Ragnar Kodari kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sõnumisaladuse rikkumisega
Menetlusosalised
Kaebaja Ragnar Kodar Vastustaja Tallinna Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ragnar Kodari kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot Eesti Vabariigi kanda. Muud võimalikud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. oktoobril 2021 (HKMS § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tallinna Vangla registreeris 4. septembril 2020 Ragnar Kodari (kaebaja) mittevaralise kahju hüvitamise taotluse. Taotluse kohaselt saatis kaebaja Tartu Vanglast kirja Tallinna Vanglas
3-20-2411
viibinud kinnipeetavale. Kiri võeti vanglas täiendavasse kontrolli, mille raames rikuti sõnumisaladust. Vangla tutvus kaebaja kirja sisuga ja põhjustas seeläbi kaebajale kahju.
2.Tallinna Vangla jättis 4. novembri 2020. a otsusega nr 5-37/20/87-2 taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 30. novembril 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 150 eurot. Kaebaja palub võtta kaebus menetlusse ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
4.Tallinna Halduskohus andis 3. detsembri 2020. a määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Kaebus saabus Tartu Halduskohtusse 5. jaanuaril 2021.
5.Tallinna Vangla esitas 14. jaanuaril ja 26. jaanuaril 2021 kohtule vastusena kohtunõuetele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid ja täiendavad haldusmenetluse tõendid, sh videosalvestise asjakohase kirja üleandmise intsidendi kohta.
6.Tartu Halduskohus vabastas 26. jaanuari 2021. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks. Ühtlasi kuulutas kohus haldusasja menetluse vastustaja 26. jaanuaril 2021 esitatud videosalvestiste osas kinniseks ning keelas kaebajal videosalvestisega tutvuda ja sellest koopiaid saada.
7.1.Kaebaja saatis Tartu Vanglast teisele kinnipeetavale Tallinna Vanglasse kirja. Tallinna Vangla teavitas kirja adressaati 27. jaanuaril 2020 kirja saabumisest ning paluti anda allkiri saadetise kättesaamise kohta. Vangla väide, et kirja adressaadile anti kiri kätte 27. jaanuaril 2020 ei vasta tõele. Kinnipeetavalt võeti allkiri, kiri avati ning ümbrikust võeti välja neli lehte käsikirja ja neli lehte trükitud kirja. Seejärel võttis ametnik ümbrikus olnud paberid teabe- ja uurimisosakonda täiendavasse kontrolli. Kiri anti kinnipeetavale üle nelja või viie päeva möödudes. Sellel ajal said ametnikud kirja sisuga tutvuda, kuigi neil ei olnud isiklikku teavet sisaldava kirja äravõtmiseks õiguslikku alust. Ametnik, kes kirja tagasi andis, tegi kirja saajale kirja sisu kohta vihjeid ja esitas küsimusi asjaolude kohta, mida võis teada üksnes kirja sisuga tutvunud isik. Vangla on rikkunud sõnumisaladust, sellega kaebajat alandanud ning põhjustanud mittevaralist kahju.
7.2.Kaebuse täienduses märkis kaebaja, et sai 8. juulil 2021 teada, et tema suhtes teostati maist juulini 2020 jälitustegevust, mis samuti kinnitab, et jaanuarikuise kirja üleandmisega seonduv võib seostuda ebaseadusliku jälitustegevusega. Kaebaja esitas sellega seoses kohtule juulis 2021 saadud teavituse tema suhtes jälitustoimingute tegemise kohta.
8.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
8.1.Kaebaja õigust sõnumisaladusele ei ole rikutud. Tallinna Vangla kolmanda üksuse valvur avas 27. jaanuaril 2020 kirja saaja juuresolekul kaebajalt saabunud kirja. Ümbrikus oli neli trükitud ja neli käsikirjas A4 formaadis paberit. Valvuril tekkis kirjas sisalduvate paberite osas kahtlus ja ta otsustas kirja võtta täiendavasse kontrolli. Kuna kirja adressaadiga oli varasemalt seotud kirja saamisega kaheldav intsident, siis oli valvur põhjendatult kahtlustav ka kaebajalt saabunud kirja osas. Kirjavahetuse kaart ja videosalvestis kinnitavad, et kirja saajale anti kiri üle 27. jaanuaril 2020, mitte kaebuses väidetud ajal.
3-20-2411
8.2.Kohtupraktikas on selgitatud, et õigust sõnumisaladusele ei riivata, kui kinnipeetavale saadetud kiri avatakse ja kontrollitakse vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-s 1 sätestatud viisil. Vastustaja hinnangul on täiendavasse kontrolli võetud kirja puhul oht sõnumisaladuse rikkumiseks küll suurem, kuid põhjendamatu on kaebaja lähenemine, et kontrolli võtmisega ongi sõnumisaladust rikutud. Pelgalt teoreetiline võimalus sõnumiga tutvumiseks ei ole sõnumisaladuse rikkumine. Vanglatöötajad ei ole kirja sõnalise sisuga kontrollimisel tutvunud.
8.3.Ehkki riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 ei näe ette, et sõnumisaladuse rikkuja peaks olema teatavaks saanud infot levitanud või muud moodi ära kasutanud, on hüvitise suuruse määramisel siiski oluline, missugused tagajärjed sellega isikule kaasnesid. Kaebaja ei ole tõendanud, et kirja kontrollimisega on tema õigust sõnumisaladusele rikutud. Kaebaja esitatud kirja adressaadi kirjalik selgitus ei ole usaldusväärne tõend. Kirja saaja viitab küll teabe- ja uurimisosakonna julgeolekutöötajale, kuid ei nimeta ametniku nime, kellega ta väidetavalt vestles ega kuupäeva, millal väidetavalt vestlus toimus. Umbmääraseid väiteid ei ole võimalik kontrollida. Teabe- ja uurimisosakonna spetsialist on kinnitanud, et ta ei ole kirjaga mingeid toiminguid teinud ega ole selle sisuga tutvunud, samuti ei ole ta kirja saajale suunava iseloomuga küsimusi esitanud. Kirja saaja sellekohane väide, et spetsialist on esitanud suunavaid küsimusi, millest nähtub, et ta on kirja sisust teadlik, ei vasta tõele.
8.4.Kaebuse esitaja vihjab kaebuses tema ja kirja adressaadi ebatavalisele suhtele, kuid mida kaebaja konkreetselt sellega silmas peab, kaebusest ei selgu. Küll aga seab selline väide Tallinna Vanglas viibinud teise kinnipeetava selgituste usaldusväärsuse veelgi suurema kahtluse alla, sest ilmselgelt on tal siis huvi anda kaebajale soodsaid ütlusi. Kaebaja väitel tunneb ta nüüd piinlikkust, solvumist, alandust ja häbi, kuid sellises suhtes olemist, mis kaebajale piinlikkust ja häbi valmistab, ei saa vastustajale süüks panna. Kaebaja ei paikne Tallinna Vanglas ja ta ei puutu kokku ühegi Tallinna Vangla ametnikuga. Seega on välistatud, et vastustaja saaks teda kuidagi kompromiteerida ja seda isegi juhul, kui sõnumiga tutvumine oleks kinnitust leidnud.
8.5.Vastustaja ei ole kaebajale tekitanud rahaliselt hüvitatavat kahju. Kui sõnumisaladust on siiski kohtu hinnangul rikutud, siis ei ole rikkumine sedavõrd intensiivne, et põhjendatud oleks rahalise hüvitise määramine. Mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib olla ka toimingu õigusvastasuse tuvastamine.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kaebaja hinnangul on Tallinna Vangla tekitanud talle mittevaralist kahju sellega, et vangla on rikkunud tema poolt kaaskinnipeetavale saadetud kirjaga tutvumisel sõnumisaladust. Kaebaja hinnangul on õiglaseks hüvitiseks 150 eurot. Vastustaja kaebaja hinnanguga ei nõustu ning palub jätta kaebuse rahuldamata.
10.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.
11.VangS § 29 lg 1 näeb ette, et kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad avatakse, välja arvatud VangS § 29 lõigetes 4–5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele
3-20-2411
adresseeritud kirjad, vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile (VangS § 29 lg 4). Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras (VangS § 29 lg 2). Nimetatud normid seonduvad Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) paragrahviga 43, mille kohaselt on igaühel õigus tema poolt või temale posti teel edastatavate sõnumite saladusel, erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Isikuliselt on õigus sõnumi saladusele igaüheõigus, mis laieneb seega ka kinnipeetavale ning kaitstud on nii kirja saatja kui adressaadi õigus sõnumisaladusele. Esemeliselt kaitseb PS § 43 ükskõik millisel viisil kolmandate isikute edastatavaid ja vahendatavaid sõnumeid ning normi kaitsealasse kuulub sõnumite edastamine ja vastuvõtmine. Kohtupraktikas on selgitatud, et isiku õigust sõnumisaladusele ei riivata kinnipeetavale saadetud kirja avamisel ja kontrollimisel VangS § 29 lg-s 1 sätestatud korras, s.o kinnipeetava juuresolekul ning juhul, kui vanglaametnik selle sisuga ei tutvunud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-4-13-09, p 16).
12.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja saatis Tallinna Vanglas viibinud kaaskinnipeetavale kirja. Pooled on eri meelt selles, kas kirja kätteandmine ja selle kontrollimine on toimunud viisil, mis tagas sõnumisaladuse hoidmise. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et vangla ei tohtinud tema saadetud kirja pärast esmase kontrolli tegemist üldse täiendavasse kontrolli suunata. VangS § 68 lg 1 sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava isiklike asjade läbiotsimist vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Keelatud esemete tuvastamiseks ei piisa alati kirja visuaalsest kontrollist ning vajalik võib olla selle täiendav kontrollimine teiste tehniliste vahenditega, mistõttu on kirja hoiule võtmine ja täiendav kontrollimine iseenesest lubatud. See ei eelda eelnevat kohtu luba kriminaalmenetluses ega ole käsitletav jälitustoiminguna (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 21. mai 2020. a määrus asjas nr 3-19-1547).
13.Vangla saadetud videosalvestis kinnitab vangla seisukohta, et kaebaja saadetud kiri avati kirja adressaadi kambri ees ning adressaat oli kirja läbivaatamise juures. Seejärel võeti ümbrikus sisaldunud dokumendid täiendavasse kontrolli, mille kohta koostas vanglaametnik ettekande (tl 6). Videosalvestiselt on näha, et vanglaametnik ei sulgenud täiendavasse kontrolli võetud postisaadetist sõnumisaladust tagaval viisil, vaid dokumendid asetati kärule lahtiselt. Sellisel viisil postisaadetise valdamine ja transportimine ei välista võimalust, et postisaadetise sisuga on võimalik kirja adressaadi vaateväljast eemal tutvuda. Kirja saatjal ja selle adressaadil puudus pärast kirja avamist ja selle sees olnud dokumentide täiendavasse kontrolli suunamist kontroll postisaadetise üle. Kuna käesoleval juhul võeti kaebaja saadetud kirjas olnud dokumendid vanglaametniku ettekande kohaselt täiendavasse kontrolli ning videosalvestiselt nähtuvalt ei suletud neid sõnumisaladust tagaval viisil, siis ei ole sõnumisaladuse rikkumine välistatud. Esineb põhjendatud eeldus, et sõnumisaladust võidi rikkuda. Sellises olukorras läheb tõendamiskoormus, et sõnumisaladust ei rikutud, üle vanglale.
13.1.Kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et pärast kirja hoiule võtmist ja täiendavasse kontrolli suunamist kontrolliti kirja sisuliselt. Vangla selgitas vastuses kahjunõudele ning kaebusele, et kuigi vanglaametnik võttis kirja adressaadi juuresolekul ümbrikus olnud kirjutised enda valdusse ja suunas need täiendavasse kontrolli, siis kirja sisu täiendavalt ei kontrollitud ning need anti 27. jaanuari 2020. a pärastlõunal kirja adressaadile kambrisse. Kaebuses viidatud vanglaametnik (Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist) on kinnitanud, et tema hoiule võetud kirja sisuga ei tutvunud ning ei ole kirja saajale hiljem kirja sisust lähtuvalt
3-20-2411
mingeid vihjed teinud (tl 45). Kohtul ei ole alust selle väite tõelevastavuses kahelda. Vastuses kaebusele on vangla samuti kinnitanud, et hoiule võetud kirja täiendavalt ei kontrollitud ning kiri koos sisuga anti kirja saajale 27. jaanuari 2020. a pärastlõunal kambrisse. Vangla edastatud videosalvestised kinnitavad hoiule võetud kirja andmist kirja saajale eelnimetatud ajal.
13.2.Kaebaja esitatud teise kinnipeetava selgitus, et vanglaametnik esitas hiljem suunavaid küsimusi, mis viitas kirja sisuga tutvumisele, on paljasõnaline ja selle usaldusväärsuses on põhjust kahelda. Nimetatud seletuses on eksitud kirja kättesaamise asjaoludes, mis kaudselt vähendab ka ülejäänud väidete usaldusväärsust. Vangla esitatud videosalvestistelt on näha, et kirjas olnud lehed võeti ära 27. jaanuari 2020. a hommikul kirja adressaadi kambri ukse juures ning kirja adressaat oli sellest teadlik ning need tagastati sama päeva pärastlõunal. Kirja kättesaamist 27. jaanuaril 2020 kinnitab ka kinnipeetavate kirjavahetuse kaart, millelt nähtub kirja adressaadi kinnitus kaebaja saadetud kirja kättesaamise kohta (tl 22). Seega ei vasta tõele kaebaja esitatud teise kinnipeetava selgituses (tl 5) märgitu, et äravõetud postisaadetise sai kirja adressaat kätte 4-5 päeva pärast kirja hoiule võtmist. Eelnevast tulenevalt on põhjust kriitiliselt suhtuda ka samas selgituses väljendatud seisukohta, et vanglaametnikud tutvusid sisuliselt kirja sisuks olevate dokumentidega ja esitasid hiljem kirja saajale suunavaid küsimusi, mis tõstatas kahtluse, et vanglaametnikud olid kirja sisuga siiski tutvunud. Kohtu hinnangul on seetõttu usaldusväärsem vangla kinnitus, et kirja sisuga ei tutvutud.
14.Kaebaja hinnangul kinnitab jaanuaris 2020 saadetud kirja varjatud läbivaatust Tallinna Vanglas ning selle raames sõnumisaladuse rikkumist ka asjaolu, et tema postisaadetiste osas teostati 11. maist kuni 11. juulini 2020 varjatud läbivaatust ning tõenäoliselt tehti seda ka jaanuaris 2020. Kaebaja esitatud teade postisaadetiste varjatud läbivaatuse kohta kinnitab üksnes jälitustoimingute tegemist ajavahemikul 11. mai kuni 11. juuli 2020. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et jälitustoiminguid tehti ka jaanuaris 2020 saadetud kirja suhtes. Vangla vastus viitab, et tegemist oli tavapärase kirja kontrollimisega (järelevalvetoiming), mille raames otsustati kiri suunata täiendavasse kontrolli.
15.Kohtu hinnangul ei kinnita ükski tõend, et kaebaja sõnumisaladust oleks tegelikult rikutud. Kuigi vanglaametniku tegevus viitab, et sõnumisaladus ei pruukinud olla täielikult kaitstud ehk sõnumisaladuse hoidmine seati dokumentide hoidmisviisi tõttu ohtu, ei ole see piisav RvastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüve rikkumise tuvastamiseks. Sõnumisaladuse ohtu seadmine ei ole võrdsustav sõnumisaladuse rikkumisega RVastS § 9 lg 1 mõttes. Seega ei ole vangla tegevus postisaadetise täiendavasse kontrolli suunamisel piisav, et jaatada ka kaebajale rahas hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju tekkimist RvastS § 9 lg 1 mõttes. Kuna sõnumisaladuse rikkumine ei ole tuvastamist leidnud, siis ei saanud kaebajale tekkida ka kahju. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus vabastas kaebaja 26. jaanuari 2021. a määrusega riigilõivu tasumisest. HKMS § 118 lg 3 ls 1 näeb ette, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3 ls 1 alusel jääb riigilõiv 15 eurot Eesti Vabariigi kanda, muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.