Muud

PS § 28 lg 2 tulenevalt on isikul õigus riigi abile puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS §-s 7 on sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus selgitab, et isiku majanduslik seisund, mis ei võimalda ise õigusabi eest tasuda, on küll riigi õigusabi saamise eelduseks, kuid kui seejuures esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise alus, siis isikule riigi kulul õigusabi ei anta. Ringkonnakohus lisab, et olukord, kus isik on ise võimeline enda õigusi kaitsma, ei riiva ka isiku põhiseaduslikku õigust kohtusse pöördumiseks (PS § 15), kuna kohtusse pöördumine ei ole sellisel juhul takistatud. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajale riigi õigusabi andmata jätmine olnud õiguspärane ja ringkonnakohus ei näe alust RÕS § 7 lg 1 p 1 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.