Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa saamiseks Taotleja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas Puudutatud isik XX, esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.03.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada XX määruskaebuse lisa nr 1 ning võtta määruskaebuse lisad 2–5 toimikusse.
2.Jätta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.03.2021 määruse asjas nr 3-21-542 peale rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 15.03.2021 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse lubada seada kohtulik hüpoteek 56 497,30 euro ulatuses XX omandis olevale kinnisasjale aadressil MMM. MTA esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) MTA tegeleb Y OÜ (edaspidi äriühing) 51 899,43 euro suuruse maksuvõla sissenõudmisega. Tegemist on äriühingu deklareeritud, kuid tasumata maksukohustustest ja tähtaegselt tasumata maksukohustustelt arvutatud intressist tekkinud maksuvõlaga. Puudutatud isik oli äriühingu juhatuse liige alates asutamisest ja 15.01.2010 äriregistris registreerimisest kuni 08.07.2020. Äriühingu pangakontode arestimine ei olnud tulemuslik, äriühingul puudub vara, tegemist ei ole tegutseva äriühinguga. Äriühing ei ole täinud maksuhalduri korraldust esitada dokumente.
3-21-542 Tänaseks on äriühingu juhatuse liige vahetunud ning uueks juhatuse liikmeks on isik, kes on seotud 97 äriühinguga ning nende äriühingute profiili arvestades on alust arvata, et uus juhatuse liige on variisik või ettevõtete likvideerija; 2) vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude määramine, kuna täidetud on MKS § 96 lg-s 1 ning §-des 8 ja 40 sätestatud eeldused. Maksukohustus tekkis puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal, kui äriühingu pangakontolt tehti igakuiselt pangaülekandeid puudutatud isiku isiklikule pangakontole selgitustega „laenu tagasimakse“ ja „majandusraha ülekanne“ 188 619 euro ulatuses (sh laenu tagasimaksed 30 597 eurot). Võttes samaaegselt arvesse puudutatud isiku ülekandeid ettevõtte kontole (2018. a maist kuni 2020. a veebruarini 72 597,10 euro ulatuses valdavalt selgitusega „majandusraha ülekanne“), on puudutatud isik kandnud enda kontole teadmata kulutuste katteks vähemalt 116 021,90 eurot (188 619–72 597,10). MTA-l on põhjendatud kahtlus, et puudutatud isiku tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning puudutatud isik võib vastutada solidaarselt äriühinguga; 3) MTA-l on põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Äriühingu raha kanti suurtes summades isiklikule kontole ajal, mil äriühingu maksukohustused olid tasumata ning vahetult pärast ajatamisotsuse tühistamist juhatuse liikme kohalt taandumisel. Eelnev iseloomustab isiku suhtumist avalikõiguslikesse kohustustesse; 4) maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud, maksuvõlg ei ole kustutatud ning säilinud on äriühingu õigusvõime. Vanim tasumata maksukohustus pärineb maksustamisperioodist 2018 september (deklareeritud sotsiaalmaks), mille tasumise tähtaeg oli 10.10.2018. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse käigus nõuab maksuhaldur sisse maksustamisperioodidel 09.2018–05.2020 tekkinud maksukohustusi ja nende intressi. Seetõttu ei ole 3-aastane aegumistähtaeg möödunud; 5) puudutatud isikule kuulub kinnistu. Puudutatud isikule on väljastatud ehitusluba kinnisasjale 2-korruselise elumaja ehitamiseks. Samas arenduspiirkonnas on müüdavate kruntide hinnad ca 69 000 eurot. Hüpoteegi seadmine ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Tegemist ei ole seega väga koormava meetmega; 6) puudutatud isikul on võimalik esitada tagatis MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, misjärel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui isik soovib tagatise kanda deposiiti, on see 51 833,30 eurot.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 16.03.2021 määrusega MTA taotluse ning andis loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks kohtuliku hüpoteegi seadmist puudutatud isiku kinnistule (registriosa nr 14027702) 56 497,30 euro ulatuses. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg 2 nõuetele ning see on piisaval määral põhjendatud; 2) taotluse esitamisega halduskohtule algatas MTA puudutatud isiku suhtes vastutuskohustuse tuvastamise menetluse; 3) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine 51 899,43 euro ulatuses. Äriühingu deklareeritud, kuid tasumata maksuvõlg on tekkinud puudutatud isik äriühingu juhatuse liikmeks oleku ajal (s.o 09.2018–05.2020). Vaatamata tasumiskohustusele kandis puudutatud isik äriühingu raha enda arveldusarvele, mille tõttu jäi äriühingu maksuvõlg tasumata; 4) maksukohustuslane ise ei ole suuteline maksuvõlga tasuma (MKS § 96 lg 5). Äriühingu maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi, äriühing enam ei tegutse ja talle ei kuulu registervara;
2(6)
3-21-542 5) vastutusmenetluse tulemusena antava vastutusotsuse sundtäitmine võib puudutatud isiku tegevuse tulemusena kujuneda raskeks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1). Puudutatud isik on äriühingu juhatuse liikmena rikkunud tasumiskohustust teadlikult ning põhjustanud kohustuste teadliku täitmata jätmisega äriühingu maksuvõlgade tekkimise. Äriühingust on raha maksuhalduri kirjeldatud viisil välja viidud. Sellises olukorras esineb alus arvata, et isikul puudub soov täita vastavat kohustust ka isiklikult vastutusmenetluse tulemusena. Äriühingu praegune juhatuse liige on kas variisik või ettevõtete likvideerija; 6) MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Äriühingu maksuvõlg tuleneb esitatud deklaratsioonidest, äriühing on õigusvõimeline ning maksuvõlga ei ole kustutatud; 7) võttes arvesse puudutatud isiku käitumist pärast äriühingu maksuvõla ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamist, ei ole välistatud, et puudutatud isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik; 8) hüpoteegi seadmine puudutatud isiku kinnistule on põhjendatud ega koorma ülemääraselt tema õigusi. Hüpoteegi seadmine ei piira isiku õigust kinnistut kasutada ega käsutada. Tegemist ei ole puudutatud isiku elukohaga. MTA ei ole eelduslike täitekulude arvestamisel ilmselgelt eksinud. Samuti ei ole põhjust jätta taotlust rahuldamata põhjusel, et kinnistu tegelik väärtus võib olla suurem; 9) MTA on märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise ja samuti toonud esile tagatissumma suuruse deposiiti kandmisel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.XX palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja jätta taotlus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kuna kaebajalt ei veel selgitusi jõutud küsida, siis ei ole võimalik praegusel juhul öelda, mis on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks; 2) puudub põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäimine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Põhjendatud kahtluse olemasolu hindamist MKS ei reguleeri ning tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 377 lg-st 1. Kohus peab arvestama muu hulgas hageja nõude suurust, kostja majanduslikku seisundit, kostjale kuuluvat likviidset vara, põhivara väärtust, viletsaid majandustulemusi jne (vt Riigikohtu 07.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-15386, p 14). Samuti tuleb hinnata, kas isik, kelle suhtes hagi tagamist taotletakse, on asunud oma vara võõrandama (vt nt Tartu Maakohtu 04.03.2009 määrus tsiviilasja nr 2-09-8513). Piisav ei ole asjaolu, et määruskaebuse esitaja tegi Y OÜ pangakontolt ülekandeid oma isiklikule kontole ning taandus pärast ajatamisotsuse tühistamist Y OÜ juhatuse liikme kohalt. Taotleja on teinud isiklikult kontolt ülekandeid Y OÜ pangakontole; 3) taotluse lahendamisel ei ole arvestatud määruskaebuse esitaja varandusliku seisuga. Määruskaebuse esitaja varaline seis on piisavalt hea, et tagada tulevikus võimaliku maksukohustuse täitmine. Puudub mistahes mõistlik põhjus eeldada, et määruskaebuse esitaja tegevuse tulemusel võib maksukohustuse sissenõudmine oluliselt raskeneda või muutuda võimatuks; 4) vastutusotsuse tegemise eeldused ei oma MKS § 1361 lg 1 alusel esitatud taotluse lahendamiseks tähtsust. Halduskohus ei ole pidanud MTA taotlust piisavalt põhjendatuks ja otsinud ise täiendavaid aluseid taotluse rahuldamiseks. Halduskohus on oma määruses viidanud asjaolule, et määruskaebuse esitaja saab töötasu C OÜ-st. Sellisele väitele ei ole MTA viidanud.
3(6)
3-21-542
4.MTA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus on analüüsinud kõiki seadusest ja kohtupraktikast tulenevaid täitmist tagavate toimingute eelduseid; 2) MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmisel ei ole õige juhinduda tsiviilkohtute praktikast. Halduskohtute ja Riigikohtu halduskolleegiumi praktika on selles küsimuses põhjalik ning selge ja piisavalt täpne; 3) asjaolu, et puudutatud isik ei ole esitanud omapoolsed selgitusi, ei oma täitmist tagavate toimingute tegemise loa andmisel tähtsust. Vastutusmenetlus võib alata ka loataotluse halduskohtule esitamisega; 4) MTA taotlusest nähtub, et äriühingu varandusliku seisuga on arvestatud. Maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi. Tegemist ei ole tegutseva äriühinguga ja äriühingule ei kuulu registervara; 5) tõsiseltvõetav ei ole puudutatud isiku põhjendus, mille kohaselt püüdis ta Y OÜ maksuvõlga tasuda. Puudutatud isik on äriühingu juhatuse liikmena rikkunud tasumiskohustust teadlikult ning põhjustanud maksukohustuste teadliku täitmata jätmisega äriühingu maksuvõlgade tekkimise. MTA esitatud pangakonto väljavõtted kinnitavad, et äriühingust on raha maksuhalduri kirjeldatud viisil välja viidud. Y OÜ praegune juhatuse liige on kas variisik või ettevõtete likvideerija; 6) halduskohus ei ole ise otsinud täiendavaid aluseid MTA taotluse rahuldamiseks. Asjaolu, et puudutatud isik saab töötasu C OÜ-st, nähtub ka MTA 15.03.2021 taotlusest (lk 3, kolmas lõik, p 3); 7) täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebuse esitaja esitas koos määruskaebusega C OÜ majandusaasta aruande (lisa 1), Y OÜ AS LHV Pank pangakonto väljavõtte (lisa 2), Y OÜ Swedbank AS pangakonto väljavõte (lisa 3), AS LHV Pank maksekorralduse (lisa 4) ja Swedbank AS maksekorralduse (lisa 5). Lisaga 1 soovib puudutatud isik näidata, et tema piisavalt hea varaline seisund võimaldab tulevikus tagada maksukohustuse täitmist. Ringkonnakohtu hinnangul MTA põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga eeskätt isiku käitumine maksuõigussuhtes ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul, mitte aga niivõrd puudutatud isiku varaline seisund. Puudutatud isikule kuuluva äriühingu varalist seisu näitav majandusaasta aruanne ei ole asjakohane tõend MTA põhjendatud kahtluse ümber lükkamiseks ja tuleb seetõttu tagastada (HKMS § 62 lg 2). Lisadega 2–5 soovib määruskaebuse esitaja ümber lükata MTA põhjendatud kahtluse, et kontrolli tulemusena antava vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks. Ringkonnakohus võtab lisad 2–5 asja materjalide juurde, kuna need pole ilmselgelt asjakohatud (HKMS § 62 lg 2).
6.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.MKS § 1361 kohaldamise tingimusteks on, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning 4(6)
3-21-542 kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50).
8.Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta asjaolu, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust, kuid vaidlustab teiste MKS § 1361 kohaldamise tingimuste täidetust.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg 2 nõuetele ning MKS § 1361 lg 1 eeldused täitetoiminguks loa andmiseks olid praegusel juhul täidetud.
10.Kuna MTA-l ei ole õnnestunud sundtäitmise tulemusena Y OÜ maksuvõlga sisse nõuda vara puudumise tõttu, võib esineda alus vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse algatamiseks juhatuse liikme vastu.
11.Taotluse esitamise hetkel oli puudutatud isikule vastutusotsuse tegemine Y OÜ maksuvõla kohta võimalik ja tõenäoline. MKS § 31 lg 1 p 4 järgi on üheks rahaliseks kohustuseks kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §‐s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur MKS § 96 lg 1 alusel vastutusotsuse. Vaidlus puudub selle üle, et määruskaebuse esitaja oli äriühingu juhatuse liige 15.01.2010–08.07.2020. Maksuhaldur on märkinud, et alates 08.07.2020 äriühingu uus juhatuse liige võib olla variisik või ettevõtete likvideerija. Lisaks on taotluses märgitud, et maksuvõlad on tekkinud maksustamiseperioodil 09.2018–05.2020 äriühingu deklareeritud, kuid tasumata maksukohustustest ja intressisummadest. Äriühingu internetipankades oli maksete tegemise õigus üksnes puudutatud isikul. Mai 2018 kuni veebruar 2020 on võimalikelt klientidelt ärihingu kontole laekunud raha 188 619 eurot kantud edasi puudutatud isiku pangakontole selgitusega „majandusraha ülekanne“ ja „laenu tagasimakse“. Seejärel on puudutatud isik teinud tagasikandeid selgitusega „majandusraha ülekanne“. Viiamati märgitut olukorras, kus tasuda oli vaja arve või töötasu, kuid kontol selle maksmiseks raha puudus. MTA korralduse täitmata jätmine süvendas MTA kahtlust, et äriühingul puuduvad tehtud kulutuste 116 021,90 euro kohta dokumendid. MTA on seega põhjendanud kahtlust, et puudutatud isik võib olla tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi.
12.Asjaolu, et MTA küsinud kaebajalt enne vastutusmenetluse alustamist selgitusi ei välista vastutusotsuse tegemist puudutatud isiku suhtes. Praegusel juhul algas vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlus haldustoiminguks loa taotlemisega. Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist, ei pea loa andmist otsustav kohus võtma ka lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Plaanitava vastutusotsuse täitmise tagamisel ei pea vastutusotsust toetavad asjaolud olema tõendatud (vrd Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-117-17, p-d 11 ja 13; HKMS § 63).
13.MTA taotluse rahuldamine eeldab põhjendatud kahtlust, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 2 p 1). Ringkonnakohus ei jaga puudutatud isiku seisukohta, et põhjendatud kahtluse tuvastamisel tuleb lähtuda TsMS § 377 lg-st 1 ja arvestada tuleb puudutatud isiku majanduslikku olukorda. Täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta 5(6)
3-21-542 tulevikus. Tegemist on prognoosiga, mis ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks konkreetse maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. Teisisõnu ei eelda põhjendatud kahtlus, et isik oleks juba astunud samme selleks, et raskendada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist. MKS § 1361 sätestatud meetme eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine maksuõigussuhtes ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul. Hilisemale sundtäitmise võimatusele ei saa osutada üksnes asjaolu, et isikul puudub tõenäoliselt raha maksukohustuse koheseks ja täielikuks täitmiseks (Riigikohtu 12.02.2020 määrus asjas nr 3-19-1672, p 27). Loa andmiseks piisab, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c).
14.MTA on praeguses asjas taotluses kirjeldanud, millistest asjaoludest ta järeldab, et vastutusmenetluse tulemusena antava vastutusotsuse sundtäitmine võib puudutatud isiku tegevuse tulemusena kujuneda raskeks või võimatuks. MTA taotlusest nähtub, et puudutatud isik oli äriühingu ainus juhatuse liige, kes on äriühingu pangakontolt ajavahemikul, mil tekkis maksuvõlg, kandnud enda isiklikule kontole 116 021,90 eurot ja muutnud äriühingu seega rahatuks. MTA on tuginenud äriühingu maksuvõlgade sissenõudmise menetluses kogutud tõenditele ning nende analüüsile. Äriühingu pangakontode väljavõtetest nähtub äriühingu pangakontolt puudutatud isiku pangakontole ülekannete tegemine MTA kirjeldatud viisil. MTA viidatud asjaolud andsid piisava aluse arvata, et puudutatud isik võib sarnaselt tegutseda ka vastutusotsuse andmisele suunatud menetlusest teadasaamise korral ja asuda temale kuuluvat vara võõrandama. Jooksvate maksukohustuste täitmine, maksuvõla osaline tasumine ning vara olemasolu ei ole praegusel juhul piisav põhjendatud kahtluse ümber lükkamiseks.
15.Halduskohus ei ole tuginenud MTA taotluses nimetamata asjaoludele ja ei ole ületanud taotluse piire. Asjaolu, et puudutatud isik saab töötasu C OÜ-st, nähtub ka MTA 15.03.2021 taotlusest (lk 3, kolmas lõik, p 3).
16.MTA on taotluses piisavalt põhjendanud ka valitud täitetoimingu proportsionaalsust. Määruskaebuse esitaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et valitud täitetoiming riivaks tema õigusi ülemääraselt. Kohtuliku hüpoteegi seadmine võimaldab tagada maksude laekumise, mille vastu esineb kaalukas avalik huvi. Määruskaebuse esitajal säilib kinnisasja valdamise ja kasutamise õigus, samuti on võimalik leppida MTA-ga kokku kinnistu käsutamise tingimustes. Vara olemasolu korral peaks puudutatud isikul olema võimalik esitada maksuhaldurile täitmist tagava toimingu lõpetamiseks muu tagatis (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22).
17.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus XX määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.