebaja ja vallavalitsuse vahel on pooleli vaidlus selle üle, kas kaebajale kuuluvale kinnistule saab ehitusõigus tekkida läbi projekteerimistingimuste väljastamise.
15.Ettekirjutuses ei ole kaebaja huvisid ega ettekirjutuse tegemise alternatiive sisuliselt põhjendatud ega kaalutud. Ettekirjutusest ei selgu, kuidas jõudis vastustaja järeldusele ettekirjutuse proportsionaalsuse osas. Vastustaja on ettekirjutuse vajalikkuse põhjendamisel esitanud põhjendamata väited selle sobivuse ja mõõdukuse kohta. Ettekirjutus on vastuolus PlanS § 125 lgga 5 ning vallavalitsuse tegevusega ehitusõiguse aluse määramisel Väike-Tagavälja kinnistul detsembris 2020. a.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
16.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kuusalu Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse esitamise vajadust on selgitatud vaidlustatud korralduse preambulis, kus öeldakse, et kaebaja Kuusalu Vallavalitsusele 28.03.2021 saadetud selgituste läbivaatamisel selgus, et Väike-Tagavälja kinnistu asub Kiiu aleviku territooriumil. PlanS § 125 lg 1 p 1 kohaselt peab ehitusloakohustusliku abihoone püstitamine olema lahendatud detailplaneeringu koostamise kaudu. Korralduses nr 230 viidatakse õigusliku alusena HMS § 66 lg-le 1.
17.Kaebajalt küsiti selgitusi, mh, kas abihoone ehitamisega on juba alustatud. Kaebaja teatas 28.03.2021 vastuses, et ehitustöödega pole alustatud. Kuna ehitustöödega pole alustatud, siis ei saanud vaidlustatud korraldusel olla kaebajale kahjulikke tagajärgi.
18.Priiuse kinnistu ei asu üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega alal. Seetõttu ei ole tegemist ka ebavõrdse kohtlemisega. Kaebaja leiab ekslikult, et Kuusalu Vallavalitsuse 17.12.2020 korraldus nr 766 oli õiguspärane. Väike-Tagavälja kinnistu asub Kiiu alevikus. PlanS § 125 lg 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. 3(7)
Kaebaja on soovinud ehitada uue abihoone kõrgusega 6,5 m. EhS lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“ kohaselt on üle 5 m kõrge elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone rajamiseks vajalik taotleda ehitusluba. Seega saab uue abihoone ehitamise aluseks soovitud asukohas olla üksnes detailplaneering, mistõttu ei saa ehitusprojekti koostamise ja seega ka ehitamise aluseks olla projekteerimistingimused.
19.Üldplaneeringuga ei ole määratud üldiseid kasutus- ja ehitustingimusi, mistõttu ei ole PlanS § 125 lg 5 kohase erandi rakendamine võimalik. Väike-Tagavälja kinnistule kavandatud abihoone soovitud ehitise asukoht ei paikne olemasoleva hoonestuse vahel, vaid väljaspool olemasolevat õueala.
20.Ettekirjutuse koostamise ajendiks oli asjaolu, et Maa-ameti kaardirakenduselt Fotoladu on näha, et 2020. või 2021. aastal on Väike-Tagavälja kinnistule hakatud ehitama uut hoonet, kuna aerofotolt on näha hoone vundamenti. Ettekirjutuse adressaadi tegevus on vastuolus ehitusseadustiku (EhS) § 19 lg 1 p 2 sätestatuga. Ettekirjutuses nimetatud ehitise ehitamiseks pole taotletud ehitusluba, samuti puudub ehitusprojekti koostamise aluseks olev detailplaneering.
21.Kuusalu Vallavalitsus saatis 30.06.2021 kirjaga nr 13-3/2211 M. Saarele selgitustaotluse, milles paluti hiljemalt 12.07.2021 Kuusalu Vallavalitsusele saata kirjalikud selgitused selle kohta, mida ja millisel õiguslikul alusel on hakatud ehitama Väike-Tagavälja kinnistule. Kuni asjaolude selgumiseni paluti selgitustaotluses viivitamatult lõpetada kinnistul ehitustegevus. Selgitustaotluses hoiatati kaebajat, et tähtajaks vastamata jätmise korral esitab Kuusalu Vallavalitsus talle ettekirjutuse koos sunniraha hoiatusega, mille eesmärk on sundida kinnistu omanikku astuma vajalikke samme kinnistule rajatud ehitise seadustamiseks, mis hõlmab detailplaneeringu koostamise algatamist, ehitusprojekti koostamist ja ehitusloa taotlemist. Seega oli kaebajat ettekirjutuse esitamise võimalusest eelnevalt teavitatud. X esindaja saatis 12.07.2021 Kuusalu Vallavalitsusele vastuse, milles teatati, et Väike-Tagavälja kinnistule on asutud rajama abihoonet mahus ja kujul nagu X on taotlenud projekteerimistingimusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kuusalu Vallavalitsuse 15.04.2021 korraldus nr 230
22.Korraldus nr 230 on antud kaalutlusõigust kohaldades (vt HMS § 64), mistõttu kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Mida laiem on haldusorganile antud kaalutlusõigus, seda raskemad ja selgemad vead peavad esinema kaalutlusvigade tuvastamiseks. Haldusakti tühistamist ei too kaasa sellised kaalutlusvead, mis kohtu hinnangul ei mõjuta lõpptulemust (Riigikohtu 15.05.2013 otsus nr 3-3-1-78-12, p 12; vrd ka Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 20). HKMS § 158 lg 2 kohaselt kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.
23.Kinnistusameti ning Maa-ameti andmetest nähtuvalt on Väike-Tagavälja kinnistu 100% maatulundusmaa pindalaga 20 091 m2, millest moodustab looduslik rohumaa 3163 m2, metsamaa 8351 m2, õuemaa 4680 m2 ning muu maa 3897 m2 (vt https://xgis.maaamet.ee/ky/35201:003:0188). Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Kuusalu Vallavalitsus väljastas 17.12.2020 PT tingimusega, et hoone rajatakse õuealale ning ei ole lubatud rajada olemasolevast hoonestusest eemale, kuivõrd ülejäänud kinnistu asub üldplaneeringu järgi kaitsemetsa alal. Vallavalitsus tugines PT väljastamisel PlanS § 125 lg-le 5. Kaebaja nimetatud otsust ei vaidlustanud. Vaidlust ei ole ka selles, et käsitletud abihoone püstitamine saab toimuda ehitusloa alusel ning ehitusluba praeguseks ajaks ei ole väljastatud.
24.Kaebaja esitas taotluse PT muutmiseks, millega palus muuta 17.12.2020 korralduses nr 766 määratud hoonestusala selliselt, et planeeritav abihoone jääks elamust eemale, mille tulemusel saaks 4(7)
säilitada elamut ümbritseva kõrghaljastuse. Kaebaja hinnangul ei ole asukoha muutmisest tulenevalt vajalik koostada detailplaneeringut lähtudes PlanS § 125 lg-st 5.
25.Kaebaja kinnistu asub alevikus. PlanS § 125 lg 1 p 1 järgi on detailplaneeringu koostamine nõutav alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. PlanS § 125 lg 5 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada PT alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Seletuskiri täpsustab, et detailplaneeringu koostamisega kohustuse puhul sellest loobumisel tuleb arvestada, et ehitis oma mõõtmetelt, kujult, mahult ja otstarbelt sobituks juba olemasolevasse keskkonda, arvestades piirkonna hoonestuslaadi. Samuti tuleb järgida üldplaneeringus toodud tingimusi, eeskätt planeeringuala üldiseid kasutamis- ja ehitustingimusi, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid tingimusi ehk juhul, kui sellised tingimused üldplaneeringus määratud ei ole, ei ole sätte kohaldamine lubatud. Seega saab ilma kehtiva detailplaneeringuta ehitada üksnes juhul, kui see sobitub juba olemasolevasse keskkonda, arvestades piirkonna hoonestuslaadi. Õige on kaebaja seisukoht, et vastustaja kaalus PT väljastamisel sobivust kaebaja kinnistule. PT anti konkreetsete juhistega, kuhu hoonet rajada tohib, st õuealale. Kaebaja väljastatud PT-s toodud asukohaga ei nõustunud. Kaebaja selgitas taotluse täienduses (dtl 16), et soovib abihoone rajada kinnistu metsaalusesse ossa eluhoonetest eemale, kuna see oleks visuaalselt sobilikum kui rajada välja kujunenud keskkonda. Seega soovib kaebaja abihoonet rajada metsamaale, olemasolevatest hoonetest kaugemale. Arvestades, et kaebaja ei soovi rajada abihoonet olemasolevate hoonete juurde, nõustub kohus vastustajaga, et abihoone rajamisel kohaldub PlanS § 125 lg 1 p 1.
26.Vastustaja on tuginenud korralduses nr 230 projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamisel HMS § 66 lg-le 1 ja §-le 70. HMS § 66 lg 1 sätestab, et õigusvastase haldusakti võib, arvestades käesoleva seaduse §-s 67 sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ei ole korralduses nr 230 välja toonud ega tuvastanud, et 17.12.2020 korraldusega nr 766 nr väljastatud PT on õigusvastased. Kohtu hinnagul oleks kohaldatavaks sätteks HMS § 66 lg 3 ning § 66 lg 2 p 1, mille kohaselt haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib tunnistada isiku kahjuks tagasiulatuvalt kehtetuks kui see on lubatud seadusega või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis. PT kehtetuks tunnistamise alused on sätestatud EhS §-s 34. Vastustaja ei ole EhS §-st 34 tulenevat õiguslikku alust korralduses nr 230 ega vaideotsuses välja toonud.
27.Viitamine ekslikule õiguslikule alusele või mõnele tegelikult kohaldatud õiguslikule alusele viitamata jätmine kujutab endast iseenesest olulist põhjendamisviga, kuid see ei pruugi kohtupraktika kohaselt tuua siiski vältimatult kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist, kui asjakohane õiguslik alus on tegelikult olemas ning sellele tuginemine on ilmselge (nt Riigikohtu 03.10.2017 otsus nr 315-1022, p 22). Kuigi korraldusest nr 230 ei selgu, millised konkreetsed asjaolud on olnud väljastatud PT kehtetuks tunnistamise sisuliseks aluseks, võimaldavad vastustaja põhjendused siiski kokkuvõttes järeldada, et projekteerimistingimused tunnistati kehtetuks, kuivõrd kaebaja ei soovi rajada abihoonet õuealale. Eelnevat aluseks võttes kohaldub EhS § 34 p 2. Kaebaja ei ole väitnud, et tal on jätkuvalt huvi rajada abihoone algsesse, PT-ga lubatud asukohta (krundi edelaossa õueala loogilise jätkuna).
28.Kaebaja tõi välja, et võrreldes naaberkinnistu Vahe-Tagavälja omanikega on rikutud võrdse kohtlemise printsiipi, sest naaberkinnistu metsaalune osa on hoonestatud, st ehitatud on nn kaitsemetsa alale ümarpalkehitis. Tallinna Ringkonnakohus käsitles Vahe-Tagavälja kinnistuga seonduvat 09.03.2012 otsuses haldusasjas nr 3-10-505 p-s 17 ning leidis, et üldplaneering ei näe ette 5(7)
kaitsemetsa ehituskeeluvööndina. Hoonete püstitamine väikeses mahus ei takista ala kasutamist neil otstarvetel, mida üldplaneeringuga kaitsemetsas soovitakse. Ehitiste püstitamise lubamine tuleb otsustada igal üksikjuhtumil eraldi kaalutlusotsusega ning tuleb arvestada neid eesmärke, mida ala kasutamiseks on üldplaneeringuga soovitud. Praegusel juhul tunnistas vastustaja PT-d kehtetuks põhjusel, et puuduvad alused PlanS § 125 lg 5 kohaldamiseks, mis mõnevõrra erinevad haldusasjas nr 3-10-505 toodud asjaoludest. Haldusasjas nr 3-10-505 vaidlustatud haldusakti väljaandmise ajal puudus kohustus detailplaneeringu algatamisesks, milleks kohustab kehtiv PlanS § 125 lg 1 p 1. Seega on vastustaja lähtunud vaidlustatud haldusakti andmisel teistest kaalutlustest võrreldes VaheTagavälja kinnistuga seonduvaga. Kuusalu Vallavalitsuse 28.07.2021 ettekirjutus nr 13-3/2485
29.Kaebaja 23.09.2020 ehitisregistri kaudu Kuusalu Vallavalitsusele esitatud projekteerimistingimuste taotluse nr 2011002/10974 kohaselt sooviti Väike-Tagavälja kinnistule ehitada u 250 m2 suurust ja 6,5 m kõrgust abihoonet. EhS § 12 lg 1 kohaselt peab ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. EhS lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“ kohaselt on elamu teenindamiseks vajaliku ehitisealuse pinnaga üle 60 m2 ja üle 5 m kõrguse hoone rajamine ehitusloa kohustuslik ehitis. Ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele (EhS § 42 lg 1). Vastustaja kinnitusel pole vaidlustatud ettekirjutuses nimetatud ehitise ehitamiseks taotletud ehitusluba. Samuti puudub ehitusprojekti koostamise aluseks olev detailplaneering. Vastustaja esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebaja vaadeldava hoone ehitamisega alustanud (dtl 117). Arvestades eelnevat on vastustaja õigesti kohustanud peatama ehitustegevuse. Kaebaja eelnevat ei vaidlusta.
30.Kaebaja heidab vastustajale ette, et talle pandi ettekirjutusega kohustus tagada ehitusõiguse aluseks oleva detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku esitamine ning kohustus esitada ehitusloa taotlus ühe kuu jooksul alates detailplaneeringu kehtestamisest. PlanS seletuskirja kohaselt detailplaneeringu algatamise taotluse esitamise õigust seaduses eraldi sätestatud ei ole. Samas on kõigil isikutel õigus esitada haldusorganile taotluseid, samuti pöörduda ametiasutuse poole ning teha ettepanekuid ja esitada arvamusi; selline õigus tuleneb eeskätt haldusmenetluse seadusest ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses. Kuna detailplaneering määrab konkreetsele maa-alale ehitusõiguse, on see dokumendiks, läbi mille tekib isikutel võimalus realiseerida omandiõigust sh ehitusõigust ja seega on detailplaneeringu algatamiseks ettepaneku tegemine ka sisuliselt põhjendatud. Eelnevast tuleneb õigus, mitte kohustus detailplaneeringu algatamiseks. Sarnaselt eeltooduga tuleneb EhS-st õigus, mitte kohustus ehitusloa taotluse esitamiseks. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, lähtus vastustaja vaidlustatud haldusaktide väljaandmisel õigesti eeldusest, et kaebaja soovitud asukohta abihoone rajamisel ei saa lähtuda PlanS § 125 lg-st 5. Seega juhul, kui kaebaja soovib jätkata abihoone ehitamist õuealalt väljaspoole, tuleb seda teha lähtudes EhS § 12 lgst 1.
31.Korrakaitse on avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine (KorS § 2 lg 1). Riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine (KorS § 2 lg 4). Kuivõrd kaebajal on ka võimalus ehitamise soovist loobuda ning olemasolev ehitis vajadusel lammutada või soovi korral ehitamist edasi lükata vms, ei ole kohtu hinnangul proportsionaalne kohaldada konkreetset tähtaega, millise aja jooksul on kaebaja kohustatud esitama vastavad taotlused ehitamiseks (olemasoleva ehitise seadustamiseks). Samas ei nähtu ettekirjutusest, et kaebajat oleks alternatiivselt kohustatud olemasolevat ehitist lammutama. Vaatamata eelnevale on vastustaja kogumis teinud kaebajale õiguspärase ettekirjutuse ehitise seadustamiseks. Kaebajale peab olema mõistlikult arusaadav, et õigusliku aluseta abihoone ehitamise jätkamine ei ole lubatav. 6(7)
32.Kohus peatas 16.08.2021 määrusega ettekirjutuse nr 13-3/2485 p-de 4.2. ja 4.3. kehtivuse. Lisaks on ettekirjutusega määratud tähtaeg möödunud (16.08.2021). HMS § 61 lg 2 järgi kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega ammendus ettekirjutuse nõude regulatiivne toime eeltoodud tähtaja möödumisel. Asjaolusid, mille tõttu oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik kehtivuse kaotanud ettekirjutuses määratud tähtaja n-ö ületühistamine, praegusel juhul ei esine, kuivõrd kaebaja vaidlustab detailplaneeringu menetluse algatamise kohustamise nõude kui sellise. Eelnevalt leidis kohus, et kaebajal on õigus ehitamisega jätkata üksnes vastavate lubade olemasolul, milliseid kaebajal praegusel ajal ei ole. Vaatamata ettekirjutuse ebaõnnestunud sõnastusele nõustub kohus vastustajaga, et vastustaja eesmärk on püstitatava ehitise seadustamine, mis on proportsionaalne ning vajalik arvestades taotletavat eesmärki. Vastustajal on vajaduse korral võimalik teha lammutamisettekirjutus pärast seda, kui on selge, et kaebaja ehitamist ei jätka ega taotle ka vastavaid lube. Ettekirjutuses pandud kohustus kogumis ei ole õigusvastane, kuivõrd kaebaja ei ole avaldanud, et ta soovib ehitamisest loobuda. Samas ei ole ehitamine õigusliku aluseta lubatav. Arvestades eeltoodut puudub alus ettekirjutuste tühistamiseks.
33.Kohus selgitab täiendavalt, et 16.08.2021 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse kehtib kuni haldusasja nr 3-21-1377kohtuotsuse jõustumiseni (vt HKMS § 249 lg 4 p 2).
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.