Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 15. oktoober 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1594
Haldusasi
Xi kaebus Tallinna Vangla 13.06.2021 otsuse nr 58/21/12615-3 ja Justiitsministeeriumi 22.06.2021 vaideotsuse tühistamise ning kaebaja lühiajaliseks väljaviimiseks kohustamise nõuetes.
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Tallinna Vangla Esindaja: Monika Raiendik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 15. novembril 2021 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.Kaebaja esitas 11.05.2021 Tallinna Vanglale taotluse enda lühiajaliseks väljaviimiseks SEB panka, et ta saaks kanda pangakontol oleva summa vanglasisesele isikuarvele selleks, et soetada teler ning kasutada ülejäänud raha vangla kauplusest muude lubatud asjade ja toidukaupade ostmiseks. Tallinna Vangla jättis 13. juuni 2021 otsusega nr 5-8/21/12615-3 (edaspidi „vaidlusalune otsus“) selle taotluse rahuldamata, põhjendades seda esiteks sellega, et taotlusest ei selgu, millal ja millisesse pangakontorisse soovib kaebaja konkreetselt minna. Teiseks leiti vaidlustatud otsuses, et soovi korral saab kaebaja anda notariaalse volikirja muule isikule, kes tema eest vajalikud pangatoimingud teeks. Kolmandaks osutati sellele, et kaebajal on teleri vaatamise võimalus niigi olemas vangla avatud osakonna üldkasutatavas ruumis ning viimaks märgiti, et ajutise väljaviimise põhjus ei ole selline, mis
õigustaks kinnipeetava poolt väljaviimisega seotud kulude hüvitamist hiljem, samas ei ole kaebaja vanglasisesel arvel piisavalt vahendeid nende kulude ette tasumiseks ning on ebatõenäoline, et tema pangakontol on niigi palju raha, et see oleks piisav väljaviimise kulude tasumiseks.
2.Kaebaja esitas vastustaja 13. juuni 2021 otsuse peale vaide, mille Tallinna Vangla edastas lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Justiitsministeeriumi 12. juuli 2021 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. Vaideotsuses märgitakse, et ajutine väljaviimine on mõeldud vanglavälise suhtlemise vormina kinnipeetavale, kes ei saa kasutada lühiajalist väljasõitu ning väljaviimiseks peab olema konkreetne põhjus, eelkõige erakorraline perekondlik sündmus. Vaideotsuses leiti, et pangakontori külastamine eelkõige teleri ostmiseks vajaliku rahaülekande tegemiseks ei ole sedalaadi sündmus, mis peaks õigustama lühiajalist väljaviimist ning kinnipeetaval on võimalik oma rahaasjade korraldamiseks kaasata lähedasi. Vaideotsuses nõustuti ka vaidlustatud otsuses esitatud põhjendusega, mis puudutas seda, et kaebaja vanglasisesel arvel ei olnud piisavalt vahendeid väljaviimise kulude katmiseks.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamist. Kaebaja märgib esmalt, et kui tal poleks pangakontol raha, poleks ta väljaviimist taotlenud ning selgitab samas, et tal pole lähedasi, keda pangatoiminguteks volitada.
4.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, korrates sisuliselt vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses esitatud põhjendusi ning rõhutab, et ajutise väljaviimise taotluse rahuldamine saab olla põhjendatud üksnes siis, kui väljaviimise põhjuseks on sedavõrd oluline vajadus, mis kaalub üles väljaviimisega kaasnevate täiendavate julgeolekuriskide võtmise ja vanglale tekkiva ametnike ressursikulu, ent käesoleval juhul need tingimused täidetud ei olnud. Vastustaja leidis samuti, et vaideotsuse tühistamise nõude osas tuleks vastustajaks tunnistada Justiitsministeerium.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kaebus tuleb rahuldamata jätta. Vaidlustatud otsuses ja Justiitsministeeriumi vaideotsuses on kaebaja argumente piisava põhjalikkusega käsitletud ning ajutise väljaviimise taotluse rahuldamata jätmist piisavalt põhjendatud. Möönan, et vaidlustatud otsuses viitamine sellele, et kaebaja ei näidanud taotluses ära konkreetset aadressi, ei olnud asjakohane, kuna kaebaja soovi tuli mõista soovina viia ta ükskõik millisesse SEB Panga kontorisse. Samas on ilmne, et see aadressi märkimata jätmine ei olnud tegelik põhjus, miks taotlus rahuldamata jäeti. Ülejäänud põhjendused, mis on vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses esitatud, on adekvaatsed ja piisavad. Lähtudes HkMS § 165 lõikest 2 nõustun eelkõige vaideotsuses esitatud põhjendusega ega korda neid. Selgitan täiendavalt, et kinnipeetava ajutise väljaviimise loa andmisel on vanglateenistusel väga avar kaalutlusõigus. Keeldumist saaks pidada õigusvastaseks, kui vastustaja oleks otsuse tegemisel lähtunud ilmselgelt asjassepuutumatutest kaalutlustest või kui keeldumine oleks ilmselgelt meelevaldne. Käesoleval juhul see nii ei olnud. Vaidlustatud otsuses on kaebaja huvi väljaviimise vastu sisuliselt hinnatud ning põhjendatult leitud, et tema soov külastada panka selleks, et teha ülekanne vanglasisesele arvele eelkõige teleri ostmiseks, ei ole iseäranis kaalukas. Vastustaja on kohtumenetluses õigesti selgitanud, et ajutise väljaviimisega kaasneb alati teatav täiendav turvarisk. Sellise riski võtmine saab olla õigustatud, kui kinnipeetaval on tõsiseltvõetav vajadus väljaviimiseks. Nõustun vaideotsuses esitatud seisukohaga, et selline tõsiseltvõetav vajadus saab üldjuhul olla mingisugune oluline perekondlik sündmus (näiteks lähedase matus) või muu sellega võrreldav sündmus, millest isiklik osavõtt on kinnipeetava jaoks eelkõige emotsionaalselt tähtis ning kinnipeetava lähedaste isiklike suhete hoidmise seisukohast oluline. Vastustaja seisukoht, et kaebajal antud juhul sedalaadi põhjust väljaviimiseks ei
olnud, jääb vanglale antud kaalutlusõiguse piiridesse ega ole meelevaldne. Vastustaja ei pidanud üksikasjalikumalt analüüsima seda, kas kaebajal on lähedasi, keda volitada enda eest pangaülekandeid tegema. Kaebajale on vanglas tagatud ülalpidamine ning nõustuda tuleb ka vangla seisukohaga, et arvestatavat vajadust isikliku teleri järgi kaebajal olla ei saanud. Samuti võis vastustaja lähtuda asjaolust, et kaebaja vanglasisesel arvel polnud piisavalt vahendeid väljaviimise kulude katmiseks. Vastustaja ei pidanud usaldama kaebaja väidet, et viimase pangakontol tegelikult need vahendid olemas on. Asjaolust, et kaebaja vastu oli vanglale teada olevalt umbes 10 000 euro ulatuses täitmisel olevaid nõudeid, on vastustaja loogiliselt järeldanud, et kaebajal ei saa piisavalt vabaks kasutamiseks olevat raha olla. Viimase seisukoha õigsust kinnitavad tegelikult ka käesolevas kohtumenetluses kaebaja poolt esitatud riigi õigusabi taotluses esitatud andmed. Nimelt on kaebaja märkinud, et tal ei ole pangakontodel raha ning tema vastu on täitmisel 9969,96 euro ulatuses nõudeid. Selles olukorras on äärmiselt ebausutav, et kohtutäitur ei ole arestinud kaebaja pangakontol olevaid vahendeid ning et kaebajal oleks olnud võimalik seal olevat raha omal soovil kasutada. Neil asjaoludel on kaebus põhjendamatu ja tuleb rahuldamata jätta.
6.Mis puudutab vastustaja taotlust tunnistada vastustajaks ka Justiitsministeerium, siis jään käesolevas asjas 25. augustil 2021 tehtud määruses võetud seisukohale, et vaideorgani vastustajaks tunnistamine ei ole vajalik, kuna on ilmne, et vaideotsus ei saa rikkuda kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest (st. Tallinna Vangla otsusest) sõltumatult. Seega eraldivõetuna vaideotsuse vaidlustamiseks kaebajal kaebeõigust ei ole ning vaideotsuse tühistamine oleks võimalik üksnes õigusselguse huvides koos vaidlustatud otsuse tühistamisega ehk vaideotsuse tühistamine või jõusse jäämine sõltub üksnes sellest, kas vaidlustatud otsuse tühistamise nõue kuulub rahuldamisele või mitte. Selles olukorras ei saa vaideotsuse tühistamise nõuet käsitada eraldi nõudena, mis tuleks kohtumenetluses eraldiseisvalt läbi vaadata. Seetõttu ei ole vajalik ka vaideorgani menetlusse kaasamine. Vaideorgani vastustajaks tunnistamine on mõeldav neil erandlikel juhtudel, kui vaideotsus on võimalik vaidlustada vaide esemest sõltumatult.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt tuleb kohtuotsusega lahendada ka muud menetlusosaliste lahendamata taotlused. Kaebaja esitas 7. septembril 2021 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. See taotlus tuleb rahuldamata jätta. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning sama lõike punkti 5 kohaselt välistab riigi õigusabi andmise see, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Käesolev asi on oma sisult selline, et kaebaja ei vaja kohtumenetluses osalemiseks professionaalset õigusabi. Kaebaja on saanud oma seisukoha ja nõude esitada ega ole jäänud menetluses hätta oma väidetava õigusalase kogenematuse tõttu. Vaidlus ei ole ei õiguslikult ega faktiliselt sedavõrd keerukas, et kaebaja vajaks õigusabi. Kaebuse õiguslikku põhjendamist ei ole kaebajalt nõutud. Samas oli juba riigi õigusabi taotluse esitamise ajaks ilmne, et kaebuse eduväljavaated on kasinad, mis samuti välistab riigi õigusabi andmise.
8.Vastavalt HkMS § 108 lõikele 1 ning pidades silmas, et vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.