Jätta Harju Maakohtu 4. mai 2016. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud Jätta menetluskulud Osaühingu IDAKOIDLIK kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing IDAKOIDLIK (hageja) esitas 28. augustil 2015. a Harju Maakohtule hagi AKTSIASELTS HELMES (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja kohustuse rikkumise lõpetamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale töövõtulepingu alusel teenust ning teenuse osutamiseks oli hageja omakorda sõlminud võlaõiguslikud lepingud äriühingutega DevServices OÜ (registrikood 12300641), Codecraft OÜ (registrikood 12035311), Faceted OÜ (registrikood 12123050) ning füüsiliste isikutena osutasid reaalselt kostjale teenust eelnimetatud äriühingute juhatuse liikmed FK, MM ja MP. Hageja hinnangul on kostja nimetatud isikute tööle võtmisega rikkunud hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingut.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista töövõtulepingu p 7.1 ja 8.1 rikkumisest tulenevalt leppetrahv 18 000 eurot ja kohustada kostjat lõpetama igasugused töö- või muud võlaõiguslikud lepingud FK-ga, MM-ga ja MP-ga. Kostja vastuväited
4.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja viidatud keelu sisuks on kohustus mitte sõlmida lepingut füüsiliste isikutega, kostja on sõlminud lepingud juriidiliste isikutega. On iseenesestmõistetav, et juriidiliste isikute nimel täidavad lepingut füüsilised isikud, kes on lepingus nimetatud. Seega puudub poolte vahel kohustus, mida kostja oleks saanud rikkuda hageja kirjeldatud viisil. Hageja nõuet kohustada kostjat lõpetama igasugused töö- või muud võlaõiguslikud lepingud FK-ga, MM-ga ja MP-ga ei saa rahuldada, kuna kostja ei ole neid sõlminud. Hagejal puudub õiguslik huvi nõuda pooltevahelise lepingu täitmist kirjeldatud viisil. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus jättis 4. mai 2016. a otsusega hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda.
6.Otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtulepingud ja teenuse osutamiseks oli hageja omakorda sõlminud võlaõiguslikud lepingud äriühingutega, kelle juhatuse liikmed füüsiliste isikutena osutasid reaalselt kostjale teenust.
7.Pooled vaidlesid 3. oktoobri 2013. a töövõtulepingu nr 3-2/2013/14 punktide 7.1 ja 7.2 ning 2013. a detsembri töövõtulepingu punktide 8.1 ja 8.2 sisu üle, mis näevad ette teatud isikute töölevõtmise keelu.
8.Vaidlusalused lepingusätted on sõnastatud järgnevalt: „Pooltel/Töövõtjal on keelatud sõlmida töö- või muid võlaõiguslikke lepinguid töö tegemiseks või teenuse osutamiseks teise Poole töötajatega või teisele Poolele muu võlaõigusliku lepingu
alusel Lepingu täitmiseks tööd tegevate või teenust osutavate füüsiliste isikutega Lepingu kehtivuse ajal ja ühe aasta jooksul peale Lepingu lõppemist.“
9.Maakohus leidis, et nimetatud punktides sisaldub teise poole töötajate värbamise keeld ning vastava keelu rikkumise korral on õigus nõuda leppetrahvi. Lähtudes eespool märgitud töövõtulepingute nö värbamiskeelu sõnastusest saab selle keelu rikkumisest rääkida juhul, kui kostja on sõlminud töö- või muu võlaõigusliku lepingu hageja töötajaga või hagejale võlaõigusliku lepingu alusel lepingu täitmiseks tööd tegevate või teenust osutavate füüsiliste isikutega. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja oli sõlminud seoses teenuse osutamisega lepingud äriühingutega DevServices OÜ, Codecraft OÜ, Faceted OÜ ning FK, MM ja MP ei ole hageja töötajateks. Seega on kostja sõlminud lepingud äriühingute, mitte füüsiliste isikutega, mistõttu ei nõustu kohus hageja seiskohaga, et tegemist on värbamiskeelu rikkumisega. Juriidilised isikud ei saa olla töötajateks töölepingu seaduse § 1 lg 1 alusel ning äriühinguid ei saa samastada füüsiliste isikutega.
10.Kohus oli seisukohal, et eristada tuleb juriidilisi ja füüsilisi isikuid ning ka olukorras, kus juriidilisel isikul on üks füüsiline isik nii ainuosanikuks kui ka ainukeseks juhatuse liikmeks, ei saa juriidilist isikut ja füüsilist isikut samastada. Kostja selgitas, et antud sätete eesmärk oli vältida teise poole töötajate värbamist. Vastavalt on sõnastatud ka vaidlusaluste lepingupunktide osa pealkiri: Töötajate värbamise keeld. Hageja ei ole kohtule veenvalt selgitanud, miks pooled ei sõnastanud ülalnimetatud vaidlusaluseid lepingupunkte selliselt, et nendest oleks võimalik olnud aru saada, et teisel poolel on keelatud ka lepingu sõlmimine ühe poolega lepingulises suhtes oleva äriühinguga. Eeltoodu tõttu leidis kohus, et kui poolte tahe oleks olnud suunatud ka nimetatule, siis tulnuks seda ka vastavalt selgesõnaliselt lepingus sätestada.
11.Kuivõrd ei leidnud tõendamist kostjapoolne lepingu rikkumine, puudus alus kostja suhtes leppetrahvi kohaldamiseks. Samuti puudus alus hageja nõude rahuldamiseks kohustada kostjat lõpetama igasugused töö- või muud võlaõiguslikud lepingud FK-ga, MM-ga ja MP-ga, kuivõrd kostja ei ole nimetatud isikutega lepingulises suhtes.
12.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kuivõrd kostja avaldas kohtuistungil, et tal menetluskulud puuduvad, ei määranud maakohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
14.Hageja jääb oma hagis esitatud seisukohtade juurde. Hageja nõustub maakohtuga selles, et lepingud olid sõlmitud juriidiliste isikute vahel, kuid nii töövõtulepingute kui ka rendilepingute kohaselt täidab tööd konkreetne füüsiline isik, kes on lepingutes sõnaselgelt nimetatud. Nendeks isikuteks on vastavalt FK, MM ja MP. Need lepingud on sõlmitud just nende konkreetsete isikute poolt konkreetsete ülesannete täitmiseks. Hageja rõhutab, et just nende isikute curriculum vitae’d olid eelnevalt esitatud tööandjale, s.o kostjale. Nende isikute töökogemus ja nende poolt eelnevalt teostatud projektide edukus, mis on töölevõtmise infotehnoloogia tööturu maailmas peamine asi, olid nõutud ja hinnatud kostja poolt. Need on ainsad füüsilised isikud, kes on seotud ja kes töötavad vastavalt DevServices OÜ-s, Codecraft OÜ-s, Faceted OÜ-s, vaatamata sellele, et palga saavad nad oma äriühingu juhatuse liikmena.
15.Kostja on seisukohal, et antud olukorras kehtib lepingutes sätestatud keeld, kuna tegemist ei ole kitsa ehk ainult tööjõu värbamise keeluga nagu on kirjutatud antud sätte nimetuses. Lepingu sätte mõte, nagu ka kogu lepingu mõte, tuleneb mitte pelgalt selle nimetusest, vaid sisust. Lepingu nimetatud sätte kohaselt ei pea olema tegemist
just töötajatega, vaid ka muu võlaõigusliku lepingu kaudu teenust osutavate isikutega. Nimetatud isikud on seotud hagejaga võlaõiguslike lepingute kaudu.
16.Kostja on sõlminud äriühingutega DevServices OÜ, Codecraft OÜ ja Faceted OÜ ka rendilepingud. Kõik nendes sisaldusid sätted konkreetselt renditavate isikute kohta. Nendeks isikuteks on FK, MM ja MP. Seega on nad hagejaga seotud võlaõigusliku lepingu kaudu nimetatud teenuse osutamise eesmärgiga.
17.Kostja ei samasta juriidilist isikut füüsilise isikuga, vaid on veendunud selles, et FK, MM ja MP on osutanud hagejale teenust võlaõiguslike lepingute kaudu. Hageja ja kostja vahelisi juriidilisi suhteid tuleb tõlgendada konkreetsete isikute kontekstis. Kostja tõlgendamise variant ei ole antud juhul aktsepteeritav ja muudab pooltevahelise lepingu sätte tühiseks.
18.Apellatsioonkaebuse esitamise ajaks on lepingud lõppenud. Seega lepingu rikkumise lõpetamise nõue ei ole enam asjakohane. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja poolt esiletoodud asjaolud ei anna alust hagi rahuldamiseks.
21.Apellatsioonkaebuses on hageja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Maakohus on käsitlenud esitatud nõude maksmapandavuse eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja poolt esitatud leppetrahvi ja lepingu rikkumisest hoidumise nõuet kostja vastu rahuldada. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning andnud esitatud tõenditele seadusekohase hinnangu.
22.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et lepingu tõlgendamise reeglid on sätestatud VÕS §-s 29. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Juhul kui poolte ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, kohaldub VÕS § 29 lg 3, mis sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et teine lepingupool teadis või pidi lepingu sõlmimisel teadma tema poolt mõistetud lepingutingimuse tähendust. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda (vt nt Riigikohtu 26. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15; 16. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-14, p 13; 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-13, p 11; Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11).
23.Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et poolte vahel 3. oktoobri 2013. a sõlmitud töövõtulepingu nr 3-2/2013/14 punktide 7.1 ja 7.2 ning 2013. a detsembri
töövõtulepingu punktide 8.1 ja 8.2 sisu tuleb mõista teise poole töötajate värbamise keeluna, mille rikkumise korral oleks hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Samuti on õige maakohtu hinnang, et värbamiskeelu sõnastusest lähtuvalt saaks selle rikkumisest rääkida juhul, kui kostja oleks sõlminud töö- või muu võlaõigusliku lepingu hageja töötajaga või hagejale võlaõigusliku lepingu alusel lepingu täitmiseks tööd tegevate või teenust osutavate füüsiliste isikutega. Kuna kostja poolt hageja töötajatega või muude füüliste isikutega lepingute sõlmimine tõendatud ei ole, puudub alus väita, et kostja on värbamiskeeldu rikkunud. Lepingu rikkumise puudumise tõttu ei ole kohtul alust mõista kostjalt välja lepptrahvi ega kohustada kostjat lepingurikkumist lõpetama.
24.Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist ning kaaluda, kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (vt ka Riigikohtu 26. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15; 12. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10214, p 18). Hageja ei ole maakohtus ega ka apelltsioonimenetluses toonud esile asjaolusid ega andnud arvestatavat selgitust, mis takistas hagejal sõnastada vaidlusalused lepingupunktid selliselt, millisena hageja neid täna sisustada soovib. Kolleegiumi hinnagul ei saa lepingu tõlgendamisel arvestada selgitusi, millega lepingupool püüab talle lepinguga ettenähtud õigusi meelevaldselt laienda ning anda lepingule tagantjärele sisu tingimustega, milles kokku ei ole lepitud, kuid mille üle läbirääkimisteks lepingu sõlmisel takistused puudusid. Seepärast on õige maakohtu järeldus, et kui hageja tahe oli lepingu sõlmimisel kehtestada kostjale keeld sõlmida lepinguid ka hagejaga lepingulises suhtes olevate äriühingutega, siis tulnuks see ka vastavalt selgesõnaliselt lepingus sätestada.
25.Eeltoodu põhjal ei ole ringkonnakohtul alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna esimese astme kohus on kõigile hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks.
26.Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
27.Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.