Xi kaebus Viru Vangla vastu 250 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (plastmassitükk toidus)
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv (15 eurot) riigi kanda. Menetlusosaliste muud menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). 1(4)
1.X esitas 22.02.2021 Viru Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse (registreeritud numbriga 6-16/29-1, tl 28). Taotluse kohaselt tekitas Viru Vangla isikule kahju, kuna 21.02.2021 lõunasöögi sees oli plastmassitükk.
2.Viru Vangla jättis 22.04.2021 otsusega nr 6-16/29-2 „Kahjunõude rahuldamata jätmine“ kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla asus seisukohale, et vangla süü ei ole tuvastatav ning seega ei ole ka kahju hüvitamise eeldused täidetud.
3.X esitas 05.05.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlus.
4.Tartu Halduskohus andis 05.05.2021 määrusega kohtuasja kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 14.06.2021 määrusega Xi menetlusabi taotluse ning vabastas ta riigilõivu tasumise kohustusest. Ühtlasi võttis kohus kaebuse menetlusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja nõue ja seisukohad
6.Kaebaja nõuab 250 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist.
7.Kaebaja leidis toidust plastmassitüki ning andis sellest viivitamata vanglateenistuse ametnikule teada. Kaebaja hinnangul on Viru Vangla tekitanud toiduhügieeni rikkumisega talle mittevaralist kahju. Lisaks oleks toidus olev plastmassitükk võinud talle mingi vigastuse tekitada.
8.Kaebaja pidi toidu ära viskama, kuid ei saanud uut asemele. Toidust leitud eseme tõttu tekkis kaebajal hirm vanglatoidu söömise ees, mis omakorda põhjustas ka kaalukaotust. Lisaks tundis ta ohtu ja peab kulutama palju aega toidu kontrollimisele. Selle tulemusena toit jahtub ja kaebaja peab sööma külma toitu.
9.Kaebaja hinnangul on 250 euro näol tegemist kohase hüvitisega. Lisaks toimiks see vanglale ka teatava hoiatusena. Vastustaja seisukohad
10.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja vastuväited kaebusele on kokkuvõtvalt järgmised.
11.Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Vastustaja palub arvestada ka kohtueelses menetluses esitatud põhjendustega.
12.HKMS § 59 lg 1 järgi on tõendamiskoormus jagatud selliselt, et menetlusosaline peab tõendama enda väiteid. Seega tuleb kaebajal tõendada või vähemalt usutavaks teha, et võimaliku vangla toidus olnud võõrkeha tõttu tekkis talle mittevaraline kahju. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja seda tõendanud ning puudub ka muu teave, mis võiks kaebaja seisukohti kinnitada.
13.Viru Vangla ei ole süüdi selles, et kaebaja toidus võis esineda võõrkeha. Kaebaja kirjeldatud plastmassitükk ei saanud ühelgi viisil ega ühegi vangla töövahendi küljest toidu sisse sattuda. Tõsikindlalt ei saa küll väita, et tooraines võõrkehasid ei olnud, kuid seda ei saa vanglale süüks arvata. Võlaõigusseaduse § 104 lg 3 tähenduses ning tavapärase hoolsuse korral ei saa 2(4)
vangla igat väiksemat võõrkeha toidu tooraines avastada. Vangla võib eeldada, et turul olev toiduaine vastab nõuetele. Seega ei saa vanglale ette heita rasket hooletust ega tahtlust.
14.Vangla meditsiiniõde on avaldanud, et kaebaja kehamassiindeks on normikohane. Seega ei saa väita, et kaebaja oleks vanglas oluliselt kõhnenenud.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda järgnevalt.
16.Vaidlust ei ole selles, et 21.02.2021 kella 12.30 paiku võeti kaebaja käest ära u 1 cm pikkune ja 1 mm läbimõõduga must plastmassitükk (vt vanemvalvur Rauli Neeme 21.02.2021 ettekanne nr 3-21-1098 (tl 23)).
17.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas on usutav, et plastmassitükk leiti kaebajale pakutud toidust ning juhul, kui leiti, siis kas sellega on kaebajale tekitatud mittevaralist kahju.
18.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1).
19.Eeltoodust lähtuvalt peavad avaliku võimu kandja poolt kahju hüvitamiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) avaliku võimu kandja peab olema toime pannud õigusvastase teo, millega on rikkunud isiku subjektiivseid õigusi; 2) isikule peab olema tekkinud kahju ning 3) kahju ja õigusvastase teo vahel peab olema põhjuslik seos.
20.Kaebaja väidetust (hirm vanglatoidu söömise ees, vajadus pidevalt toitu kontrollida ja sellest tingitud toidu jahtumine) saab järeldada, et kaebaja hinnangul on alandatud tema inimväärikust. Lisaks võib kaebuses märgitust tuletada (viited kõhnumisele), et kaebaja hinnangul on talle tekitatud ka tervisekahju.
21.HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs.
22.Kohus möönab, et kaebajal võib olla raske esitada tõendeid, mis viitaksid tõsikindlalt sellele, et plastmassist võõrkeha oli juba kaebajale toidu kambrisse andmise ajal toidus. Inspektorikontaktisiku 01.03.2021 õiendi (tl 25) kohaselt nähtub videosalvestiselt, et 21.02.2021 kell 12.23 anti kaebajale toiduluugi kaudu lõunasöök kambrisse ning juba kell 12.29 siseneb vanemvalvur R. Neeme kambrisse. Asjaolu, et kaebaja vähem kui 10 minuti jooksul pärast toidu kättesaamist vanglateenistuse ametnikele toidust leitud võõrkehast teada annab ning ametnikule kartulijääkidega plastmassitüki ulatab (vrd vastustaja vastusele lisatud Rauli Neeme ütlused) võib viidata sellele, et juba toidu kambrisse andmise ajal oli plastmassitükk toidus. Samas ei ole siiski välistatud, et plastmassitükk pandi toidu sisse pärast selle kambrisse andmist (vrd ka 01.03.2021 õiendis esitatud hüpoteesi).
23.Kohus ei pea vajalikuks võtta seisukohta, kumma olukorra esinemine oli praegusel juhul tõenäolisem. Kohtu hinnangul ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust asjaolu, kas 3(4)
plastmassitükk oli kaebaja toidus juba selle kambrisse andmise ajal või mitte. Sõltumata sellest, kuidas ja kelle tegevuse tulemusel plastmassitükk kaebaja toidu sisse sattus, tuleb kaebus rahuldamata jätta.
24.Kohus leiab, et kaebajale pakutud toidust väikese plastmassitüki leidmine ei saanud alandada kaebaja inimväärikust. Kuigi kohus peab usutavaks, et võõrkeha leidmine toidust võis kaebajale teatavat ebamugavust tekitada, ei saa igasugust ebamugavustunnet pidada inimväärikuse alandamiseks. Vangistusseaduse § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Sama sätte teise lause kohaselt peab kinnipeetava toitlustamine olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et ka toiduhügieeni nõuete igakülgsel järgimisel võib teatud asjaolude koosmõjul mõni võõrkeha siiski toidu sisse sattuda.
25.Ka kaebaja oletus, et plastmassitükk oleks võinud talle mingi vigastuse tekitada, ei ole käsitatav kahjuna. RVastS § 9 lõikest 1 lähtuvalt tekib isikul nõudeõigus üksnes siis, kui tervisekahju on tekkinud. Pelgalt hüpoteetiline võimalus, et toidus olnud plastmassitükk võinuks kaebaja tervist kahjustada, ei ole tervisekahjuna käsitatav.
26.Vastustaja vastusele lisatud meditsiiniosakonna õe täpsustustest nähtub, et 22.09.2020 vanglasse saabudes kaalus kaebaja 61 kg ning 17.02.2021 toimunud vastuvõtu ajal 56 kg. Kuivõrd plastmassitüki leidis kaebaja 21.02.2021, puudub põhjuslik seos toidust leitud võõrkeha ja kaebaja kõhnumise vahel. Seega on kaebaja etteheited justkui oleks plastmassitüki leidmine põhjustanud ka tema kõhnumise, alusetud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajale ka tervisekahju tekkinud. Menetluskulud
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv (15 eurot), millest kohus kaebaja 14.06.2021 määrusega vabastas, riigi kanda.
28.Kaebaja muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Andreas Paukštys
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.