lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-930/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-930/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.08.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
667
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 2 lg 6Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamineHKMS § 210 lg 1Määruskaebuse lahendamineHKMS § 80 lg 1TöökeelHKMS § 82 lg 1Tõlgi osalemine menetluses

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

18. august 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-930

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-930 resolutsiooni punkti 1 peale.

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-930 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas 09.03.2021 Tallinna Vanglale pöördumised (reg nr 5-37/21/47-1) seoses sellega, et 14.11.2020 ja 25.11.2020 ei toonud valvur kartserikambrisse madratsit ega võimaldanud tal endal seda kapist võtta. XX taotles kontrolli alustamist vanglas ning venekeelset kirjalikku vabandust, rahalist kompensatsiooni ja kriminaalasja algatamist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Tallinna Vangla vastas 08.04.2021 kirjaga nr 5-37/21/47-2 XX märgukirjale. Tallinna Vangla jättis 07.05.2021 vastusega nr 5-37/21/47-3 XX kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.XX esitas 03.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse tõlgete saamiseks.
4.Tallinna Halduskohus jättis 17.06.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Sama määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja.

3-21-930 HKMS § 80 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse tõlgi (HKMS § 82 lg 1). Selleks, et isik vabastataks tõlkimise kulude kandmisest, peab tõlkimine olema tema õiguste kaitseks vajalik. Menetlusabi andmine eeldab ka, et isikul ei ole raha, et ise tõlkimise eest tasuda. Isikul ei ole õigust tõlkimist nõuda, kui ta valdab eesti keelt piisavalt. Kohtulahendite või muude menetlusdokumentide tõlkimine aitab kindlustada, et isikul on võimalik realiseerida HKMS § 2 lg-s 6 ja §-s 27 nimetatud õigusi ja edasikaebeõigust. Eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel tuleb lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus nr 3-21-359, p 14). Tallinna Ringkonnakohus on viimastes kaebajaga seotud menetlustes leidnud, et tema eesti keele oskus on piisav, et haldus- ja kohtumenetluses tõlgi kaasamiseta osaleda (haldusasjad nr 3-21-359, 3-21-638, 3-21-466). Puudub põhjus asuda praeguses asjas teistsugusele seisukohale. Kaebaja on esitanud vanglale eestikeelse pöördumise. Sellest on võimalik järeldada, et kaebaja oskab eesti keelt. Selleks, et lugeda eesti keele oskus kohtumenetluses osalemiseks piisavaks, ei pea keelt valdama kõrgtasemel. Samuti ei eelda see, et kaebajale peaks olema terve kohtulahendi tekst pingutusteta mõistetav. Kaebaja pöördumises on küll käänamis- ja kirjavigu, kuid kasutatud sõnavara võib pidada üsna rikkalikuks. Praegusel juhul ei ole tegemist ka vaidlusega, kus kasutatakse keerulist sõnavara.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.XX esitas 29.06.2021 määruskaebuse halduskohtu 17.06.2021 määruse resolutsiooni p 1 peale ja palub menetlusabi taotluse rahuldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52– 54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlemist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.
7.Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 17.06.2021 määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
8.Ringkonnakohus on mitmetes haldusasjades (nt 3-21-223, 3-21-238, 3-21-306, 3-21-355, 3-21-359, 3-21-466, 3-21-637, 3-21-638, 3-21-662) tuvastanud, et XX oskab eesti keelt piisaval määral, et suhelda vanglaametnikega eesti keeles ja esitada eestikeelseid pöördumisi, samuti kinnitab tema piisavat eesti keele oskust asjaolu, et kohtulahendite tõlkimata jätmine ei ole tal takistanud sisuliste edasikaebuste koostamist. Ka vangiregistri andmetel on kaebaja suhtluskeelteks nii eesti kui vene keel. Praeguses asjas saab lugeda kaebaja eesti keele oskust menetluses osalemiseks piisavaks, mistõttu on halduskohus jätnud menetlusabi taotluse õigesti rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium