lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-542/2

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 16.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-542/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1488
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MKS § 1361 lg 1, 2MKS § 8Seadusliku esindaja ja vara valitseja kohustusedMKS § 96 lg 5, 6VastutusotsusMKS § 130 lg 1Maksuhalduri täitetoimingudMKS § 40 lg 1Seadusliku esindaja, vara valitseja, tegeliku juhi ja maksuesindaja vastutus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-542/13Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium15.06.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-542

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaie Kaju Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist X (isikukood xxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale, registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxx, summas 56 497,30 eurot.
2.Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada täitetoimingu sooritamisest.
3.Edastada määrus X pärast täitetoimingu sooritamist.
4.Kohtulahendi avalikustamisel asendada tähemärgiga läbivalt puudutatud isiku nimi, täitmistoimingule allutatud vara ning punktides 1.1 ja 5.7 puudutatud isikuga seotud äriühingute nimed. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-111/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20263-26-1726/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTU PÕHJENDUSED

2.Haldustoiminguks loa andmist reguleerib halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) 27. peatükk ning selle § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. Seejuures tuleb arvestada, et kohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 punkt 2).
4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Seejuures ei kontrolli kohus, kas maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, punkt 11). Seega taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane.
5.Kohus leiab, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-le 2, mille kohaselt peavad taotluses olema märgitud jätmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 punktis 50. Kohtu hinnangul vastab taotlus MKS § 1361 lg 2 nõuetele ning see on piisaval määral põhjendatud. Samuti on kohtule esitatud tõendid, mille alusel ei saa välistada puudutatud isiku süülist tegevust, vastutusotsuse koostamist ning puudutatud isiku tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimisel põhjusliku seose olemasolu.
5.1.Taotluse esitamisega algatas maksuhaldur puudutatud isiku suhtes vastutuskohustuse tuvastamise menetluse, st maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1). Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse

esitamisega (vt ka Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, punktid 9–13). Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, punkt 12).

5.2.Äriühingul on maksuvõlg1, mis tuleneb esitatud kuid tasumata deklaratsioonidest ning maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodil 09.2018–05.2020, mil puudutatud isik oli äriühingu juhatuse liige2. Seega oli MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt puudutatud isiku kohustuseks tagada eelviidatud ajavahemikus deklareeritud maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Vaatamata deklaratsioonide esitamisest tekkinud tasumiskohustusele kandis aga puudutatud isik äriühingu raha enda arveldusarvele3. Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et praegusel juhul esineb põhjendatud kahtlus, et äriühingu maksuvõla tasumata jätmine on tingitud puudutatud isiku poolt raha enda arveldusarvele kandmisest. Sel põhjusel ei saa välistada äriühingul tekkinud maksuvõla ning puudutatud isiku tegevuse vahel põhjusliku seose olemasolu ning puudutatud isiku vastutust (MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1). Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine summas 51 899,43 eurot. (MKS § 1361 lg 1).
5.3.Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et äriühingu maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi4. Samuti on maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal alust arvata, et äriühingu puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga5. Äriühingule ei kuulu registervara6, mille arvelt võiks äriühingu maksunõude täitmine osutuda võimalikuks. Seega on maksuhaldur taotluses piisavalt ära näidanud, et äriühing maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning ka edaspidine sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline.
5.4.Praeguses asjas on maksuhaldur taotluses kirjeldanud, millistest asjaoludest ta järeldab, et vastutusmenetluse tulemusena antava vastutusotsuse sundtäitmine võib puudutatud isiku tegevuse tulemusena kujuneda raskeks või võimatuks ning kohus nõustub maksuhalduriga (MKS § 1361 lg 1). Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et puudutatud isiku taotlusel ajatati äriühingu maksuvõlg, mida aga äriühing täitis üksnes 4 kuu vältel ning mis lõppes ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamisega. Maksuhalduri taotluse põhjendused ning selle lisamaterjalid annavad põhjendatud aluse eeldada, et puudutatud isik on äriühingu juhatuse liikmena rikkunud tasumiskohustust teadlikult ning põhjustanud kohustuste teadliku täitmata jätmisega äriühingu maksuvõlgade tekkimise. Maksuhaldur esitas koos taotlusega kohtule ka äriühingu pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et äriühingust on raha maksuhalduri kirjeldatud viisil välja viidud. Sellises olukorras esineb alus arvata, et isikul puudub soov täita vastavat kohustust ka isiklikult vastutusmenetluse tulemusena. Maksuhaldur tõi taotluses välja puudutatud isiku tegevuse pärast maksuvõlgade ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamist ning see viitab kaudselt sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka maksuhalduri märkus, mille kohaselt on äriühingu tänane juhatuse liige kas variisik või ettevõtte likvideerija. Kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks.

Taotluse lisa 1. Taotluse lisa 4.

Taotluse lisad 6–8.

Taotluse lisa 9.

Taotluse lisad 10, 14, 15.

Taotluse lisad 11–13.

5.6.MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise, ei esine. Äriühingu maksuvõlg tuleneb esitatud deklaratsioonidest, äriühing on õigusvõimeline ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Arvestades maksusumma 3- või 5-aastast aegumistähtaega, siis ei ole maksusumma sissenõudmine ka aegunud.
5.7.Ehkki taotluse kohaselt teeb puudutatud isikule miinimumpalga ulatuses töötasu väljamakseid X OÜ7, siis on tegemist puudutatud isikule kuuluva äriühinguga, kus ta on ka ainus juhatuse liige, ning välistatud ei ole, et vastutusmenetluse alustamisest teada saamisel isik loobub töötasu väljamaksetest. Võttes arvesse puudutatud isiku käitumise pärast äriühingu maksuvõla ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamist, siis ei ole välistatud, et puudutatud isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.
6.Hüpoteegi seadmine puudutatud isiku kinnistule on põhjendatud ega koorma ülemääraselt tema õigusi. Hüpoteegi seadmine ei piira isiku õigust kinnistut kasutada ega käsutada. Kohtule ei nähtu, et tegemist oleks puudutatud isiku elukohaga. Kohtu hinnangul ei ole maksuhaldur eelduslike täitekulude arvestamisel ilmselgelt eksinud. Samuti ei ole põhjust jätta taotlust rahuldamata põhjusel, et kinnistu tegelik väärtus võib olla suurem 69 000 eurost. Sel põhjusel ei ole hüpoteegi suurus maksuvõlga ja eeldatavaid täitekulusid arvestades ebaproportsionaalne ja tegemist ei ole ületagamisega.
7.Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise ja samuti toonud esile tagatissumma suuruse deposiiti kandmisel.
8.Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maksuhalduri kahtlused on piisavalt põhjendatud ning nende kõrvaldamiseks peaks puudutatud isik näitama, et ta ei soovinud äriühingut rahatuks muuta, vaid on kasutanud väljavõetud sularaha ettevõtluses. (allkirjastatud digitaalselt)

Taotluse lisa 17

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20263-26-2025/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20263-26-1284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium