X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 22.01.2021 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise otsusele nr 7002010094-1
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud XX.XX.XXXX), volitatud esindaja Markus Hallang Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Grete Raidma
Asja läbivaatamise vorm
26.04.2021 kinnisel kirjalikus menetluses
kohtuistungil, edasi
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.X antud menetlusabi kulud (kaebuse esitamise riigilõiv, kohtuistungi ning kohtuotsuse resolutsiooni ja põhjendava osa tõlkimisega seotud kulud) jäävad riigi kanda. Muus osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Kohtulahendi avalikustamisel avaldada selle resolutsioon ja põhjendav osa, asendades otsuses läbivalt füüsiliste isikute nimed ning sotsiaalmeedia kasutuskontode nimetused tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.10.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse
kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub PPA otsuse põhjendustega, neid kohtuotsuses kordamata (HKMS § 165 lg 2). Kohus käsitleb esmalt kaebaja väiteid, et PPA on rikkunud menetlusnorme, mis puudutavad haavatava isiku menetluses osalemist (I). Seejärel analüüsib kohus kaebaja väiteid PPA 22.01.2021 otsusele ning selle 07.06.2021 täiendustele osas, mis puudutab kaebaja kvalifitseerimist pagulasena (II) ja täiendava kaitse saajana (III). Lõpuks hindab kohus kaebajale tehtud lahkumisettekirjutuse (IV) ja sissesõidukeelu õiguspärasust (V) ning jagab menetluskulud (VI).
11.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui: − tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,
− tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest, st rass, usk, rahvus, poliitilised veendumused või sotsiaalne grupp, ning − tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos (vt ka Euroopa Kohtu kohtuotsus Salahadin Abdulla jt, C-175/08, C-176/08, C-178/08 ja C-179/08, punktid 56 ja 57). Samuti peavad puuduma VRKS § 22 lg-s 1 nimetatud pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (nt Riigikohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-990, punkt 12; 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, punktid 12-13).
12.PPA asus 22.01.2021 otsuses seisukohale, et kaebaja rahvusvahelise kaitse vajadust tuleb hinnata ühiskondlikku gruppi kuulumise alusel, kuna ta on Tšetšeeniast pärit naisterahvas, kes kannatas väidetavalt perevägivalla all ja kellel ei ole lapsi. Tšetšeeniast lahkumise järgselt on kaebaja islami kommete kohaselt, vastu oma seadusliku mehe tahtmist, uuesti abiellunud3. Sellele käsitlusele ei vaielnud kaebaja vastu kuni 26.04.2021 toimunud kohtuistungil, kus kaebaja esindajad leidsid, et kaebaja tagakiusukartust tuleb lisaks sotsiaalsesse gruppi kuulumisele hinnata ka kaebajale omistada võiva poliitilise meelsuse alusel4.
13.Isiku tunnustamine pagulasena on seotud tema tagakiusamisega. Tagakiusamine VRKS-i ja direktiivi 2011/95/EL tähenduses ei ole mitte igasugune ebameeldiv sündmus päritoluriigis või ametivõimudega toimunud juhtum. Võttes aluseks VRKS-i ja selle aluseks oleva direktiivi 2011/95/EL artikli 9, siis koosneb tagakiusamise mõiste kahest osast. Esimene osa on reaalne ehk tegelikult toime pandud tagakiusamisakt, millel isiku kartus põhineb ning see on ka aluseks, miks isik ei saa või ei taha anda ennast oma päritoluriigi kaitse alla. Teine osa on vaimne ehk üks VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus, poliitilised veendumused, sotsiaalsesse gruppi kuulumine), miks isiku suhtes akt või aktid toime pandi või tema suhtes meetmeid 2 (15)
kohaldatakse. Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule.
PPA 22.01.2021 otsuse punkt 4.3, lk 8.
Kohtuistungi protokoll kell 13:32:32, lk 5.
ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema: 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud punktis 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1).
14.Tagakiusu kujutavad teod on mitteammendava loeteluna toodud VRKS § 19 lg-s 2 ning selle punkti 1 kohaselt on tagakiusuks füüsiline või vaimne vägivald, sh seksuaalne väärkohtlemine. PPA ei ole vaidlustanud 22.01.2021 otsuses, et kaebaja võis Tšetšeenias langeda enda endise abikaasa ning tema kaaslaste seksuaalse vägivalla ohvriks, mistõttu on asjakohatud kaebaja vastupidised etteheiteid. Samas asjaolu, et isik on päritoluriigis langenud seksuaalse väärkohtlemise ohvriks, ei tähenda koheselt seda, et üksnes sel põhjusel tuleb isikut tunnustada rahvusvahelise kaitse saajana. I
15.VRKS § 151 lg 1 teine lause sätestab, et erivajadusega taotleja on eelkõige haavatav isik, nagu alaealine, saatjata alaealine, puudega inimene, eakas inimene, rase, alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse ohver, raske haigusega isik, vaimse tervise probleemiga isik ning piinamise või vägistamise ohver või isik, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda. Kaebaja haavatavus annab talle rahvusvahelise kaitse menetluses täiendavad menetluslikud garantiid (vt eeskätt VRKS § 151), kuid kaebaja tervislik seisund eraldi võetuna ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks.
16.Kohus ei nõustu kaebajaga, et PPA ei arvestanud menetluses kaebaja erivajadust. Ehkki kaebuses toodud etteheited PPA tegevusele kaebaja taotluse läbivaatamisel tema haavatavuse hindamisel on hirmu tekitavad, siis on need ülepaisutatud ning ei arvesta tegelikku menetlust. Kaebaja esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse 23.07.20201 ning sellest ei nähtu, et kaebaja oleks haavatav isik. Kaebaja toob taotluses välja, et ta lahkus Tšetšeeniast, kuna tema endine abikaasa mõnitas teda, lõi ning ähvardas tappa. Lisaks toob kaebaja välja, et kuna ta abiellus Austrias olles afgaaniga, siis võivad tema Tšetšeenias elavad sugulased ta tappa. Seega ei nähtu taotlusest, et kaebaja suhtes esineks VRKS § 151 lg-s 1 sätestatud aluseid, et pidada teda haavatavaks isikuks. Enne kaebaja Eestile üleandmist toimus Austrias Dublini määruse alusel läbiviidud menetlus2, kust samuti ei nähtu, et kaebaja oleks haavatav isik.
16.1.Esimene vestlus kaebajaga toimus 19.08.2020 ning sellel osales ka kaebaja esindaja Q, kes jätkas kaebaja esindamist nõustajana ka kohtumenetluses. Ka tema ei toonud enne vestlust või vestluse käigus välja, et kaebajat tuleks käsitada haavatava isikuna. PPA küsis vestlusel, kas kaebajal esineb terviseprobleeme, mida tuleks arvesse võtta vestluse läbiviimisel ning sellele
PPA vastuse lisa 1. PPA vastuse lisa 2 ja lisa 22. 3 (15)
küsimusele vastas kaebaja eitavalt 3 . Samuti ei toonud kaebaja või tema esindaja välja, et meessoost intervjueerija võiks osutuda vestluse toimumisel takistuseks. Seda ei nähtu ka Austria esitatud Dublini menetluse materjalidest.
16.2.Hinnates 19.08.2020 toimunud vestlust tervikuna, siis ei nähtu sellest, et kaebajat tuleks päritoluriigi sündmuste tõttu pidada haavatavaks isikuks. On tõsi, et kaebaja kirjeldas perevägivalla toimumist ning selle mõju tema tervisele, kuid üksnes perevägivalla ohvriks olemine ei ole samastatav haavatavaks isikuks olemisega. Seejuures nähtub protokollist ja kuuldub selle helisalvestisest 4 , kuidas intervjueerija selgitab kaebajale võimalust saada meditsiinilist abi5. Olles kuulanud 19.08.2020 intervjuu helisalvestist, siis ei nähtu, et seda läbi viinud meessoost menetleja oleks käitunud kuidagi lugupidamatult või kohaldanud intervjueerimistehnikaid, mis oleks olnud kaebajat hirmutavad, mistõttu kaebaja eelistas tõe esimesel vestlusel jätta rääkimata. Kaebajalt on küsitud avatud küsimusi ning ehkki kaebaja nutab korduvalt, siis sellest ei saa teha järeldust, et intervjuud läbi viinud ametnik oleks ebakompetentne. Lisaks oli kaebaja esindajal võimalik vestlust kommenteerida6, kuid etteheiteid intervjuule ei olnud.
17.Seoses kaebaja erivajaduse tuvastamisega märgib kohus täiendavalt ka seda, et kaebaja ei pidanud vajalikuks rääkida oma Tšetšeenia üleelamistest ka Austrias7, vaid kaebaja sõnul tahtis ta kodust endise abikaasa juurest eemale ning tema sooviks oli reisida8. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist põhjendas kaebaja Austrias aga sellega, et ta abiellus seal ning soovib nüüd perega jääda9. Ühestki Austria dokumendist ei nähtu, et kaebaja võiks olla haavatav isik ning ehkki kaebaja vaidlustas Austrias enda Eestile üleandmise otsuse10, mille Austria halduskohus rahuldamata jättis, 11 siis ka seal ei toonud kaebaja ühtegi negatiivset intsidenti välja. Ehkki kaebaja enda sõnul ei rääkinud ta oma üleelamistest Austrias põhjusel, et kolmas abikaasa oskab saksa keelt ning intervjuu tehakse saksa keeles ja protokoll antakse kaasa, misjärel oleks kolmas abikaasa Y toimunust teada saanud12, siis 19.08.2020 vestlusel väitis kaebaja, et naabrinaine saatis kaebaja Austrias elavale mehele kirja, et ta kardab 13 . Seega pidi kaebaja kolmas abikaasa kaebajaga juhtunust vähemalt mingis osas teadlik olema ning jääb arusaamatuks, miks kaebaja eelistas Austrias olles vaikida ning seda olukorras, kus ta pidi mõistma, et ta antakse üle Eestile ning Austriast tuleb lahkuda.
18.Vaidlust ei ole, et kaebaja esindaja teavitas PPA-d 29.09.202014, et 25.09.2020 kohtus kaebajaga Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna teenuste juht (edaspidi SKA töötaja), kes võttis kaebaja esindajaga ühendust ning soovitas vahetada meessoost menetleja naissoost menetleja vastu. Lisaks soovis kaebaja, et SKA töötaja osaleks vestlusel. Seda PPA kaebajale ka võimaldas15. Lisaks võimaldati kaebajale psühholoogiteenust ning arvestati tema esindajate graafikuga vestluste kokkuleppimisel. Ka vestluste läbiviimisel arvestati kaebaja
PPA vastuse lisa 3, küsimus 4. PPA vastuse lisa 4.
PPA vastuse lisa 3, küsimus 6, protokolli lk 3.
PPA vastuse lisa 3, küsimus 56.
PPA vastuse lisa 22.
PPA vastuse lisa 22, .pdf faili lk 33.
PPA vastuse lisa 22, .pdf faili lk 34.
PPA vastuse lisa 22, .pdf faili lk 37–63, tõlge 64–90.
PPA vastuse lisa 22, .pdf faili lk 91–132, tõlge 133–174.
PPA vastuse lisa 16, küsimus 105.
PPA vastuse lisa 3, küsimus 8.
PPA vastuse lisa 9.
PPA vastuse lisa 9 ning lisa 12.
4 (15)
võimaliku haavatavusega. Seega käsitles PPA kaebajat haavatava isikuna alates kaebaja esindajalt vastava info saamisest. Kuigi isik loetakse erivajadusega taotlejaks, kui PPA või muu haldusorgan on tema erivajaduse tuvastanud (VRKS § 151 lg 2), siis ei saa sellest järeldada, et erivajadusega seotud asjaolude tuvastamisel on PPA üksi ning et kui erivajadusele viitab isiku esindaja, siis on PPA rikkunud VRKS-i ja direktiivide nr 2013/32/EL 16 ning 2013/33/EL 17 sätteid. Rahvusvahelise kaitse menetlus baseerub koostööl ja usaldusel ning PPA ei saa tuvastada isiku erivajadust, kui isik ise selliseid asjaolusid välja ei too. Kui esindajale saab teatavaks mõni asjaolu, mis võib omada menetluses tähendust, siis on tal kohustus see asjaolu ka PPA-le teatavaks teha (VRKS § 11 lg 3). Kaebaja erivajadus tuvastati lõplikult alles 19.01.2021 SKA kirjaga nr 912/2169-118. SKA 19.01.2021 kirja koostajaks on sama isik, kes viibis 08.10.2020 vestlusel SKA töötajana. Olukorras, kus on tõendatud, et PPA pidas menetlustoimingute läbiviimisel kaebajat haavatavaks isikuks, ei ole asjaolu, et PPA sai SKA vastava arvamuse alles vahetult otsuse tegemise eel, otsuse tühistamise aluseks.
19.PPA-le saab teha etteheiteid VRKS § 151 lg 6 järgimata jätmise osas. Eelnimetatud norm paneb PPA-le kohustuse edastada teave taotleja erivajaduse kohta teistele taotlejaga kokku puutuvatele haldusorganitele ja isikutele ulatuses, mis on vajalik taotleja erivajaduse arvestamiseks. Kuigi PPA väidab, et isiku erivajadusest teavitati ka majutuskeskust, siis tegelikult see nii ei olnud. PPA vastusest kaebusele nähtub, et VRKS § 151 lg 6 täitmiseks peetakse 01.10.2020 e-kirja 19 majutuskeskusele. Selles e-kirjas uuriti majutuskeskusest, kas kaebaja on kasutanud majutuskeskuse pakutavat psühholoogiteenust ning majutuskeskusest vastati sellele jaatavalt. Sellist kirja ei saa pidada VRKS § 151 lg-s 6 sätestatud teavitamiseks. Selline minetus menetluses aga ei muuda 22.01.2021 otsust õigusvastaseks.
20.Seoses kaebaja haavatavusega on põhjendamatu ka kaebaja etteheide, et PPA ei ole arvestanud EASO loodud tööriista erivajadusega inimestega menetluse läbiviimisel. Kaebaja vastav väide on seotud sellega, et EASO tööriista väljatrükk kannab kuupäeva 19.01.2021. Seda, kas tööriistaga arvestatakse või mitte, ei saa järeldada selle väljatrükkimise kuupäevast. Vaadates menetlust tervikuna, siis on EASO tööriistaga arvestatud ning ka kaebaja ei ole kohtumenetluses välja toonud, millise konkreetse nõude PPA tähelepanuta on jätnud.
21.Tõendamata ning asja materjalidega vastuolus on ka kaebaja väited, et 22.01.2021 otsuse teinud ametnik ei vasta VRKS § 151 lg 7 nõuetele. VRKS § 151 lg 7 sätestab, et kõik rahvusvahelise kaitse taotlejatega kokku puutuvad ametnikud ja töötajad vastavad sellistele kompetentsinõuetele, mis võimaldavad neil erivajadust jälgida ja seda arvestada. Eelnõu seletuskirjas on eelviidatud sätte osas kokkuvõtvalt selgitatud, et isikud peaksid vastama sellistele kompetentsinõuetele, mis võimaldavad erivajadust jälgida ja sellega arvestada, ning et vajaduse korral kaasatakse ekspert20. Nagu kohus välja tõi, siis ei nähtunud kaebaja ütlustest või Austrias läbiviidud menetlusest, et kaebajat võiks pidada haavatavaks isikuks. Kaebuses kirjeldatud intsident, kus PPA ametnik nõudis menetluse lõpuni viimist, toimus kaebaja juuresolekuta ning kaebaja esindaja Q ja Z vahel. Seejuures ei ole kaebuses kirjeldatud vestlus sel kujul intervjuude helisalvestistelt kättesaadav. Vaidlust ei ole, et ehkki kaebaja rahvusvahelise kaitse menetluse vastuväidete vestlus viidi 08.12.2020 lõpuni, siis lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/32/EL, 26. juuni 2013 , rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL, 26. juuni 2013 , millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded
kohaldamise vestlus viidi läbi 11.01.2021. Ühelgi juhul ei ole kaebaja väljendanud, et ta ei soovi vestluse läbiviimist. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul on menetlus läbi viidud kooskõlas VRKS § 18 lg-ga 2, st taotlus on läbi viidud individuaalselt ja erapooletult ning selle raames on kontrollitud esitatud tõendite ja andmete õigsust, kaebaja väidete usutavust ning muid asjaolusid. Kohtule ei nähtu, et otsuse koostanud ametnik oleks kaebajaga suhelnud viisil, mis tema erivajadust ei arvesta.
22.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA ei rikkunud menetluse läbiviimisel VRKS §-s 151 sätestatud norme selliselt, et nende tulemuseks oleks läbiviidud haldusmenetluse õigusvastasus ning sellest tingitult ka 22.01.2021 otsuse õigusvastasus.
II
23.Kohus nõustub kaebajaga, et varjupaigamenetluses kasutatakse tõendina päritoluriigi infot ning kirjalikke tõendeid. Samas jätab kaebaja tähelepanuta, et lisaks päritoluriigi infole ning kirjalikele tõenditele on varjupaigamenetluses tõendiks ka isiku ütlused. Praegusel juhul on PPA hinnanud kaebaja esitatud tõendeid kogumis teiste tõenditega ja kaebaja ütlustega ning jõudnud veendumusele, et kaebaja suhtes ei esine koduriigis tagakiusamist usu, poliitilise meelsus, rassi, religiooni, rahvuse või sotsiaalsesse/ühiskondlikku gruppi kuulumise alusel. Kohus nõustub PPAga. Samuti on PPA leidnud, et kaebaja antud selgitusi ei saa pidada kogu ulatuses usutavateks ning kohus nõustub ka selle PPA järeldusega. Kaebaja on kaebuses põhjendanud, et 19.08.2020 ei soovinud ta kogu kogetud vägivallast ja vägistamisest rääkida, kuna vestluse viis läbi mees. Ehkki seda ei saa välistada, siis ei jäta kaebaja PPA küsimustele vastamata. Sellises olukorras oleks loomulik, et isik jätab küsimusele vastamata, mitte ei valeta. Seejuures on tähelepanuväärne ka asjaolu, et 19.08.2020 toimunud vestlusel kaebaja teatud määral siiski avanes ning perevägivallast rääkis 21 . Ehkki kaebaja esindaja on teinud etteheiteid, et kaebaja ei soovinud meessoost intervjueerijale oma üleelamistest rääkida, siis tähelepanu väärib ka asjaolu, et enne 19.08.2020 toimunud intervjuud ei pidanud kaebajal vajalikuks oma üleelamisi kirjeldada ka oma naissoost esindajale, kes koos temaga intervjuul viibis.
24.Võttes aluseks esitatud tõendid, kaebaja ütlused haldus- ja kohtumenetluses ning päritoluriigi info, siis ehkki kohus võib mitte nõustuda PPA 22.01.2021 otsuse üksikute järeldustega, on PPA järeldus kaitsevajaduse puudumisest kokkuvõttes õige. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida PPA otsuse kõiki väiteid, kuna kohtumenetluse eesmärgiks ei ole haldusmenetluse kordamine, ning lähtub kaebuses toodud vastuväidetest.
24.1.Kaebaja leiab, et PPA on omistanud Y kirjadele26 sisu, mis põhineb ametniku subjektiivsel arvamusel ning neid ei ole päritoluriigi infoga võrreldud. Kohtule jääb esmalt arusaamatuks, kuidas saaks kirjade sisu või pakkide toimetamist võrrelda päritoluriigi infoga või kuidas päritoluriigi info aitaks kaebaja konkreetsetest väidetest täpsemini aru saada. Ka kaebaja ei ole toonud välja päritoluriigi infot, mis võiks aidata kirjade sisu või pakkide toimetamist täpsemini mõista. Seega jätab kohus väited tähelepanuta.
24.2.Samuti on paljasõnalised kaebaja väited, et PPA ei ole seisukohtade kujundamisel arvestanud kultuurilise kontekstiga ning lähenetud on stereotüüpselt. Ka neid väiteid ei ole kaebaja sisustanud. Kohus nõustub kaebajaga, et Y kirjad tõendavad, et ta viibis vanglas ning kirjutas kaebajale, kuid nende sisu ja konteksti asetamine ongi PPA üheks ülesandeks
PPA vastuse lisa 3, küsimus 6, protokolli lk 3. PPA vastuse lisa 5 kirjad ja nende tõlked. 6 (15)
rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimisel. Seda on PPA 22.01.2021 otsuses teinud ning kõrvutanud kirjade sisu kaebaja antud ütlustega. Samuti nõustub kohus kaebajaga, et arstlik tõend vigastuse kohta ning psühholoogi ja psühhiaatri diagnoosid tõendavad kaebajal vigastuste ning psühholoogilise trauma olemasolu, kuid kaebaja jätab tähelepanuta, et need ei tõenda vigastuste saamise viisi või tekitajat. Kas tuvastatud vigastused on kaebaja esitatud info pinnal tõenäolised, on tõendite hindamise küsimus.
24.3.Kaebuses keskendub kaebaja üksikutele PPA väidetele, kuid jätab nende väidete konteksti otsuses tähelepanuta. PPA kajastab pakkidega seonduvat otsuse punktis 4.4.2.3 ning PPA väitel ei ole eluliselt usutav, et kaebaja Y tegemistest midagi ei tea või ei mäleta. Samuti on vastuolud toidupakkide koostamisega seotud asjaoludes. Kohus nõustub PPA vastuses kaebusele tooduga, mille kohaselt ei oma pakkidega seonduv otsuse tegemisel määravat tähendust, kuid kaebaja ütluste üldise usaldusvääruse hindamisel on ka need väited ja väljatoodud vastuolud siiski tähendust omavad. Ehkki kohus nõustub kaebaja väitega, mille kohaselt esineb kaebajal terviseprobleeme ja tema ütlused võivad sel põhjusel olla fragmenteeritud, siis see asjaolu iseenesest ei tähenda, et PPA peaks jätma vastuolud ütlustes välja toomata või jätma nendega arvestamata kaebaja usaldusväärsuse hindamisel. Samuti ei saa sellest järeldada, et PPA peaks kaebaja ühe vestluse väiteid eelistama teistele. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja väiteid pakkide toimetamisest ning Y tegevusest mitteteadmisest hinnata kaebaja üldise usaldusväärsuse kontekstis. Kaebaja sõnul tuleb tema haldusmenetluses antud ütlusi pakkidega seonduvalt lugeda järgmiselt: esitaks aeg enne Y vanglasse minekut, seejärel Y vanglas viibimise aeg ning kolmandaks pakid, mille kohta PPA seisukohta ei võta. Kaebaja ei ole täpsustanud, millised pakid kolmandasse kategooriasse kuuluvad, ent eelduslikult on seal mõeldud aega pärast Y vanglast vabanemist. Kaebaja ütlused pakkidega seonduvalt on järgmised:
− 19.08.2020 intervjuu : vastuseks PPA küsimusele 6 ja selle jätkuküsimustele, mis puudutavad kaebaja elu pärast Y vanglast vabanemist: Pärast seda kui ta vabanes, ma käisin sellel ajal tööl, siis ta pidevalt tuli ja jälle läks, koos oma sõpradega. Ta nõudis minu käest raha, nõusid, et ma koguks toiduaineid, et ma pakiks need kokku ja hiljem käis ta nendel toiduainetel järel. /.../Niisiis ma ei tea kuivõrd see tõele vastab, mehe sõnade kohaselt olid tema kaasvõitlejad, relvavennad metsas ja mees ütles, et sina pead meid aitama ja seepärast ma pidingi koguma toiduaineid ja neid toiduaineid käidi ära viimas. /.../ need mehed käisid minu juures ka siis, kui mees oli vanglas. PPA täpsustavale küsimusele, et mis 2018. aastal metsas toimus, selgitas kaebaja: meie elasime eraldi ja mina ei teadnud, mees ütles niimoodi, et sõpradel raha ei ole, toiduainetele käiakse järel ja sina annad need toiduained. See on meil selline komme, mida nimetatakse kingituse tegemiseks sellistele inimestele, keda on vaja aidata.
− 08.10.2020 intervjuu : vastuseks PPA küsimustele 8 ja 9, selgitab kaebaja, et viis vanglasse Y toiduaineid ning asju, mida viimane palus tal tuua. Toiduainetest viisin ma mehele kõiki, mida ta palus ja isegi neid, mida ta ei palunud. Üks kord oli isegi juhus, et mind ei lastud rongi, sest mul oli liiga palju toiduaineid. Ma pidin selle eest maksma, et mul oli liiga palju asju kaasas. Maksingi ja viisin kõik mehele. Aga ikkagi oli talle sellest vähe (küsimuse 11 vastus). 13.10.2020 intervjuu29: vastuseks küsimusele, millistesse rühmitustesse, −
PPA vastuse lisa 3. PPA vastuse lisa 12.
PPA vastuse lisa 16.
7 (15)
organisatsioonidesse või gruppidesse Y kuulus või kuulub, selgitas kaebaja samuti vanglasse toiduainete saatmist, tuues välja järgmist: Ta palus, et ma ka saadaksin talle toiduaineid. Hiljem ta rääkis, et need minu saadetud toiduained läksid Tsetšeenias olevatele võitlejatele. Ta ütles, mulle, et mina ka osalesin tšetšeeni võitlejaid oma toiduainete, mille mina enda arvates Y saatsin. Y käskis mul toiduaineid varuda ja võttis ka minult 1000 rubla ära (vastus küsimusele 40). /.../ Kui ma tahaksin midagi tema vastu ette võtta, siis ta teatab, et mina tarnisin toiduaineid tšetšeeni rünnakrühmlastele. /.../Põhimõtteliselt andis Y mõista, et /.../ tema leiab tunnistajad selle kohta, et mina oli vastupanuvõitlejaid toiduainetega varustanud (vastus küsimusele 45). /.../ Ma viisin Y tema palutud toiduaineid ja riideid (vastus küsimusele 48). /.../ Mees ütles, et pakid on annetused (vastus küsimusele 56). /.../ Ma ei teinud seda ju iga päev. Siis kui Y helistas, kas kord nädalas või kord kuus. Y ütles, et ma paneksid toiduained kokku ja pane nii palju kui võimalik. Selliseid inimesi on palju meil, kes neid inimesi24 üleval pidasid. − 08.12.2020 intervjuu25: vastuseks küsimusele pakkide koostamise kohta26, selgitas kaebaja järgmist: Ma ei saanud tšetšeeni võitlejatele isiklikult toidupakke korjata enne Y vanglasse sattumist. Mina kogusin neid nagu puudust kannatavatele isikutele, meie mõistes nagu sadaka nagu ma ka eelmine kord ütlesin. Ma kogusin toidupakke nii, kuidas teile öelda, mitte nagu suuri koguseid, vaid nii palju kui mul oli võimalik. Mina teadsin, et need on armuannid puudust kannatavatele isikutele, ma ei teadnud, et need on tšetšeeni võitlejatele. Vanglasse viisin toidupakke nii, et mõni kord ise ja mõni kord andsin advokaadile, kes andis need edasi Y. Advokaat vahel ütles, et korraga nii palju ei tohi viia ja jaotas toidupaki mitme külastuse peale ära. Hiljem selgus, et mina ei olnud ainuke, kes kogus või siis nagu abistas, alles siis kui need teised mehed käisid. Sain teada, paljud naised aitasid teadmata või aru andmata, mida nad teevad. Eelnevast tulenevalt nähtub, et kaebaja ei kirjelda otsesõnu, et ta oleks juba enne Y vanglasse sattumist koostanud pakke, kuid see tuleb välja üldisest kontekstist ning kaebaja ütlustest nähtuvalt arvas ta, et tegemist on abivajajatele mõeldud annetustega. Kohus ei pea usutavaks, et Valgevene vanglasse saadetud pakid oleksid jõudnud edasi tšetšeenidest võitlejate kätte. Samuti ei pea kohus usutavaks, et Y advokaat oleks pakke võitlejatele toimetanud. Kaebaja esitatud kirjavahetus ei tõenda samuti, et Y oleks sundinud kaebajat Valgevenesse pakke saatma, et Y neid siis vanglast edasi võitlejatele võiks toimetada. Ühtegi sellist tõendit kaebaja esitanud ei ole. Y toimunud kirjavahetusest nähtub, et viimane on kaebajale kirjutanud, et: „Sõita ei ole vaja“27; „Ma tean armsam, et sul ei ole sõitudeks raha, nii et pole vaja muretseda ja proovida kohtusse kohale sõita. Asju saab ka pakiga edastada. Ainus asi, pisike, meie krundi eest tuleb sul otsus teha, vastasel juhul läheb see ka kaotsi“28; „Pisike, ma tean, kui raske sul seal on, mul pole isegi õrna aimu, kustkohast sa advokaadi ja saadetisse jaoks raha leidsid. Ma loodan, et minu omad sind seal aitavad, ehkki isa on arvatavasti veel leinamas“35. Kohus ei pea usutavaks, et kogu kirjavahetusest Y on kaebaja alles hoidnud ning endaga kaasa võtnud üksnes sellised kirjad, mis väljendavad kahetsust ning kus ühelgi juhul ei sunnita kaebajat tooma pakke.
PPA küsimus: See situatsioon tundub veidi uskumatuna, kuidas see on võimalik, et teie pidite 26 aastat metsades redutavaid mehi ülal pidama.
PPA vastuse lisa 27 .
PPA küsimus: Te olete öelnud, et pidite koostama toidupakke, mis läksid abikaasa kaudu tšetšeeni võitlejatele. Teisalt olete te ka öelnud, et viisite toidupakke Valgevenesse ja andiste advokaadi kätte, et need mehele annaks. PPA hinnangul on vastuoluline, et te koostasite toidupakke ühtmoodi nii Valgevenesse abikaasale kui ka tšetšeeni võitlejatele Tšetšeenias. Kuidas te seda kommenteerite?
PPA vastuse lisa 5, leht 3 tõlge.
PPA vastuse lisa 5, leht 6 tõlge.
PPA vastuse lisa 5, leht 7 tõlge. 8 (15)
Mis puudutab aga pakkide koostamist ning sellega seoses kaebaja võimalikku süüdistamist, siis nõustub kohus PPA 07.06.2021 otsuse täiendavates põhjendustes toodud väitega, et on ebatõenäoline, et kaebaja pakuks Venemaa või Tšetšeenia kohalikele võimudele huvi. Esmalt jääb kohus varem väljendatu juurde, mille kohaselt on ebatõenäoline, et Valgevene vanglasse saadetud pakid oleksid jõudnud vanglast tšetšeenidest võitlejate kätte. Seonduvalt pakkide koostamisega, mida kaebaja tegi Y vanglas viibimise ajal, nähtub kaebaja ütlustest, et tema teadmist mööda tegi ta pakke abivajajate aitamiseks. Kaebaja ütlustest nähtub läbivalt, et ta ei teinud võitlejatele pakke teadlikult. Selle valguses nõustub kohus PPA järeldusega, et kui Y peaks soovima anda kaebajat võitlejate abistajana ametivõimudele välja, siis võib Y ise sattuda võimude poolt suuremasse ohtu, kuna taotlejal on Y ja tema sõprade kohta rohkem teavet. Lisaks märgib kohus, et kaebaja on ise selgitanud, et sarnaselt temale abistasid ka paljud teised naised mehi teadmata või aru saamata, mida nad teevad. Päritoluriigi infost ei nähtu, et pelgalt toidupakkide heatahtlik koostamine võiks tuua kaasa tagakiusu päritoluriigis või süüdistuse separatismile kaasaaitamises või asetada kaebaja muul viisil tõsise ohu olukorda.
24.4.Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et kaebaja on püüdnud luua teadlikult endaga mitte hakkava saava naise kuvandi ning esitanud teadlikult väärinfot sugulaste olemasolu kohta päritoluriigis. Seejuures märgib kohus, et päritoluriigi info kohaselt annab meessoost sugulaste olemasolu Tšetšeenias sealsetele naistele teatava täiendava kindlustunde ning seda on möönnud kaebaja ka vestlustes PPA-le29.
24.5.Kaebuse punktis 4.2 toob kaebaja 22.01.2021 otsusest välja PPA väited, mille kohaselt peab PPA ebausutavaks, et vägivalla all kannatav naisterahvas ei suuda kolme aasta jooksul, kus mees oli vanglas, mehe võimu alt pääseda. Kaebaja jätab tähelepanuta konteksti, millel PPA järeldus tugineb. PPA vastav väide on esitatud otsuse punktis 4.4.2.2 ning väide on seotud Y väidetava mõjuvõimuga. Ehkki kohus möönab, et PPA järeldus on ajalises mõttes ekslik, kuna kaebaja kirjelduste kohaselt enne Y vanglasse sattumist raskeid peksmisi ning vägistamist ei esinenud, siis ei muuda see asjaolu, et kaebaja on kirjeldanud oma elu Tšetšeenias iseseisva ja hakkama saava naisterahvana ning seda ka pärast Y vanglast vabanemist. Kaebaja ei ole vaielnud vastu PPA otsuses toodud väitele, et kaebaja ja Y sisuliselt koos ei elanud ning seda kinnitas kaebaja ka kohtuistungil30. Seejuures selgitas kaebaja istungil, et ta kolis pärast Y vanglast vabanemist samuti korduvalt. Ehkki kaebaja ei nimeta end iseseivaks naisterahvaks, siis ometi suutis ta iseseisvalt leida endale uusi elamispindu, kolida korduvalt ning tasuda ise ka korteriüüri. Kohus nõustub PPA-ga, et arvestades kaebaja kirjeldusi enda eluolust Tšetšeenias (korduvad kolimised, töötamine), ei saa pidada usutavaks, et kaebajal puudus igasugune võimalus vägivaldsest suhtest lahkuda. Ka kaebaja ei esita ühtegi sisuliselt vastuväidet otsuse punktis 4.4.2.2. tehtud järelduse aluseks olevate väidete kohta. Et kaebajat saab pidada iseseisvaks naisterahvaks, kinnitab ka tõik, et ta käis kahel korral viisat taotlemas (ühel juhul Moskvas ja teisel juhul Peterburis), tal oli võimalik reisida Gruusiasse ja Türki. Euroopasse tulekut on kaebaja varasemalt ka Y arutanud31 ning kirjavahetuses kaebajaga märgib Y, et Euroopas on arusaamatu ning ta ei tea, kas kaebajal tasub sinna sõita. Eelnev kinnitab, et kaebaja on arutanud Euroopasse tulekut ka Y. Sel põhjusel ei pea kohus ka eluliselt usutavaks, et Y ei olnud teadlik, et kaebaja Euroopas elavad perekonnaliikmed elavad Austrias. Seetõttu pidi kaebaja ka Austriasse sõites möönma, et Y võib talle sinna järgneda. Toimus aga vastupidine. Y
PPA vastuse lisa 12, küsimuse 18 vastus. Kohtuotsuse protokoll kell 14:00:02, lk 7 .
PPA vastuse lisa 5, leht 5.
9 (15)
kaebajale ei järgnenud, kontakti ei otsinud ning lõppkokkuvõttes ei vaielnud Y ka vastu sellele, et tema ja kaebaja abielu kohtulikult Tšetšeenias lahutada. Sel põhjusel ei pea kohus usutavaks ka kaebaja sõbranna häälsõnumeid32, mille kohaselt Y nõuab kaebaja aadressi Euroopas või telefoninumbrit. Seejuures arvestades kaebaja ja Y omavahelist suhtlus mobiilirakenduse vahendusel40, oleks Y olnud võimalik kaebajale helistada ka üle interneti.
24.6.Kohus nõustub kaebajaga, et perevägivalla all kannataval inimesel võib olla keeruline suhtest lahkuda, kuid arvestades asjaolu, et kaebajal oli võimalik Venemaa siseselt takistusteta reisida, korduvalt viisat taotleda, reisida ka Türki, siis ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks olnud selliselt Y kontrolli all, et tal ei oleks olnud võimalik abi saada. Samuti märgib kohus, et Tšetšeenias elas kaebajal onu ja vend, kes samuti oleksid saanud kaebajat abistada. Seega on täitmata eeldus, et riik ei suuda isikule tagakiusu eest kaitset pakkuda. PPA toob otsuse punktis 6 (lk 33) põhjendatult välja, et kaebaja enda sõnul olid tema vigastused nähtavad ning inimesed pakkusid talle abi, kuid oma probleemidest ei ole kaebaja kellelegi rääkinud. Seejuures ei ole kaebaja oma olukorrast rääkinud Austrias või Tšetšeenias elavatele nais- ja meessoost sugulastele, ega ka Venemaa ametivõimudele. Seega ei ole kaebaja enda koduriigis astunud samme, et riik võiks talle kaitset pakkuda. Asjaolu, et kaebajal on eelarvamus, et riik kaitset pakkuda ei suuda, ei tähenda, et riik olekski võimetu kaitset pakkuma. Kaebaja on ka ise kinnitanud, et meesoost sugulased oleksid kohustatud talle pakkuma kaitset vägivaldse suhte eest ning kuigi kaebaja toob välja juhtumi onutütre ja onupojaga, siis ei saa jätta tähelepanuta, et Venemaal Saratovis elas kaebaja õde ning Tšetšeenias vend. Seega ei tulnud kaebajal pöörduda kaugete sugulaste või vägivalda kasutanud sugulaste poole. Kohus küsis kaebajalt Tšetšeenias elavate sugulaste kohta ning kaebaja sõnul elavad Tšetšeenias tema vend ja onu, kusjuures viimasega on kaebaja ka Euroopas olles suhelnud. Kaebaja toob küll kaebuses välja, et sugulaste poole pöördumata jätmiseks võib olla mitu erinevat põhjust, kuid ühtegi täiendavat põhjust kaebaja välja ei too ning selliseid asjaolusid ei nähtu ka kaebaja intervjuudest. Seega ei ole võimalik koosmõjus päritoluriigi informatsiooniga kinnitada seda, et taotleja ei oleks saanud vägivalla- ja vägistamisintsidentide korral koduriigist abi.
24.7.Ka sotsiaalmeedia kontodega seonduvalt ei ole kaebaja otsuse punktis 4.4.2.5 toodud väiteid ümber lükanud. Kohus peab põhjendatuks peatuda VKontakte kontol, mida kasutati postituse tegemiseks, et leida transport Peterburi ja sealt tagasi Groznõisse. Nimetatud postituste tegemiseks kasutati C VKontakte kontot, millel olid kaebaja isikuandmed ja pilt. Arvestades asjaolu, et kaebaja on pidanud Y keskmisest võimekamaks inimeseks ning võrrelnud teda programmeerijaga, siis on põhjendatud PPA küsimus, et kuidas kaebaja julges sellise konto ja postituse teha. Seega pidi Y saama teada, et tema abikaasa otsib sõiduvõimalust Peterburi ja tagasi, kuid probleeme sellest kaebajale ei tekkinud. Kaebaja kirjeldab, et tal tekkisid probleemid sellest, kui mees sai teada, et tal on tehtud fotod peksmise järgselt, misjärel Y võttis telefoni ja lõhkus selle33. Kuna kaebaja telefonis olid olemas erinevad rakendused, siis pidi need kaebaja telefonisse taas installeerima kas kaebaja ise, Y või mõni kaebaja tuttavatest. Samuti pidi kaebajal olema oskus neid rakendusi kasutada. Seega ei pea kohus usutavaks kaebaja loodud kuvandit, mille kohaselt on ta sotsiaalmeedia ja üldiselt telefoni kasutamisel pigem saamatu34.
24.8.PPA ei ole otsuses leidnud, et kaebaja suhtleb Y sotsiaalmeediat kasutades tihti. Tegemist on kaebaja poolse PPA 22.01.2021 otsuse tõlgendusega. PPA toob otsuse punktis 4.4.2.5 välja
PPA vastuse lisa 5, rakenduse WhatsApp helisalvestiste üleskirjutus. PPA vastuse lisa 5, telefoni kuvatõmmiste tõlge vene keelest.
PPA vastuse lisa 12, küsimuse 11 vastus, lk 4
PPA vastuse lisa 16, küsimuse 45 vastus, lk 7
10 (15)
ühekordse suhtluse, mille osas nõustub kohus PPA-ga, et ehkki ühel juhul võib videokõne tegemist pidada eksituseks, siis olukorras, kus see juhtub kahel järjestikusel korral ja sama mustri järgi, ei saa seda pidada juhuseks. Hinnates aga kaebaja ja Y vestlust, mobiilirakenduses35, mille algatajaks on kaebaja, siis on tegemist tavapärase suhtlusega, kus puuduvad ähvardused vms. Seejuures nähtub, et kaebaja on Y ühendust võtnud kahel korral ning teavitanud, et ta on Y dokumendid leidnud.
24.9.Kaebaja üldist usaldusväärsust kahandab ka asjaolu, et 19.08.2020 vestlusel väitis kaebaja, et ta ei mäleta Austrias rahvusvahelise kaitse taotlemist 36 . Ei saa jätta tähelepanuta fakti, et Austrias oli kaebajal eelnev kaitse taotlemine hästi meeles37, kuid 6 kuud hiljem Eestis see meelde ei tulnud. Kohus ei pea usutavaks, et selline asjaolu saaks ununeda. Pigem peab kohus usutavaks, et kaebaja varjas teadlikult 2010. aastal rahvusvahelise kaitse taotlemist. Kuigi kaebaja sõnul olid tol korral taotluse põhjuseks kaebaja esimese abikaasaga seotud asjaolud, siis pidi kaebaja olema nendest asjaoludest siiski teadlik, et kinnitada esimese abikaasa sõnu. Kuigi Poolas ja Austrias rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest oli küll Eestis taotluse esitamise ajaks möödunud ca 10 aastat, siis ei pea kohus usutavaks, et kaebaja ei suuda põhimõtteliselt meenutada enda elust olulisi seikasid. Kuigi kaebaja toob välja, et ei mäleta 2010. aastal rahvusvahelise kaitse taotlemisega seotud asjaolusid põhjusel, et ta oli kehv tervislik seisund, siis ei pea kohus seda usutavaks, kuivõrd kaebaja tervislik seisund ei välistanud tal Austriast lahkumist Poola ja Poolast uuesti lahkumist Austriasse38. Seejuures on tähelepanuväärne, et menetluses läbivalt ei suuda kaebaja meenutada neid asjaolusid, mis tema elus on olnud olulise tähtsusega. Sel põhjusel peab kohus pigem usutavaks, et kaebaja on teadlikult valinud intervjuudes strateegia, mille kohaselt asjaolud, mis võivad rääkida kaebaja kahjuks, on terviseprobleemidele ja perevägivallale viidates ununenud.
25.Põhjendatud on ka PPA kahtlus, et kaebaja uus abielu Austrias on sõlmitud väljasaatmise vältimiseks ning kaebuses esitatud väited on vastuolus kaebaja enda loodud kuvandiga. Seejuures on kaebaja esitanud kaebuses teadlikult valeväiteid, kuivõrd kaebuse esitamise hetkeks oli kaebaja juba teadlik, et tema abielu Tšetšeenias on kohtulikult lahutatud. Nimelt väitis kaebaja kohtuistungil, et sai abielu lahutamisest teada jaanuaris 39 , kuid kaebus halduskohtule esitati veebruaris. Kaebaja esindaja e-kirjast nähtub, et teave lahutusest jõudis kaebaja ja tema esindajateni 27.01.202140. Seega kaebuse esitamise ajal oli see asjaolu kaebaja esindajatele teada, kuid seda infot eelistati kohtu ja PPA eest varjata. Selline tegevus on vastuolus VRKS § 11 lg 2 punktiga 3 ning lg-tega 3 ja 6. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebajale pidi võimalik lahutamine olema teada juba varasemalt ning eluliselt ei ole usutav, et kaebaja sõbranna esitas volikirja alusel avalduse kohtule ilma kaebajaga eelnevalt konsulteerimata. Ehkki kaebaja sõnul oli volikiri tehtud juba ammu41, siis ei saa pidada tavapäraseks, et inimene, kellel enda sõnul ei ole Tšetšeeniaga mingit sidet ning kes peab end pigem kehvasti hakkamasaavaks, jätab Venemaalt lahkudes maha volikirja, mille alusel oli sõbrannal võimalik abielulahutus algatada. Pigem peab kohus usutavaks, et kui kaebajal tekkisid Austrias usulise abielu tunnustamisega probleemid, siis asus V kaebaja palvel tegutsema. Kaebaja on ise kirjeldanud oma suhtlust V ning eluliselt ei saa pidada usutavaks, et V teda lahutusprotsessi algatamisest ei teavitanud. Seejuures on tähelepanuväärne, et sarnaselt muudele elumuutvatele
PPA vastuse lisa 5, telefoni kuvatõmmiste tõlge vene keelest PPA vastuse lisa 3, küsimuse 23 lisaküsimused
PPA vastuse lisa 22, lk 19
PPA 22.01.2021 otsuse punkt 3 „PPA kogutud teave“ alapunktid 3.10–3.13.
Kohtuistungi protokoll kell 14:37:21, lk 10.
Kaebaja esindaja 22.04.2021 e-kiri kohtule ja PPA esindajale.
Kohtuistungi protokoll kell 14:00:02, lk 7.
11 (15)
sündmustele, ei mäleta kaebaja ka seda, kuidas sõbrannale volitus üldse tehti. Kohus märgib, et tänaseks on kaebaja lahutusest möödunud enam kui 9 kuud ning Y ei ole kaebajaga kordagi ühendust võtnud. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et Y oleks võtnud ühendust V ning teda ähvardanud või muul viisil hirmutanud. Seega ei pea kohus usutavaks, et kodumaale naastes võiks kaebajal või tema uuel abikaasal Y probleeme tekkida. Kaebaja saabus Austriasse 27.06.2019 ning 29.12.2019 abiellus ta islami usu põhimõtete järgi kolmanda abikaasa H 42 . 15.01.2020 registreeris kaebaja end kolmanda abikaasaga ühisele aadressile ning 21.01.2020 esitas ta Austrias rahvusvahelise kaitse taotluse. Nii abielu sõlmimine kui ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine toimus pärast seda, kui kaebajal puudus seaduslik õigus Austrias viibida. PPA on 22.01.2021 otsuse punktis 4.4.2.7. toonud välja mustri, mida kasutasid kaebaja ja tema reisikaaslane O, mis annab alust järeldada, et abielu eesmärgiks oli pigem seadusliku viibimisõiguse saamine. Seda järeldust ei muuda ka kaebaja telefonis olnud pildid või raha saamine.
26.Mis puudutab aga täiendavaid tagakiusualuseid, mis 26.04.2021 kohtuistungil välja toodi, siis osalt on kohus nendele väidetele juba eelnevalt vastanud. Kohus nõustub PPA 07.06.2021 täiendustes toodud seisukohaga, mille kohaselt ei saa pidada tõenäoliseks, et kaebaja oleks olnud tšetšeeni võitlejatele pakutud pruut või et tema lahutusjärgne naasmine Tšetšeeniasse tooks talle sellise positsiooni kaasa.
26.1.Kaebaja esindaja märkis, et pärast kohtuistungit täpsustas kaebaja ka Türgi reisiga seonduvat, kuid kohus ei pea kaebaja täiendavaid väiteid usutavaks. Kaebajal on olnud võimalik selgitada temaga seonduvat korduvalt ning ta ei ole kordagi Türgi reisist rääkinud viisil, et tegemist oleks olnud kuidagi Y korraldatud reisiga. Kaebaja ütlused on olnud ajas sedavõrd muutuvad, mistõttu on ka kaebaja üldine usaldusväärsus kahanenud. Võttes aluseks kaebaja ütluste muutuvust ajas, siis joonistub sellest välja muster, mille kohaselt püüab kaebaja oma lugu muuta usutavamaks ning dramaatilisemaks. Seejuures märgib kohus, et ehkki kaebaja üleelamised võivad mõjutada tema mälupilti, siis ei pea kohus usutavaks, et kaebaja on kogu menetluse andnud valeütlusi ning üksnes esindajatele rääkinud täit tõtt. Arvestades asjaolu, et esindajad on menetluses asjaolusid varjanud, siis ei saa välistada, et kaebaja pidevalt muutuvad ütlused on seotud esindajate antud soovitusega või suunatud küsimustega, mis omakorda on kaebajat pannud oma ütlusi muutma, et sobituda paremini rahvusvahelise kaitse taotleja kuvandiga. PPA on 07.06.2021 täiendustes toonud välja kaebaja menetluses antud ütlused ning kohtul ei ole alust arvata, et kogu varaseamas menetluses antud ütlused oleksid väärad.
26.2.Õige on ka PPA seisukoht, et kaebaja ütlused Austrias rahvusvahelise kaitse taotlemisest on seotud reisimisega ning Austrias elava perekonnaga, mitte reaalse kaitsevajadusega. Austrias 21.01.2020 taotluse esitamise ajal oli kaebaja juba kohustatud andma tõeseid ütlusi ning selgitama, mis põhjusel ta kaitset vajab. Asjaolu, et pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist algatati Austrias Dublini menetlus ning kaebaja anti üle Eestile, ei oma tähendust ega võta kaebajalt kohustust anda tõeseid ütlusi juba Austrias.
27.Väites, et ei saa nõustuda PPA käsitlusega, mille kohaselt saab abielu kohtulikku lahutamist pidada piisavaks riigipoolseks abiks, jätab kaebaja tähelepanuta tõsiasja, et tänaseks on kaebaja Y sõlmitud abielu lahutanud ning ta on uuesti abielus. Seega on kaebajal uus abikaasa ning kohtule ei nähtu ühtegi põhjust, miks Tšetšeeniasse või laiemalt Venemaale naastes peaks kaebaja puutuma Y kokku. Seega on kaebaja viited päritoluriigi infole, mis räägib perevägivalla all kannatavate naiste abi puudumisest uute asjaolude valguses tähenduseta. Võttes aluseks
PPA vastuse lisa 22, lk 65 (tõlge Austria Välismaalaste ja Asüüliameti otsusest). 12 (15)
kaebaja väited, siis ei ole mingit alust arvata, et kaebajale võiks uue abikaasaga koos osaks saada perevägivald, mille eest riik teda kaitsta ei soovi. Samuti ei pea kohus usutavaks, et kaebaja Tšetšeenias elav vend võiks astuda kaebaja ja tema kolmanda abikaasa suhte vahele, kuna kaebaja ütlustest nähtub, et nad omavahel ei suhtle ning kui kaebaja perekonna sooviks oli kaebajast vabaneda tema abiellumise teel, siis pigem peab kohus usutavaks, et kaebaja perekond aktsepteerib kaebaja uut suhet. Seega on eluliselt ebausutav, et kui kaebaja Tšetšeenias elavale vennale ei läinud korda asjaolu, et tema õde elas lähisuhte vägivalda ja seksuaalset väärkohtlemist täis suhtes Tšetšeenias, siis suure tõenäosusega ei lähe talle korda ka asjaolu, et õde abiellus kolmandat korda Afganistanist pärit mehega.
28.Kohus nõustub PPA 07.06.2021 täiendava seisukohaga, mille kohaselt on kaebajal võimalik Venemaale ning kitsamalt Tšetšeeniasse elama asuda ning kaebaja ei ole esitanud väiteid, mis PPA järeldust võiksid muuta.
29.Kaebaja heidab PPA 22.01.2021 otsusele ette ka seda, et rikutud on ärakuulamisõigust, kuna mitmetele PPA väidetele ei olnud kaebajal võimalik vastata ning PPA ei küsinud küsimusi Poolast ja Austriast saadud materjalide kohta. Kohus kaebajaga ei nõustu. Ärakuulamisõigusel puudub vorminõue ning ärakuulamisõiguse efektiivseks realiseerimiseks peab isik olema informeeritud akti eeldatavast resolutsioonist ja selle põhjendustest, kusjuures isikul ei pea olema võimalik tutvuda just akti projektiga (vt Riigikohtu 28.04.2014 otsus nr 3-3-1-52-13, punkt 34). Need nõuded olid täidetud ning kaebaja ei ole toonud kaebuses välja, millistele PPA otsuse põhjendustele kaebaja vastata ei saanud ning kuidas see oleks muutnud otsuse lõpptulemust. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et ärakuulamisõiguse muudaks formaalseks asjaolu, et PPA ei esitanud küsimusi Poolast ja Austriast saadud materjalide kohta.
30.Eelnevast tulenevalt on PPA õigesti leidnud, et kaebaja ei kvalifitseeru pagulaseks Genfi konventsiooni, direktiivi 2011/95 ega VRKS-i mõttes. III
31.Kuna kaebaja tagakiusu kartus ei ole põhjendatud, siis tuleb kontrollida täiendava kaitse saamise eeldusi (VRKS § 4 lg 3). VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Direktiivi 2011/95 art 2 f kohaselt on täiendava kaitse saamise kriteeriumitele vastav isik kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kellega seoses on ilmnenud mõjuv põhjus arvata, et asjaomast isikut ähvardaks oma päritoluriiki või kodakondsuseta isiku puhul varasemasse alalisse elukohariiki tagasipöördumisel reaalne oht kannatada suurt kahju vastavalt artiklile 15, ja kelle suhtes ei kohaldata artikli 17 lõikeid 1 ja 2 ning kes ei saa või kõnealuse ohu tõttu ei taha anda ennast nimetatud riigi kaitse alla. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse ohuga (kohtuotsused Elgafaji, C-465/07, punkt 31, Diakité, C285/12, punkt 18, Mohamed M’Bodj, C-542/13, punkt 30), milleks on surmanuhtlus või hukkamine; või isiku piinamine või ebainimlik või väärikust alandav kohtlemine või karistamine päritoluriigis; või tõsine ja individuaalne oht tsiviilisiku elule või isikupuutumatusele juhusliku
13 (15)
vägivalla tõttu rahvusvahelise või riigisisese relvastatud kokkupõrke puhul. Seega peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne, mitte hüpoteetiline.
32.Kohus leiab, et kaebajat ei ole alust tunnustada täiendava kaitse saajana ka sel põhjusel, et Venemaale või kitsamalt Tšetšeeniasse naastes võiks talle osaks saada tõsine oht. Ehkki VRKS § 4 lg 3 loetelu ei ole ammendav, siis ei ole kaebaja toonud välja, milline tõsine oht, mille eest riik talle kaitset pakkuda ei saa, võiks teda päritoluriigi naastes ees oodata. PPA on kaevatavas otsuses ning selle 07.06.2021 täienduses analüüsinud Venemaale ja Tšetšeeniasse tagasipöördumise võimalikkust ning ei nähtu, et see võiks reaalselt kaebajale olulisi probleeme tekitada.
33.Eelnevast tulenevalt on PPA otsus õiguspärane osas, milles leiti, et kaebaja ei kvalifitseeru VRKS § 4 lg 3 alusel täiendava kaitse saajaks.
IV
34.Kohus leiab, et õiguspärane on ka kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeelu kehtestamine ning seda ei muuda ka asjaolu, et Austrias elavad kaebaja õed perega ning kaebaja kolmas abikaasa, kellega abielu sõlmiti islami usuliste kommete alusel. VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta välismaalasele lahkumisettekirjutus, kui viibimise seadustamiseks alused puuduvad. 22.01.2021 otsuse kohaselt tuleb kaebajal lahkuda 7 päeva jooksul Venemaa Föderatsiooni ning selle tähtaja möödumisel kuulub lahkumisettekirjutus sundtäitmisele. Kohus leiab, et ettekirjutus on õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud ning kohus põhjendusi HKMS § 165 lg-st 2 tulenevalt ei korda. PPA on lahkumisettekirjutust tehes lähtunud kaebaja isiklikest asjaoludest ning seejuures on arvestatud ka kaebaja tervisliku seisundiga. Kaebaja ei ole väitnud, et tal ei oleks võimalik Venemaal ja Tšetšeenias Eestis alustatud raviga jätkata, vaid kaebaja sõnul ei pöördunud ta Tšetšeenias haiglasse, kuna endine mees ei lubanud. Kaebaja ei ole toonud välja, miks otsuses määratud vabatahtlik lahkumistähtaeg oleks väär või selle aja jooksul lahkumine ebatõenäoline. Seejuures märgib kohus, et kaebajal on võimalik lahkuda vabatahtlikult ka mõnda kolmandasse riiki, mis ei ole liitunud Schengeni alaga.
35.Kohtul ei ole põhjust arvata, et vabatahtlikuks lahkumiseks antud 7-päevane tähtaeg ei võimaldaks ettekirjutust täita. Seejuures märgib kohus, et kui kaebajal tekivad objektiivsed asjaolud, mis takistavad lahkumisettekirjutuse täitmist (nt reisipiirangud seoses COVID-19 viirusega), siis saab kaebaja esitada PPA-le taotluse pikendada vabatahtliku lahkumise tähtaega. Venemaale on võimalik pääseda erinevate transpordivahenditega. Küll tuleks PPAl järgida Euroopa Komisjoni 16.04.2020 teatises toodut suuniseid (COVID-19 ja varjupaigataotlejatega seoses).
36.Kuna kohus eelnevalt leidis, et rahvusvahelisest kaitsest (sh täiendav kaitse) keeldumine oli põhjendatud, siis tuleb jätta kaebus ka lahkumisettekirjutuse osas rahuldamata. V
37.Sissesõidukeelu eesmärk on tõkestada ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist (VSS § 6). VSS § 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeelud kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Keelu kohaldamise ja pikkuse määramisel arvesse võetavad asjaolud on toodud VSS § 31 lg-s 3. 14 (15)
38.PPA on sissesõidukeelu kohaldamisel VSS § 31 lg-s 3 sätestatud asjaoludega arvestanud. Samuti on PPA sissesõidukeelu kohaldamisel arvestanud kaebuses toodud asjaoludega, milleks on lähisugulaste ja kolmanda abikaasa olemasolu Austrias. Kaebaja ei too välja, et PPA oleks kuidagi temale VSS-ist tulenevat kaalutlusõigust vääralt teostanud või jätnud mõne olulise asjaoluga arvestamata. Kohus nõustub PPA-ga ega korda haldusorgani põhjendusi, mis on esitatud 22.01.2021 otsuse lehekülgedel 46–48.
39.Täiendavalt märgib kohus, et kolmandat abielu sõlmides pidi olema nii kaebajale kui ka tema kolmandale abikaasale teada, et kaebaja viibib Euroopas ebaseaduslikult, mistõttu ei pruugi neil olla võimalik oma pereelu Austrias või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis jätkata. PPA on õigesti toonud välja, et kaebaja kolmandal abikaasal on sidemeid Venemaaga, mistõttu on neil võimalik soovitud perekonnaelu jätkata soovi korral ka seal.
40.Kaebus tuleb ka sissesõidukeelu osas jätta rahuldamata. VI
41.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Kaebajale antud menetlusabi kulud jäävad riigi kanda. Muus osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
42.Kooskõlas halduskohtu 04.02.2021 määruse resolutsiooni punktiga 1 tõlgitakse kohtuotsuse resolutsioon ja põhjendav osa kaebajale vene keelde.
43.Kohtulahendi avalikustamisel avalikustada selle resolutsioon ning põhjendav osa, asendades selles kaebaja ja tema abikaasade ning teiste füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. Samal põhjusel tuleb asendada ka põhjendava osa punktis 24.7 sotsiaalmeedia kasutajakontode nimetused tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
15 (15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.