Korrakaitse › Relvaload

PPA Põhja prefektuuri lubadegrupi lubadeametnik Kerli Palu keeldus 03.07.2020 otsusega nr 4.21/5140-1 Xle relvaloa väljastamisest. 26.06.2020 teavitati Xt, et tema osas esinevad relvaloa väljastamist välistavad asjaolud ning vastavalt Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-le 1 võimaldati tal esitada oma arvamus ja vastuväited. X esitas 03.08.2020 PPA Põhja prefektuuri 03.07.2020 otsuse nr 4.2-1/5140-1 peale vaide, milles taotles tühistada PPA Põhja prefektuuri lubadegrupi lubadeametnik Kerli Palu 03.07.2020 relvaloa väljastamisest keeldumise otsus nr 4.2-1/5140-1 ning rahuldada X 01.06.2020 taotlus relvaloa vahetamiseks/pikendamiseks. PPA 12.08.2020 vaideotsusega nr 4.2-1/5140-3 jäeti X vaie rahuldamata. X vaidlustas PPA 03.07.2020 otsuse nr 4.2-1/5140-1 ja 12.08.2020 vaideotsuse nr 4.2-1/5140-3 halduskohtus, taotledes nende tühistamist ning asja uuesti läbivaatamiseks kohustamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja väidab, et vastustaja ei kasutanud PPA 03.07.2020 otsuse nr 4.2- 1/5140-1 tegemisel diskretsiooniõigust õiguspäraselt, mistõttu relvaloa vahetamise keelduv haldusakt on sisuliselt õigusvastane ja vastuolus Riigikohtu seisukohtadega. Relvaloa vahetamise menetlus (seoses kehtivuse tähtaja möödumisega) ja uue relvaloa taotlemise menetlus (isikul puudub relvaluba ja ta taotleb seda) on oma sisult ja RelvS mõttes täiesti erinevad menetlused ja ka taotleja suhtes erineva koormusastmega menetlused. Kaebajal relvaluba olemas ja seoses kehtivuse tähtaja saabumise/möödumisega soovis ta relvaluba vahetada. Kaebaja on esitanud tähtaegselt relvaloa vahetamise taotluse. Vastustaja kohustus oli viia kaebaja suhtes relvaloa vahetamise menetlus läbi alates 30.09.2020, mida vastustaja sisuliselt tänaseni teinud ei ole. Vastustaja on seadust ja menetlusõigust rikkudes keeldunud kaebaja relvaloa vahetamisest ja väljastamisest ning menetlenud relvaloa vahetamist ajaperioodil, kui kaebaja relvaluba oli peatatud. Relvaloa peatamise korral ei ole õiguslikult võimalik menetleda relvaloa pikendamist kuni peatamise lõppemiseni. Vastustaja on aga enda ostust tehes käitunud vastupidiselt. Kaebaja on enda relvaloa peatamise ning selle vahetamisega pöördunud 09.03.2020 Õiguskantsleri poole. Õiguskantsler asus seisukohale, et relvaluba on alati tähtajaline. Kui inimene soovib ka pärast relvaloa kehtivusaja möödumist relva omada, tuleb tal Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) taotleda relvaloa vahetamist (RelvS § 41 lg 1 p 1). Relvaloa vahetamist peab taotlema enne olemasoleva relvaloa kehtivuse lõppemist. Inimene peab esitama PPA-le avalduse koos seaduses loetletud dokumentidega vähemalt üks kuu enne relvaloa kehtivusaja möödumist (RelvS § 41 lg 1 p 1, § 41 lg 3 ja § 41 lg 6 p 1). Relvaloa vahetamist saab taotleda inimene, kelle relvaluba ei ole peatatud, aga ka inimene, kelle relvaloa on PPA peatanud kuuest kuust kuni ühe aastani, kuna ta on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades (RelvS § 43 lg 1 p 1, lg 11). Kehtiv väärteokaristus mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades välistab relvaloa väljastamise (RelvS § 41 lg 9) ning selle alusel saab ka väljastatud relvaloa kehtivuse peatada. See aga ei takista taotlemast relvaloa vahetamist juhul, kui relvaloa kehtivusaeg on lõppemas. PPA vaatab läbi peatatud relvaloa vahetamiseks esitatud dokumendid ning selgitab välja, kas inimesele saab anda uue relvaloa või vahetada välja vana relvaloa. Kaebaja leiab, et tema relvaloa vahetamisest keeldumine ei ole käesoleval juhul sobiv, vajalik ja mõõdukas meede, seega eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne. Kaebaja hinnangul on ta ka ebavõrdses olukorras isikutega, kelle relvaluba peatatakse väärteokaristusega seonduvalt, kuid kelle relvaloa vahetamise tähtajani on piisavalt aega ja kelle karistatus kustub, sellisel juhul ei pea isik taotlema uuesti relvaluba, vaid tema varasem relvaluba pikendatakse. Vastustaja väidab, et kaebus ei ole põhjendatud ning otsus on õiguspärane. Relvaseadus (RelvS) võimaldab relvaluba vahetada §-s 41 sätestatud tingimustel ja korras. Relvaluba vahetatakse selle omaja avalduse põhjal loa kehtivuse lõppemisel (RelvS § 41 lg 1 p 1) relvaloa väljastamisega, kui ei esine RelvS § 36 või § 40 sätestatud loa andmist välistavaid asjaolusid (RelvS § 41 lg 9). Vastustaja leiab, et antud asja lahendamisel omab määravat tähtsust asjaolu, et kaebaja relvaloa kehtivuse lõppemise ajal selline asjaolu esines. RelvS § 36 lg 1 p 11 näeb ette, et relvaluba ei anta

isikule, kes on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes. See tähendab, et RelvS § 36 lg 1 p 11 ehk kaebaja kehtiv väärteokaristus sõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades välistab kaebaja relvaloa vahetamise. RelvS § 41 lg 9 sätestab imperatiivselt relvaloa väljastamise keelu loa andmist välistava asjaolu esinemisel. Sellest tulenevalt puudub vastustajal õigus kaaluda relvaloa andmist välistava asjaolu ilmnemisel relvaloa väljastamist ja relvaloa vahetamist. Kaebaja teeb etteheite (kaebuse p 2.14; kaebaja 05.04.2021 vastuse p 5b; kaebaja 08.07.2021 vastuse p 4b), et vastustaja ei kasutanud enda 03.07.2021 otsuse 4.2-1/5140-1 tegemisel diskretsiooniõigus õiguspäraselt, mistõttu relvaloa vahetamisest keelduv haldusakt on sisuliselt õigusvastane ja vastuolus Riigikohtu seisukohtadega. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi kaalutlusnormile, millest tuli vastustajale kohustus kaalumist teostada. Seetõttu on kaebaja etteheited kaalumise teostamata jätmise kohta põhjendamatud. Relvaloa puhul on tegemist materiaalõigusliku tähtajaga, mille saabumise tagajärg on ette nähtud seadusega (RelvS § 34 lg 7, § 44 lg-d 1, 6, 8) ja mis kohaldub ühtemoodi igale relvaomanikule. Relvaloa vahetamise taotlemiseks on piiratud aeg (RelvS § 41 lg 6 p 1). Kehtetu relvaloa vahetamise ega relvaloa kehtivuse tähtaja ennistamise võimalust RelvS § 41 ette ei näe. Sellest tulenevalt on kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega tähtaegselt esitatud relvaloa vahetamise taotluse menetlemine. RelvS § 41 lg 1 ei välista peatatud kehtivusega relvaloa vahetamise taotluse menetlemist. Seda, kas esineb RelvS § 41 lg-s 9 ja § 36 sätestatud alus relvaloa vahetamisest keeldumiseks, selgitab vastustaja välja relvaloa vahetamise taotluse menetlemisel. Õiguskantsler on 25.03.2020 vastuses kaebaja pöördumisele (kaebuse lisa 4) relvaseaduse võimalikust vastuolust Eesti Vabariigi põhiseadusega, leidnud, et relvaloa vahetamist saab taotleda /.../ ka inimene, kelle relvaloa on PPA peatanud /.../. Kehtiv väärteokaristus mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades välistab relvaloa väljastamise (RelvS § 41 lg 9) /.../, aga ei takista taotlemast relvaloa vahetamist juhul, kui relvaloa kehtivusaeg on lõppemas. Relvaloa andmise välistava asjaolu esinemisel relvaloa vahetamisest keeldumine on ette nähtud seadusega ning vastustajal puudub kaalutlusõigus, mis võimaldaks otsustada ka teistsuguse sisuga haldusakti andmise kasuks.

KOHUTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ning vastustaja kirjalike selgitustega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel: Käesolevas kohtuvaidluses pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajale relvaloa väljastamisest keeldumise otsus oli õiguspärane või mitte. Kaebaja väidab, et Relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 1 p 1 kohaselt peatab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) relvaloa kehtivuse, kui relvaloa omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades. RelvS § 41 lg 9 koostoimes RelvS § 43 lg 1 p 1 ei välista isiku poolt relvaloa vahetamise õigust, hoolimata selle peatatusest. X on seadusega ettenähtud tähtaja jooksul esitanud politseile relvaloa vahetamise taotluse. RelvS § 41 lg 9 kohaselt väljastatakse uue kehtivusega relvaluba või relvakandmisluba selle taotlejale juhul, kui ei esine RelvS §-s 36 või 40 sätestatud loa andmisest välistavaid asjaolusid. Relvaloa vahetamisel RelvS § 41 lg 9 viitab küll RelvS §-le 36 sätestatud välistavatele asjaoludele, kuid punktis 11 sätestatud sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes väärteokorras karistatud isikul on juba lisameetmena relvaluba peatatud. Lisaks väärteokaristusele on relvaomaniku mõjutatud veel relvakäitlemise õiguse peatamisega. RelvS § 36 välistavate sätete mõte on relvaluba mitte väljastada isikule, kellel on antud süüteos karistatus, mitte aga lisamõjutusvahendina peatatud relvaloa vahetamisest keeldumist. Kaebaja on seisukohal, et menetlejal puudub seaduslik alus relvaluba tunnistata kehtetuks väärteokorras joobes sõidukijuhtimise eest, kuna RelvS § 36 lg 1 p 11

ei ole sätestatud RelvS § 43 lg 3 p 2 loetelus (kui esineb käesoleva seaduse § 36 lg 1 p-des 1-7, 9 või 10). Relvaloa vahetamist saab taotleda inimene, kelle relvaluba ei ole peatatud, aga ka inimene, kelle relvaloa on PPA peatanud kuuest kuust kuni ühe aastani, kuna inimest on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades (RelvS § 43 lg 1 p 1, lg 11). Vastustaja väitel relvaloa andmise välistava asjaolu esinemisel relvaloa vahetamisest keeldumine on ette nähtud seadusega ning vastustajal puudub kaalutlusõigus, mis võimaldaks otsustada ka teistsuguse sisuga haldusakti andmise kasuks. X relvaluba ei ole tunnistatud kehtetuks ja isikul on õigus relvaloa vahetamiseks taotlus esitada, kuid vastavalt RelvS § 36 lg 1 p-le 11 soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades. X suhtes välistav asjaolu esineb, kuna teda on karistatud LS § 224 lg 2 järgi. RelvS § 36 lg 1 p 11 rakendamisel puudub PPA-l kaalutlusõigus, mistõttu keelduti Xle relvaloa väljastamisest. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale oli väljastatud relvaluba nr RL786880 kehtivusega kuni 02.07.2020 ning kaebaja 01.06.2020 esitas taotluse nr DL50009705 temale välja antud relvaloa vahetamiseks. Kaebaja esitas relvaloa vahetamise taotluse tähtaegselt relvaloa kehtivuse ajal. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebajat on väärteokorras karistatud rahatrahviga mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades Liiklusseaduse (LS) § 224 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) lg 2 järgi (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi). Lisaks LS § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldati kaebaja suhtes nimetatud süüteo toimepanemise eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks (PPA Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse 30.12.2019 otsus nr 2316,19,010531 jõustus 23.01.2020). RelvS § 43 lg 1 p 1 näeb ette, et Politsei- ja Piirivalveamet peatab soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes. PPA Põhja prefektuuri 29.01.2020 otsusega nr 4.2-1/834-2 peatati X relvaloa kehtivus 8 kuuks. Samas oli kaebajal õigus relvaloa peatamise ajal esitada taotlus relvaloa vahetamiseks, mida ta ka tegi enne relvaloa kehtivuse kaotamist. Kehtiv väärteokaristus mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades välistab relvaloa väljastamise (RelvS § 41 lg 9), kuid see ei takista taotlemast relvaloa vahetamist juhul, kui relvaloa kehtivusaeg on lõppemas. RelvS § 41 lg 1 p 1 annab võimaluse relvaloa kehtivuse lõppemisel selle vahetamiseks loa omaja avalduse alusel tingimusel, et ei esine RelvS §-s 36 sätestatud loa andmist välistavaid asjaolusid vastavalt RelvS § 41 lg-le 9. RelvS § 36 sätestab soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud. RelvS § 36 lg 1 p 11 näeb ette, et soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades. X suhtes esineb eelviidatud välistav asjaolu, kuna teda on karistatud väärteomenetluse korras mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest. Vaidlust ei ole, et tulirelv on kõrgendatud ohuallikas ning relvaomanikul on kõrgendatud vastutus relva käitlemisel, mis nõuab kõrgendatud ohuallika omanikult ilmselgelt seaduskuulekat käitumist. Süüteo toimepanemine ei iseloomusta relvaloa omanikku seaduskuuleka isikuna. Kaebaja relvaloa omanikuna peab olema teadlik süüteo toimepanemise tagajärgedest ning RelvS nõuete järgimise kohustusest. Vastustaja kinnitusel kaebajale on korduvalt selgitatud ka enne vaidlustatud otsuse tegemist, miks PPA Põhja prefektuur ei saa talle uut relvaluba väljastada, kuigi ta on õigeaegselt esitanud relvaloa vahetamise/pikendamise taotluse. Vastustaja selgitab vaideotsuses, et RelvS § 41 lg 1 p 1 annab võimaluse relvaloa kehtivuse lõppemisel selle vahetamiseks loa omaja avalduse alusel tingimusel, kui ei esine RelvS § 36 sätestatud loa andmist välistavaid asjaolusid (RelvS § 41 lg 9). Vaideotsuses märgitakse, et kaebaja relvaluba ei ole tunnistatud kehtetuks ja tal oli õigus relvaloa vahetamiseks taotlus esitada, mida vaide esitaja ka õigeaegselt tegi, kuid vastavalt RelvS § 41 lg 9 koostoimes RelvS

§ 36 lg 1 p 11 keelduti temale relvaloa väljastamisest. RelvS § 36 lg 1 p 11 kohaselt soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades. Vaidlust ei ole selles, et kaebajat on karistatud LS § 224 lg 2 rikkumise eest, st mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholipiirmäära ületades isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi ning seetõttu tema suhtes esineb ka relvaloa andmist välistav asjaolu. Mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholipiirmäära ületades on süütegu, millel võivad olla rasked tagajärjed ning sõidukit juhtida sellises seisundis on lubamatu ja vastutustundetu. Kohus peab vajalikuks siinkohal rõhutada, et relva kui kõrgendatud ohuallika omanik on kohustatud käituma seaduskuulekalt, mis on ilmselgelt relvaloa väljastamise ja omamise oluliseks tingimuseks/eelduseks, millest relvaloa taotleja on väga hästi teadlik. Süütegu toime pannes peab relvaloa omanik igal juhul arvestama selle võimaliku negatiivse tagajärjega, mis laieneb ka relvaloale. Isikut, kes käitub vastutustundlikult ja seaduskuulekalt, ei ohusta relvaloast ilmajäämine, millega peab alati arvestama eranditult iga relvaloa omanik. Kohus leiab, et vastutustundlik isik on see, kes oma käitumiselt on seaduskuulekas ja austab seadust ning hoidub süütegude (kuritegude/väärtegude) toimepanemisest. Seda enam puudutab see isikuid, kelle käsutuses on relvad kui kõrgema ohu allikad ja kes omavad relvaluba, mille kasutamist võib seaduses sätestatud tingimustel piirata, sh loa kehtetuks tunnistada. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad, mis on kõrgema ohu allikas, oleksid üksnes selliste isikute valduses, kes on seaduskuulekad ja vastutustundlikud, käituvad õiguspäraselt ja hoiduvad süütegude toimepanemisest. Vastustaja on õigesti välja toonud, et RelvS § 41 lg 1 ei välista peatatud kehtivusega relvaloa vahetamise taotluse menetlemist, mille käigus peabki PPA välja selgitama, kas esineb RelvS § 41 lg-s 9 ja § 36 sätestatud alus relvaloa vahetamisest keeldumiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et antud asja lahendamisel omab määravat tähtsust asjaolu, et kaebaja relvaloa kehtivuse lõppemise ajal esines relvaloaloa andmist välistav asjaolu. RelvS § 41 lg 9 sätestab imperatiivselt relvaloa väljastamise keelu loa andmist välistava asjaolu esinemisel, millest tulenevalt PPA-l puudub õigus kaaluda relvaloa andmist välistava asjaolu ilmnemisel relvaloa väljastamist, sh selle vahetamist. Kohus märgib, et kaebaja on haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulatud, temale on antud võimalus esitada oma kirjalikud selgitused/vastuväited, seega ärakuulamisõigust kaebaja suhtes rikutud ei ole. Samuti ei ole kaebaja suhtes rikutud õigust vabale eneseteostusele (PS § 19 lg 1), mille kohaselt igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust, ega ka võrdse kohtlemise põhimõtet, vastupidist ei ole kaebaja tõendanud. Kohus asub kokkuvõtlikult seisukohale, et vaidlustatud relvaloa väljastamisest keeldumise otsus on õiguspärane ja kooskõlas seaduse nõuetega ning seega puudub alus selle tühistamiseks.

MENETLUSKULUD

HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.