Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.10.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1377
Haldusasi
X kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 15.04.2021 korralduse nr 230 ja 20.05.2021 korralduse nr 312 tühistamiseks, Kuusalu valla kohustamiseks lahendada kaebaja 15.02.2021 taotlus 17.12.2020 korraldusega nr 766 väljastatud projekteerimistingimuste muutmiseks ning Kuusalu Vallavalitsuse 28.07.2021 ettekirjutuse nr 133/2485 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja v.adv Kristjan Aava Vastustaja – Kuusalu vald, esindaja TJ
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 02.11.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.11.2021 otsuse haldusasjas nr 3-21-1377 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.11.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213
3-21-1377 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 23.09.2020 ehitisregistri kaudu Kuusalu Vallavalitsusele projekteerimistingimuste (PT) taotluse nr 2011002/10974 sooviga ehitada u 250 m2 suurune abihoone (kuur-garaaž) Väike-Tagavälja kinnistule (katastritunnus 35201:003:0188) asukohaga Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik.
2.Kuusalu Vallavalitsus väljastas 17.12.2020 korraldusega nr 766 (korraldus nr 766) PT Väike-Tagavälja kinnistule abihoone ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. Abihoone kavandamisel tuli tagada hoone planeerimine krundi edelaossa õueala loogilise jätkuna. Hoone maksimaalne lubatud kõrgus on 6,5 m. PT-s selgitati, et Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt asub VäikeTagavälja kinnistu hoonestatud õuealal ja kaitsemetsa alal. Kinnistu hoonestatud õuealale täiendava abihoone projekteerimine vastab üldplaneeringule ega nõua detailplaneeringu koostamist.
3.X esitas 15.02.2021 (täiendatud 23.03.2021) Kuusalu Vallavalitsusele taotluse PT osaliseks muutmiseks sooviga muuta hoonestusala ja hoone arhitektuurset lahendust, nihutades hoonestusala kinnistu metsaalusesse ossa, milleks soovis teha ka sanitaarraiet 50 m ulatuses.
4.Kuusalu Vallavalitsus tunnistas 15.04.2021 korraldusega nr 230 (korraldus nr 230) kehtetuks Kuusalu Vallavalitsuse 17.12.2020 korralduse nr 766 ja tegi X-le ettepaneku esitada Kuusalu Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotlus. Kuna Väike-Tagavälja kinnistu asub Kiiu aleviku territooriumil, siis planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 p 1 kohaselt peab ehitusloakohustusliku abihoone püstitamine olema lahendatud detailplaneeringuga. Üldplaneeringuga ei ole määratud üldiseid kasutus- ja ehitustingimusi, mistõttu ei ole PlanS § 125 lg 5 kohase erandi rakendamine võimalik. Samuti ei paikne Väike-Tagavälja kinnistule kavandatud abihoone olemasoleva hoonestuse vahel, vaid väljaspool õueala.
5.X esitas 16.05.2021 vaide korralduse nr 230 tühistamiseks ja Kuusalu Vallavalitsuse kohustamiseks lahendada uuesti X taotlus PT muutmiseks. Kuusalu Vallavalitsus jättis 20.05.2021 korraldusega nr 312 vaide rahuldamata. Korralduses nr 766 õigusliku alusena ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg-le 1 tuginemine on asjakohatu, kuna Väike-Tagavälja kinnistu kohta pole detailplaneeringut koostatud. Kinnistu asub Kiiu alevikus. PlanS § 125 lg 1 p 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. EhS § 26 lg 1 kohaselt on PT vajalik ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Väike-Tagavälja kinnistusele ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks on vajalik detailplaneering, mistõttu on korraldus nr 766 õigusvastane, kuna pole kooskõlas selle andmise hetkel kehtiva õigusega. Xle anti korraldusega nr 766 PT abihoone ehitamiseks, kuid ehitusluba pole veel taotletud. Kuna X on taotlenud PT muutmist, võib sellest järeldada, et ka ehitusprojekti pole veel koostama asutud, rääkimata sellest, et vaide esitajal oleks tekkinud õigus ehitama asuda. Kuna korraldusega nr 230 tehti Väike-Tagavälja kinnistu omanikule ettepanek esitada detailplaneeringu algatamise taotlus, puudub vajadus lahendada X taotlust korraldusega nr 766 väljastatud PT muutmiseks. 2(9)
3-21-1377
6.X esitas 21.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse nr 230 ja korralduse nr 312 tühistamiseks ning Kuusalu valla kohustamiseks lahendada kaebaja 15.02.2021 taotlus 17.12.2020 korraldusega nr 766 väljastatud PT muutmiseks.
7.Kuusalu Vallavalitsus kohustas 28.07.2021 ettekirjutusega nr 13-3/2485 (ettekirjutus) kaebajat peatama ehitustegevuse (3.1.); tagama ehitusõiguse aluseks oleva detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku esitamise (3.2.); tagama ehitusõiguse aluseks oleva ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamise (3.3.); andis ettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtajaks: ettekirjutuse p 3.1 osas – viivitamatult (p 4.1.), p 3.2 osas – 16. august 2021 (p 4.2.) ja p 3.3 osas – ühe kalendrikuu jooksul detailplaneeringu kehtestamisest (4.3.). Maa-ameti kaardirakenduselt Fotoladu on näha, et 2020. või 2021. a-l on Väike-Tagavälja kinnistule hakatud ehitama uut hoonet, kuna aerofotolt (pildistatud 16.04.2021) on näha hoone vundamenti. PlanS § 125 lg 1 p 1 kohaselt on Kiiu alevikus Väike-Tagavälja kinnistule ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks vajaliku ehitusõiguse määramiseks nõutav koostada detailplaneering. Ettekirjutuse adressaadi tegevus on vastuolus EhS § 19 lg 1 p-s 2 sätestatuga, millest tulenevalt on ehitise omanik kohustatud tagama enne ehitamise alustamist vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise.
8.X esitas 09.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse, milles taotles Kuusalu Vallavalitsuse 28.07.2021 ettekirjutuse nr 13-3/2485 tühistamist osas, millega kohustatakse kaebajat esitama taotlus detailplaneeringu algatamiseks ning alates detailplaneeringu kehtestamisest ühe kuu jooksul esitama ehitusloa taotlus. Korraldus nr 230 on õigusvastane, arusaamatu ja üllatuslik. Vastustaja ei ole kaebaja 15.02.2021 taotluse lahendamisel viinud läbi arusaadavat haldusmenetlust ega ole kaebajale selgitanud, et PT muutmise taotlus toob kaasa juba väljastatud tingimuste kehtetuks tunnistamise. Vastustaja küsis täiendavaid selgitusi, mis põhjusel soovitakse PT muuta, kuid ei ole selgitanud, et taotluse lahendamine toob kaasa juba väljastatud PT kehtetuks tunnistamise. Ei ole põhjendatud, miks ei saanud piirduda ainult 15.02.2021 esitatud taotluse rahuldamata jätmisega. Vaideotsus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-le 1. Vaidlustatud korraldustest ei nähtu, et oleks tuvastatud HMS § 66 lg-s 2 nimetatud tingimused õiguspäraselt antud korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Korralduse põhjendustest ei nähtu, et vallavalitsus oleks korralduse nr 766 kehtetuks tunnistamisel teostanud kaalutlusõigust, seejuures kaalunud isiku usalduse kaitset juba kehtiva haldusakti, s.o väljastatud PT kehtima jäämise suhtes. Vastustaja ei ole arvesse võtnud, et PT väljastamist on vallavalitsus juba korralduse nr 766 andmisele eelnevalt kaalunud ning jõudnud järeldusele, et kaebajale kuuluvale kinnistule saab projekteerida abihoone detailplaneeringu menetluseta. Selline võimalus tuleneb PlanS § 125 lg-st 5. Korraldus nr 766 on õiguspärane ning tunnistati kehtetuks õigusliku aluseta. Kaalutud ei ole 15.02.2021 taotluses esitatud faktilisi asjaolusid ega 26.03.2021 esitatud selgitusi abihoone hoonestusala muutmise kohta. Kaebaja on 15.02.2021 taotluses selgitanud ning tõendanud, et Väike-Tagavälja kinnistul olev mets ei ole kaitsemets ning kõnealusele alale ei ole seatud looduskaitselisi piiranguid. Abihoone rajamiseks ei pea tegema laiaulatuslikku raiet, mistõttu ei muutu hoonet ega avalikku ruumi ümbritsev keskkond. Ettekirjutus on vaidlustatud osas õigusvastane. Ettekirjutus ei ole kohane seatud eesmärgi suhtes ega proportsionaalne. Kaebaja ja vallavalitsuse vahel on pooleli vaidlus selle üle, kas kaebajale kuuluvale kinnistule saab ehitusõiguse anda PT-ga. Ettekirjutuses ei ole kaebaja huvisid ega ettekirjutuse tegemise alternatiive sisuliselt põhjendatud ega kaalutud. Ettekirjutusest ei selgu, kuidas hinnati selle proportsionaalsust. Ettekirjutus on vastuolus PlanS § 125 lg-ga 5. 3(9)
3-21-1377
9.Kuusalu vald palus jätta kaebuse rahuldamata. Detailplaneeringu algatamise taotluse esitamise vajadust on selgitatud vaidlustatud korralduse preambulis, kus öeldakse, et kaebaja Kuusalu Vallavalitsusele 28.03.2021 saadetud selgituste läbivaatamisel selgus, et VäikeTagavälja kinnistu asub Kiiu aleviku territooriumil. PlanS § 125 lg 1 p 1 kohaselt peab ehitusloakohustusliku abihoone püstitamine olema lahendatud detailplaneeringu koostamise kaudu. Korralduses nr 230 viidatakse õigusliku alusena HMS § 66 lg-le 1. Kaebajalt küsiti selgitusi mh osas, kas abihoone ehitamisega on juba alustatud. Kaebaja teatas 28.03.2021 vastuses, et ehitustöödega pole alustatud. Kuna ehitustöödega polnud alustatud, ei saanud vaidlustatud korraldusel olla kaebajale kahjulikke tagajärgi. Kaebaja leiab ekslikult, et korraldus nr 766 oli õiguspärane. PlanS § 125 lg 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav mh alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Kaebaja on soovinud ehitada uue abihoone kõrgusega 6,5 m. EhS lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“ kohaselt on üle 5 m kõrge elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone rajamiseks vajalik taotleda ehitusluba. Seega saab uue abihoone ehitamise aluseks soovitud asukohas olla üksnes detailplaneering, mistõttu ei saa ehitusprojekti koostamise ja seega ka ehitamise aluseks olla PT. Üldplaneeringuga ei ole määratud üldiseid kasutus- ja ehitustingimusi, mistõttu ei ole PlanS § 125 lg 5 kohase erandi rakendamine võimalik. Väike-Tagavälja kinnistule kavandatud abihoone soovitud asukoht ei paikne olemasoleva hoonestuse vahel, vaid väljaspool olemasolevat õueala. Ettekirjutuse koostamise ajendiks oli asjaolu, et Maa-ameti kaardirakenduselt Fotoladu on näha, et 2020. või 2021. a-l on Väike-Tagavälja kinnistule hakatud ehitama uut hoonet, kuna aerofotolt on näha hoone vundamenti. Ettekirjutuse adressaadi tegevus oli vastuolus EhS § 19 lg 1 p-s 2 sätestatuga. Ettekirjutuses nimetatud ehitise ehitamiseks pole taotletud ehitusluba, samuti puudub ehitusprojekti koostamise aluseks olev detailplaneering. Kuusalu Vallavalitsus saatis 30.06.2021 kirjaga nr 13-3/2211 kaebajale selgitustaotluse, milles palus hiljemalt 12.07.2021 saata kirjalikud selgitused selle kohta, mida ja millisel õiguslikul alusel on hakatud Väike-Tagavälja kinnistule ehitama ning paluti kuni asjaolude selgumiseni viivitamatult lõpetada kinnistul ehitustegevus. Selgitustaotluses hoiatati kaebajat, et tähtajaks vastamata jätmise korral esitab Kuusalu Vallavalitsus talle ettekirjutuse koos sunniraha hoiatusega, mille eesmärk on sundida kinnistu omanikku astuma vajalikke samme kinnistule rajatud ehitise seadustamiseks, mis hõlmab detailplaneeringu koostamise algatamist, ehitusprojekti koostamist ja ehitusloa taotlemist. Seega oli kaebajat ettekirjutuse esitamise võimalusest eelnevalt teavitatud. X esindaja saatis 12.07.2021 Kuusalu Vallavalitsusele vastuse, milles teatati, et Väike-Tagavälja kinnistule on asutud rajama abihoonet mahus ja kujul, nagu X on taotlenud PT muutmist.
10.Tallinna Halduskohus jättis 02.11.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kinnistusraamatust ning Maa-ameti andmetest nähtuvalt on Väike-Tagavälja kinnistu 100% maatulundusmaa pindalaga 20 091 m2, millest moodustab looduslik rohumaa 3163 m2, metsamaa 8351 m2, õuemaa 4680 m2 ning muu maa 3897 m2. Kuusalu Vallavalitsus väljastas 17.12.2020 PT tingimusega, et hoone rajatakse õuealale ning hoonet ei ole lubatud rajada olemasolevast hoonestusest eemale, kuivõrd ülejäänud kinnistu asub üldplaneeringu järgi kaitsemetsa alal. Vallavalitsus tugines PT väljastamisel PlanS § 125 lg-le 5. Vaidlust ei ole selles, et käsitletud abihoone püstitamine saab toimuda ehitusloa alusel ning ehitusluba ei ole väljastatud. Kaebaja kinnistu asub alevikus, kus on PlanS § 125 lg 1 p 1 järgi nõutav detailplaneeringu koostamine. PlanS eelnõu seletuskiri täpsustab § 125 lg 5 kohta, et detailplaneeringu 4(9)
3-21-1377 koostamisega kohustuse puhul sellest loobumisel tuleb arvestada, et ehitis oma mõõtmetelt, kujult, mahult ja otstarbelt sobituks juba olemasolevasse keskkonda, arvestades piirkonna hoonestuslaadi. Samuti tuleb järgida üldplaneeringus toodud tingimusi, eeskätt planeeringuala üldiseid kasutamis- ja ehitustingimusi, sh PT andmise aluseks olevaid tingimusi. Sellest järeldub, et juhul, kui planeeringuala üldiseid kasutamis- ja ehitustingimusi üldplaneeringus määratud ei ole, ei ole sätte kohaldamine lubatud. Seega saab kehtiva detailplaneeringuta ehitada üksnes juhul, kui see sobitub juba olemasolevasse keskkonda, arvestades piirkonna hoonestuslaadi. Õige on kaebaja seisukoht, et vastustaja kaalus PT väljastamisel hoone sobivust kaebaja kinnistule. PT anti konkreetsete juhistega, kuhu hoonet rajada tohib, st õuealale. Kaebaja ei nõustunud PT-s toodud asukohaga. Kaebaja selgitas taotluse täienduses, et soovib abihoone rajada kinnistu metsaalusesse ossa eluhoonetest eemale, kuna see oleks visuaalselt sobilikum. Seega soovis kaebaja abihoonet rajada metsamaale, olemasolevatest hoonetest kaugemale. Arvestades, et kaebaja ei soovi rajada abihoonet olemasolevate hoonete juurde, kohaldub abihoone rajamisel PlanS § 125 lg 1 p 1. Vastustaja on korralduses nr 230 tuginenud PT kehtetuks tunnistamisel HMS § 66 lg-le 1 ja §le 70. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ei ole korralduses nr 230 välja toonud ega tuvastanud, et 17.12.2020 korraldusega nr 766 väljastatud PT oli õigusvastane. Kohaldatavaks sätteks oleks HMS § 66 lg 3 ning § 66 lg 2 p 1, mille kohaselt haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib tunnistada isiku kahjuks tagasiulatuvalt kehtetuks, kui see on lubatud seadusega või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis. PT kehtetuks tunnistamise alused on sätestatud EhS §-s 34. Vastustaja ei ole EhS §-st 34 tulenevat õiguslikku alust korralduses nr 230 ega vaideotsuses välja toonud. Kuigi korraldusest nr 230 ei selgu, millised konkreetsed asjaolud on olnud väljastatud PT kehtetuks tunnistamise aluseks, võimaldavad vastustaja põhjendused siiski kokkuvõttes järeldada, et PT tunnistati kehtetuks, kuivõrd kaebaja ei soovi rajada abihoonet õuealale (vt Riigikohtu 03.10.2017 otsus nr 3-15-1022, p 22). Eelnevat aluseks võttes kohaldub EhS § 34 p 2. Kaebaja ei ole väitnud, et tal on jätkuvalt huvi rajada abihoone algsesse, PT-ga lubatud asukohta (krundi edelaossa õueala loogilise jätkuna). Kaebaja tõi välja, et võrreldes naaberkinnistu omanikega on rikutud võrdse kohtlemise printsiipi, sest naaberkinnistu metsaalune osa on hoonestatud, st nn kaitsemetsa alale on ehitatud ümarpalkehitis. Vahe-Tagavälja kinnistuga seonduvat käsitleti Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2012 otsuses nr 3-10-505 (p 17). Haldusasjas nr 3-10-505 vaidlustatud haldusakti väljaandmise ajal puudus kohustus detailplaneeringu algatamiseks, milleks aga kohustab kehtiv PlanS § 125 lg 1 p 1. Kaebaja 23.09.2020 esitatud PT taotluse nr 2011002/10974 kohaselt sooviti Väike-Tagavälja kinnistule ehitada u 250 m2 ehitisealuse pinnaga ja 6,5 m kõrgust abihoonet. EhS § 12 lg 1 kohaselt peab ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. EhS lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“ kohaselt on elamu teenindamiseks vajaliku ehitisealuse pinnaga üle 60 m2 ja üle 5 m kõrguse hoone rajamine ehitusloa kohustuslik ehitis. Ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele (EhS § 42 lg 1). Vastustaja kinnitusel pole ehitamiseks taotletud ehitusluba. Samuti puudub ehitusprojekti koostamise aluseks olev detailplaneering. Vastustaja esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebaja vaadeldava hoone ehitamisega alustanud (dtl 117). Arvestades eelnevat, on vastustaja õigesti kohustanud peatama ehitustegevuse. Kaebaja seda ettekirjutuse punkti ka ei vaidlusta. Kuna detailplaneering määrab konkreetsele maa-alale ehitusõiguse, on detailplaneeringu algatamiseks ettepaneku tegemine ka sisuliselt põhjendatud. Eelnevast tuleneb õigus, mitte kohustus detailplaneeringu algatamiseks. Sarnaselt eeltooduga tuleneb
5(9)
3-21-1377 EhS-st õigus, mitte kohustus ehitusloa taotluse esitamiseks. Juhul, kui kaebaja soovib jätkata abihoone ehitamist väljapoole õueala, tuleb seda teha lähtudes EhS § 12 lg-st 1. Kuivõrd kaebajal on ka võimalus ehitamise soovist loobuda ning olemasolev ehitis vajadusel lammutada või soovi korral ehitamist edasi lükata vms, ei ole proportsionaalne kohaldada konkreetset tähtaega, mille jooksul on kaebaja kohustatud esitama asjaomased taotlused ehitamiseks (olemasoleva ehitise seadustamiseks). Samas ei nähtu ettekirjutusest, et kaebajat oleks alternatiivselt kohustatud olemasolevat ehitist lammutama. Vaatamata eelnevale on vastustaja kogumis teinud kaebajale õiguspärase ettekirjutuse ehitise seadustamiseks. Kaebajale peab olema mõistlikult arusaadav, et õigusliku aluseta abihoone ehitamise jätkamine ei ole lubatav. Kohus peatas 16.08.2021 määrusega ettekirjutuse nr 13-3/2485 p-de 4.2. ja 4.3. kehtivuse. Lisaks on ettekirjutusega määratud tähtaeg möödunud (16.08.2021). Seega ammendus ettekirjutuse nõude regulatiivne toime eeltoodud tähtaja möödumisel (HMS § 61 lg 2). Asjaolusid, mille tõttu oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik kehtivuse kaotanud ettekirjutuses määratud tähtaja n-ö ületühistamine, praegusel juhul ei esine, kuivõrd kaebaja vaidlustab detailplaneeringu menetluse algatamise kohustamise nõude kui sellise. Vastustaja eesmärk on püstitatava ehitise seadustamine, mis on proportsionaalne ning vajalik, arvestades taotletavat eesmärki. Vastustajal on vajaduse korral võimalik teha lammutamisettekirjutus pärast seda, kui on selge, et kaebaja ehitamist ei jätka ega taotle ka vastavaid lube. Ettekirjutuses pandud kohustus kogumis ei ole õigusvastane, kuivõrd kaebaja ei ole avaldanud, et ta soovib ehitamisest loobuda. Samas ei ole ehitamine õigusliku aluseta lubatav. Arvestades eeltoodut, puudub alus ettekirjutust tühistada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
11.X palub 02.12.2021 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 02.11.2021 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus ei ole tuvastanud kaebuse lahendamisel asjakohaseid faktilisi asjaolusid, mistõttu pole kohus kontrollinud, kas kaebaja taotletav eesmärk saada PT väljastamisega ehitusõigus Väike-Tagavälja kinnistule on saavutatav või mitte. Halduskohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks analüüsinud taotletava ehitise mõõtmeid, kuju, otstarvet, olemasolevat keskkonda ning hoonestuslaadi. Halduskohus on asjaolusid välja selgitamata eeldanud, et juhul, kui rajatava abihoone asukoht jääb eemale õuealast, tuleb automaatselt jaatada, et abihoone ei asu olemasoleva hoonestuse vahel ega sobitu olemasolevasse keskkonda. Selline käsitlus on vale. Lisaks on see kaebajale üllatav, sest kinnistu kõlvikulise koosseisu osas pole menetlusosalised varem seisukohti kujundanud. Abihoone asukoht on olemasoleva hoonestuse vahel (vahetus läheduses), seejuures ei ole oluline, kas hoone asukoht on õuealal või metsaalal. Seega on täidetud PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimus. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud PlanS § 125 lg-t 1 ning jätnud kohaldamata PlanS § 125 lg 5. Kuna Väike-Tagavälja kinnistule abihoone ehitusprojekti koostamiseks on Kuusalu Vallavalitsus väljastanud 17.12.2020 korraldusega nr 766 PT, on vallavalitsus sellele eelnevalt kontrollinud PT väljastamise taotluse vastavust, PT väljastamise eeldusi ning EhS §-s 32 loetletud aluste puudumist, samale järeldusele on jõudnud ka halduskohus vaidlustatava otsuse p-s 25. Hoonestusala muutmine võrreldes korralduses nr 766 sätestatud PT-ga ei oma mõju avalikule ruumile, ei kahjusta avalikke huve, ei ole vastuolus ühegi ehituskeeluga ega kahjusta kolmandate isikute õigusi, sh naabrusõigusi. Üldplaneeringu ning seda toetava seletuskirja kohaselt ei ole kaitsemetsa alale ehitamine keelatud. Väike-Tagavälja kinnistul olev mets ei ole kaitsemets looduskaitselises tähenduses ning kõnealusele alale ei ole seatud looduskaitselisi 6(9)
3-21-1377 piiranguid. Lisaks ei tingi abihoone rajamine laiaulatuslikku raiet, mistõttu ei muutu ka hoonet ega avalikku ruumi ümbritsev keskkond. Halduskohus on vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimisel lähtunud ebaõigest eeldusest. Kaebaja on enda seisukohad PT väljastamise ja PlanS § 125 lg 5 asjakohasuse osas avaldanud ja jääb nende juurde.
12.Kuusalu vald vaidleb 05.01.2022 vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. PlanS § 125 lg 5 kohaselt ei ole niivõrd oluline see, kas ehitatav hoone jääb olemasoleva hoonestuse vahele, kuivõrd see, et kinnisasi jääks olemasoleva hoonestuse vahele. VäikeTagavälja kinnistu piirneb loodes hoonestatud Priiuse kinnistuga ja edelas hoonestatud Tagavälja kinnistuga, kuid kirdes asuv Koobaste ja kagus asuvad Kolga metskond 50 ja Kolga metskond 51 kinnistud on hoonestamata, mistõttu ei jää Väike-Tagavälja kinnistu olemasoleva hoonestuse vahele, küll aga piirneb nendega. Kuna kaebaja ei soovi rajada abihoonet olemasolevate hoonete juurde, ei ole täidetud PlanS § 125 lg 1 p 1 kohaldamise eeldused. Kaebaja jätab tähelepanuta, et PT saab anda üksnes juhul, kui puudub detailplaneeringu kohustus (EhS § 26 lg 1) või esineb alus kohaldada PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud aluseid. Kuusalu Vallavalitsus väljastas 17.12.2020 korraldusega nr 766 PT abihoone ehitusprojekti koostamiseks. Abihoone kavandamisel tuli tagada hoone planeerimine krundi edelaossa õueala loogilise jätkuna, mis tähendab, et PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud eeldused olid täidetud ja ehitist sai projekteerida PT alusel detailplaneeringut koostamata. Kuna aga kaebaja taotles 15.02.2021 Kuusalu Vallavalitsusele esitatud taotluses PT osalist muutmist, soovides muuta hoonestusala ja hoone arhitektuurset lahendust ning nihutada hoonestusala kinnistu metsaalusesse ossa, siis ei saanud enam kohaldamisele tulla PlanS § 125 lg 5, kuna eeldused selleks ei olnud enam täidetud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
14.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kaebajale kuuluv Väike-Tagavälja kinnistu asub Kiiu alevikus ning vastavalt PlanS § 125 lg 1 p-le 1 oleks ehitusloa kohustuse tõttu taotletava hoone püstitamiseks nõutav detailplaneeringu koostamine. Pooled vaidlevad selle üle, kas detailplaneeringu koostamise nõudest oleks võimalik teha erand PlanS § 125 lg 5 alusel. PlanS § 125 lg 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi (p 1); üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega (p 2). Projekteerimistingimuste väljastamiseks peavad need tingimused olema täidetud samaaegselt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-835, p 10). Kuusalu Vallavalitsuse 15.04.2021 korraldusest nr 230 (dtl 24) nähtuvalt tunnistati 17.12.2020 korraldus nr 766 (dtl 10) kehtetuks ka põhjusel, et Kuusalu valla üldplaneeringuga ei ole määratud üldiseid kasutus- ja ehitustingimusi, mistõttu ei ole PlanS § 125 lg 5 kohase erandi rakendamine 7(9)
3-21-1377 võimalik. Halduskohus ei ole otsuses analüüsinud ega võtnud seisukohta, kas praegusel juhul oli täidetud PlanS § 125 lg 5 p-s 2 seatud eeldus sätte kohaldamiseks, st kas Kuusalu valla üldplaneeringu tingimused olid piisavalt konkreetsed selleks, et projekteerimistingimuste andmine oleks üldse olnud võimalik. Samuti ei ole halduskohus võtnud seisukohta, kas viidatud eelduse puudumisel oli korralduse nr 766 kehtetuks tunnistamine põhjendatud.
15.Kuusalu valla üldplaneering eristab ehitamise printsiipe hajaasustuses ja tiheasustuses. Halduskohtus ei ole tuvastatud, kas kaebaja kinnistu asub tihe- või hajaasustuses. Üldplaneeringu seletuskirja p 7 kohaselt on Kuusalu valla tiheasustusala teiste hulgas ka Kiiu küla kompaktselt hoonestatud ala (üldplaneeringu kaardile kantud punase kriipsjoonega). Võrreldes üldplaneeringu kaarti1 Kiiu aleviku kaardiga (dtl 115), võib arvata, et kaebaja kinnistu ei asu Kiiu aleviku kompaktselt hoonestatud alal ehk asub hajaasustuses. Ka korraldusest nr 230 nähtub, et vastustaja lähtus PT väljastamisel üldplaneeringu hajaasustuse printsiipidest. Ringkonnakohus on seisukohal, et sõltumata sellest, kas kaebaja kinnistu paikneb hajaasustus- või tiheasustusalal, ei sisalda Kuusalu valla üldplaneering tingimusi, mis on sätestatud PlanS § 125 lg 5 p-s 2, mistõttu ei ole üldplaneeringu alusel võimalik PT-d anda.
16.Üldplaneeringu seletuskirja (dtl 119 jj) kohaselt on nii haja- kui ka tiheasustuse puhul märgitud ehitamise printsiibid väga üldiselt ‒ hajaasustuse puhul võib selleks lugeda üksnes tingimuse, et uue väikeelamukrundi minimaalseks suuruseks on 5 ha ja ülejäänu puudutab detailplaneeringu koostamise kohustust hajaasustuses, seadusest tulenevate piirangute arvestamise kohustust või tingimusi olemasoleva puithoone rekonstrueerimiseks (lk 49‒50); tiheasustuse puhul on reguleeritud üksnes krundi suurust. Ringkonnakohus selgitas 25.02.2019 otsuses nr 3-17-2721 (p 17), et PlanS § 125 lg 5 p 2 sätestab sõnaselgelt, et PT väljastamine on võimalik üksnes juhul, kui ehituslikud ja arhitektuurilised tingimused sisalduvad üldplaneeringus. Põhimõtteliselt on võimalik selliste ehitustingimuste äranäitamine ka mõnes muus dokumendis, kuid see peab üldplaneeringu kehtestamise ajaks olema olemas ning avalikkusel peab olema selle sisu üle kaasa rääkida viisil, nagu see on tagatud üldplaneeringumenetluses. PlanS § 125 lg 5 eesmärgiga on kooskõlas tõlgendus, et selle alusel projekteerimistingimuste väljastamine on võimalik üksnes juhul, kui üldplaneering sätestab vajaliku täpsusastmega ehituslikud ja arhitektuurilised tingimused, millest lähtuda. Nii on tagatud laiemad võimalused avalikkusele rääkida kaasa konkreetse piirkonna arhitektuuriliste ja ehituslike tingimuste kehtestamisel. Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2019 otsuses haldusasjas nr 3-18-835 (p 14) selgitati, et PlanS § 75 lg 1 p-s 18 on üldplaneeringu ülesandena toodud muu hulgas planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Maakasutuse juhtotstarvet ei saa sätte sõnastusest tulenevalt pidada ala kasutus- ja ehitustingimuseks. Üldplaneeringu tingimused peavad PlanS § 125 lg 5 p 2 eelduste täitmiseks olema oluliselt täpsemad ega saa piirduda isegi maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramisega, sest needki ei ole ala üldised kasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringu nõue, et hoonete projekteerimisel tuleb järgida väljakujunenud hoonestuslaadi ja struktuuri, ei ole sellise kriteeriumina samuti piisav, sest vajadus sobitada rajatav hoone mahuliselt ja otstarbelt väljakujunenud keskkonda, arvestades piirkonna hoonestuslaadi, tuleneb juba PlanS § 125 lg 5 p-st 1. Kui seda nõuet pidada piisavaks, ei oleks seadusandja PlanS § 125 lg 5 p-i 2 üldse ette näinud. Viidatud seisukohad on asjakohased ka praeguse vaidluse lahendamisel. Kui vaadata siia juurde veel EhS § 26 lg-t 4, mis sätestab, mis tuleb PT-ga kindlaks määrata, on selge, et Kuusalu valla üldplaneering oma üldistuse astmes ei täitnud PlanS § 125 lg 5 p 2 tingimusi PT andmiseks korraldusega nr 766, korraldus nr 766 oli seega õigusvastane ning PT andmisest oleks tulnud keelduda EhS § 32 p 2
3-21-1377 alusel. Seetõttu puudub ka vajadus välja selgitada, kas korralduse nr 766 puhul olid täidetud PlanS § 125 lg 5 p 1 kohaldamise eeldused.
17.Õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamist reguleerib HMS § 66 lg 1, mis soodustatud isiku usalduse kaitse osas viitab HMS §-le 67. Nii on vastustaja korralduse nr 230 andmisel lähtunud õigest õiguslikust alusest ning korraldusest nr 230 ja 20.05.2021 vaideotsusest nähtuvalt on vastustaja kaalunud ka kaebaja usalduse kaitse küsimust. Kuna kaebaja ei olnud vallale esitanud ehitusprojekti ega ehitusloa taotlust ning kinnitas 26.03.2021 selgituses (dtl 21 jj), et ehitamisega ei ole alustatud, ei saanud kaebaja usaldus PT kehtima jäämise suhtes kaaluda üles avalikku huvi detailplaneeringu menetluse korraldamiseks (HMS § 67 lg 2). Järelikult oli korralduse nr 766 kehtetuks tunnistamine korraldusega nr 230 ja kaebaja suunamine detailplaneeringu algatamise taotlemisele õiguspärane. Õiguspärane oli ka 20.05.2021 vaideotsus.
18.Eeltoodud põhjustel olid õiguspärased ka 28.07.2021 ettekirjutuse (dtl 63 jj) p-d 3.2 ja 3.3 koos nende täitmiseks antud tähtaegadega. Asjaolu, et halduskohus kohaldas asjas esialgset õiguskaitset ja möödunud on ettekirjutuse p-des 4.2 ja 4.3 määratud tähtajad, ei tähenda, et ettekirjutuse regulatiivsus oleks ammendunud või seda ei peakski enam täitma. Kohtulahendi jõustumisel ja ettekirjutuse kehtima jäämisel on vastustajal võimalik anda uus tähtaeg ettekirjutuse täitmiseks ning ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendada sundi. Kui kaebaja ei soovi ehitist seadustada, on vastustajal võimalik koostada kaebajale lammutamisettekirjutus.
19.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega (HKMS § 200 p 4). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.