X kaebus Maanteeameti Tallinna teenindusbüroos 09.07.2020 toimunud riiklikul B-kategooria sõidueksamil tehtud otsuse ja 22.07.2020 vaideotsuse nr 2-3/20/33691-2 tühistamiseks, samuti uue otsuse tegemise- ning B-kategooria sõidueksami sooritatuks lugemise kohustamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X; Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Sigrid Rahkema
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada 09.07.2020 toimunud riiklikul B-kategooria sõidueksamil kaebaja suhtes tehtud otsus ning sellega seonduv Maanteeameti 22.07.2020 vaideotsus nr 2-3/20/33691-2;
2.Kohustada vastustajat X riikliku B-kategooria sõidueksami küsimuses uut otsustust vastu võtma;
3.Mõista Transpordiametilt menetluskuluna kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 16.06.2021. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
1.X esitas 20.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti (endine Maanteeamet) Tallinna teenindusbüroos 09.07.2020 toimunud riiklikul B-kategooria sõidueksamil tehtud otsuse ja Transpordiameti 22.07.2020 vaideotsuse nr 2-3/20/33691-2 tühistamiseks, samuti uue otsuse
tegemise- ning B-kategooria sõidueksami sooritatuks lugemise kohustamise nõudes. Maanteeameti 22.07.2020 vaideotsusega nr 2-3/20/33691-2 oli kaebaja vastavasisuline 20.07.2020 vaie täies ulatuses rahuldamata jäetud.
2.Tallinna Halduskohtu 14.09.2020 määrusega võeti kaebus menetlusse. Transpordiamet (endine Maanteeamet) on kaebusele 02.10.2020 vastanud.
3.Tallinna Halduskohtu 26.02.2021 määrusega võimaldati kaebajal esitada kirjalik arvamus Transpordiameti 02.10.2020 arvamuse osas ning vajaduse korral täpsustada ka kaebuse nõudeid.
4.X esitas 14.04.2021 Transpordiameti 02.10.2020 seisukoha suhtes oma täiendavad selgitused.
5.Tallinna Halduskohtu 29.04.2021 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
6.Transpordiamet esitas 17.05.2021 oma täiendava seisukoha.
7.Kaebaja vastas Transpordiameti 17.05.2021 seisukoha osas 04.06.2021.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
8.Kaebaja leiab, et käesoleval juhul on sõidueksami mittesooritatuks lugemise otsus ja sellele järgnenud 22.07.2020 vaideotsus ekslikud. Eksamineerija ning Transpordiamet on tõlgendanud parkimisplatsil ettenähtud parkimiskoha olemasolu ja sinna parkimise võimalusi valesti. Ehkki sõidueksami kaardis ei ole viidet konkreetsele liiklusseaduse rikkumisele, on tõenäoline, et kulunud märgistus oli eksamineerija poolt tõlgendatud LS § 21 lg 3 punkti 2 järgi sätestatud keelu rikkumisena. Kaebaja parkis sõiduki selleks ettenähtud kohale ega rikkunud ühtegi LS järgi ettenähtud piirangut. Vaatamata sellele, et märgistus parkimisplatsi konkreetsel parkimiskohal oli kulunud, oli see nähtav. Transpordiameti ametlikul leheküljel https://www.mnt.ee/sites/default/files/parkimise_juhend.pdf oleva parkimisjuhendi kohaselt: „Kuigi jooned on kulunud, tuleb nendega arvestada.” (juhendi lk 42) ning “Ka kulunud joontega peab arvestama.” (juhendi lk 58). Viidatud lehekülgedel esitatud sõidukite parkimise piltidel on jooned kulunud praktiliselt samas astmes, nagu vaidlusalusel juhul Laagri Maksimarketi ees olevas parklas.
8.1.Kaebaja selgitab, et COOP Laagri Maksimarketi (Pärnu mnt. 558a, Tallinn) parklas on kaksteist parkimisrida, millest üksteist on kaherealised ja rida number üks on üherealine. Kulunud märgistus on seitsmendas, kümnendas, üheteistkümnendas ja kaheteistkümnendas reas (joonise lk 7, 10, 11, 12). Seega esineb konkreetses parklas korraga nii kulunud kui ka uuendatud märgistusega parkimiskohti. Ridades kümme, üksteist ja kaksteist on kulunud mitte ainult parkimiskohtade servade, vaid tervete ridade märgistus. Nendel asjaoludel ei ole võimalik kuidagi põhjendada, et seitsmenda rea otsas olev parkimiskoht, kuhu eksamineeritav sõiduki parkis, ei oleks mingil põhjusel parkimiskohaks. Nii märgistuse kui liiklusmärkide, samuti loogiliselt tajutava asukoha järgi on see koht parkimiskoht ning vastupidine tõlgendus on meelevaldne.
8.2.Kaebaja arvates on õiguslikult võimalik ebamäärase märgistuse puhul parkida sõidukit ka parkimisrea kõrvale, järgides muid liiklust reguleeritavaid piiranguid (teiste liiklejate liikumise takistamise või ohustamise keeld, kõnnitee blokeerimine jne), rääkimata parkimisest kulunud joontega märgistatud parkimiskohale. Seega oli sõidueksami ajal harjutusena tehtud parkimine õige ka õiguslikust aspektist.
8.3.Kaebuse esitaja nõustub vaideotsuses toodud käsitlusega selle kohta, et Tallinnas, Pärnu maantee 558a oleva parkla valdaja Harju Tarbijate Ühistu (COOP Laagri Maksimarket) vastuseid parkimiskoha staatuse kohta võib mõista mitmeti tõlgendatavalt, ning neile enam ei tugineta. Ent muus osas on vaideotsus seadusevastane. Vastustaja on tunnistanud, et eksami sooritaja parkis küll eksamisõiduki parkimiskohale, mis oli märgistatud parkimiskohana, kuid märgistus oli kulunud. Tõele ei vasta vastustaja väide selle kohta, et kaebaja väitis justkui oleks ta parkinud eksamisõiduki „parkimiskoha kõrvale“. Seitsmenda rea otsas olevate joonte märgistus on sama kulumisastmega, kui teised kulunud jooned terves parklas, mistõttu nende taotlusliku „kustutamise“ argument ei ole asjakohane. Põhjendamatu on vastustaja tuginemine tuleviku sündmusele ehk ülekäiguraja rajamisele, mis leidis aset alles pärast sõidueksami toimumist.
9.Täiendavas 14.04.2021 seisukohas jääb kaebaja kaebuses toodud põhjenduste juurde ning ei pea võimalikuks nõuet muuta.
9.1.Kaebaja teatab, et seoses lapse sünni ning lapsehoolduspuhkusega ei olnud tal faktiliselt võimalik läbida korduseksamit. Kaebaja aktsepteerib vastustaja seisukohta, et juhul kui liiklusseaduse rikkumine oleks aset leidnud, võinuks seda kvalifitseerida LS § 21 lg 4 p-s 4 ettenähtud rikkumisena. Kaebaja väidab, et: a) konkreetse eksami sooritamise ajal ei olnud parkimiskohad märgistatud sellise piisava selgusega, milline annab keskmisele piisavalt hoolsale autojuhile võimaluse üheselt mõista märgistuse tähendust ning vältida eksimust; b) väidetav eksimus ei olnud sellise laadi ja intensiivsusega, et tingida eksami enneaegset lõpetamist ja mittesooritatuks lugemist; c) rikkumise olemasolu on tuvastatav mitte faktipõhiselt, vaid Transpordiameti tõlgenduse kaudu, mida kaebaja vaidlustab.
9.2.Vastustaja on esitanud oma seisukoha punktis 2.2 kaks väidet: a) eksami minimaalne kestus peab olema vähemalt 35 minutit; b) eksamineeritul on tegemata jäänud vähemalt kaks ülejäänud nõutavat harjutust. Samas ei ole aga vastustaja 22.07.2020 vaideotsuse nr 2-3/20/33691-2 tegemisel nendele argumentidele tuginenud. Haldusakt peab olema vormistatud nii, et selle põhjendused võimaldaksid haldusakti hilisemat kontrollimist ilma, et sinna oleks toodud täiendavaid asjaolusid, mida ei olnud käsitletud ei eksami tulemuste hindamisel ega vaideotsuse koostamisel.
9.3.Määruse nr 50 § 10 lg 7 p-st 1 võetakse sõidueksam vastu kahes järgus. Juhul kui eksamikorraldaja muudab eksami esimese ja teise järgu vastuvõtmise korda, mis on täiesti võimalik ja lubatud, peab ta eksami sooritajale tagama võrdsed eksami sooritamise tingimused, võrreldes nendega, kes teevad vajalikke harjutusi spetsiaalselt eksamiks kohandatud platsil. Määruse nr 50 § 10 lõike 14 alusel võib sõidueksami enneaegselt lõpetada ja eksam loetakse mittesooritatuks, kui selgub, et eksamineeritava oskused, käitumine ja tegevus ei vasta lisades 3 või 4 toodule. Kahes järgus ehk kahe-etapilise eksami sooritamise puhul võib eksamineeritavat lugeda parkimisülesannet mittesooritanuks siis, kui tema ei oska õigesti asetada autot parkimiskohale. Kaebaja parkis auto kohale lisas 3 ettenähtud viisil (parkimine 90 kraadi pöördega). Vastustaja seisukoha punktist 2.2. selgub, et arvestatavaks veaks peeti antud juhul lisas 3 mainitud rikkumisi (punktid 4.4.2.3. ja 4.4.2.1.). Sellest tulenevalt on eksamit mittesooritatuks lugemise ainsaks põhjuseks asjaolu, et eksamineeritav määratles koha kui parkimiskoha ja eksamineerija mitte. Vastavalt Määruse nr 50 § 10 lõike 14 punktile 1 võib enneaegselt lõpetada eksami juhul, kui eksamineeritava oskused, käitumine ja tegevus ei vasta lisades 3 ja 4 toodule. Antud juhul eksami teise järgu sooritamisel demonstreeris eksamineeritav oskust juhtida autot linnaliikluse oludes veatult, mida kinnitab eksamikaardis kajastatu.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Maanteeamet leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
10.1.Vastustaja selgitab, et sõidueksami kaardile saab harjutuste puhul ainult ühe eksamit lõpetava asjaolu märkida. „Liiklusseadusest tulenevalt valesti parkimine“ on eksamineerimise programmi poolt etteantud valik ning selles lahtris eksamineerija midagi täpsustada ei saa, mistõttu ongi eksamineerija kirjutanud sõidueksami kaardile pädevuste hindamise osas „Eksamineeritav parkis eksamisõiduki parkimisharjutuse sooritamisel parkimiskohtade kõrval, mitte parkimiskohal.“. Eksamineerija ei ole kirjutanud sõidueksami kaardile, et tegemist on liiklusseaduse § 21 lõike 4 punktiga 4. Vastavalt määruse nr 50 lisale 3 on harjutuse sisuks auto parkimine pöördega vasakule või paremale parkimiskohale. Kaebaja parkis eksamisõiduki teekattele märgitud parkimiskoha kõrvale, kus LS § 21 lõike 4 punkt 4 järgi parkida ei tohi. Kuna harjutust ei sooritatud vastavalt nõuetele ja eksamineerimise määrustikule, siis luges eksamineerija sõidueksami mittesooritatuks. Kui harjutus jääb sooritamata, siis puudub eksamineerijal kaalutlusõigus eksami kui terviku hindamisel.
10.2.Määrus nr 50 § 261 lõike 2 kohaselt peab riikliku sõidueksami teise järgu kestvus olema Bkategooria puhul vähemalt 35 minutit. Nimetatud aja hulka ei kuulu mootorsõiduki ohutuse kontrolli läbiviimine, sõidueksami sissejuhatav osa, sõidueksami esimeses järgus nõutavate harjutuste sooritamine ning kokkuvõtte tegemine sõidueksamist. Kõnealuse eksamisõidu kestvus oli teises järgus umbes 20 minutit (enne harjutuse sooritama hakkamist) ning lisaks harjutusele „Parkimine manöövriga“ olid sooritamata ka ülejäänud 2 nõutavat harjutust.
10.3.Vastustaja selgitab, et kaebaja ei parkinud eksamit sooritades COOP Laagri Maksimarketi (Pärnu mnt. 558a, Tallinn) parkla seitsmendas, kümnendas, üheteistkümnendas või kaheteistkümnendas reas, 5 (7) seega ei pea Transpordiamet vajalikuks ja asjassepuutuvaks neid parkimiskohti puudutavat kommenteerida. Transpordiameti hinnangul ei ole Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.01.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (edaspidi määrus nr 12) § 25 lõike 4 punkti 2 väljatoomine asjakohane. Harjutuse “Parkimine manöövriga“ (määrus nr 50 lisa 3 punkt 4.4.) sisuks on auto parkimine parkimiskohale, mitte lihtsalt parkimisalale. Transpordiamet ei ole tunnistanud, et kaebaja parkis küll eksamisõiduki parkimiskohale, mis oli märgitud parkimiskohana, kuid märgistus oli kulunud. Kui kõrvutada 20.07.2020 vaide lisa 4 esimesel leheküljel esitatud fotot 22.07.2020 vaideotsuses oleva fotoga, on selgelt näha, et rajatud ülekäigurada algab värskendatud joonte juurest ning sihilikult kustutatud joone säilinud fragmendid (vt punktis 2.9 teisel fotol punasega ringitatud ala) jäävad ülekäiguraja alla. Ilmselge (vt kuluvust) kahe alljärgneva foto võrdlemisel on see, et ülekäigurada ulatub värskendatud parkimiskohani, mitte kohani, kuhu kaebaja eksamiauto parkis.
11.Täiendavas 17.05.2021 seisukohas jääb Transpordiamet 02.10.2020 esitatud seisukohtade juurde selgitades, et kaebaja parkis eksamisõiduki teekattele märgitud parkimiskoha kõrvale, kus LS § 21 lõike 4 punkt 4 järgi parkida ei tohi. Harjutuse „Parkimine manöövriga“ (määruse nr 50 Lisa 3 punktis 4.4.) hindamisel arvestatavate vigade hulgas on nii „auto vale parkimine“ (määrus nr 50 lisa 3 punkt 4.4.2.3.) kui ka „auto ei paikne manöövri lõppedes liiklusseadusest tulenevate nõuete kohaselt“ (määrus nr 50 lisa 3 punkt 4.4.2.1.). Kuna vaidlusalusel eksamisõidul harjutust „Parkimine manöövriga“ ei sooritatud vastavalt nõuetele ja eksamineerimise määrustikule ehk jäi sooritamata, siis puudus eksamineerijal kaalutlusõigus eksami kui terviku hindamisel. Määruses nr 50 on kirjas minimaalne sõidueksami aeg, mitte täpne kestus (vt § 10 lõige 13). Seega ei ole „allesjäänud“ aja võrdlemine harjutuste tegemiseks kuluda võiva ajaga asjakohane, sest nende tegemiseks kuluvat aega ei arvestata sõidueksami aja osana. Lähtudes asjaolust, et sõidueksami
tulemust vaidlustati B-kategooria eksami puhul, siis kaebaja esitatud punkt ei ole asjakohane. Seevastu määrus nr 50 § 10 lõike 9 kohaselt B-kategooria või vastava alamkategooria auto ja Bkategooria kuni 4250-kilogrammise täismassiga autorongi juhtimisõiguse taotlemisel võetakse sõidueksam vastu sõidueksami teise järgu nõuete kohaselt ning määruse nr 50 lisas 3 ettenähtud sõiduharjutusi kontrollitakse vähese liiklustihedusega teedel. Seega ei ole ükski argument, mis lähtub määruse nr 50 § 10 lõikest 7 asjakohane, sest ei puutu B-kategooria sõidueksamisse.
12.Kaebajal jäi vaidlusalusel eksamisõidul kohustuslik harjutus „Parkimine manöövriga“ sooritamata, kuna kaebaja tegi harjutuse käigus kaks arvestatavat viga: auto ei paiknenud manöövri lõppedes liiklusseadusest tulenevate nõuete kohaselt (määrus nr 50 lisa 3 punkt 4.4.2.1.) ning auto oli valesti pargitud (määrus nr 50 lisa 3 punkt 4.4.2.3.). Olukorras, kus kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et eksam lõpetati enneaegselt, on ette nähtud sõidueksami kehtetuks tunnistamine Transpordiameti poolt ning uue sõidueksami võimaldamine riigilõivuvabalt, kuid juhtimisõigust ei ole võimalik omistada, kuna täitmata on miinimumnõudeid sõidueksami pikkuse osas ning ka ülejäänud 2 harjutust on sooritamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maanteeameti Tallinna Teenindusbüroos 09.07.2020 toimunud riiklikul B-kategooria sõidueksamil tehtud otsust koos vastava vaideotsusega ja taotletud nende tühistamist, samuti uue otsuse tegemise- ning sõidueksami sooritatuks lugemise kohustamist. Kaebaja leiab, et harjutuse mittesooritatuks lugemine ja eksami katkestamine ei olnud õiguspärane.
14.Lähtuvalt eeltoodust tuleb hinnata menetlusosaliste seisukohti seonduvalt 09.07.2020 aset leidnud riiklikul B-kategooria sõidueksamil toimunuga. Vaidlus taandub kokkuvõttes küsimusele sellest kas harjutuse mittesooritatuks lugemine ja eksami katkestamine oli kooskõlas vastava õigusliku regulatsiooniga ja kas see otsustus oli põhjendatud või mitte.
15.Vaidlusega seonduval eksamil loeti sõiduki manöövriga parkimist puudutav harjutus mittesooritatuks põhjendusega, et eksamineeritav parkis eksamisõiduki parkimisharjutuse sooritamisel parkimiskohtade kõrval, aga mitte parkimiskohal ja et tulenevalt liiklusseadusest pargiti (seega) valesti. Maanteeamet täpsustas kaebuse kohta esitatud vastuse punktis 2.2., et mootorsõidukijuhi eksamineerimist ja talle juhtimisõiguse andmist andmist reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“, kusjuures juhi eksamineerimise eesmärgiks on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele, mis on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määrusega nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“.
16.Vastavalt eelnevalt nimetatud määruse nr 50 lisale nr 3 oli harjutuse sisuks auto parkimine pöördega vasakule või paremale parkimiskohale, mille puhul asus vastustaja seisukohale, et kaebaja parkis sõiduki teekattele märgitud sõiduki parkimiskoha kõrvale, kus liiklusseaduse § 21 lõike 4 punkti 4 kohaselt parkida ei tohiks. Kaebaja sellega ei nõustu selgitades, et eksamineerija ning vastustaja on tõlgendanud parkimisplatsil ettenähtud parkimiskoha olemasolu ja sinna parkimise võimalusi valesti ja et ta ei ole ühtegi liiklusseaduses ettenähtud piirangut eiranud. Kaebuse kohta esitatud kirjaliku vastuse punktis 2.1. täpsustab vastustaja seonduvalt liiklusseaduse regulatsiooniga ehk valesti parkimisega tulenevalt liiklusseadusest, et tegemist oli eksamineerimise programmi kohase etteantud valikuga ja et eksamineerija ei kirjutanud sõidueksami kaardile, et tegemist oli
(nimelt) liiklusseaduse § 21 lõike 4 punkti 4 rikkumisega. Eelnevalt nimetatud kirjaliku vastuse punktist 2.5 saab järeldada, et manöövriga parkimise harjutuse sisuks või põhisisuks oli parkimine vastavale parkimiskohale ja mitte lihtsalt parkimisalale ehk vaidlus on selles kas kaebaja parkis sõiduki teekattele märgitud parkimiskoha kõrvale või oli see siiski vastavate joonte vahele pargitud.
17.Määruse nr 50 kolmanda lisa punktide 4.4.2.1. – 4.4.2.3. kohaselt on arvestatavateks vigadeks see kui auto ei paikne manöövri lõppedes liiklusseadusest tulenevate nõuete kohaselt (4.4.2.1.), auto parkimine parkimiskohta tähistaval teekattemärgisel või auto osad ulatuvad parkimiskohalt välja (4.4.2.2.) ning vale parkimine (4.4.2.3.). Arvestades eelnimetatut on antud juhul küsimus selles kas sõiduk parkis manöövri lõppedes liiklusseadusest tulenevate nõuete kohaselt või oli tegemist vale parkimisega, sest auto osade väljaulatumist parkimiskohalt, kui kulunud märgistusega parkimiskohta võis parkimiskohaks lugeda, või parkimist teekattemärgisel kaebajale ette ei heideta. Kaebajale heidetakse ette parkimist parkimiskoha kõrval, kuid sisuliselt taandub kogu vaidlus sellele kas kulunud märgistusega parkimiskoha puhul võis asuda seisukohale, et tegemist ei olegi parkimiskohaga määruse nr 50 lisa 3 tähenduses või võis sellesse suhtuda kui parkimiskohta olenemata joonte kuluvuse astmest.
18.Eelnevalt nimetatud määruse nr 50 lisa 3 punkti 4.4.1. kohaselt, milles kajastatakse harjutuse sisu ehk auto parkimist pöördega vasakule või paremale parkimiskohale, on märgitud, et eksamineerija võib määrata sõidu suuna ja et auto paiknemist võib korrigeerida selliselt, et on aru saada juhi kavatsus valitud parkimiskohta kasutada. Piiratud alal tagasipööramist reguleeriva harjutuse sisu kajastavas punktis 4.1.1. on näiteks märgitud, et eksamineeritav valib tagasipööramiseks sobiva lahenduse, kuid eksamineerija poolt valitud kohas. Vastavalt punktile 4.3.1 määrab boksi tagurdamisel lähtepositsiooni eksamineerija. Võrreldes eelnimetatud punktidega
4.1.1.ja 4.3.1. ei ole punktis 4.4.1. eksamineerija rolli ehk võimalikku osalemist lähtepositsiooni või parkimiskoha valikul sama täpselt reguleeritud, kuid see ei tähenda seda, et eksamineerija ei võiks analoogia korras määrata eelnevalt siiski sellist sõidusuunda, mille puhul ei teki küsimust kas vastavate parkimiskohtade jooned on liiga kulunud või mitte.
19.Harjutuse eesmärk ja sisu peaks väljenduma selles, et eksamineeritav suudab joonte vahel paiknevale parkimiskohale korrektselt parkida, mitte aga joonte kuluvusastme eristamises. Kaebaja märgib, et parklas oli nii kulunud kui ka uuendatud märgistusega parkimiskohti, mille suhtes menetlusosaliste vahel vaidlust tegelikult ka ei ole ja mis tähendaks seda, et vastustaja positsiooni õigsuse korral oleks kaebaja pidanud enne parkimist ilmselt parklas ringi manööverdama ja otsima selliseid parkimiskohti, millel on hästi värske märgistus, et vältida hilisemaid vaidlusi. Samas ei saa see olla harjutuse eesmärk, kusjuures kaebaja on viidanud ka vastustaja enda parkimisjuhendile, milles on märgitud, et kulunud joontega on vaja samuti arvestada.
20.Lähtuvalt eeltoodust saab asuda seisukohale, et 09.07.2020 toimunud riiklikul B-kategooria sõidueksamil loeti sõiduki parkimine manöövriga mittesooritatuks ebaõigesti ning sellekohane otsustus koos vastava vaideotsusega tuleb tühistada. Vaideotsused tühistatakse taolistes situatsioonides lisaks esialgsele otsustusele peamiselt õigusselguse huvides. Haldusasja materjalist ei nähtu, et parkimise harjutuse puhul oleks olnud kaebajale sisulisi etteheiteid või et kaebaja ei oleks osanud parkida. Kulunud joonte ettekäändeks toomine ei olnud põhjendatud.
21.Arvestades asjaolu, et 09.07.2020 toimunud riiklikul B-kategooria sõidueksamil tehtud otsuse ja 22.07.2020 vaideotsuse tühistamise nõuded osutusid põhjendatuks, peab rahuldama ka nendega olemuslikus seoses oleva kohustamisnõude, et vastustaja otsustaks sõidueksami hindamise küsimuse uuesti. Vastustajat ei saa siiski kohustada sõidueksamit koheselt sooritatuks lugema, sest miinimumnõue sõidueksami kestuse osas oli täitmata ning vastustaja selgituse kohaselt oli vaja ka
veel kaks harjutust sooritada. Seega ei ole vastustaja roll eksami hindamisel täielikult ammendunud. Küll aga ei saa vastustaja nõuda, et kaebaja sooritaks uuesti manöövriga parkimist puudutava harjutuse või et sõiduki käsitsemise oskust, ohutunnetust ja liikluses iseseisvat toimetulekut, mida on kajastatud sõidueksami kaardil arvestatuna, peaks uuesti hindama. Mis puutub kohustamisnõuetesse üldisemalt, siis vastavalt HKMS § 41 lg 3 ei mõjuta kohustamisnõude piire see, mida otseselt taotletakse ning kohus võib teha sõltuvalt situatsioonist üsna konkreetse ettekirjutuse kui ka kohustada vaidlusaluses küsimuses haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama.
22.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on lahend vastustaja kahjuks. Menetluskulude vastustaja kanda jätmist on esialgse kaebuse viiendal leheküljel ka taotletud. Seega mõistab kohus Transpordiametilt kaebaja kasuks välja kaebuselt tasutud 15-euro suuruse riigilõivu. Muid menetluskulusid haldusasja materjalist ei nähtu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.