X kaebus Tartu Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 1000 eurot etapeerimisel tekitatud kahju eest
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla, volitatud esindaja Tiiu Miller
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.11.2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 02.02.2021 Tartu Vanglale taotluse hüvitada talle 25.01.2021 etapeerimisel tekkinud kahju summas 1000 eurot. Taotluse kohaselt olid etapeerimise tingimused ebainimlikud. Kaebaja pidi kogu Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse etapeerimise aja pisikeses suletud ruumis viibides kannatama ebainimlikult kõrget temperatuuri. Lisaks füüsilistele kannatustele mõjus juhtunu traumeerivalt kaebaja psüühikale.
Tartu Vangla tegi 01.04.2021 otsuse nr 1-13/22-3, millega jättis kaebaja kahjunõude rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 15.04.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalat kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 1000 eurot etapeerimisel tekitatud kahju eest.
4.Tartu Halduskohus tegi 15.04.2021 määruse, millega andis haldusasja kohtualluvuse järgi üle lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Määrus jõustus 06.05.2021 ja haldusasi registreeriti Tallinna Halduskohtus 12.05.2021.
5.Tallinna Halduskohus võttis 7.06.2021 määrusega kaebuse menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad 1(6)
6.Kaebaja palub kaebus rahuldada kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 6.1 Kinnipeetav on saatmise ajal suletud pisikesse metallist seinte ja uksega boksi ja küttekeha asub selle metallpinna taga ning tekitab bussis nö „praeahju efekti“. See tõstab boksis olevat temperatuuri oluliselt võrreldes ülejäänud bussis oleva temperatuuriga. See tähendab, et saatemeeskonnal ei olnud sõidu vältel nii kõrge temperatuur nagu boksis, kus viibis kaebaja. 6.2 Kaebaja korduvatest pöördumistest midagi ette võtta ei hoolitud, kuigi tal oli juba halb. Kaebaja ütles Jõgeva kandis, et tal on kuumusest väga halb ning seepeale olevat keeratud soojendus maha. Kaebaja ei informeerinud saatemeeskonda varem, sest tal on haigusest tingituna praktiliselt kogu aeg külm ja algul oli tal lihtsalt väga hea üle pika aja taas sooja saada. See annab alust arvata, et nii boksi, kui ka bussi sisetemperatuur muutus sõidu vältel ning +24 kraadi oli bussi temperatuur kui soojendus oli maha keeratud juba vähemalt tund aega. Kaebaja väidete õigsuses ei veendutud, boksiseina ei puudutatud siis, kui küttekeha töötas täisvõimsusel. Saatemeeskond avas boksi ukse alles kui buss oli juba jõudnud ca 5 min lahtiste lükandustega vastuvõtualal parkida. 6.3 Etapeerimisel oli kaebaja ainus kinnipeetav. Kuna bussi soojapuhur oli kaebaja juhtumi tõttu juba maha keeratud, siis hiljem transporditud kinnipeetavad ei saanudki sama probleemi üle kurta. Kaebaja väide ei ole, et ta hindas boksi temperatuuriks ca +30 kraadi. Selle numbri pani meedik kirja ametnike sõnade järgi. Kaebajalt seda ei küsitud. Kui kaebaja peaks oletama, siis oli see pigem +40 kraadi või rohkem. 6.4 See, et puudub dokument, nagu varasemalt ei oleks sama tüüpi juhtumeid esinenud, ei ole piisav tõend et väita, et kaebajaga juhtunu oli esmakordne. Tartu Vangla on jätnud tähelepanuta, et kaebaja viibis boksis, millest küttekeha poolt toodetud kuumus välja ei pääsenud. Alatu on väita, et kuumatunne tulenes kaebaja psüühilisest seisundist. 6.5 Tõele ei vasta väide, et kaebaja nõudis juba Tartus bussi astudes meedikuga kohtumist. Kaebaja ei ole nõudnud kohtumist enne etapeerimist ning teab ka seda, et meedik võtab vastu vaid avalduse alusel. 6.6 Isegi kui ametnikud keerasid soojenduse maha, siis metallseina sees asuv küttekeha vajab maha jahtumiseks aega ja kaebaja saab aru, et soojendust ei keeratud siiski mitte täielikult maha. Esitatud dokumenditest ei ole võimalik ka välja lugeda, et tagasi sõidul oleks keegi viibinud samas boksis. 6.7 Kaebaja leiab, et teda on koheldud väärikust alandavalt ning põhjustatud kannatusi. Alusetu on väita, et 2 tundi ei ole pikk aeg. Need 2 tundi olid kaebaja elu kõige pikemad ja ebameeldivamad tunnid üldse. Halb enesetunne kestis veel ka järgmisel päeval. Vastustaja seisukohad
7.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 7.1 Ükski õigusakt ei sätesta, millistes tingimustes tuleb saateülesannet täita. Ka ei ole Tartu Vanglale teda õigusnormi, mis sätestaks nõudeid temperatuurile või sisekliimale reisijateveoks ettenähtud transpordivahendis. Seega saab etapeerimisel valitsenud tingimuste hindamisel lähtuda vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-st 1 tulenevast inimväärikuse austamise põhimõttest. 7.2 Kinnipeetava saatmine saatebussis on iseenesest vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus. On ilmselge, et ka saatmise käigus peavad olema tagatud olulisemad vangistuse täideviimise põhimõtted ulatuses, milles see on saatebussis mõeldav, st järelevalve, eraldihoidmise printsiip jne. Seega on küsimus sellest, kas saatmisega tekitati rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need paratamatult kaasnevad kinnipeetava saatmisega. Niisuguseid kannatusi võivad põhjustada eelkõige tingimused, mis on oluliselt ebamugavamad võrreldes analoogse transpordiga vabaduses. 7.3 Vastustaja ei eita, et bussi soojendav küttekeha asub boksi seina taga ja sein võib seetõttu soojeneda. Sellist lahendust kasutatakse ka reisijateveoks ettenähtud transpordivahendites. Kuna puudub õigusnorm, mis sätestaks imperatiivselt maksimaalse lubatud temperatuuri transpordivahendis, siis ei ole võimalik vanglale ette heita konkreetse õigusnormi rikkumist. 2(6)
7.4 Kaebaja väited, et ta pidi terve tee Tallinna Vanglasse kannatama ebainimlikult kõrget temperatuuri menetluse käigus kinnitust ei leidnud. 25.01.2021 saatmist teostanud saatemeeskonna ülema vanemsaatja Ervin Tootsi 09.02.2021 seletusest nähtuvalt andis kaebaja poolel teel Tallinna teada, et bussis on liiga soe. E. Tootsi seletustest nähtuvalt ametnikud reageerisid kaebaja avaldatule – keerasid soojapuhuri maha ja panid tööle venitaltsiooni. Seega ei jäetud kaebaja avaldust tähelepanuta ja E. Toots seletustest nähtuvalt küsiti kaebajalt korduvalt tema enesetunde kohta. Kui kaebaja tundis juba varasemalt, et bussis on tema jaoks liiga palav, siis oleks ta saanud sellest ka varem ametnikele teada anda ja ametnikud oleksid saanud varem reageerida. Eeltoodu pinnalt ei ole alust pidada vangla tegevust õigusvastaseks. Ka ei ole alust järeldada ametnike süülist käitumist. Menetluse käigus kogutud tõenditest ei ilmne, et ametnikud hooletusest või tahtlikult oleksid põhjustanud kaebajale kannatusi. 7.5 Kaebaja toob kaebuses välja, et teda paigutati väikesesse metallist boksi, mis läks tulikuumaks. Kaebaja paiknes tõepoolest saatmisel ühes lukustatud kambritest. Saatebussis asuvate kambrite seinad on metallist, kuid boksi lae moodustab metallist sõrestik. Kuigi vangla ei eita, et kambri seinad võivad minna soojaks, siis ei ole eluliselt usutav, et kõik kambri seinad muutusid kõrvetavalt palavaks. Kuigi kaebaja oli ainus kinnipeetav, on sama bussiga transporditud ka teisi kinnipeetavaid (sh 25.01.2021 Tallinnast naasmisel) ning tulikuumade ja kõrvetavate seinte üle ei ole vanglale kaebusi esitatud. On keeruline uskuda, et ükski kinnipeetav ei soovi vanglalt selgitusi või põhjendusi saatebussi tingimuste kohta, kui seal valitseksid tõesti kaebaja kirjeldatud tingimused. 7.6 Tallinna Vanglasse saabudes vaadati kaebaja meditsiinitöötaja poolt üle ja eluliste näitajate halvenemist ei täheldatud. Selliseid tagajärgi, mida kaebaja kirjeldas kahju hüvitamise taotluses, anamneesis kirjeldatud ei ole. Samas on haigusjuhus märge, et kaebaja juba Tartus bussi astudes nõudis meedikuga kohtumist põhjusel, et tal on seda vaja ja probleeme palju. 7.7 Kaebusele lisatud tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt soovib kaebaja viidata vererõhu tõusule ja pulsi kiirenemisele. Kaebaja on lisanud kaebusele väljavõtte tervisekaardist, millest nähtuvad nii vererõhu kui ka pulsi väärtused ning need erinevad 25.01.2021 meediku mõõdetud näitudest. Vererõhu mõningane tõus ja pulsi kiirenemine võivad olla põhjustatud väga erinevatest asjaoludest (näiteks muudest terviseprobleemidest või muretsemisest jms). Seetõttu ei saa Tartu Vangla üksnes vererõhu mõningase tõusu põhjal järeldada, et see on kindlasti tingitud saatebussis valitsenud temperatuurist. 7.8 Kohtupraktikast nähtub, et väärikuse alandamiseks loetakse juhtumeid, mis kahjustavad isiku põhiõigusi oluliselt intensiivsemalt, kui kaebaja kirjeldatud olukord. Võib nõustuda, et palavas sõitmine võib mõjuda ebameeldivalt ning pikka aega ning ülemäärase kuumuse talumine võib olla isiku väärikust alandav. Käesoleval juhul oli tegemist ühekordse 2 tunni pikkuse sõiduga, kus salongi temperatuur oli kaebaja hinnangul +30 ja vanemsaatja hinnangul +24 kraadi. Seega pole alust pidada olukorda, mida kaebajal tuli väidetavalt taluda ei ülemääraseks ega pikaaegseks, mistõttu ei ole alust kaebaja hüvitamisnõude rahuldamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
9.Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega olnud võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil. RVastS § 9 lg 1 kohaselt saab isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamises ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks 3(6)
ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt on mittevaralise kahju hüvitamise eeldusteks esiteks kahju tekkimine, teiseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, nendevaheline põhjuslik seos ning kahju hüvitamist välistavate asjaolude puudumine.
10.Asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et 25.01.2021 etapeeriti kaebaja Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse. Saateauto väljus Tartu Vanglast kell 8.57 ja jõudis Tallinna Vanglasse 11.10. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et sõit kestis kokku 2 tundi ja 13 minutit. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja oli ainus saateautos olnud kinnipeetav ja teisi kinnipeetavaid saateautos ei olnud. Pooled on erineval seisukohal selles, kas saatebussis transportimisega on vastustaja kaebajale mittevaralist kahju tekitanud. Kaebaja leiab, et vastustaja on teda väärikust alandavalt kohelnud, kuivõrd saatebussi temperatuur oli liiga kõrge. Seetõttu kannatas kaebaja halba enesetunnet nii saatebussis oleku ajal kui ka peale seda. Kaebaja väidete kohaselt oli tal halb enesetunne ka veel järgmisel päeval pärast etapeerimst.
11.EIÕK art 3 sätestab keelu kedagi piinata, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. Siseriikliku kohtupraktika kohaselt, mis toetub EIK-i seisukohtadele, võib isikul olla kinnipidamistingimustest tulenevalt õigus mittevaralise kahju rahas hüvitamisele juhul, kui kinnipidamisega kaasnev isikuõiguste riive ületab kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. märtsi 2010 otsus asjas nr 3-3-1-93-09, p 11). Kohtu hinnangul saab samast põhimõttest lähtuda ka kinnipeetava saatmise tingimuste tõttu väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude põhjendatuse hindamisel.
12.Vastustaja on avaliku võimu kandja ja täidab talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet. Seega peab kohus hindama, kas vastustaja on kaebaja saatmisel käitunud õigusvastaselt ja alandanud tema inimväärikust ning tekitanud sellega hüvitamisele kuuluvat kahju.
13.VangS § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. VangS § 41 lg 2 ls 1 kohaselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Seega sõltub kaebaja saatmise õiguspärasus sellest, kas saatmisega tekitati talle rohkem kannatusi kui need, mis sellega paratamatult kaasnevad.
14.Kinnipeetava saatmine saatebussis on vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus, kuivõrd vangistuse kestel esineb mitmeid põhjuseid, miks kinnipeetav tuleb ühest vanglast teise kinnipidamisasutusse või mujale (näiteks kohtusse) toimetada. Samas peavad ka saatmise käigus olema tagatud olulisemad vangistuse täideviimise põhimõtted, sh kohustus austada kinnipeetava inimväärikust. Seega taandub käesolevas asjas küsimus sellele, kas kaebajale tekitatid saatmisega rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipeetava saatmisega. Sellisteks asjaoludeks võivad olla tingimused, mis põhjustavad oluliselt suuremat ebamugavust võrreldes analoogse transpordiga vabaduses, näiteks liinibussis. Seejuures ei saa arvestada neid ebamugavusi, mis paratamatult kaasnevad kinnipeetava saatmisega saateautos.
15.Kohus nõustub vastustajaga, et menetluses ei leidnud kinnitust kaebaja väited, et ta pidi terve tee Tallinnast Tartusse kannatama ebainimlikult kõrget temperatuuri. Esmalt on see väide ümber lükatud kaebaja enda 21.09.2021 menetlusdokumendis väidetuga, milles kaebaja selgitab, et informeeris saateauto ametnikke asjaolust, et tal on palav esmakordselt Jõgeva kandis. Kaebaja selgitab, et kuna tal on diagnoositud buliimia, siis on tal energiavaeguse tõttu pigem külm ning sellest tulenevalt oli tal alguses lihtsalt väga hea üle pika aja taas sooja saada. Google maps rakenduse andmetel kulub Tartust Jõgevale või sama kaugel olevasse Põltsamaale jõudmiseks autoga ca 48 minutit. Tallinnasse sõiduks kulub Põltsamaalt (Tartu mnt ei läbi Jõgevat) veel 1 t 52 min. Järgnevalt ei ole kohtu jaoks usutav, et kui kaebaja juhtis bussis olevale liiga kõrgele temperatuurile tähelepanu, siis sellele ei reageeritud. Juhtumi kohta on oma seletuse andnud 25.01.2021. a saatmist teostanud saatemeeskonna ülema vanemsaatja Ervin Toots (vastustaja vastuse lisa 1), kes selgitas, et kaebaja poolele teel Tallinna ütles, et bussis on liiga soe. Ervin Toots 4(6)
seletuste kohaselt pani ta selle peale bussis tööle ventilatsiooni ning keeras soojapuhuri maha ning küsis ka sõidu ajal kaebajalt korduvalt, kas tal hakkab parem ja kuidas on tema enesetunne. Ehkki kaebaja on esialgses kaebuses seda eitanud, möönab kaebaja oma 21.09.2021 menetlusdokumendis, et ametnikud võisid sõidu kestel temperatuuri maha keerata (teine lehekülg alt kolmas rida). Edasi selgitab kaebaja, et nagu ta aru saab, siis ei keeratud temperatuuri siiski täielikult maha. Seega on kohtu jaoks usutav, et saatemeeskond reageeris kaebaja tähelepanekutele liiga kõrge temperatuuri osas ning vähendas tema palvel temperatuuri. Seega, kui mingil hetkel võiski bussis temperatuur olla kaebaja jaoks liiga soe, siis ei alandatud kaebaja väärikust seeläbi, et tema palve oleks jäetud tähelepanuta. Asja materjalidest järeldub, et kaebaja tähelepanekuga arvestati ning püüti igati leevendada ebamugavat olukorda. Ilmselt tõepoolest ei langenud temperatuur bussis järsult ja kohe, vaid aegamööda. Samas, kuivõrd temperatuur usutavasti hakkas alanema, siis ei saanud olla olukorda, kus kaebaja oleks pidanud kannatama kõrge temperatuuri tõttu ebameeldivusi väga pikka aega.
16.Kohtu jaoks ei ole ka usutav kaebaja väide, et boksi seinad olid kõrge temperatuuri tõttu tulised. Vastustaja on selgitanud, et bussi soojendav küttekeha asub boksi seina taga ja sein võib seetõttu soojeneda. Usutav ei ole aga, et küttekeha soojeneb sedavõrd, et muudab metallist boksi niivõrd kuumaks, nagu väidab kaebaja. Ilmselt lähevad boksi seinad küll soojaks, aga mitte kõrvetavalt palavaks, nagu seda väidab kaebaja. Vastustaja väidete kohaselt transporditi samal päeval sama bussiga veel ka teisi kinnipeetavaid, kes ei kaevanud liiga kõrge temperatuuri ja kõrvetavalt kuumade boksi seinte üle. Hüpoteetiliselt võib küll nõustuda kaebajaga, et tingimused, mis järgnesid kaebaja etapeerimisele, võisid olla erinevad, kuid kohtu jaoks ei ole usutav, et need olid niivõrd erinevad nagu kirjeldab kaebaja. Samas kinnitab asjaolu, et järgnevad etapeeritavad kaebusi ei esitanud ka seda, et kaebaja kaebustele oli reageeritud ning temperatuuri vähendati.
17.Oluliseks tõendiks käesolevas vaidluses on ka kaebaja tervisekaardi andmed 25.01.2021. Sellele tehtud sissekande kohaselt vaadati kaebaja Tallinna Vanglasse saabudes meditsiinitöötaja poolt üle ning eluliste näitajate halvenemist ei täheldatud. Kaebajal soovitati pikali heita, tarvitada väikeste lonksudega vedelikku ning probleemide korral pöörduda uuesti meediku poole. Usutav on, et kui kaebajat oleks tõepoolest transporditud kogu tee tema poolt kirjeldatud tingimustes, sh +40 kraadises palavuses, siis oleks meedik sellega kaasnenud muutusi kaebaja tervislikus seisundis märganud. Samuti ei ole konvoiametnikul mingit põhjust esitada meedikule tõele mitte vastavat väidet, et kaebaja nõudis juba Tartus bussi astudes kohtumist meedikuga, sest tal on seda tulenevalt erinevatest terviseprobleemidest vaja.
18.Kohus märgib täiendavalt, et Riigikohus on oma praktikas tuginedes EIÕK praktikale läbivalt rõhutanud, et RVastS § 9 lg 1 näeb ette võimaluse mittevaralise kahju eest rahas hüvitise maksmiseks vaid kõige olulisemate rikkumiste korral. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (nt otsused nr 3-3-1-42-15 p 29, nr 3-3-1-41-10, p 22). See tähendab, et kinnipeetava väärikuse alandamiseks peaks tema õigusvastane ebasoodne kohtlemine olema piisavalt intensiivse mõjuga või pika kestusega, ehk teisisõnu peab see ületama teatava läve. Kohtupraktikast tulenevalt loetakse väärikuse alandamiseks juhtumeid, mis kahjustavad isiku põhiõigusi oluliselt intensiivsemalt kui kaebuses kirjeldatud olukord.
19.Kuigi mõnda aega palavas boksis sõitmine võis olla kaebajale ebameeldiv, siis praeguses asjas on see toimunud suhteliselt lühikest aega (etapeerimine kestis 2 t ja 13 min, kaebaja kaebas palavuse üle 48 minutit peale etapeerimise algust, temperatuuri alandati ning ilmselt avaldus selle mõju juba ca 0,5 h jooksul), millest tulenevalt ei saa pidada ebameeldivusi, mida kaebajal tuli taluda ei ülemärasteks ega pikaajalisteks.
20.Arvestades kõiki eelpool toodud asjaolusid ei ole tuvastatav vastustaja õigusvastane käitumine kaebaja etapeerimise käigus. Seega ei kuulu kaebaja nõue mittevaralise kahju hüvitamisks rahuldamisele ja kohus jätab kaebuse rahuldamata. 5(6)
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.