Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
4.mai 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-12821
Tsiviilasi
Osaühing XXXX hagi AKTSIASELTS XXXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja kohustuse rikkumise lõpetamiseks
Tsiviilasja hind
28 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing XXXX (registrikood XXX, asukoht
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Viktoria Ivanova (e-post [email protected]) Kostja: AKTSIASELTS XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX, e-post XXXX) Kostja lepinguline esindaja: Lea XXXX (e-post XXXX)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kohtuistungi toimumise aeg 28.märts 2016
mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Osaühing XXXX esitas 28.08.2015 Harju Maakohtule hagi AKTSIASELTS XXXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja kohustuse rikkumise lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale töövõtulepingu alusel teenust ning teenuse osutamiseks oli hageja omakorda sõlminud võlaõiguslikud lepingud äriühingutega XXXX OÜ (registrikood XXXX), XXXXOÜ (registrikood XXXX), XXXX OÜ (registrikood XXXX) ning füüsiliste isikutena osutasid reaalselt kostjale teenust eelnimetatud äriühingute juhatuse liikmed XXXX, XXXX, XXXX. Hageja märgib, et kostja on rikkunud hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingut, kuivõrd on võtnud tööle XXXX, XXXX ja XXXX. Hageja selgitab, et töövõtulepingu rikkumine seisneb sätte rikkumisel, mis on sõnastatud järgmiselt: „Pooltel/Töövõtjal on keelatud sõlmida töö- või muid võlaõiguslikke lepinguid töö tegemiseks või teenuse osutamiseks teise Poole töötajatega või teisele Poolele muu võlaõigusliku lepingu alusel Lepingu täitmiseks tööd tegevate või teenust osutavate füüsiliste isikutega Lepingu kehtivuse ajal ja ühe aasta jooksul peale Lepingu lõppemist.“ Hageja palub kostjalt välja mõista töövõtulepingu p 7.1 ja 8.1 rikkumisest tulenevalt leppetrahvi summas 18 000 eurot ja kohustada kostjat lõpetama igasugused töö- või muud võlaõiguslikud lepingud XXXX, XXXX ja XXXX. Kostja vastuväited Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt hagi ei tunnista. Hageja viidatud keelu sisuks on kohustus mitte sõlmida lepingut füüsiliste isikutega, kostja on sõlminud lepingud juriidiliste isikutega. On iseenesestmõistetav, et juriidiliste isikute nimel täidavad lepingut füüsilised isikud, kes on lepingus nimetatud. Seega puudub poolte vahel kohustus, mida kostja oleks saanud rikkuda hageja kirjeldatud viisil. Hageja nõuet kohustada kostjat lõpetama igasugused töö- või muud võlaõiguslikud lepingud XXXX, XXXX ja XXXX ei saa rahuldada, kuna kostja ei ole neid sõlminud. Hagejal puudub õiguslik huvi nõuda pooltevahelise lepingu täitmist kirjeldatud viisil. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooltel puudub vaidlus selles, et poolte vahel oli 03.10.2013 sõlmitud töövõtuleping nr 32/2013/14 ja detsembris 2013 sõlmitud töövõtuleping. Teenuse osutamiseks oli hageja omakorda sõlminud võlaõiguslikud lepingud äriühingutega XXXX OÜ (registrikood XXXX), XXXXOÜ (registrikood XXXX), XXXX OÜ (registrikood XXXX) ning füüsiliste isikutena osutasid reaalselt kostjale teenust eelnimetatud äriühingute juhatuse liikmed XXXX, XXXX,
Hageja nõue tugineb asjaolule, et kostja on rikkunud töövõtulepingu sätet, mis näeb ette teatud isikute töölevõtmise keelu. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 03.10.2013 sõlmitud töövõtulepingu nr 3-2/2013/14 punktidest 7.1. ja 7.2 ning 2013. a detsembris sõlmitud töövõtulepingu punktidest 8.1. ja 8.2. Pooled vaidlevad antud lepingupunktide sisu üle. Vaidlusalused lepingusätted sõnastatud alljärgenevalt: „Pooltel/Töövõtjal on keelatud sõlmida töö- või muid võlaõiguslikke lepinguid töö tegemiseks või teenuse osutamiseks teise Poole töötajatega või teisele Poolele muu võlaõigusliku lepingu alusel Lepingu täitmiseks tööd tegevate või teenust osutavate füüsiliste isikutega Lepingu kehtivuse ajal ja ühe aasta jooksul peale Lepingu lõppemist.“ TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus leiab, et nimetatud punktides sisaldub eespool toodud sõnastuses teise poole töötajate värbamise keeld ning vastava keelu rikkumise korral õigus nõuda leppetrahvi. Lähtudes eespool märgitud töövõtulepingute nö värbamiskeelu sõnastusest saab selle keelu rikkumisest rääkida juhul, kui kostja on sõlminud töö- või muu võlaõigusliku lepingu hageja töötajaga või hagejale võlaõigusliku lepingu alusel lepingu täitmiseks tööd tegevate või teenust osutavate füüsiliste isikutega. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja oli sõlminud seoses teenuse osutamisega lepingud äriühingutega XXXX OÜ (registrikood XXXX), XXXXOÜ (registrikood XXXX), XXXX OÜ (registrikood XXXX) ning XXXX, XXXX ja XXXX ei ole hageja töötajateks. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja on sõlminud lepingud äriühingutega XXXX OÜ (registrikood XXXX), XXXXOÜ (registrikood XXXX), XXXX OÜ (registrikood XXXX). Seega on kostja sõlminud lepingud äriühingute, mitte füüsiliste isikutega, mistõttu ei nõustu kohus hageja seiskohaga, et tegemist on värbamiskeelu rikkumisega. Juriidilised isikud ei saa olla töötajateks töölepingu seaduse § 1 lg 1 alusel ning äriühinguid ei saa samastada füüsiliste isikutega. Kohus on seisukohal, et eristada tuleb juriidilisi ja füüsilisi isikuid ning ka olukorras, kus juriidilisel isikul on üks füüsiline isik nii ainuosanikuks kui ka ainukeseks juhatuse liikmeks, ei saa juriidilist isikut ja füüsilist isikut samastada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 ja § 24 järgi eristatakse õiguskäibes füüsilist isikut (ehk inimene) juriidilist isikut, kes on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja kes tegutseb oma juhtimisorganite kaudu. Kostja selgitas, et antud sätete eesmärk oli vältida teise poole töötajate värbamist. Vastavalt on sõnastatud ka vaidlusaluste lepingupunktide osa pealkiri: Töötajate värbamise keeld. Hageja ei ole kohtule veenvalt selgitanud, miks pooled ei sõnastanud ülalnimetatud vaidlusaluseid lepingupunkte selliselt, et nendest oleks võimalik olnud aru saada, et teisel poolel on keelatud ka lepingu sõlmimine ühe poolega lepingulises suhtes oleva äriühinguga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kui poolte tahe oleks olnud suunatud ka nimetatule, siis tulnuks seda ka vastavalt selgesõnaliselt lepingus sätestada.
TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja oma väiteid tõendanud ei ole. Kuivõrd kohtus ei ole tõendamist leidnud kostjapoolne lepingu rikkumine, puudub alus ka kostja suhtes leppetrahvi kohaldamiseks. Samuti puudub alus hageja nõude rahuldamiseks kohustada kostjat lõpetama igasugused töö- või muud võlaõiguslikud lepingud XXXX, XXXX ja XXXX, kuivõrd pooltel puudub vaidlus selles, et nimetatud isikutega kostja lepingulises suhtes ei ole. Kostjal on sõlmitud lepingud juriidiliste isikutega, mitte füüsiliste isikutega. Seega ei saa ka nõuda lepingu, mida sõlmitud ei ole, lõpetamist. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja esitas 15.04.2016 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. TsMS 53 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt oluliste protokolli muudatustega. Põhisisu osas on kostja seisukohad protokollis piisavalt kajastatud, samuti on kostja seisukohad kajastatud kirjalikes dokumentides. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokollis poolte sõnavõttu täpsustada. Kooskõlas TsMS § 53 lg-ga 4 jääb taotlus protokolli parandamiseks asja materjalide juurde. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud muu hulgas tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kuivõrd kostja avaldas kohtistungil, et tal menetluskulud puuduvad, ei ole vajadust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.