nende Hageja: OÜ PlusPlus Baltic (registrikood 12273105), lepinguline esindaja Triin Linholm Kostja: EA (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Raul Johanson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta OÜ PlusPlus Baltic apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 15. novembri 2016 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada Harju Maakohtu 15. novembri 2016 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
4.Menetluskulud jaotatakse ja määratakse rahaliselt kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ PlusPlus Baltic esitas 08.06.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse EA-lt 1207,02 euro suuruse põhivõla ja 1207,02 euro suuruse viivise väljamõistmiseks. Seoses võlgniku vastuväitega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28.07.2016 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 1207,02 eurot, viivise 428,59 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast 0,066% tasumata põhinõude jäägilt päevas. Menetluskulud 513 euro suuruses palus hageja jätta kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13.01.2015 võla tasumise kokkuleppe nr 24115227, millega kostja tunnistas oma võlgnevust 1207,02 euro suuruses ja kohustus tasuma 1200 eurot võrdsete kuumaksena 100 eurot kuus. Kuna kostja kokkulepet ei täitnud, kaotas kompromissisumma kehtivuse ja tasumata summa 1207,02 eurot muutus koheselt sissenõutavaks. Hageja loeb nõude sissenõutavaks muutunuks alates 05.02.2015.
4.Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma viivist 0,5% päevas tasumata põhinõude osalt, kuid hageja võtab viivisenõude aluseks viivise määra 0,066% päevas. Hageja viivisenõue perioodi eest 06.02.2015-28.07.2016 on seega 428,59 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Poolte vahel sõlmitud võla tasumise kokkulepe ja vahekohtu kokkulepe on tühine. Kostja oli kokkuleppe sõlmimise hetkel äärmiselt raskes majanduslikus olukorras, mistõttu oli valmis sõlmima kokkuleppe, mille kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja teadis või pidi teadma kostja äärmiselt raskest majanduslikust olukorrast ja kasutas seda ära.
7.Samuti kasutas hageja ära kostja kogenematust. Hageja nõude aluseks on AS Tele 2 liitumisleping, kuid hageja ei ole mobiilside teenuseid osutav ettevõte. Hageja poolt koostatud ja pealesurutud kokkulepe on sõlmitud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel kokkuleppe p 5.9 tõttu, millega kostja on sunnitud loobuma õigusest pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, samuti p 6.2 tõttu, mis sätestab nõuete aegumistähtajaks 10 aastat.
8.Alternatiivselt tühistab kostja kokkuleppe pettuse tõttu. Pooled, sh majandus- ja kutsetegevuses tegutsev hageja, sõlmisid kokkuleppe, kuid hagiavalduses märgib hageja oma nõude alusena VÕS § 30 kirjeldatud võlatunnistuse. Hageja viis kostja tahtlikult eksitusse ja jättis teatamata, et tegelikult ei ole tegemist kokkuleppega. Samuti seisneb pettus selles, et mobiilside teenuseid pakkuva ettevõttega sõlmitud liitumisleping ei saa olla hageja nõude alus ja tegemist on ebaõigete asjaolude avaldamisega kostjale, mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Esimese astme kohtu otsus
9.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 768 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10.Hageja tugineb nõude alusena sellele, et kostja allkirjastas 13.01.2015 võla tasumise kokkuleppe ja vahekohtu kokkuleppe (võlatunnistuse), milles tunnistas enda võlgnevust hageja ees 1207,02 euro suuruses, võttes endale kohustuse täita ka kõrvalnõuded. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli üldse õigus ülalviidatud kokkulepet (võlatunnistust) sõlmida, kas tegu on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega ja kas võlatunnistuse allkirjastamine kui tehing on kehtiv.
11.Vaidlusalune dokument on pealkirjastatud kui “Võla tasumise kokkulepe ja vahekohtu kokkulepe nr 24115227”. Tegelikkuses on selle allkirjastanud ainult kostja, kes on kokkuleppes tunnistanud enda võlga hageja ees. Seega ei ole tegemist kokkuleppega, mis eeldab vähemalt kahte lepingupoolt. Dokument vastab VÕS § 30 sätestatud võlatunnistuse kirjeldusele. Võlatunnistuse p 1.3 kohaselt on nõude aluseks Tele2 liitumisleping nr 40056854, 07.06.2011 ja p 4 kohaselt annab kostja võlatunnistuse sõlmimisega konstitutiivse võlatunnistuse, millega kinnitab, et võlgneb hagejale 13.01.2015 seisuga 1207,02 eurot.
12.Kuigi võlatunnistuse sõnastus viitab konstitutiivsele võlatunnistusele, nähtub nii võlatunnistusest endast (p 1.3) kui hageja menetluses esitatud seisukohtadest, et nõue on algselt tekkinud kostja ja Tele2 vahelisest lepingust, mille hageja on väidetavalt omandanud nõude loovutuse teel. Seega on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mille eesmärk oli kostja olemasolevat võlga ümber kujundada, mitte konstitutiivse võlatunnistusega, millega oleks loodud uus iseseisev kohustus. Seetõttu ei ole õige hageja väide, et nõude olemasolu tõendab ainuüksi võlgnevuse tunnistamine võlatunnistuses.
13.Hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu, kuna AS Tele2 Eesti nõude üleminek temale on tõendamata. Kostja põhistas, et puudub nõude loovutamise leping või volitus, mis võimaldaks hagejal nõuda kostjalt sisse Tele2 ees tekkinud võlgnevust. AS Tele2 Eesti esindaja e-kirjaga on tõendatud, et AS Tele2 Eesti kinnitab kostja võlgnevusega seonduva üleandmist AS-le PlusPlus Capital, mitte hagejale.
14.Kuigi hageja sai ilmselgelt aru, et kostja tõlgendab võlatunnistust deklaratiivse, mitte konstitutiivsena (millest tulenevalt kostjal lasus tõendamiskoormis võla puudumise tõendamise osas, mille järgselt hagejal oli võimalus tõendada võla olemasolu), ei esitanud ta ühtegi tõendit selle kohta, et võlg oleks tegelikult tekkinud ja et Tele2 oleks enda nõudeõiguse hagejale loovutanud. Kohus andis sellest kostja vastuväitest tulenevalt pooltele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid. Hageja ei esitanud hagis, vastuses kostja vastusele ega lõplike seisukohtade ja tõendite esitamiseks antud tähtaja jooksul ühtki tõendit, mis tõendaks, et AS Tele2 Eesti on nõuded reaalselt hagejale loovutanud. Hageja väited on seetõttu paljasõnalised.
15.Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kostja esindaja ajakulu on põhjendatud 6 tunni ja 30 minuti ulatuses. Tunnihind 80 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Hageja ei ole kostja kulude põhjendatusele ja vajalikkusele vastuväidet esitanud. Apellatsioonkaebus
16.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja põhivõlg 1207,02 eurot, viivis 428,59 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
17.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna tegi hageja jaoks üllatusliku otsuse.
18.Kohus ei avaldanud hagejale kostja esitatud tõendit, milles AS Tele2 Eesti kinnitab nõude loovutamist AS-le PlusPlus Capital, mitte hagejale ja hageja ei saanud sellele tõendile seetõttu ka vastu vaielda ning teada, et tal on vaja oma nõudeõigust tõendada. Kui hageja oleks saanud kostja tõendiga tutvuda, oleks ta esitanud nõude loovutamise lepingu ja väljavõtte loovutuslepingu tabelist.
19.Kohus heidab hagejale ebaõigesti ette, et hageja ei kasutanud võimalust esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid. Kohus ei teavitanud hagejat, et kostja on esitanud tõendi ja ei andnud hagejale võimalust oma seisukohti esitada.
20.Otsuse kohaselt ei esitanud hageja kostja menetluskulude põhjendatusele ja vajalikkusele vastuväiteid, kuid kohus ei ole hagejale kostja esitatud menetluskulude nimekirja ja kulusid tõendavaid dokumente avaldanud. Hageja ei ole seetõttu saanud oma seisukohti esitada. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse hagi, mille hind oli koos kõrvalnõudega 1926,38 eurot. Maakohus menetles hagi lihtmenetluses ja ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks.
22.Hageja esitas maakohtu otsuse peale 07.12.2016 apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus, tutvunud TsMS § 638 lg 1 alusel apellatsioonkaebusega leiab, et kaebus tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel võtta ringkonnakohtu menetlusse, kuna maakohtu otsuse tegemisel on selgelt rikutud menetlusõiguse normi ja see võis oluliselt mõjutada asja lahendust.
23.Ringkonnakohus lahendab asja TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna leiab, et menetlusnormide oluline rikkumine annab antud juhul ilmselgelt alust otsuse tühistamiseks apellatsioonimenetluses.
24.TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi võib kohus lihtmenetluses hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja p 8 kohaselt koguda tõendeid ka omal algatusel. Seega on kohtul lihtmenetluses suurem aktiivsus tõendite väljaselgitamisel ja kogumisel. Kui kohus leiab, et menetlusosaline ei ole esitanud kohtule kõiki asja lahendamiseks vajalikke tõendeid, võib kohus neid ise koguda või teha ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. TsMS § 405 lg 2 kohaselt peab kohus asja menetlemisel lihtmenetluses tagama menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning
oluliste menetlusõiguste järgimise. Maakohus ei ole eeltoodut järginud ja tegi hageja suhtes üllatusliku otsuse, kui jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et tõendamata on AS Tele2 Eesti poolt hagejale nõude loovutamine.
25.Ka lihtmenetluses menetletava asja puhul peab kohus täitma selgitamiskohustust, kui leiab, et poole esitatud tõendid ei ole piisavad, sest tsiviilkohtumenetluse esmane ülesanne on lahendada tsiviilasi õigesti (TsMS § 2). Asja materjalist ei nähtu, et kohus oleks teinud hagejale ettepaneku esitada tõend AS Tele2 Eesti poolt nõude loovutamise kohta. Seetõttu on alusetu maakohtu otsuses märgitud etteheide, et kohus andis pooltele võimaluse esitada täiendavaid tõendeid ja seisukohti, kuid hageja vastavat tõendit ei esitanud.
26.Kuigi kostja vastusest hagile võib aru saada, et kostja seab hageja nõudeõiguse kahtluse alla, ei tuginenud ta selgelt loovutamistehingu puudumisele. Maakohus andis 19.09.2016 kirjaga menetlusosalistele võimaluse esitada soovi korral oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 03.10.2016 (t lk 52). Kostja esitas 03.10.2016 menetlusdokumendi, milles väitis esmakordselt, et AS Tele2 Eesti nõue tema vastu ei ole loovutatud mitte hagejale, vaid AS-le PlusPlus Capital ja esitas selle kohta ka tõendid (t lk 55-60).
27.TsMS § 328 lg 2 kohaselt peab kohus tagama poolele võimaluse vastata vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele. Maakohus ei ole asja lahendamisel viidatud sätet järginud. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohus oleks eelnimetatud dokumendid hagejale edastanud ja andnud hagejale võimaluse vastata. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostja poolt 03.10.2016 esitatud dokumendid oleks tehtud hagejale nähtavaks või edastatud hagejale mingil muul viisil. Kuna hagejal ei olnud võimalik kostja 03.10.2016 seisukohtade ja tõenditega tutvuda, ei võinud kohus TsMS § 436 lg-te 3 ja 4 järgi otsust tehes nendele tugineda.
28.Põhjendatud on apellatsioonkaebus ka selles osas, et hageja ei saanud esitada oma seisukohti ja vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjale, kuna ka seda ei ole hagejale TsMS § 176 lg 7 kohaselt kätte toimetatud ja hageja seisukohta kohus ei küsinud. Seega on asjakohatu maakohtu otsuses märgitu, et hageja ei ole kostja menetluskulude põhjendatusele ja vajalikkusele vastuväidet esitanud.
29.Eeltoodud asjaoludel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saadab tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja esitas ringkonnakohtule koos apellatsioonkaebusega tõendid nõude loovutamise kohta. Tõendite asja juurde võtmise otsustab maakohus asja uuel menetlemisel.
30.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt jääb menetluskulude jaotus esimese astme kohtu otsustada. Reet Allikvere