lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-123882/40

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-123882/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
987
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Mati Maksing, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

15.12.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-123882

Tsiviilasi

Vasalemma Infra OÜ hagi GM vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.11.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

GM apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

866,18 eurot

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja: Vasalemma Infra OÜ (registrikood 11960281, asukoht Ranna tee 8, Vasalemma alevik, Vasalemma vald, 76101 Harjumaa), lepinguline esindaja Kairi Saarend Kostja: GM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda GM apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebus selle esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

kestel

ka

Asjaolud

1.Vasalemma Infra OÜ (hageja) esitas 20.01.2016 hagi GM (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevuse 769,51 eurot. 28.03.2016 suurendas hageja nõuet 96,67 euro võrra, mistõttu nõuab kostjalt kokku 866,18 euro tasumist.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulusid kostjale erinevatel perioodidel korterid asukohtadega Sireli 1-24, Sireli 3-4 ja Sireli 3-8 Rummu alevikus. Kuna Sireli 1 ja 3 elamutes ei ole moodustatud korteriühistuid on Vasalemma Vallavalitsuse 02.07.2010 korralduse alusel elamu haldamine alates 01.08.2010 üle antud vallale kuuluvale ettevõttele Vasalemma Infra OÜ. Hageja on kandnud Sireli 1 ja 3 kaasomandis olevate elamute hooldamise ja kommunaalteenuste kulusid, sh prügiveoteenus, remondifondi maksed, haldusteenus, üldelekter. Teenuste osutamise kohta on esitanud hageja kostjale igakuiselt arveid, kuid kostja ei ole nõuetekohaselt tasunud osutatud teenuste eest. Hageja tugines oma nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 628 lg-le 2, korteriomandiseaduse (KOS) § 21 lg 1 p-dele 1-4 ja § 13 lg-le 1.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal ei ole prügiteenuse eest tasumise kohustust. Puuduvad prügikonteinereid ja kostja poolt tekitatud prügi. Kostja ei pea tasuma remondifondi eest, kuna hageja ei ole hooneid hooldanud ega parandanud katuseid, korstnaid, katuserenne, vihmaveetorusid. Enne kui hageja ei ole majade eest hakatud hoolt kandma, ei ole kostja nõus arveid maksma. Hagejal ei ole õigust nõuda haldustasu, kuna hageja ei ole hooneid hallanud, teostatud ei ole hooldus ega remonditöid. Kostja on nõus tasuma üldelektri eest, kui hageja selgitab, kuidas need summad on saadud. Kostja ei ole hagejalt arveid saanud.
4.Harju Maakohtu 02.11.2016 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 866,18 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 925 eurot. Kostja on kohustatud tasuma prügiveoteenuse eest 91,17 eurot. Prügikonteinerite olemasolust või nende puudumisest ei teki kostjal õigust prügiveoteenuse eest tasumata jätta. Kostja on jäätmeseaduse (JäätS) § 69 lg 1 alusel loetud liitunuks jäätmeveoga ja kostja ei ole enda suhtes erandit palunud (JäätS § 69 lg 4). Kostja on kohustatud tasuma remondifondi makseid 364,21 eurot. Remondifondi makse 0,16 eurot ruutmeetri kohta on põhjendatud ja mõistlik. Hageja saab remonttööde teostamisel tegutseda vaid talle võimaldatud ressursside piires. Kostja on kohustatud tasuma haldustasu 364,21 eurot. Tegemist on mõistliku suurusega haldustasuga. Kostja on kohustatud tasuma hagejale tema ülesannete ja kohustuste täitmisel tasu, mis seisneb käsundi täitmiseks vajalikes kulutustes. Kostja on kohustatud tasuma remondifondi makseid 46,59 eurot. Kuna üldelektri eest tasus teenuse pakkujale hageja, on kostja kohustatud hüvitama hagejale vastavad kulutused. Kohus luges tõendatuks hageja väite, et kostja on hageja poolt esitatud arved kätte saanud. Kostja kinnitas 28.06.2016 kohtuistungil, et kostja sai esimese arve kätte 04.06.2015, mis oli koondarve ja pärast seda sai ta arved kätte. Seega on tuvastatud, et kostja on hageja arved kätte saanud alates 04.06.2015 varasemate võlgnevuste osas ja pärast seda igakuiselt jooksvate võlgnevuste osas.
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada. Kostja palus ringkonnakohtul üle vaadata poolte poolt esitatud faktid, dokumendid ja nende vastavus reaalsusele. Määruse põhjendused
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõlgnevuse 866,18 euro tasumist. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
7.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus on otsuses märkinud, et ei anna luba edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
9.Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja