Vaivara valla hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. juuni 2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaebuse hind 281 147,98 eurot OÜ NB Kindlustusmaakler kaebuse hind 281 147,98 eurot Vaivara valla kaebuse hind 36 622,16 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Istungi toimumise aeg
AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali ja OÜ NB Kindlustusmaakler apellatsioonkaebused ning Vaivara valla vastuapellatsioonkaebus Hageja: Vaivara vald, Vaivara vallavalitsuse kaudu (registrikood 75010200), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: ADB „Gjensidige“ Eesti filiaal (registrikood 12378577, varasem ärinimi UAB DK PZU Lietuva Eesti filiaal. õiguseellane Codan Forsikring A/S Eesti filiaal), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel Kostja: AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (registrikood 11223507, endine ärinimi BTA Insurance Company SE Eesti filiaal), lepinguline esindaja Andrus Reidi Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: OÜ NB Kindlustusmaakler (registrikood 11701510), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar 01.12.2016
1.Harju Maakohtu 18.06.2015 otsus tühistada osas, millega hagi põhinõude osas rahuldati täielikult, BTA Insurance Comany SE Eesti filiaalilt mõisteti Vaivara valla (Vaivara vallavalitsuse kaudu) kasuks välja kahju hüvitis 130 911,46 eurot ületavas osas ja viivis kahju hüvitiselt 130 911,46 eurot ületavas osas ning viivise väljamõistmise algusaja osas, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali ja OÜ NB Kindlustusmaakler apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt ning Vaivara valla vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Mõista välja BTA Insurance Comany SE Eesti filiaalilt Vaivara valla (Vaivara vallavalitsuse kaudu) kasuks kahju hüvitis summas 130 911,46 eurot ja 2088 eurot kohtueelselt kantud õigusabikulud.
3.3.Mõista välja BTA Insurance Comany SE Eesti filiaalilt Vaivara valla (Vaivara vallavalitsuse kaudu) kasuks viivis kahju hüvitiselt summas 130 911,46 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.05.2013 kuni hüvitise 130 911,46 eurot tasumiseni.
3.4.Mõista välja BTA Insurance Comany SE Eesti filiaalilt Vaivara valla (Vaivara vallavalitsuse kaudu) kasuks seisuga 18.06.2015 sissenõutavaks muutunud viivis 212, 68 eurot õigusabikulude summalt 2088 eurot.
3.5.Mõista välja BTA Insurance Comany SE Eesti filiaalilt Vaivara valla (Vaivara vallavalitsuse kaudu) kasuks viivis õigusabikulude summalt 2088 eurot alates 19.06.2015 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni 2088 euro tasumiseni.
3.6.Menetlusosaliste menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus jätta nende endi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Vaivara vald (hageja) esitas 19. märtsil 2014 Harju Maakohtule BTA Insurance Company SE Eesti filiaali (praegune ärinimi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal) (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 242 322 eurot ja viivise, samuti kohtueelsed õigusabikulud 2088 eurot ja viivise. Menetlusse on iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel kaasatud ADB „Gjensidige“ Eesti filiaal (õiguseellane Codan Forsikring A/S Eesti filiaal) (kindlustusandja) ja iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel OÜ NB Kindlustusmaakler (maakler).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja maakleri vahendusel Codan Forsikring A/S Eesti
2(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-50446 filiaaliga kindlustuslepingu, millega oli muuhulgas kindlustatud Sinimäe põhikooli hoone tule-, veeavarii-, vandalismi- ja tormikindlustusriski vastu. Kindlustussummaks põhikooli osas oli 1 688 112 eurot koos käibemaksuga. Sinimäe põhikoolis toimus 20. septembril 2012 põleng, mille tagajärjel sai koolihoone oluliselt kahjustada. Pärast tulekahju antud ekspertide hinnangute kohaselt oli kindlustusleping Sinimäe põhikooli hoone osas sõlmitud alakindlustuse tingimusel, kuna hoone taastamisväärtus ületab kindlustussummat. Kindlustusandja nõustus kindlustushüvitisega 762 042 eurot, kuid vähendas väljamakstavat hüvitist 32% võrra alakindlustuse tõttu ja maksis hüvitisena välja 519 720 eurot. Kuna kindlustusleping sõlmiti alakindlustuse tingimusel maaklerist tulenevalt, on ta põhjustanud hagejale kahju 242 322 eurot. Maakler jättis välja selgitamata põhikooli hoone kindlustusväärtuse. Ta sisestas kindlustusandja arvutiprogrammi põhikooli kindlustussummana 767 eurot/m2 soovitatava 959 eurot/m2 asemel ja jättis kasutamata samas programmis pakutava võimaluse kontrollida kindlustussumma vastavust nõuetele. Samuti ei juhtinud maakler kordagi hageja tähelepanu alakindlustuse ohule. Kindlustusandja teatas esimest korda pärast kindlustusjuhtumit, et kindlustusleping on sõlmitud alakindlustuse tingimustel. Maakler rikkus lepingust ja seadusest, samuti Finantsinspektsiooni 2. augustil 2007. a kinnitatud juhendist „Nõuetest kindlustusvahendusega tegelemiseks" (juhend) tulenevaid kohustusi. Lisaks on hagejale tekkinud 2088 eurot kahju kohtuväliste õigusabikulude tõttu. Kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 179 lg 1 järgi peab maakler sõlmima kohustusliku vastutuskindlustuslepingu. Kostja on maakleri kindlustusandja ning nõue on esitatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 521 lg 1 alusel. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et kindlustusmaakler ei ole kohustatud välja selgitama mitte kindlustusväärtust, vaid kindlustusvõtja huvi, ja kogub lähtuvalt sellest kindlustuspakkumused. Kindlustusväärtuse ja -summa esitas hageja. Alakindlustuse riisiko lasub kindlustusvõtjal. Kindlustussumma vastas kindlustusturul kehtivate ruutmeetrihindade keskmisele. Objektil ei olnud tehtud parendusi ega renoveerimistöid, mis kindlustusväärtust oleks suurendanud. Maakleril ei ole kohustust selgitada alakindlustuse olemust. Kindlustuslepingu sõlmimisel ei olnud teada, et tegemist on alakindlustusega. Kindlustussumma oli õige. Kindlustusandja ei tohi teadlikult alakindlustusega lepingut sõlmida. Kui ta on seda siiski teinud, peab ta hüvitama sellest tekkinud kahju. Eksperdid on lähtunud taastamismaksumusest 959 eurot/m2, mis on kaasaegse koolimaja ehitise maksumus. See ei ole kooskõlas kahju hüvitamise põhimõtetega. Taastada tuleb kahjujuhtumieelne, mitte sellest parem olukord. Hageja ei saa viivist nõudes tugineda VÕS § 113 lg-le 2. Kuna tegemist on vastutuskindlustusjuhtumiga, siis muutub kahjunõue sissenõutavaks hetkest, mil kindlustusandja on teinud otsuse kahju hüvitamisest keeldumise kohta. Seega saab hageja tugineda vaid VÕS § 113 lg-le 1. Kohtueelsete kulude nõue ei ole põhjendatud. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku hageja poolel seisukoht
4.Kindlustusandja leidis, et hageja nõue tema kui kindlustusandja vastu on lõppenud nõude esitamise tähtaja möödumise tõttu. Hageja ja kostja vaidlus ei puuduta kolmandat isikut. Kindlustusandja ja -võtja lähtusid kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustussummast, kindlustusmaksest ning hageja esitatud andmetest kahjusumma ja kindlustusväärtuse kohta. Hageja nõustus makstud hüvitisega. Kindlustusmaakler rikkus oma kohustusi, kuna ei pööranud kindlustuslepingu vahendamisel alakindlustusele tähelepanu.
3(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-50446 Iseseisva nõudeta kolmanda isiku seisukoht kostja poolel
5.Maakler toetas kostja seisukohti ja leidis, et hageja ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, sh on tõendamata hagejale tekitatud kahju ja kindlustuslepingu sõlmimine alakindlustuse tingimusel. Maakler ei rikkunud kindlustuslepingu vahendamisel seadusest tulenevaid kohustusi, ei jätnud täitmata selgitamiskohustust ega sisestanud arvutiprogrammi andmeid, mis põhjustasid alakindlustusega kindlustuslepingu sõlmimise. Maakleril ei ole kindlustusväärtuse väljaselgitamise kohustust. Ta tegutses hagejalt saadud teabest lähtudes ning hageja antud volituste piires. Maakohtu otsus
6.Harju Maakohus rahuldas 18. juuni 2015. a otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 244 410 eurot, sh 242 322 eurot kahjuhüvitis ja 2088 eurot kohtueelselt kantud õigusabikulu. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitiselt 242 322 eurot välja viivise seaduses sätestatud määras alates kahe nädala möödumisest kohtulahendi jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise 212 eurot 68 senti õigusabikulult 2088 eurot ja lisaks õigusabikulult ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja ja kostja poolele kaasatud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. Samuti määras kohus kindlaks hageja ja kindlustusandja menetluskulud.
7.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud kindlustuslepingu sõlmimine alakindlustuse tingimusel. Kindlustustingimustes leppisid pooled VÕS § 479 lg-ga 3 ja § 480 lg-ga 4 võrreldes teisiti kokku. Tingimuste järgi makstakse üldjuhul hüvitisena uue samaväärse ehitise taastamiseks vajaminevad kulud, millest arvatakse VÕS § 479 lg-s 3 toodud kulum maha ainult siis, kui kahjustada saanud kindlustusobjekti kulum on üle 50%. Hoone kulum oli ekspertide hinnangute kohaselt väiksem kui 50%, kuid hoone kui terviku taastamisväärtus oli oluliselt suurem kui kindlustussumma. Seega puudus kindlustustingimuste kohaselt alus arvata taastamisväärtuse määramisel maha ehitise kulumit või amortisatsiooni.
8.Maakler rikkus lepingust tulenevat hoolsuskohustust. Kindlustusväärtuse määratlemisel on aluseks kindlustushuvi. Kindlustusvõtja esmaseks huviks on saada kindlustusjuhtumi korral väärilist hüvitist. KindlTS §-st 141 ei tulene kindlustusmaaklerile kohustust määrata kindlaks kliendile kuuluva objekti kindlustusväärtus. Küll aga tuleneb KindlTS-st maaklerile hoolsus- ja hoiatuskohustus selgitada kliendile alakindlustust, alakindlustuse ohtu ja hüvitamise põhimõtteid alakindlustuse korral. Kindlustusmaakleril lasus kohustus selgitada kliendile, millised kindlustusväärtuse määramise ja hüvitise maksmise põhimõtted tulenevad valitud kindlustusandja lepingutingimustest. Isegi kui klient ei oska maaklerile selgitada, milliste andmete või teabe põhjal ta just pakkumises märgitud kindlustusväärtust soovib, on maakleril kohustus klientidele selles nõu anda ja viidata hinnangu tellimise vajadusele. KindlTS-st tulenevate kohustuste tõlgendamisel on võimalik lähtuda Finantsinspektsiooni juhendist, millest tuleneb, et õige kindlustusväärtuse määramine ja selle alusel õige kindlustussumma kokkuleppimine on sedavõrd oluline kindlustuslepingu komponent, et maakler oleks pidanud omal algatusel tundma huvi selle vastu, kuidas on saadud kindlustusväärtus ja milliste andmete alusel on see arvutatud.
9.Maakler peab juhtima kliendi tähelepanu kindlustusväärtuse õige suuruse tähtsusele ja alakindlustusega seonduvale. Maakler ei tundnud huvi, kuidas on riskiülevaatesse märgitud kindlustussummad arvutatud, milliste andmete alusel ja kas need vastavad tegelikele kindlustusväärtustele. Kindlustusandja müügiprogrammis oli nupp, mis andis
4(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-50446 maaklerile võimaluse kontrollida tema sisestatud kindlustussumma vastavust kindlustusandja soovitatud summale. Maakler ei kasutanud seda võimalust. Maakler sisestas soovitatust väiksema kindlustussumma. Müügiprogramm on üksnes andmete sisestamist võimaldav keskkond, mis ei taga kindlustusvõtjale või -maaklerile seda, et kindlustusandja on andmed täielikult üle kontrollinud. Tegelikke andmeid hoone seisundi kohta sai teada kindlustusvõtja, kes pidi esitama kindlustusandjale õiged andmed. Kindlustusandja võis eeldada esitatud andmete õigsust. Kindlustusmaakler oleks pidanud välja selgitama, millised on hoone konkreetsed parameetrid ning kuidas ja miks on kindlustusvõtja nende alusel pidanud õigeks kindlustussummaks 1 688 112 eurot, või kasutama müügiprogrammi. Kostja oleks hoolsuskohustust täites pidanud hagejat teavitama, et tal puudub pädevus hinnata põhikooli kindlustusväärtust. Lepingut vahendanud maakler RB oli alakindlustuse ja kindlustusväärtuse määramise asjus ilmselt ebapädev, sest ta ei osanud kohtuistungil selgitada, mida kujutab endast alakindlustus. Sisuliselt ei ole RB ütlused mistahes selgituste andmise kohta ka usutavad, sest need ei ühti MK ütlustega ja RB ütlustes on mitmed vastuolud. Kindlustusvõtja peab otsuste vastuvõtmiseks olema piisavalt informeeritud ja teadlik kõikidest asjaoludest ja riskidest.
10.Kostja ja kolmas isik leidsid, et hageja on maaklerile antud allkirjastatud volituse ja kinnituskirjaga kinnitanud, et kõik maakleri kohustused on nõuetekohaselt täidetud. Eelnimetatud dokumendid on käsitatavad tüüptingimustel allkirjastatud täitmise kviitungina. Maakleril tuli sõltumata volituse sisust täita hoolsuskohustust ja KindlTS-st tulenevaid kohustusi. Hageja on tõendanud, et maakler rikkus oma lepingulisi kohustusi. Seetõttu ei ole kinnitustel enam õiguslikku tähendust.
11.Hageja sai kindlustusjuhtumi toimumise tõttu väiksema hüvitise. Kahju on põhjuslikus seoses maakleri kohustuse rikkumisega, hõlmatud kohustuste kaitse-eesmärgiga ja pidi olema ettenähtav. Õigusabikulud on põhjendatud ja seotud nõude esitamise ning kahju kindlakstegemisega.
12.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 242 322 eurolt alates kahe nädala möödumisest kohtulahendi jõustumisest (VÕS § 515 lg 1) kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Õigusabikulude nõudelt on võimalik välja mõista viivis alates hagiavalduse esitamisest, sest hageja õigusabikulud on seotud nõude esitamisega nimelt kostja ja mitte tema kindlustusvõtja vastu. Kostja apellatsioonkaebus
13.Kostja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja hindas tõendeid ebaõigesti, rikkus sellega kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Kohus ületas hagi piire ja jaotas valesti tõendamiskoormise. Hageja ei ole tõendanud, et kindlustusleping oli sõlmitud alakindlustuse tingimusel.
15.Kohus leidis ebaõigesti, et OÜ Ehitusekspertiisibüroo ekspert võttis õigesti hoone tegeliku valmimise ajana aluseks 1960. a, mis oli märgitud hoone projektis. Ekspert oleks pidanud oma arvamuse koostamisel lähtuma ehitusregistri andmetest, mille kohaselt on hoone valmimise aastaks 1958. Sellisel juhul oleks hoone keskmine kulum olnud üle 50% ja kahju hüvitamisel oleks tulnud kindlustuslepingu kohaselt arvestada maha ka kulum. Hageja jättis tõendamata eksperdi seisukoha õigsuse. Hoone projekti tõendina lisatud ei ole. Põhjendamata on kohtu seisukoht, et kostja oleks pidanud tõendama, et ajavahe mõjutab kulumi suurust. Arusaamatu on ka eksperdi poolt valitud metoodika kulumi arvestamisel. Samas võttis kohus asja lahendamisel ebaõigesti arvesse ka AS Telora-E arvamuse, kuna hageja ei ole sellele tuginenud.
5(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-50446
16.Kohus pidas põhjendamatult eksperdi selgitusi usaldusväärseteks, kuna arvamuse aluseks võetud alusandmed ei ole kontrollitavad. Ekspert lähtus ebatäpsetest projektidest ja tuvastamata lähteandmetest, mistõttu oleks kohus pidanud jätma eksperdi arvamuse ebausaldusväärsuse ja tõendamatuse tõttu arvesse võtmata. Kohus leidis ebaõigesti, et kostja pidi eksperdi arvamuse ümber lükkama omapoolsete tõenditega olukorras, kus hageja esitatud tõend ei ole kontrollitav. Samas jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse uue ekspertiisi määramiseks. Eksperdi antud hinnang hoone taastamisväärtus ruutmeetri kohta on põhjendamatult suur ning ei kajasta tegelikke vajalikke ja mõistlikke kulutusi, mis tuleneb sellest, et talle püstitati ülesanne hinnata hoone kaasajastamist.
17.Kohus jättis tuvastamata, kui suur oli alakindlustuse protsent ja kas sellest lähtuvalt oli esitatud nõude suurus põhjendatud. Samuti jättis kohus arvestamata, et kindlustusandja on teadlikult lubanud alakindlustust kuni 30%. Kindlustusandja lähtus hüvitise väljamaksmisel OÜ Ehitusekspertiisibüroo arvamusest, kuid võttis ebaõigesti arvesse käibemaksu. Õige oleks olnud lähtuda summast 2 060 235 eurot, suhe kindlustuslepingus oleva kindlustussummaga olnuks sellisel juhul 82 % ehk tegemist oleks 18% alakindlustusega. Kindlustusmaakleri sisestatud kindlustussumma 767 eurot/m2 ja soovitusliku kindlustussumma 959 eurot/m2 suhe on samuti 80% ehk tegemist on alakindlustusega kuni 20%. Mõlemal juhul mahub see kindlustusandja poolt lubatud piiridesse ja kindlustusandja oleks pidanud tekkinud kahju hüvitama täies ulatuses. Kohus jättis tähelepanuta kostja selgituse, et kindlustussumma 767 eurot/m2 oli müügiprogrammis ilma käibemaksuta.
18.Kuna tekkinud kahju tugineb vaid hageja huvides tellitud eksperdi arvamusele, siis ei ole tõendatud kahju tekkimine väidetava alakindlustuse tõttu. Kui alakindlustust ei esine, ei saa ka arutada kindlustusmaakleri poolset väidetavat hoolsuskohustuse rikkumist.
19.Õige ei ole kohtu seisukoht, et maakler rikkus lepingust tulenevaid hoolsuskohustusi. Kohus väljus hagi piiridest, kui leidis, et kindlustusmaakleri kohustus on välja selgitada, milliste andmete või teabe põhjal soovib klient oma vara kindlustada just tema avaldatud kindlustusväärtuse alusel. Selliseid asjaolusid hageja oma nõudes ei esitanud. Hageja nõude aluseks oli asjaolu, et kindlustusmaakler on enne kindlustuslepingu sõlmimist jätnud välja selgitamata hoone tegeliku kindlustusväärtuse.
20.Ebaõige on kohtu seisukoht, et kuna käsundiandja peab vajalikud kulud hüvitama, siis ei ole kindlustusväärtuse väljaselgitamisel takistuseks hinnangute tellimise maksumus. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja soovis kindlustada 25 erineva keerukusega objekti. Kindlustusvõtjale oleks sellise hulga arvamuste tellimine varaliselt koormav. Seetõttu on kohatu ka viide, et maakler võis teenuse sisse osta mõnelt pädevalt spetsialistilt. Hageja oli kogenud ja pikaaegne kindlustusvõtja ning tal oli ehitiste taastamisväärtuse hindamiseks olemas vajalik teave ja kogemus.
21.Maakler soovitas 2010.a tõsta kindlustatava vara väärtust varasema bilansilise jääkväärtuse asemel, millega ta täitis oma hoolsuskohustust selgitada alakindlustuse ja kindlustusväärtuse põhimõtteid. Seetõttu ei ole õige kohtu järeldus, et maakler ei tundnud kindlustuslepingu puhul huvi, kuidas olid arvutatud riskiülevaatesse märgitud kindlustussummad. Hageja väited, et nad ei teadnud 2012.a kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustuslepingute olemusest, kindlustusväärtusest ja alakindlustuse mõistest mitte midagi, on ebausutavad.
22.Ebaõige on maakohtu järeldus, et kindlustusmaakler rikkus hoolsuskohustust sellega, et sisestas müügiprogrammi kindlustusandja poolt soovitusliku kindlustussumma 959 eurot/m2 asemel 767 eurot/m2, mille tõttu sai võimalikuks kahju hüvitamine
6(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-50446 alakindlustuse tingimustel. Maakleril ei olnud kohustust kasutada müügiprogrammis nuppu, mis võimaldas kontrollida kindlustusväärtust. Müügiprogrammi reegli kohaselt võimaldab see kindlustuslepingu sõlmimise alakindlustusega kuni 30%, misläbi on ta teadlikult lubanud lepingute sõlmimist alakindlustusega. Seetõttu ei saanud kindlustusmaakler ka teavet võimaliku alakindlustuse kohta. Alakindlustuse olemasolu selgub tegelikult alles kindlustusjuhtumi toimumisel. Õige kindlustusväärtuse kohta teabe esitamise kohustus on kindlustusvõtjal, millest tulenevalt kannab tema ka riski.
23.Kohus heitis kindlustusmaaklerile põhjendamatult ette, et ta oleks pidanud välja selgitama hoone konkreetsed parameetrid ja selle, miks on kindlustusvõtja pidanud õigeks kindlustussummat 1 688 112 eurot. Tegelikku kindlustusväärtust teab ainult hageja ja kindlustusmaaklerile ei saa ette heita, et ta ei ole nimetatud asjaolusid välja selgitanud.
24.Kohus asus põhjendamatult seisukohale, et pärast lepingu sõlmimist allkirjastatud volitus ei saa sisaldada endas hageja lõplikke ja ammendavaid juhiseid kindlustusmaaklerile. Samuti leidis kohus põhjendamatult, et kinnitus ja volikiri on tüüptingimustel välja töötatud dokumendid. Kuna tegemist oli suulise maaklerilepinguga, siis andis hageja kindlustusmaaklerile ka suulise volituse kindlustuslepingu vahendamiseks. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et tegemist on tüüptingimustel allkirjastatud täitmise kviitungiga. Vale on kohtu järeldus, et hageja on tõendanud, et kindlustusmaakler rikkus oma kohustusi ja seetõttu ei oma nimetatud dokumendid õiguslikku tähendust. Samas asus kohus seisukohale, et kinnituses olnud tingimused ei olnud tühised.
25.Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et tunnistaja RB ütlused ei ole usutavad. Järeldus, et RB arvestas ise kindlustussummad ja et ta ei arvestanud konkreetsete kindlustusandjate kindlustustingimusi, on meelevaldne. Kindlustushuvi väljaselgitamisel peab ta selgitama välja, milliste riskide vastu milliseid objekte soovitakse kindlustada. Kohus tuvastas õigesti, et kindlustusväärtuse nimetab kindlustusvõtja ja lähtudes kindlustusvõtja poolt esitatud andmetest saab kindlustusmaakler võtta pakkumised.
26.Kohus ületas hagi piire, tuginedes asjaolule, mida hageja hagiavalduses ei esitanud. Hageja leidis, et kindlustusmaakleri poolt lepinguliste kohustuste rikkumine seisnes selles, et kindlustusmaakler ei määranud õigesti koolihoone kindlustusväärtust või ei ostnud sisse vastavat teenust. Kohus aga tugines otsuse tegemisel asjaolule, et maakler ei selgitanud hagejale õige kindlustusväärtuse määramise olulisust ega seda, milliseid asjaolusid tuleks kindlustusväärtuse määramisel arvestada. Kostja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isiku apellatsioonkaebus
27.Kolmas isik palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
28.Maakohtu otsus on nõuetekohaselt põhjendamata. Seadusest ja Riigikohtu praktikast tulenevalt pidi hageja tõendama kõigi kostja vastu esitatud ja maaklerilepingu väidetaval rikkumisel rajaneva kahju hüvitamise nõude eelduste olemasolu. Maakohus on otsuses sisuliselt käsitlenud üksnes maaklerilepingu rikkumist. Maakleri vastutuse, kahju, rikutud kohustuse kaitse eesmärgi, kahju ettenähtavuse ja põhjusliku seosega seonduva on maakohus jätnud praktiliselt käsitlemata. Ühtegi tõendit, millele tuginedes kohus asjaolud tuvastas, ei ole kohus nimetanud. Maakohus ei saa hagi rahuldades piirduda hagi rahuldamise eelduste olemasolu üldsõnalise konstateerimisega.
29.Maakohtu otsusest ei selgu ühemõtteliselt, millistele tõenditele rajaneb järeldus, et kindlustusleping Sinimäe põhikooli osas oli sõlmitud alakindlustusega, kuna alakindlustuse olemasolu on otsuse erinevates osades põhjendanud erinevate tõenditega. AS Telora-E arvamust ei saanud maakohus kindlustusväärtuse määratlemisel üldse 7(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-50446 aluseks võtta, kuna hageja ei ole sellele tuginenud. Samuti ei saanud maakohus kulumi ja kindlustusväärtuse tuvastamisel AS Telora-E arvamusele tugineda, kuna kohus ei saa hagi aluseks olevaid asjaolusid tuvastada vastuoluliste tõendite alusel, kuid AS Telora-E ja OÜ Ehitusekspertiisi arvamustes jõuti hoone kulumi ja kindlustusväärtuse suuruse osas erinevatele järeldustele.
30.Maakohus jättis arvestamata väited selle kohta, et AS Telora-E ja OÜ Ehitusekspertiisibüroo arvamused ei ole tõenditena usaldusväärsed ning nende alusel ei ole asja õige lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid võimalik tuvastada. Arvamustest ei nähtu, millistele konkreetsetele lähteandmetele tuginedes on tuvastatud Sinimäe põhikooli kulum, samalaadse ehitise taastamise kulude suurus ning taastamiseks vajalike tööde maht ja materjali kogused, mistõttu ei ole arvamustes toodud järeldused kontrollitavad. Arvamuse aluseks olevaid dokumente ei ole esitatud ka maakohtule. Kuna OÜ Ehitusekspertiisibüroo arvamuse koostamise eesmärk oli taastamise otstarbekuse hindamine, on küsitav, kas seda on võimalik kasutada alakindlustuse olemasolu tõendamiseks. Arvamustes puuduste kõrvaldamiseks kuulati tunnistajana üle ekspert, kuid see ei aidanud puudusi kõrvaldada, vaid üksnes kinnitas neid.
31.Arvamuses on jäetud arvestamata, et ehitisregistri andmetel on hoone rajamise aeg 1958.a, mitte 1960.a, mille tulemusel muutub terve hoone kulum suuremaks kui 50%. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et põhikool valmis tegelikult 1960.a, mistõttu ei saanud kohus sellest ka lähtuda.
32.Maakohtu otsusest ei selgu ühemõtteliselt, milliseid konkreetseid kohustusi ja kuidas maakler rikkus ning milliste tõenditega on rikkumised tõendatud. Seejuures rahuldas maakohus hagi põhjendusel, et maakler ei tundnud huvi, kuidas ja milliste andmete alusel on hageja kindlustussumma arvutanud, kuigi hageja sellele tuginenud ei ole.
33.Maakohus sisustas ebaõigesti kindlustushuvi mõiste, kui leidis, et kindlustusvõtja esmaseks huviks on saada kindlustusjuhtumi korral väärilist hüvitist ja hageja kindlustushuviks ei saanud olla kindlustuslepingu sõlmimine alakindlustuse tingimustel. VÕS § 478 kohaselt on kindlustushuvi kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla kindlustusriski vastu ja vaidlus puudub selles, et maakler selgitas hageja kindlustushuvi välja ja hageja kindlustati hageja poolt soovitud kindlustusriskide vastu.
34.Maakohus leidis ebaõigesti, et kindlustusmaakler on kohustatud välja selgitama, milliste andmete või teabe põhjal soovib klient oma vara kindlustada just tema avaldatud kindlustusväärtuse alusel. Maakohus ei ole viidanud õigusnormile, millest tuleneks kindlustusmaakleri kohustus kontrollida, milliste andmete alusel on kindlustusvõtja määratlenud kindlustussumma. Kindlustusmaaklerile avaldatud andmete õigsuse eest vastutab kindlustusvõtja.
35.Maakohtu selgitused seoses kohustusega seletada kindlustusvõtjale vajadust tellida kindlustusväärtuse määramiseks hindamine, ei ole seostatav hagi aluseks olevate asjaoludega.
36.Ebaõige on maakohtu järeldus, et ühelgi kindlustusandjal ei olnud võimalik varem alakindlustuse olemasolu tuvastada. Maakohus jättis tähelepanuta tunnistaja MK ütlused, mille kohaselt toimus Sinimäe põhikoolis ka 2011. a kindlustusjuhtum, mille tagajärjel sai kannatada hoone katus, kuid kindlustushüvitise väljamaksmisel siis alakindlustuse probleemi ei tekkinud. Seetõttu võib järeldada, et kindlustussumma oli adekvaatne.
37.Maakohus käsitles ebaõigesti maakleri rikkumisena toimingute tegemata jätmist kindlustusandja arvutiprogrammis, kuna maakler ei olnud selliseid toiminguid hageja suhtes kohustatud tegema. Maakohus jättis käsitlemata arvutiprogrammi käsitlemist
8(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-50446 puudutavad tõendid ja tunnistajate ütlused, millest tuleneb, et kindlustusandja soovituslikud kindlustussummad ei olnud kindlustusmaakleritele vabalt nähtavad. Maakleril võis olla usaldus kindlustusandjate müügiprogrammi vastu selles, et kui müügiprogramm alakindlustuse ohule ei viidanud, siis oli kindlustusvõtja poolt valitud kindlustussumma adekvaatne. Seejuures ei olnud maaklerile teada, et programm jätab alakindlustusele viitamata, kui erinevus sisestatud kindlustussumma ja soovitusliku summa vahel on vähem kui 30%.
38.Ebaõige on maakohtu järeldus, et kindlustusandja ei sõlminud kindlustuslepingut teadlikult alakindlustuse tingimustel (eeldusel et alakindlustuse olemasolu on õigesti tuvastatud). Maakohus jättis põhjendamatult käsitlemata tunnistajate ütlused ja kohaldamata VÕS § 14 lg 1 ja lg 2. Kindlustusandja on teinud teadliku otsuse jätta teatud juhtudel alakindlustuse ohule viitamata. Arvutiprogramm kontrollib automaatselt kõiki programmi sisestatud kindlustussummasid, seega on kindlustusandja lepingut sõlmides võimalikust alakindlustuse ohust teadlik kõigil juhtudel, kui kindlustusvõtja poolt nimetatud kindlustussumma ei vasta soovituslikule kindlustussummale, kuid jätab sellele kindlustusvõtja tähelepanu juhtimata. Kindlustusandja oli seega hea usu põhimõttest kui ka VÕS § 14 lg 1 ja lg 2 tulenevalt kohustatud kindlustusvõtjat informeerima vähemalt sellest, et temale teadaolevate andmete kohaselt maksab põhikooli hoone taastamine hageja poolt avaldatust rohkem. Seega puudus kindlustusandjal õigus väljamakstavat hüvitise summat vähendada.
39.Maakohus on ebaõigesti maaklerile ette heitnud, et ta ei teatanud hagejale kindlustusväärtuse väljaselgitamise pädevuse puudumisest. Kindlustusmaakler ei pea selgitama, et ta ei tegele ehitusekspertiiside korraldamise ja kindlustusvõtja vara väärtuse väljaselgitamisega.
40.Maakohus on otsuse tegemisel jätnud RB ütlused põhjendamatult arvesse võtmata põhjendusega, et need on vastuolus MK ütlustega. Tegelikult puuduvad ütlustes maakohtu osundatud vastuolud.
41.Asjakohatu ja ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt on volituse ja kinnituse näol tegemist tüüptingimustel koostatud dokumentidega. Maakohus ei ole selgitanud, millist tähtsust omab asja lahendamise seisukohast volituse ja kinnituse sisu kvalifitseerimine tüüptingimusteks. Samuti ei selgu otsusest, milliste tõendite alusel on tuvastanud VÕS § 35 lg-s 1 sätestatud eelduste olemasolu.
42.Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et hageja kinnitas 22.08.2012 maakleri kohustuste nõuetekohast täitmist (täitmiskviitung) ja jättis arvestamata tunnistaja HL ütlused selle kohta. Kohus jättis maakleri kohustuste täitmise hindamisel arvestamata ka kindlustusmaakler RB ütlused, millest järeldub, et ta soovitas hagejal alakindlustust vältida. Samas tuvastas kohus maakleri kohustuste rikkumise ebaõigesti üksnes hagejaga seotud tunnistajate ütluste alusel. Maakohus jättis arvesse võtmata, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja on kindlustuslepingusse märgitud kindlustussummasid kontrollinud ja need heaks kiitnud, mistõttu ei saa ta ebaõige kindlustussumma nimetamist maaklerile ette heita.
43.Maakohtu otsusest ei selgu, milliste tõendite alusel tuvastas kohus saamata jäänud hüvitise suuruse. Hageja on esitanud kindlustusväärtuse kohta kaks vastuolulist tõendit. Hageja ei esitanud maakohtule usaldusväärseid tõendeid alakindlustuse olemasolu kohta ja isegi siis, kui tegemist oli alakindlustusega, puudus kindlustusandjal õigus alakindlustuse tõttu kindlustushüvitise suurust vähendada.
44.Maakohus ei tuvastanud põhjuslikku seost, vaid üksnes väitis seda, viitamata seejuures ühelegi tõendile. Kohus jättis arvestamata maakleri selgitused põhjusliku seose 9(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-50446 puudumise kohta. Hageja on kogenud kindlustusvõtja, tal on olemas ehitiste taastamisväärtuse hindamiseks vajalik teave ja kogemus. Samuti peab hageja teadma oma vara väärtust raamatupidamiskohustuslasena. Maakohus oleks pidanud tuvastama, et kui maakler oleks hagejale selgitanud ehitiste kindlustusväärtuse tuvastamise vajadust, oleks hageja kindlasti tellinud vajalikud eksperdiarvamused ja kandnud sellega kaasnenud kulu. Selliseid tõendeid ei ole hageja esitanud. Isegi kui asuda seisukohale, et maakler rikkus kindlustusväärtuse väljaselgitamise kohustust ja seetõttu tekkis hagejale kahju, siis oleks samasugune kahju hagejale tekkinud ka seetõttu, et kindlustusandja rikkus kohustust informeerida hagejat alakindlustuse ohust.
45.Maakohus rahuldas põhjendamatult hageja õigusabikulude nõude ja viivisenõude, kuna maakler ei ole oma kohustusi rikkunud.
46.Kohus jagas valesti ka menetluskulud ning mõistis alusetult maaklerilt välja hageja ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku hageja poolel (kindlustusandja) menetluskulud. Kolmandalt isikult kostja poolel hageja kasuks menetluskulusid 1056 eurot välja mõistes rahuldas maakohus nõude, mida hageja ei ole esitanud. Hageja vastuapellatsioonkaebus
47.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlalt seadusjärgse viivise alates 28.05.2013 kuni kahe nädala möödumiseni hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisest ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgne viivis põhivõlalt 242 322 euro suuruselt summalt alates 28.05.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas rahasummas ja edasi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud protsendina kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
48.Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta VÕS § 113 lg 2 esimese lause. Antud juhul on tegemist rahalise kohustusega, mille täitmise tähtaeg ei ole kindlaks määratud. Kostja on kinnitanud, et sai hageja nõude kätte 27.05.2013. Seega oleks maakohus pidanud välja mõistma seadusejärgse viivise kahju hüvitise nõudelt alates 28.05.2013.
49.Alternatiivselt leiab hageja, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 511 lg-t 1. Selles paragrahvis sisalduv sõna „viivitamata“ välistab sätte tõlgendamise viisil, et kohustusliku vastutuskindlustuse kindlustusandja kohtuväline keeldumine kahju hüvitamisest ei põhjusta selle kindlustusandja jaoks viivise maksmise kohustust ja viivise maksmise kohustus saaks kindlustusandja jaoks tekkida vaid siis, kui kindlustusandja ei ole kahju hüvitanud kahe nädala jooksul alates kahju hüvitamist ettenägeva kohtuotsuse jõustumisest.
50.Kui kahjustatud kolmas isik pöördub kõigepealt kohtuväliselt kohustusliku vastutuskindlustuse kindlustusandja poole kahju hüvitamise nõudega ja kohustusliku vastutuskindlustuse kindlustusandja ebaõigesti keeldub selle kohtuvälise nõude rahuldamisest ja kahjustatud kolmas isik on seetõttu sunnitud esitama kohtusse hagi kohustusliku vastutuskindlustuse kindlustusandja vastu ja kohus rahuldab selle hagi, on kahjustatud kolmandal isikul võimalik nõuda kindlustusandjalt viivise tasumist välja maksmata kahjuhüvitisnõudelt alates hetkest, kui möödub mõistlik aeg, mida kindlustusandja vajas kahjustatud kolmanda isiku kohtuvälise kahju hüvitamise nõudega tutvumiseks. Antud juhul möödus selline mõistlik aeg hiljemalt 08.08.2013, kui kostja keeldus hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamisest. Vastused apellatsioonkaebustele
10(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-50446
51.Hageja ja iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel vaidlevad apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud paluvad nad jätta kaebuste esitajate kanda. Vastused vastuapellatsioonkaebusele
52.Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja leiab et maakohtu põhjendused viivise osas on õiged, kuna VÕS § 515 on erinorm VÕS § 113 suhtes.
53.Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
54.Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel toetab vastuapellatsioonkaebuses esitatud alternatiivset käsitlust. VÕS § 450 kohaselt, mis on erinorm VÕS §-de 82 ja § 113 lg 2 suhtes on kindlustusandjal õigus viivisevabalt teha toiminguid, mis on vajalikud kindlustusjuhtumi saabumise asjaolude ja tema täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
55.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega hagi põhinõude osas rahuldati täielikult, BTA Insurance Comany SE Eesti filiaalilt mõisteti Vaivara valla (Vaivara vallavalitsuse kaudu) kasuks välja kahju hüvitis 130 911,46 eurot ületavas osas ja viivis kahju hüvitiselt 130 911,46 eurot ületavas osas ning viivise väljamõistmise algusaja osas, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebused ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
56.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - Hageja (edaspidi ka kindlustusvõtja) sõlmis 09.08.2012 hageja poolel kaasatud kolmanda isiku õiguseellasega (edaspidi ka kindlustusandja) kindlustuslepingu ajavahemikuks 16.08.2012 kuni 15.08.2013, mida tõendab kindlustuspoliis nr 416356225. - Hageja sõlmis eelnimetatud kindlustuslepingu kostja poolel kaasatud kolmanda isiku (edaspidi ka maakler) vahendusel, kellega tal oli sõlmitud maaklerleping. Maakler osutas kindlustuslepingute sõlmimiseks maakleriteenuseid hagejale alates 2010.a. - Kindlustuslepingu kohaselt oli Sinimäe põhikooli kindlustussummaks 1 688 112 eurot. - 20.09.2012 toimus Sinimäe kooli hoone põleng, mille tagajärjel sai hooe kahjustada. - Hageja pöördus kindlustusandja poole kahju hüvitamiseks, kindlustusandja teatas hagejale 28.10.2012, et Sinimäe põhikooli osas on kindlustusleping sõlmitud alakindlustusega. - Kindlustusandja tellitud AS-i Telora-E arvamuse kohaselt oli põhikooli taastamisväärtuseks 2 190 000 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja tellitud Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuse kohaselt oli Sinimäe põhikooli taastamisväärtuseks 2 060 235, 35 eurot. - Hageja tellitud eksperdihinnangu kohaselt oleks tulekahju tagajärgede kõrvaldamiseks kulunud 762 042 eurot (koos käibemaksuga). - Kindlustusandja vähendas alakindlustuse tõttu hagejale makstavat hüvitist 32 % võrra ja tasus hagejale 519 720 eurot. - Kostja ja maakleri vahel oli sõlmitud kehtiv kohustusliku vastutuskindlustuse leping. - Hagejal on õigus esitada kahju hüvitamise nõue maakleri poolt tekitatud kahju hüvitamiseks otse kostjale kui maakleri vastutuskindlustusandjale.
57.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kindlustusleping on sõlmitud alakindlustuse tingimusel, kas maakler rikkus maaklerilepingust tulenevaid kohustusi kindlustuslepingu
11(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-50446 vahendamisel ning kas sellest tulenevalt saab hageja maaklerilt nõuda kahju hüvitamist, samuti selle üle, millisest hetkest saab hageja nõuda kahjuhüvitiselt viivist.
58.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti kindlustuslepingu sõlmimise alakindlustusega. Hageja ja kindlustusandja vahel sõlmitud kindlustuslepingu üldtingimuste p 7.3. järgi ehitise kindlustusväärtus on taastamisväärtus või jääkväärtus, p
7.3.1.kohaselt taastamisväärtuse all mõistetakse uue samalaadse ehitise taastamise kulusid, p.7.3.2 järgi jääkväärtuse all mõistetakse taastamisväärtust, mida on vähendatud ehitise kulumi võtta. Jääkväärtus on kindlustusväärtus, kui ehitise kulum on suurem kui 50% või kui kindlustuslepingus on kindlustusväärtuseks määratud jääkväärtus. VÕS 480 lg 4 võimaldab erandina kokku leppida, et ehitise taastamise korral ei arvestata kindlustusväärtuse kindlakstegemisel ehitise vanust ja amortisatsiooni. Seega leidis maakohus õigesti, et ehitise kindlustusväärtuse hindamisel on pooltel õigus leppida kokku teisiti, kui on märgitud VÕS § 479 lg-s 3 ning sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kostja väited, et sõltumata kindlustuslepingu tingimustest oleks hüvitise arvutamisel igal juhul pidanud arvestama hoone vanusega.
59.Selleks, et tuvastada kas kindlustusleping sõlmiti alakindlustuse tingimustel, arvestades kindlustuslepingu p-s 7.3.2. kokku lepitut, tuli välja selgitada, kas Sinimäe põhikooli kulum oli alla 50 %. Kulumi suuruse tõendamiseks esitati kaks eksperdiarvamust ASTelora-E ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperdiarvamused. Mõlemas eksperdiarvamuses on väljendatud (I kd, tlk 76 ja 91-92), et hoone kulum oli alla 50 %. Ehitusekspert HK kuulati üle ka maakohtu istungil ning ta andis selgitusi kulumi arvestamise metoodika kohta (IV kd, tlk 152 pöördel-155). Maakohus tuvastas, et hoone valmimise aja kohta on tõendites erinevad andmed, kas 1958.a või 1960.a. Õige on apellatsioonkaebuste väide, et Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuse kohaselt valmis hoone 1960.a, kuigi ehitusregistri andmete kohaselt valmis hoone 1958.a, kuid see ei muuda Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamust ebausaldusväärseks, sest ehitusekspert põhjendas istungil, miks ta leiab, et hoone valmis 1960.a (IV kd, tlk 154 pöördel). Kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus võttis ebaõigesti hoone kulumi tuvastamisel arvesse AS Telora-E arvamuse, ei ole põhjendatud. Asjaolu, et kindlustusväärtuse määratlemisel leidis maakohus Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuse olevat põhjendatuma, ei tähenda, et teiste seisukohtade osas AS Telora-E arvamust ei tohiks arvestada. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on hoone kulumi suhtes esitatud erinevaid tõendeid hinnanud igakülgselt, kõrvutades neid teiste tõenditega ja leidnud lõppjäreldusena õigesti, et hoone kulumi suurus oli väiksem kui 50 % .
60.Asja materjalidele lisatud AS Telora-E arvamuse kohaselt oli Sinimäe põhikooli taastamisväärtuseks 2 190 000 (ilma käibemaksuta), Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuse kohaselt oli Sinimäe põhikooli taastamisväärtuseks 2 060 235,35 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna Sinimäe põhikooli hoone kulum oli alla 50 % ning kindlustuslepingu järgi polnud kindlustusväärtuse kindlakstegemisel hoone kulumiga vaja arvestada, oli Sinimäe põhikool kindlustatud alakindlustuse tingimustel. Kindlustusandja hüvitas hagejale kahju Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuse alusel, seega luges alakindlustuse väiksemaks, kui see oleks olnud AS Telora-E arvamusest juhindudes. Ringkonnakohus ei nõustu kostja ja maakleri väidetega, et Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamus on ebausaldusväärne, sest ei ole kontrollitav. Asjas esitati kaks eksperdiarvamust ning mõlemast tulenes lõppjäreldusena, et kindlustusleping oli sõlmitud alakindlustuse tingimustel. Kostja ja kolmas isik kostja poolele kritiseerivad hageja esitatud tõendeid, kuid omapoolseid tõendeid väidetu ümberlükkamiseks ei ole esitatud. Ainuüksi väidetega, et kostja ja kolmas isik ei nõustu asjas esitatud tõenditega, mis tõendavad alakindlustuse tingimustel kindlustuslepingu sõlmimist, ei saa lugeda esitatud tõendeid ebausaldusväärseks. Kostja arvates jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata tema taotluse
12(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-50446 asjas ekspetiisi tegemiseks, kuid sama taotlust ringkonnakohtule ei esitanud. TsMS § 293 lg 1 järgi on ekspertiisi korraldamine võimalik menetlusosalise taotlusel.
61.Õige on maakohtu seisukoht selles, et tõendamist ei leidnud kostja väide kindlustusandja poolt teadlikult alakindlustuse tingimustel lepingu sõlmimise kohta. Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuses antud taastamisväärtust ja kindlustuslepingus märgitud kindlustussumma suurust arvestades oli alakindlustuse suurus 32%. Tunnistajate MR ja PL ütlustest nähtub, et kindlustusandja arvutiprogramm märkis kindlustuslepingusse alakindlustuse ohu, kui kindlustusandja soovitatud kindlustussumma ja lepingus märgitud summa erinevus oli rohkem kui 30%. Hageja ja kindlustusandja vahel sõlmitud kindlustuslepingus alakindlustuse ohu märget kirjas ei olnud. Alakindlustuse ohu märget ei saanudki lepingus olla, sest kindlustuslepingusse märgitud kindlustusumma 767 eurot/m2 oli võrreldes kindlustusandja poolt soovitatud kindlustussummaga 959 eurot/m2 väiksem kui 30 %. Maakohus on õigesti lähtunud tunnistajate MR ja PL ütlustest, et koolihooned on erinevad ning objektide reaalse erinevuse tõttu võib kindlustusumma erineda kindlustusandja soovitatud summast, kuid vastata siiski konkreetse hoone kindlustusväärtusele. Kuna tegelikke andmeid hoone olukorra, seisundi jm tähtsust omavate asjaolude kohta saab teada kindlustusvõtja, siis VÕS § 440 ja kindlustuslepingu alusel võis kindlustusandja eeldada esitatud andmete õigsust. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et kindlustusandja on arvutiprogrammi seadistades teinud teadliku otsuse jätta teatud juhtudel alakindlustuse ohule viitamata, mis toob kaasa teadlikult alakindlustuse tingimustel lepingu sõlmimise.
62.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja maakler sõlmisid maaklerilepingu suuliselt ning seega puudub kirjalik kokkulepe selle kohta, milliseid toimingud pidi maakler vahendusteenuse osutamisel tegema. Asjas on esitatud hageja volitus maaklerile (III kd, tlk 128), milles hageja avaldab, et soovib maaklerilt kindlustusriskide, kindlustusvajaduste täpsustamist ning sobiva kindlustuskaitse paketi koostamist, kuid see on sisult üldsõnaline ja seega lähtus maakohus maakleri kohustuste määratlemisel põhjendatult VÕS-is maaklerlepingut ja käsunduslepingut reguleerivatest normidest ja KindlTS sätetest ning Finantsinspektsiooni juhendis väljendatud kindlustusvahenduse üldiselt tunnustatud kutseoskuse taseme ja maakleri kohustuste kohta väljendatust.
63.Lepingu vahendamise ajal kehtinud KindlTS § 141 lg 1 p-de 4 ja 7-10 kohaselt peab kindlustusmaakler iga kord enne kindlustuslepingu sõlmimist ja vajaduse korral ka enne sõlmitud kindlustuslepingu muutmist või pikendamist muu hulgas selgitama kliendi antud teabe alusel välja tema kindlustushuvi ning nõudmised kindlustuslepingule; põhjendama kliendile antud nõuandeid ja soovitusi põhjalikkusega, mis vastab kindlustuslepingu keerukusele; tutvustama sõlmitava kindlustuslepingu tingimusi, eelkõige kindlustusmaksete suurust ning lepinguga seotud piiranguid ja välistusi; teavitama klienti hüvitamise põhimõtetest kindlustusjuhtumi toimumisel, sealhulgas sellest, millisele kohtule võib kindlustuslepingu alusel esitada nõude. Finantsinspektsiooni juhendis on väljendatud kindlustusvahenduse üldiselt tunnustatud kutseoskuste tase. Juhendi p 2.1.5 järgi tähendab kindlustusmaakleri hoolsus- ja lojaalsuskohustus, et kindlustusmaakleri kasutamine kliendi poolt loob kliendile täiendava kindluse oma huvide kaitseks kindlustuslepingu sõlmimisel, võrreldes kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusagendi vahendusel või kindlustusandjaga otse. Juhendi p 4.1.4 kohaselt selgitab kindlustusmaakler kliendi kindlustushuvi väljaselgitamiseks kliendile muu hulgas kindlustustingimuste erisusi, sh piiranguid ja välistusi, mis konkreetse kindlustusliigi osas kliendi jaoks tähtsust omavad. Juhendi p 7.3 kohaselt peab kindlustusvahendaja nõuannete ja soovituste andmisel kliendile lähtuma sellest, et mida keerukam on kindlustusleping või mida asjatundmatum on klient, seda põhjalikumalt peab kliendile antud nõuandeid ja soovitusi selgitama. Lisaks võib kindlustusmaakler juhendi p 3.4.2 kohaselt täita osaliselt
13(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-50446 või jätta täitmata juhendis sätestatud kindlustusmaakleri kohustusi, mis ei tulene otseselt imperatiivsest õigusakti nõudest, kui see tuleneb asjaolust, et klient (välja arvatud tarbija VÕS § 34 tähenduses) on piisavalt asjatundlik.
64.Riigikohus on käesolevas asjas 21.09.2016 tehtud lahendis asunud seisukohale, et nimetatud sätetest ei tulene kindlustusmaaklerile kohustust määrata kindlaks kliendile kuuluva objekti kindlustusväärtus ning samuti ei ole kindlustusmaakleril kohustust selgitada välja, milliste andmete või teabe põhjal soovib klient oma vara kindlustada just tema avaldatud kindlustusväärtuse alusel. TsMS § 693 lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Seega on maakohus õigesti leidnud, et kindlustusmaakleril ei ole seadusest tulenevat kohustust määrata kindlaks kliendile kuuluva objekti kindlustusväärtust. Samas on ekslik maakohtu seisukoht, et kindlustusmaakleril on kohustus selgitada välja, milliste andmete või teabe põhjal soovib klient oma vara kindlustada just tema avaldatud kindlustusväärtuse alusel. Eeltoodust tulenevalt ei vastuta kindlustusmaakler üldjuhul selle eest, kas kindustuslepingus märgitud kindlustusväärtus on õige.
65.VÕS § 620 lg-st 1, KindlTS § 141 lg 1 p-dest 4 ja 7-10 ning Finantsinspektsiooni juhendi p-dest 2.1.5. ja 4.1.4 tuleneb maaklerile siiski hoolsus- ja selgitamiskohustus kindlustushuvi väljaselgitamisel ning kindlustustingimuste tutvustamisel, pidades silmas kliendi huve. Hoolsus- ja selgitamiskohustust tuleks sisustada juhtumi kõiki asjaolusid arvestades. Poolte vahel on vaidlus selles, kelle pakkumise järgi määrati kindlustuslepingusse Sinimäe põhikooli kindlustusväärtus. Maakleri väidete kohaselt määras selle kindlustusvõtja, kindlustusvõtja väidete kohaselt määras selle maakler. Asja lahendamiseks on asjaolu tuvastamine, kuidas määrati kindlustuslepingusse hoone kindlustusväärtus, oluline, sest juhul, kui selgub, et pakkumise kindlustusvääruse määra kohta tegi maakler, tuli tal ka selgitada, miks selline kindlustusväärtus võiks olla asjakohane ja kaasnevad selgitused kindlustusväärtuse tähtsuse kohta võimaliku kindlustushüvitise arvutamisel.
66.Ringkonnakohus on seisukohal, arvestades asjas esitatud tõendeid, et veenvamalt on tõendamist leidnud kindlustusväärtuse määramine RB ehk maakleri esindaja poolt. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. RB ütlustest nähtub järgnev: 2010.a kui ta hagejale hakkas kindlustusvahendusteenust pakkuma, selgus, et varasemalt oli hageja kindlustanud hooned bilansiväärtusega; ta soovitas kindlustada suurema summaga; ta teadis, millistes suurusjärkudes Eesti kindlustusseltsid kindlustussummasid pakuvad ja see oli 6000-15 000 krooni m2 kohta koolimaja puhul; ta arutas koos MK-ga, mis võiks olla kindlustussumma; m2 maksumus arvutati koos välja selle alusel, mis kehtis Eesti kindlustuses; summa 10 000 kooni tuli vestluses kliendiga; MK ütles 1m2 hinna, kuid ta ei mäleta, mis summa ta ütles; (kindlustussumma) kontrollimine toimus nii, et saime kindlustusseltsidelt tagasiside- kui pakkumisel ei ole märget, et on alakindlustus, siis kõik on vastuvõetav. Vastupidiselt RB ütlustele MK ütlustest nähtub: maakler märkis ise kindlustusväärtuse; maakler ütles, et nad kannavad andmed kuhugi tabelisse või registrisse ja sealt tulevad kindlustusväärtused välja. RB ütlustest nähtub, et põhikooli kindlustusväärtus selgus: 1)maakleri ja kindlustusvõtja koostöös ja 2)kindlustusvõtja teatas kindlustusväärtuse. Iseenesest on juba see vastuolu RB ütlustes selline, mis seab RB ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla.
67.Lisaks seab RB ütlused kahtluse alla asjaolu, et tema ütlused teiste asjaolude kohta ei lange kokku asjas esitatud tõenditega. RB ütluste järgi sõitis ta ka 2012.a enne kindlustuslepingu sõlmimist hageja juurde ning küsis temalt, kas on uusi objekte, kas on tehtud muudatusi või investeeringuid. Samuti nähtub RB ütlustest, et riskihindamise küsimustiku täitsid 2012.a MK ja RB KA Vaiko AS kontoris. Tunnistaja MK ütluste
14(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-50446 kohaselt enne 2012.a sõlmitud kindlustuslepingu sõlmimist ta koos RB-ga hooneid üle ei vaadanud. MK ütluste kohaselt saatis RB temale e-kirja koos täidetud riskihindamise küsimustikuga, küsides, kas hooneid on lisandunud või on tehtud neile märkimisväärseid parandusi. Asja materjalidest nähtuvalt saatis maakler 05.07.2012 hageja esindajale ekirja (I kd, tlk 111), mille kohaselt: “Ole hea ja vaata objektid ja riskid üle (kas on midagi juurde vaja või olete parendanud olemasolevaid objekte jne) ...“ Kirjale oli lisatud riskiküsimustik. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades nimetatud kirja sisu, ei olnud kindlustusvõtja ja maakler enne 2012. riskiküsimustiku saatmist maakleri poolt kokku saanud, vastasel juhul polnuks olnud vaja maakleril küsida,“.... Kas olete parendanud olemasolevaid objekte jne“, sest maakleri väidetud kokkusaamisel oleks seda teavet juba jagatud. Pärast riskiküsimustiku saatmist puudus aga loogiliselt vajadus kokku saada, sest RB soovis teavet ja riskiküsimustikku tagasi e-kirja teel.
68.Samuti seab RB ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla tema väited, et ta selgitas MK-le alakindlustuse olemust. RB ütlustest seoses alakindlustusega nähtub: kui oli alakindlustuse oht, oleks pakkumise peal pidanud olema vastav märge; kui pakkumistel ei ole märget, et on alakindlustus, siis on kõik vastuvõetav; kindlustusselts peab tuvastama, kas on alakindlustus või mitte; ma ei tea, miks antud juhul alakindlustust ei tuvastatud; tuvastasin alakindlustuse ohu puudumise sellega, et saadud pakkumistes ei olnud märget „alakindlustuse oht“. RB ütluste kohaselt selgitas ta MK-le, et alakindlustuse olemasolul on olemas tehniline valem hüvitise määramiseks ning et ta soovitas alakindlustust välistada. Eeltoodud ütlustest nähtuvalt ei mõistnud RB alakindlustuse, kindlustusväärtuse ja kindlustushüvitise seoseid. Kui maakler neid seoseid ei tea, ei ole ka usutav, et ta sellest klienti teavitab.
69.Tunnistajate MM, kes on hageja abivallavanem ja HL, kes oli hageja vallavanem 2012.a, ütlustega on tõendatud, et nemad hoonete esialgset kindlustusväärtust välja ei pakkunud. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et hageja põhikooli kindlustusväärtust ei määranud (esialgset pakkumist ei teinud). Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendamist leidis hageja väide, et põhikooli kindlustusväärtuse esialgse pakkumise tegi maakler. Asjast ei nähtu, et maakler oleks seejuures andnud selgitusi selle kohta, miks just selline kindlustusväärtus võiks olla asjakohane. Kuna RB alakindlustuse, kindlustusväärtuse ja kindlustushüvitise seoseid ei mõistnud ei saanud ta puudulike teadmiste pinnalt ka asjakohaseid selgitusi anda. TG, kes oli samuti maakleri esindaja hagejale kindlusteenuse vahendamisel, ütlustest nähtub, et ta ei tea, kuidas toimub kahju hüvitamine alalkindlustuse korral. Eeltoodu kohaselt leidis maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti, et maakleri kohustuste rikkumine leidis tõendamist.Tõendatud on nii alakindlustusega seotud kui ka kindlustusväärtuse ja kindlustushüvitise suurusega seotud selgitamiskohustuse täitmata jätmine.
70.Finantsinspektsiooni juhendi p 3.4.2 järgi võib kindlustusmaakler täita osaliselt või jätta täitmata juhendis sätestatud kindlustusmaakleri kohustusi, mis ei tulene otseselt õigusakti nõudest, kui see tuleneb asjaolust, et klient on piisavalt asjatundlik. Kostja ja maakler on asjas tuginenud sellele, et hageja oli kogenud ja pikaajaline kindlustusvõtja. Neist väidetest võib järeldada, et kostja ja maakleri arvates võis maakler oma hoolsus- ja teavitamiskohustuse täitmisel sellega arvestada. Ringkonnakohus selle väitega, arvestades asjas esitatud tõendeid, ei nõustu. Asjas puudub vaidlus selles, et enne 2010.a kui kindlustusvahendust hakkas pakkuma maakler, oli hageja samuti oma vara kindlustanud. Tunnistaja MK ütlustest nähtuvalt sõlmiti enne 2010.a, kindlustuslepinguid selliselt, et küsiti erinevatelt kindlustusfirmadelt otse pakkumisi. Tunnistaja RB ütlustest nähtuvalt, enne seda, kui maakler hakkas teenust osutama, oli tema arvates määratud kindlustusväärtus madal, hageja oli vara kindlustanud bilansiväärtusega. Ainuüksi see asjaolu, kui maakler tuvastab, et enne tema poolt vahendusteenuse pakkumist on klient
15(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-50446 ilmselgelt liiga väikese kindlustussummaga vara kindlustanud, kusjuures ei nähtu, et klient on teadlikult summa selliselt valinud, peaks see maakleri tähelepanu äratama selle kohta, et klient ei pruugi kindluslepingu sõlmimisel olla piisavalt asjatundlik, hoolimata sellest, et on varasemalt kindlustuslepinguid sõlminud ja tal võib olla teave oma vara bilansilise väärtuse kohta ning ta oskab raamatupidamise aruandes märkida vara soetusmaksumuse ja kulumi suuruse.
71.28.08.2012 on hageja kinnitanud, et maakler täitis oma kohustused nõuetekohaselt. Kui on antud täitmise kviitung, eeldatakse üldjuhul, et võlgnik on kohustuse täitnud ning tõendamiskoormis selle tõendamiseks, et täitmist ei toimunud või et seda ei tehtud nõuetekohaselt, läheb üle võlausaldajale. Võlausaldajal on võimalik selline eeldus ümber lükata. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et maakler ei täinud kinnituses märgitud kohustusi nõuetekohaselt.
72.Hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud, kostja vastutab lepingu rikkumise eest, st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav, hagejale on tekkinud või tekib kahju, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga; kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
73.Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Käesolevas asjas leidis tõendamist maakleri poolt hagejale kindlustusvahendusteenuse pakkumisel lepingu rikkumine. Asjas ei ole tõendatud, et maakleri kohustuste rikkumine oli vabandatav.
74.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti tuvastanud hagejal kahju tekkimise, kuna hageja sai kindlustusjuhtumi toimumise järgselt hüvitise, mis ei katnud kogu kindlustusjuhtumi järgset kahju. Tekkinud kahju suuruseks on 242 322 eurot, mis jäi hagejal saamata, kuna tal oli sõlmitud kindlustusleping alakindlustuse tingimustel.
75.Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et kahju, mille hüvitamist hageja nõuab pidi olema maakleri jaoks ettenähtav. Pooled ei vaidle selle üle, et maakleril oli teada kindlustusvõtja soov alakindlustus välistada. Seega, sisuliselt pidi maaklerile olema ettenähtav, et kui ta teeb ettepaneku sellise kindlustusväärtuse kandmiseks kindlustuslepingusse, mis toob kaasa alakindlustuse, siis tekib kliendile kahju. Kahju tekkimine pidi tunnustatud kutseoskuste tasemel tegutsevale maaklerile olema ettenähtav. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus tuvastas õigesti ka selle, et kahju, mille hüvitamist hageja nõuab, on hõlmatud maaklerlepingust tulenevate kohustuste kaitse eesmärgiga, sest maakleri vahendusel kindlustuslepingu sõlmimisel peab olema kindlustusvõtjale tagatud, et vähemalt selliste maakleri rikkumiste puhul kogumis, nagu käesolevas asjas tuvastamist leidsid, saab mõistlikult eeldada maakleri poolt kahjuriski ülevõtmist. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et maakler saab ennast sellise riski vastu kindlustada.
76.Kindlustusmaakleri kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb põhjusliku seose hindamiseks lahendada hüpoteetiline olukord. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. Küsimus käesolevas asjas on sisuliselt selles: kas maakleril, kui esialgse kindlustusväärtuse pakkujal, oli võimalik soovitada hagejale selliseid kindlustustingimusi, mis oleksid tõenäoliselt taganud hagejale tekkinud kahju hüvitamise ning kas asjast nähtub, et hageja sellise pakkumise oleks vastu võtnud. Ringkonnakohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud hüpoteetiline olukord, et juhul, kui maakler oleks pakkunud hagejale teistsuguse (kõrgema) kindlustusväärtuse,
16(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-50446 mille tõttu oleks küll kindlustusandjale makstav lepinguline summa olnud suurem, kuid ka alakindlustuse võimalus oleks olnud välistatud, oleks hageja sõlminud lepingu maakleri pakutud suurema summaga. Nagu asjas eespool viidatud puudub vaidlus, et hageja alakindlustuse tingimustel lepingut sõlmida ei soovinud. Kui selgus, et leping on sõlmitud alakindlustuse tingimustel, muutis kindlustusandja hageja palvel kehtivat kindlustuslepingut selliselt, et kindlustatud objektide kindlustussummasid suurendati (II kd, tlk 182jj). Vastates küsimusele, kas maakleril oli võimalik soovitada hagejale sellist kindlustusväärtust, mis oleks tõenäoliselt taganud hagejale tekkinud kahju täieliku hüvitamise, tuleb vastata eitavalt. Asjast nähtuvalt selgus Sinimäe koolihoone kindlustusväärtus ekspertiisi tulemusel. Isegi, kui asjas oleks leidnud tõendamist, et maakler selgitas kindlustusvõtjale, et tema ei ole pädev kindlustusväärtust määrama ja kindlustusvõtjal tuleb alakindlustuse ohu vältimiseks lasta teha hoonete ekspertiis, ei ole asjas tõendamist leidnud, et hageja oleks olnud nõus tellima kõikide kindlustuslepingus märgitud hoonete suhtes ekspertiisid. Hageja ei väida, et 2013.a kindlustuslepingute tingimuste muutmiseks tellis ta kõikide kindlustuslepingus märgitud hoonete kindlustusvääruse selgitamiseks ekspertiisi. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et maakleril puudus võimalus soovitada kindlustusväärtust, mis oleks hagejale tekkinud kahju vähendanud.
77.Tunnistaja TG ütlustega on tõendatud, et kindlustusandja programmis on olemas „KS“ nupp, mis võimaldab teada saada kindlustusandja soovitusliku kindlustussumma suuruse ning tunnistaja väitel on ta seda nuppu ka kasutanud, kui klient ei tea kindlustusväärtust. Asjas on esitatud kindlustusandja programmi ekraanitõmmis ning koolide osas on programmis kirjas „Recomended Sum Insured, Building&Part Building 50-959 (IV kd, tlk 144). Tunnistaja MR ütlustest nähtuvalt on nimetatud kirjas number 50 seotud koolihoonega ja number 959 tähendab ruutmeetri maksumust koolihoone puhul. RB ütlustest nähtub, et Eesti kindlustusseltsid pakkusid koolimaja kindlustusväärtuseks vahemikku 6 000-15 000 krooni/ m2 (2010.a) eest. Seega kattub programmis kindlustusandja soovituslik kindlustusväärtus RB-l oleva teabega koolihoonete kindlustusväärtuse kohta, sest 15 000 krooni vastab ümardatult (sente arvestamata) 959 euroga. Seda asjaolu arvestades oleks RB saanud hagejale pakkuda koolihoone puhul kõrgemat kindlustusväärtust ning hilisemalt oleks kindlustuspakkumise saamiseks programmi täites saanud seda teha TG. Seda aga maakleri esindajad ei teinud, pakkudes hagejale kindlustusväärtust, mis viis hageja teadmata alakindlustuse tingimustel lepingu sõlmimiseni. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et osaliselt on põhjuslik seos maakleri tegevusetuse ja hagejale tekkinud kahju vahel tõendatud, so summa 130 911,46 euro ulatuses. Arvestuskäik on järgmine. Kui maakler oleks pakkunud kindlustusandja soovitatud kindlustusväärtust, oleks selle järgi hoone kindlustusväärtuseks olnud 2 110 759 eurot, mis moodustab Ehitusekspertiisibüroo OÜ tuvastatud kindlustusväärtusest vähem 14,62 %. Hoone oleks küll olnud alakindlustatud, kuid kindlustuslepingu järgi oleks hageja kahju olnud väiksem. Kuna kahju kogusuuruseks oli 762 042 eurot, oleks hageja alakindlustuse tõttu saanud kindlustusandjalt kogukahjust vähem 111 410,54 eurot. Seega võrreldes käesolevaga oleks saanud rohkem 130 911,46 eurot.
78.Asjas ei nähtu ka see, et maakler selgitas KindlTS § 480 lg 4 järgi sõlmitud kokkuleppest tulenevaid erisusi, st kuidas mõjutaks kindlustushüvitise suurust, kui hoone amortisatsioon on seotud ehitise kulumiga. Käesolevas asjas leidis kohus siiski, et hoone kulum oli väiksem kui 50 %. Seega kulumi kohta antud selgitused ja hagejale kahju tekkimise vahel ei ole põhjuslikku seost.
79.Hageja leiab vastukassatsioonkaebuses, et maakohus on valesti määranud viivise arvutamise algusaja. Hageja esitas 27. mail 2013 kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise
17(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-50446 nõude. Seetõttu leiab hageja esiteks, et põhinõude rahuldamisel on tal VÕS § 113 lg 2 esimese lause alusel õigus nõuda viivist alates 28. maist 2013. Alternatiivselt leiab hageja, et kahju tuleb VÕS § 515 lg 1 järgi hüvitada viivitamata, mistõttu hagejal on õigus nõuda viivist alates 9. augustist 2013, mil kostja oli keeldunud nõuet rahuldamast. Maakohus on lähtudes VÕS § 515 lg-st 1 mõistnud viivise kostjalt välja alates kahe nädala möödumisest kohtulahendi jõustumisest.VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. VÕS § 515 lg 1 esimese lause kohaselt peab kindlustusandja maksma hüvitise viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul ajast, mil kahjustatud isiku nõue kindlustusvõtja poolt rahuldati, või ajast, mil kahjustatud isiku nõue on tuvastatud kohtulahendi, nõude tunnustamise või kompromissilepinguga.
80.Maakohus on ekslikult leidnud, et VÕS § 515 lg 1 on praegusel juhul erinorm VÕS § 113 lg 2 suhtes. VÕS § 515 kohaldub vabatahtliku vastutuskindlustuse korral, kui kannatanul puudub otsenõue kindlustusandja vastu, kuid praegusel juhul tuleb viivise arvutamise algusaeg määrata VÕS § 113 lg 2 esimese lause järgi. Kuna hageja esitas kostjale oma nõude 27.05.2013 ning seetõttu palub viivise kostjalt välja mõista alates 28.05.2013, tuleb hageja viivisenõue rahuldada, arvestades sealjuures käesolevas asjas tuvastatud hageja põhjendatud põhinõude suurust.
81.Hageja esitas hagis ka kohtueelsete menetluskulude ja neilt viivise väljamõistmise nõude. Apellatsioonkaebustes vaidlustatakse maakohtu otsust ka nimetatud nõude rahuldamise osas, kuid konkreetseid etteheiteid maakohtu otsusele pole esitatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostjalt hageja kasuks põhjendatult kohtueelsed menetluskulud kahjuna ja neil arvestatud viivise välja mõistnud. Maakohus on analüüsinud hageja esitatud arved ja nende spetsifikatsioone ning põhjendatult asunud seisukohale, et kulud on hüvitatavad kahju nõude kaudu. Arvestades kohtueelselt kostjale esitatud nõuet kahju hüvitamiseks, tuleb asuda seisukohale, et professionaalse õigusabi kasutamine kohtueelses vaidluse staadiumis oli üldjuhul mõistlik, hoolimata mh sellest, et hilisemalt kohtumenetluses selgus kahju nõude osaline põhjendatus. Menetluskulude jaotus
82.Maakohtu lahend tuleb osaliselt tühistada ja see toob kaasa uue menetluskulude jaotuse määramise. Eeltoodust nähtuvalt rahuldatakse hagi osaliselt, ka apellatsioonkaebused ja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, vaidluse asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et poolte ja kolmandate isikute kõik menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 ja § –st 167.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.