Lugeda XX 8. juuni 2021. a määruskaebus haldusasjas nr 3-21-823 esitatuks seaduses sätestatud tähtaega rikkudes.
Jätta rahuldamata XX taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.
Jätta rahuldamata XX taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
Keelduda XX 8. juuni 2021. a määruskaebuse menetlusse võtmisest ning tagastada määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. mai 2021. a määruse peale haldusasjas nr 321-823 läbivaatamatult selle esitajale.
Jätta läbi vaatamata XX menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
Jätta rahuldamata XX taotlus ringkonnakohtu määruse tõlkimiseks vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 119 lg 1, § 124 lg-d 3 ja 4, § 187 lg 7, § 207 lg lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Tallinna Vangla jättis 01.04.2021 vastusega nr 5-37/21/21-2, 5-37/21/24, 5-37/21/43 rahuldamata XX 17.02.2021, 22.02.2021, 19.03.2021 ja 31.03.2021 registreeritud kahju hüvitamise taotlused.
2.XX esitas 19.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt toitlustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel. Kaebuse kohaselt esitas XX Tallinna Vanglale 31 kahju hüvitamise taotlust, mis jäeti vangla 01.04.2021 vastusega nr 5-37/32/21-2 rahuldamata. XX taotles riigi õigusabi ning tõlkeabi.
3.Tallinna Halduskohus jättis 06.05.2021 määrusega XXi riigi õigusabi, tõlkeabi ja riigilõivust vabastamise taotlused rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu 250 eurot tasumiseks 15-päevase tähtaja määruse jõustumisest arvates.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.XX palub 08.06.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.05.2021 määrus. Määruskaebuses taotletakse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. XX selgitab, et määruskaebuse hilinemisega esitamise põhjustas asjaolu, et vangla piirab kaebaja varustamist kirjapaberiga. Kuna kaebaja on 2021. a-l kirjutanud üle 300 kaebuse, millest kolmandik on kohtus, siis on järjekord pikk. XX palub vaadata asi läbi kohtuistungil, vabastada ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest ning saata talle vastus vene keeles.
Tallinna Vangla palub 29.06.2021 vastuses jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
Kinnipeetavale, kelle vanglasisesel isikuarvel on viimase poole aasta jooksul olnud vähem kui 12,78 eurot ja keda vangla ei ole tööga kindlustanud, võib anda igal tööpäeval ühe lehe valget kirjapaberit formaadis A4 iga vangla kulul saadetava kirja kohta. Tõene on väide, et vangla ei väljasta kaebajale nii palju paberit, kui ta sooviks, kuid talle väljastatakse paberit piisavalt, et esitada enda õiguste kaitseks pöördumisi. XX raiskab paberit ja tõstab otstarbetult pöördumiste arvu sellega, et esitab iga vangla päeval tehtud toimingu kohta eraldi kaebuse. Et saada rohkem paberit, soovib ta ühele adressaadile edastatavad kirjad panna kõik eraldi ümbrikutesse. XXi praktika esitada massiliselt eraldiseisvaid pöördumisi ja saata samal päeval ühele adressaadile kirjad erinevates ümbrikutes on tarbetu ressursi raiskamine. Vangla ressursid on piiratud ning riigi raha eest tagatud kirjatarbeid tuleb kasutada ökonoomselt ja eesmärgipäraselt. XXil oli piisavalt ressurssi, et esitada määruskaebus tähtaegselt. Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammi Delta andmetel esitas XX ajavahemikul 11.05.–11.06.2021 ainuüksi vanglale 55 pöördumist, millest paljud on esitatud samal teemal juba varasemalt. XX ei oota ära vangla vastust, vaid esitab mitmeid korduvkaebusi. XXi huvi enda õigusi kaitsta on pigem näiline. Massiliste pöördumiste esitamisega soovib ta halvata vangla haldussuutlikkust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Kuna määruskaebuse esitamine on HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt riigilõivuvaba, jätab ringkonnakohus XXi taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. 2(4)
3-21-823
7.HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei näe praeguses asjas kohtuistungi korraldamise vajadust. Määruskaebuse kohtuistungil läbivaatamise vajadust ei ole kaebaja ka millegagi põhjendanud.
8.HKMS § 203 lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. HKMS § 207 lg 1 teise lause kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Kohtute infosüsteemi andmetel on halduskohtu 06.05.2021 määrus kaebajale isiklikult kätte toimetatud 11.05.2021. Järelikult pidi XX esitama määruskaebuse halduskohtu 06.05.2021 määruse peale hiljemalt 26.05.2021. Määruskaebus on Tallinna Ringkonnakohtule esitatud 08.06.2021, seega oluliselt HKMS § 204 lg-s 1 sätestatud tähtaega ületades.
9.XX taotleb määruskaebuses selle esitamise tähtaja ennistamist. Tähtaeg ennistatakse, kui menetlusosaline ei saanud seda järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 181 lg 3 ja § 71). Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest sisaldub HKMS § 150 lg-s 1. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid määruskaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui määruskaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00). Tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12; 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12).
10.Kaebaja põhjendab tähtaja möödalaskmist sellega, et vangla piirab tema varustamist kirjapaberiga ning kuna kaebaja on käesoleval aastal kirjutanud üle 300 kaebuse, siis ei jõua ta tähtaegselt vastata.
11.Ringkonnakohtule ei nähtu praegusel juhul selliste objektiivsete ega subjektiivsete asjaolude esinemist, mis põhjendaks määruskaebuse hilinenult esitamist. Kaebaja on vahistatu staatuses ning Tallinna Vangla on 29.06.2021 vastuses selgitanud, et vangla väljastab kaebajale paberit piisavalt, et esitada enda õiguste kaitseks pöördumisi. Ringkonnakohus leiab, et tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole asjaolu, et kaebajal võib erinevate menetluste rohkuse ja paberi nappuse tõttu olla raskusi menetlustähtaegadest kinnipidamisega. Kui kaebaja soovib esitada keskmisest suuremal hulgal kaebusi ja vaidlustada iga vangla toimingut, siis tuleb tal olla hoolas ka menetlustähtaegade järgimisel. Kaebajal tuleb jälgida seda, et menetlustähtaja lähenemisel oleks konkreetse edasikaebuse esitamiseks olemas vajalik hulk valget paberit. Vajaduse korral on kaebajal paberi varumiseks võimalik paluda abi oma lähedastelt (vt vangistusseaduse § 98 lg 1 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 741 p 3). Põhjendatud on ka vangla seisukoht, et mõistlik ei ole mitmete korduvkaebuste esitamine samal teemal mitmel päeval järjest. Samasisuliste etteheidete koondamine ühele lehele või ühte kaebusesse aitab vähendada paberikulu.
3(4)
3-21-823
12.Eelnevat arvestades on määruskaebus esitatud tähtaega rikkudes ning selle esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Määruskaebus tuleb tagastada HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1, § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel. Ühtlasi tuleb lugeda, et XX ei ole esitanud määruskaebust Tallinna Halduskohtu 06.05.2021 määruse peale.
13.Määruskaebuses taotletakse ringkonnakohtu määruse tõlkimist vene keelde. HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 82 lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Menetlusnormidest ei tulene isikule õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt. Tõlkimise riigi kulul tagamise eesmärk on vajadus tagada, et isiku HKMS § 2 lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas.
14.Tallinna Ringkonnakohus on võtnud haldusasja nr 3-21-357 materjalide juurde Keila Kooli (Keila Ühisgümnaasiumi üldõigusjärglane) 09.06.2021 vastuse kohtunõudele, milles selgitatakse, et XX omandas ajavahemikul 2005–2007 Ämari Vanglas gümnaasiumiastmes keskhariduse vene keeles. Seega on tõendatud, et kaebaja õppekeeleks Keila Ühisgümnaasiumis oli vene keel. Viidatud haldusasjas 28.06.2021 tehtud määruse p-s 23 selgitas ringkonnakohus, et vaatamata eelnevale „/.../ on ringkonnakohus mitmetes haldusasjades (nt 3-21-355, 3-21-306, 3-21-223, 3-21-238, 3-21-662, 3-21-359, 3-21-638 ja 321-466) tuvastanud, et kaebaja on korduvalt pöördunud vangla poole eesti keeles ja suhelnud vanglaametnikega suuliselt eesti keeles. Seega on usutav, et kaebaja oskab lihtsamaks igapäevaseks suhtlemiseks vajalikul määral eesti keelt, kuid sellest ei pruugi alati piisata kohtumenetluses osalemiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2021 määrus asjas nr 3-21-467, p 11; 17.06.2021 määrus asjas nr 3-21-947, p 9).“ Kaebajale on need asjaolud viidatud haldusasja menetlusest teada.
15.Praegusel juhul ei ole kaebaja taotlus ringkonnakohtu määruse tõlkimiseks põhjendatud. Ringkonnakohtus on vaidluse all määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamine. Kuna tähtaeg jäi ennistamata ja ringkonnakohus ei tee kaebaja määruskaebuse kohta sisulist lahendit, loeb ringkonnakohus kaebaja eesti keele oskuse piisavaks praeguses kohtumenetluses osalemiseks. Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja on esitanud halduskohtu 06.05.2021 määruse vaidlustamiseks arusaadava määruskaebuse, kuigi halduskohus ei tõlkinud talle seda määrust (Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2021 määrus asjas nr 3-21-355, p 15).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.