lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-970/14

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-970/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1131
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-970

Haldusasi

XX kaebus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15. juuni 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 15. juuni 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-970.

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. juuni 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-970 muutmata.

Jätta rahuldamata XX taotlus ringkonnakohtu määruse tõlkimiseks vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas 06.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna linnapea YY tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Samuti palus kaebaja kohustada linnapead ja ajalehte Pealinn piirama artiklite avaldamist, kus on mainitud nimed või tehtud otseintervjuu, kuna selline käitumisviis loob lääne turisti jaoks ebaadekvaatse mulje riigis valitsevast olukorrast. Kaebaja palus võimaldada talle advokaat, kuna viibib vanglas ja vangla tööd ei paku.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus jättis 24.05.2021 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse nõude ja kahjunõude suuruse täpsustamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Samuti palus kohus välja tuua, milles seisneb kaebajale tekkinud kahju ja millised negatiivsed tagajärjed tulenesid talle ajalehes Pealinn avaldatud artiklitest.

3-21-970

3.XX esitas 01.06.2021 vastuse käiguta jätmise määrusele, milles palus saata talle määrus vene keelde tõlgituna ja taotles menetlusabi riigilõivust vabastamiseks.
4.Tallinna Halduskohus jättis 15.06.2021 määrusega riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused rahuldamata ja tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 võib isik pöörduda halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. Artiklite avaldamine ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Kohus selgitas 24.05.2021 määruses, et mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ja § 9 lgs 1 sätestatud eeldused ja mitte igasugune halduse õigusvastane tegevus või rikkumine ei anna alust mittevaralise kahju nõudeks. Samuti eeldab mittevaralise kahju hüvitamise nõue vastustaja süülist tegevust, mida ei saa haldusasja materjalist järeldada. Seega on mittevaralise kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu. Riigi õigusabi taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p-de 1, 5 ja 6 alusel rahuldamata, sest riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene või kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Alust ei ole ka kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks ega menetlusabi andmiseks menetlusdokumentide tõlkekulude kandmiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.XX palub 29.06.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 15.06.2021 määrus ja saata asi menetlusse võtmiseks halduskohtusse tagasi. Linnapea kuritarvitab enda positsiooni ning kasutab ajalehte Pealinn enesereklaami ja suhtekorralduse eesmärgil. Kaebaja palub linnapea enesereklaami ajalehes piirata. Kaebaja taotleb määruse tõlkimist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52– 54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Halduskohus tagastas kaebuse nõuded linnapea kohustamiseks piirata ajalehes Pealinn artiklite avaldamist ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Nimetatud sätte puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et praeguses asjas on kaebeõiguse puudumine ilmselge.
8.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. Kohustamiskaebuse rahuldamine eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (RVastS § 6 lg 1) või vähemalt selle kaalumiseks (RVastS § 6 lg-d 4 ja 5). Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda ajalehes Pealinn artiklite avaldamise piiramist ning kaebusest ei nähtu ka muud kaitstavat subjektiivset õigust. Kohustamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 2) eeldused on täitmata.

2(3)

3-21-970

9.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Lisaks reguleerib mittevaralise kahju hüvitamise nõuet RVastS § 9. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral ning tingimusel, et haldusorgani tegevus on olnud õigusvastane ja süüline. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise või tervise kahjustamise raskus seda õigustab (Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kaebuses toodud alustel ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu ning halduskohus tagastas nõude õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
10.Halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna kaebeõiguse puudumisel ja perspektiivitute kaebuste puhul ei ole selleks alust (HKMS § 111 lg-d 1 ja 3). Põhjendatud oli ka kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine RÕS § 7 lg 1 p-de 1, 5 ja 6 alusel.
11.HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 82 lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Tõlgi kaasamine nimetatud sätte alusel toimub nii suuliseks kui ka kirjalikuks tõlkeks (Riigikohtu 22.09.2015 määrus asjas nr 3-3-1-40-15, p 17). Menetlusnormidest ei tulene seega isikule absoluutset õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt (Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2021 määrus asjas nr 3-21-324, p 2). Kohtulahendi tõlkimine kohtu poolt õigusemõistmiseks ettenähtud ressursside arvelt on riigile ja maksumaksjale kulukas ja selleks peab olema mõjuv põhjus, eeskätt vajadus tagada, et isiku HKMS § 2 lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas. Tallinna Ringkonnakohus on mitmetes haldusasjades (nt 3-21-223, 3-21-238, 3-21-662, 3-21951, 3-21-638, 3-21-466, 3-21-823) tuvastanud, et kaebaja oskab lihtsamaks igapäevaseks suhtlemiseks vajalikul määral eesti keelt. Praegune kohtuvaidlus ei ole keerukas ning halduskohtu määrus on lihtne ja lühike. Asjaoludest tulenevalt saab lugeda kaebaja eesti keele oskuse kohtumenetluses osalemiseks piisavaks. Sel põhjusel jääb rahuldamata määruskaebuses esitatud tõlketaotlus. Järeldust, et kaebaja eesti keele oskus on praeguses kohtumenetluses osalemiseks piisav, kinnitab ka asjaolu, et kaebaja on esitanud halduskohtu 15.06.2021 määruse vaidlustamiseks arusaadava määruskaebuse, kuigi halduskohus ei tõlkinud talle seda määrust.
12.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.06.2021 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium