Võlaõigus

kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 2 1 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hagi nõue

Laenulepingu xxxx sõlmimisel 11.02.2024 veenduti kostja krediidivõimelisuses küsides kostjalt informatsiooni tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Päringud registritesse olid teostatud kostja poolt registreerimise kuupäeval (eelneva laenutaotluse raames) so päringud teostati 27.01.2024 Creditinfo.ee’sse ja Taust.ee’sse, et kontrollida kliendi varasemat maksekäitumist. Lisaks teostati päringud 11.02.2024 Maksuametile, 11.02.2024 Rahvastikuregistrisse ja 11.02.2024 Ametlikesse Teadaannetesse. Kostja Maksu- ja Tolliameti päringu alusel tuvastatud sissetulek: kokku tuvastatud jaanuarist 2023 kuni jaanuarini 2024 kostja 4 kuu keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 1332,85 eurot. Laenutaotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks töötasu 1250 eurot, igakuisteks majapidamiskuludeks 240 eurot ja finantskohustuseks Placet Group OÜ 66,67 eurot: xxxx krediidikonto kuumaksega 36,67 eurot ja krediidikonto xxxx kuumaksega 30 eurot. Lisaks eelmainitud kostja poolt märgitud sissetulekutele, kontrollides sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist 27.01.2024, tuvastati sissetulekuks 1332,85 eurot ning arvestati kostja igakuised majapidamiskulud summas 340 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel Placet Group OÜ-s kehtinud sise-eeskirjades kehtestatud minimaalse igakuise majapidamiskulude minimaalsest määr, mida krediidiandja arvestab juhul, kui laenutaotleja märgib väiksema määra. Kostja krediidivõimekuse arvutus laenulepingu xxxx sõlmimisel oli: 1332,85€ 2

(sissetulek) – 66,67€ (finantskohustused) - 340€ (majapidamiskulud) – 18,94€ (uus osamakse) = 907,24 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 907,24 eurot.

Laenulepingu xxxx alusel tegi kostja 29.02.2024 vaid ühe tagasimakse summas 18,94 eurot. Teostatud maksest luges hageja tasutuks 9,74 euro ulatuses põhiosa ja 9,20 euro ulatuses intress.

Laenulepingu nr xxxx alusel kostja jäi võlgnevusse märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti maksete eest. Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu ning laenuandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi, mille järgi on näha, et hageja andis kostjale mitmeid kordi teada tema võlgnevusest hageja ees ning võimalusest võlgnevus likvideerida. 08.08.2024 oli kostjale edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu 05.09.2024 üles.

05.11.2024 seisuga on muutunud sissenõutavaks hageja nõue, mis on arvestatud vastavalt laenulepingu nr xxxx põhitingimustele järgnevalt: tagastamata laenusumma 490,26 eurot, tasumata intressid 98,58 eurot, tasumata sissenõudmiskulud 25 eurot (5 teavitust). Kuivõrd kostja ei ole täitnud xxxx lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt, arvestab hageja viiviseid alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so 06.09.2024 arvestades põhiosa 490,26 eurot kuni 05.11.2024. Hagiavalduse esitamise seisuga 05.11.2024 on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 32,90 eurot. TsMS § 367 alusel taotleb hageja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult protsendina võlgnevusest kuni selle tasumiseni so sissenõutavaks muutunud põhiosa 490,26 euro ulatuses.

Hageja on esitanud ka nõude alternatiivse ümberarvestuse, millise kohaselt vastavalt laenulepingu nr xxxx maksekinnitusele on kostja teinud 29.02.2024 tagasimakse summas 18,94 eurot. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 500 - 18,94 = 481,06 eurot. Samuti arvestab hageja tasumata intressid alates 12.02.2024 arvestades põhiosa 481,06 eurot kuni laenulepingu xxxx ülesütlemiseni, so. 04.09.2024. Laenulepingu xxxx ülesütlemise seisuga 04.09.2024 on sissenõutavaks muutunud intresside summa 11,97 eurot. Laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus: põhiosa 481,06 eurot ja intressid 11,97 eurot, kokku 493,03 eurot.

Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole.

Kohtuotsuse lihtsustatud kirjeldav osa ning põhjendused

TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud:

Placet Group OÜ ja kostja vahel on sõlmitud 11.02.2024 laenuleping nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot (dtl 44-47) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga.

Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 51,99 % aastas.

Kostja on tasunud hagejale 29.02.2024 tagasimakse summas 18,94 eurot (dtl 72). 3

08.08.2024 on Placet Group OÜ edastatud kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, millise kohaselt andis krediidiandja kliendile täiendava tähtaja teates toodud kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 22.08.2024 (dtl 98). Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu 05.09.2024 üles.

Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Kohus tuvastas, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

Kostjaga sõlmitud lepingu xxxx kohaselt on intressimäär 38,96% aastas (dtl 46) ning hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 98,58 eurot. Krediidikulukuse määr oli 51,99% aastas.

Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 17,36% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 52,08% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 4

2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohus kohustas 02.01.2025 e-kirjaga (dtl 131-134) hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.

Hageja hinnangul (vt dtl 142 jj hageja seisukoht) veenduti kostja krediidivõimelisuses: Laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Andmete kogumis hindamise tulemusel tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.

Laenutaotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks töötasu 1250 eurot, igakuisteks majapidamiskuludeks 240 eurot ja finantskohustuseks Placet Group OÜ 66,67 eurot: xxxx krediidikonto kuumaksega 36,67 eurot ja krediidikonto xxxx kuumaksega 30 eurot. Lisaks eelmainitud kostja poolt märgitud sissetulekutele, kontrollides sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist 27.01.2024, tuvastati sissetulekuks 1332,85 eurot ning arvestati kostja igakuised majapidamiskulud summas 340 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel Placet Group OÜ-s kehtinud sise-eeskirjades kehtestatud minimaalse igakuise majapidamiskulude minimaalsest määr, mida krediidiandja arvestab juhul, kui laenutaotleja märgib väiksema määra. Kostja krediidivõimekuse arvutus laenulepingu xxxx sõlmimisel oli: 1332,85€ (sissetulek) – 66,67€ (finantskohustused) - 340€ (majapidamiskulud) – 18,94€ (uus osamakse) = 907,24 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 907,24 eurot.

Riigikohus on lahendis asjas nr 2-21-13098/50 p-s 18 selgitanud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohtul ei ole võimalik eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt võimalik tuvastada, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on küll küsinud kostjalt andmeid tema tööandja, sissetulekute, kohustuste ja elamiskulude kohta, kuid ei ole esile toonud, et oleks teostanud sisulist kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas. 5

Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et laenuandja oleks tarbija esitatud andmeid kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta kontrollinud, näiteks ei ole krediidiandja üldse kostjalt nõudnudki pangakonto esitamist. Seaduses on tarbija kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida. Hagiavalduse asjaolude pinnalt ei ole hageja teinud mõistlikke pingutusi, et kostja esitatud andmeid kontrollida. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik. Üksnes Maksu- ja Tolliameti andmetega tarbija igakuiste sissetulekute kohta ei ole võimalik kindlaks teha, et tarbija on võimeline saadud laenu tagasi maksma, sest kontrollitud ega analüüsitud pole tarbija igakuiseid püsikohustusti, tarbimisharjumusi ja eelnevalt võetud võimalikke laene.

Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et laenuandja on eiranud VÕS § 403 4 lg 2 ja lg 4; KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 406 lg-s sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.

Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus leiab, et hageja seda suutnud ei ole.

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Puuduvad andmed selle kohta, et laenuandja oleks kostjalt küsinud mingeid andmeid ja kostja oleks jätnud need tahtlikult esitamata või et kostja oleks midagi võltsinud.

Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja seadusjärgse viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hageja on 08.01.2025 menetlusdokumendis toonud välja, et kostja pidi tagastama 6

laenulepingu nr xxxx järgi 500 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 18,94 eurot.

Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõudeks 481,06 eurot (500€-18,94€).

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on laenu perioodil lepingu nr xxxx puhul 11.02.2024 kuni 05.09.2024 olnud vastav intress perioodil 01.01.2024 kuni 30.06.2024 4,5 % aastas ja 01.07.2024 kuni 05.09.2024 4,25% aastas. Seega lepingu L89012066228 kehtivuse jooksul pidi kostja tasuma intressi summas 12,08 eurot.

VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (lepingus sätestatud viivise ja sissenõudekulu nõudes) rahuldamata.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõue 490,26 €, intressid 98,58 €, sissenõudmiskulud 25 €, viivise 32,90 € ja edasiulatuv viivis.

Kohus rahuldab hageja põhinõude ja intressi nõudes. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda.

Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ja esindajakulu summas 150 eurot. Kostja hageja menetluskulule vastu ei ole vaielnud.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 77% summas 134,75 eurot.

Kohus leiab, et hageja taotlus välja mõista kostjalt esindajakulu summas 150 eurot põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohtule esitatud volikirjast ja esindaja kontaktandmetest järeldub, et tegemist on hageja töötajaga ning kooskõlas TsMS § 175 lg 2 menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud.

Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine 7

Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 08.12.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.