Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-20-690 31. mai 2022 Maria Lõbus Jaak Reinomäe kaebus Rakvere ja Jõhvi arestimajades kinnipidamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot Kaebaja – Jaak Reinomägi Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet esindajad Tiina Prunn ja Agne Niido Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Jaak Reinomäe taotlus kaebetähtaja ennistamiseks lühiajaliste kokkusaamiste kestust puudutavas osas läbi vaatamata.
2.Jätta Jaak Reinomäe kaebus rahuldamata.
3.Jätta Jaak Reinomäele antud menetlusabi kulud riigi kanda ning menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30. juuni 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9).
3-20-690 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jaak Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule 12. aprillil 2020 kaebuse perioodil 6. september 2017 kuni 7. veebruar 2018 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Rakvere ja Jõhvi arestimajades kinnipidamisega põhjustatud mittevaralise kahju 500 eurot hüvitamiseks. Kaebaja väitel alandati tema inimväärikust. Kaebaja viitas sellele, et teda hoiti arestimajas liiga kaua, kambris polnud piisavalt õhku, lühiajalisi kokkusaamisi oleks pidanud võimaldama sagedamini ja pikemalt, helistada oleks pidanud võimaldama rohkem ning tal ei võimaldatud tutvuda õigusaktidega internetis.
2.Tartu Halduskohus lõpetas 13. aprilli 2021. a määrusega menetluse osas, mis puudutas internetis õigusaktidega tutvumise võimaldamata jätmist, ning võttis menetlusse kaebuse Rakvere ja Jõhvi arestimajade kinnipidamistingimustega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot seoses pikaajalise arestimajas hoidmise ning kambri õhu, külastamise ja helistamise ebapiisavusega.
Vastustaja palus 13. mai 2021. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata.
4.Tartu Halduskohus jättis 7. juuni 2021. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebuse läbi vaatamata osas, mis puudutab kaebaja väiteid, et teda hoiti arestimajas kauem kui 48 tundi; kambris polnud piisavalt õhku; lühiajalisi kokkusaamisi võimaldati ainult kord kuus, ehkki oleks pidanud võimaldama kord nädalas; helistada võimaldati ainult kord nädalas kümme minutit. Tartu Ringkonnakohus tühistas 20. oktoobri 2021. a määrusega Tartu Halduskohtu 7. juuni 2021. a määruse resolutsiooni punkti 1 ja saatis asja tagasi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
5.Tartu Halduskohus lõpetas 6. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni punktiga 1 asja menetluse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses lühiajaliste kokkusaamiste kestusega. Tartu Ringkonnakohus tagastas 28. jaanuari 2022. a määrusega kaebaja määruskaebuse. Riigikohus keeldus 12. aprilli 2022. a määrusega kaebaja määruskaebust menetlusse võtmast.
6.Kaebaja esitas 30. jaanuaril 2022 kohtule taotluse ennistada kaebetähtaeg osas, mis puudutab lühiajaliste kokkusaamiste kestust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja märkis, et aastatel 2017 kuni 2018 külastas Eesti arestimajasid Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT), kes leidis 26. aprilli 2018. a raportis, et kinni peetavaid isikuid ei tohiks hoida arestimajas üle 48 tunni. Pärast seda tuleb kinni peetav isik vabastada või toimetada vanglasse. Kaebaja palus korduvalt, et teda viidaks üle Viru Vanglasse, kuid palve rahuldati alles 7. veebruaril 2018.
3-20-690 Eesti riigi vangistust reguleerivad sätted ei näe otseselt ette, kui kaua võib isikut hoida arestimajas, aga piisab, kui seda on CPT märkinud. Samuti märkis CPT oma raportis, et eelvangistuses viibijatel peaks olema õigus iga nädal vähemalt ühele külastusele ja neile tuleks reeglina võimaldada korrapärane juurdepääs telefonile. Kaebajale võimaldati külastusi ja helistamist vähem, kui CPT oma raportis ette näeb. Külastamisi lubati kuus korra. Helistada lubati korra nädalas 10 minutit. CPT seisukohtadest lähtuvalt on kaebaja õigusi rikutud. Kui kaebaja oli kambris üksi, polnud piisavalt õhku. Kaebaja palus seetõttu korduvalt end ümber paigutada, kuid sellega viivitati. Kõik kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud. Kaebaja õigusi on kogumis intensiivselt rikutud.
8.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) § 94 lõige 1 lubab vahistatule lühiajalisi kokkusaamisi isiklikes, õiguslikes või ärilistes huvides, mida vahistatu ei saa teostada läbi kolmandate isikute. Tegemist ei ole vahistatu absoluutse õigusega. Siseministri 27. septembri 2011. a määrusega nr 21 VangS § 156 lõike 5 alusel kehtestatud „Arestimaja sisekorraeeskirja“ (edaspidi ASKE) § 31 lõike 1 punkt 9 sätestab kinnipeetu õiguse kohtuda järelevalve all oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega lähtuvalt arestimaja võimalustest ja kooskõlas seadusega. ASKE § 54 lõike 2 kohaselt on vahistatul õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord kuus. Lühiajaliste kokkusaamiste piirangud tulenevad arestimaja igapäevaelu režiimist ja sellest, et kinnipidamisasutusel tuleb arvestada ruumide kasutusega, personali töö korraldamisega ja ajaplaneerimisega julgeoleku tagamise eesmärgil, mis määrab otseselt ära külastuste sageduse. Kaebajale on lühiajalisi kokkusaamisi võimaldatud seaduses ettenähtud sagedusega. ASKE § 52 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib kinnipeetu kasutada helistamiseks selleks ettenähtud telefoni oma kulul. Kinnipeetul võimaldatakse kasutada telefoni vähemalt üks kord nädalas ja täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette arestimaja päevakavas. Ida prefekti 8. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 1.1-3.3/27 kinnitatud Jõhvi ja Rakvere arestimajade päevakavade kohaselt võimaldati kinnipeetutel kasutada omal kulul telefoni vähemalt üks kord nädalas ja helistamise kestus kokku oli kuni 10 minutit. Sarnaselt oli telefoni kasutamise aeg ja kestus reguleeritud ka Ida prefekti 23. juuli 2013. a käskkirjaga nr 1.1-3/54 kinnitatud Rakvere ja Jõhvi arestikambrite päevakavades. Kaebajal võimaldati telefoni kasutada õigusaktides sätestatud korras. ASKE § 15 lõige 1 sätestab, et ümberpaigutamine on kinnipeetu saatmine ühest arestimajast teise, arestimaja eraldi asuvate kambrite vahel, kinnipidamiskeskusesse või vanglasse. Kinnipeetu paigutatakse ümber selle arestimaja juhi või tema määratud ametniku taotlusel, kus kinnipeetu viibib (ASKE § 16 lõige 1). Kui vanglas vabu kohti ei ole, pole ka võimalik isikuid sinna toimetada. Rakvere arestimaja on korduvalt taotlenud kaebaja Viru Vanglasse ümberpaigutamist, kuid vangla ei ole teda vastu võtnud. Alles 6. veebruaril 2018 sai arestimaja Viru Vanglalt nõusoleku kaebaja ümberpaigutamiseks vanglasse. Kaebajale selgitati suuliselt, et vanglasse vastu võtmise otsustuspädevus lasub vanglal, mitte arestimajal. Rakvere arestimajas töötas ventilatsiooniagregaat SV302 ööpäev läbi, kell 00.00−06.00 töötas ventilatsioon poolel võimsusel ja kell 06.00−00.00 täisvõimsusel. Välistemperatuuril 0°C lülitab automaatika sissepuhke poolele võimsusele. Jõhvi arestimajas töötas ventilatsioonisüsteem ööpäev läbi täisvõimsusel. Jõhvi arestimajas on ventilatsioonisüsteem ühendatud keskse hooneautomaatikaga, mis kontrollib pidevalt ventilatsiooni tööd etteantud parameetrite järgi ja kõrvalekallete korral annab vastava veateate hooldajale. Ei ole usutav, et kaebajal ei olnud kambrites, kus ta üksinda viibis, piisavalt õhku. Paljasõnaline, põhistamata ning tõendamata on kaebaja väide väärikuse alandamise kohta. Isegi kui pidada vastustaja tegevust õigusvastaseks, ei ole kaebaja õigusi rikutud sellise intensiivsusega, et see tooks kaasa rahalise hüvitise väljamõistmise.
3-20-690
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
9.Kaebaja esitas 30. jaanuaril 2022 kohtule taotluse ennistada kaebetähtaeg osas, mis puudutab lühiajaliste kokkusaamiste kestust. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Kohus lõpetas 6. jaanuari 2022. a määrusega mainitud osas juba menetluse, sest kaebus oli vastavas osas esitatud tähtaega rikkudes ja kaebaja ei esitanud talle antud tähtaja jooksul kaebetähtaja ennistamise taotlust. Tartu Ringkonnakohus tagastas 28. jaanuari 2022. a määrusega kaebaja määruskaebuse, sest kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks oli ilmselgelt vähene. Alles pärast ringkonnakohtu määruse tegemist esitas kaebaja halduskohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Taotlus on esitatud hilinenult ega kuulu läbivaatamisele. Kohus on juba teinud otsustuse lõpetada menetlus osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses lühiajaliste kokkusaamiste kestusega, ega vaata enam seda otsustust üle. Halduskohtu
6.jaanuari 2022. a määrus jõustus menetluse lõpetamist puudutavas osas Riigikohtu 12. aprilli 2022. a määruse tegemisega.
10.Kaebaja peeti süüteos kahtlustatavana kinni 6. septembril 2017 ja paigutati PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna arestimajja. Kaebaja võeti 8. septembril 2017 vahi alla. Ajavahemikuks 13. september kuni 4. oktoober 2017 paigutati kaebaja ajutiselt ületäituvuse vähendamiseks Ida prefektuuri Jõhvi arestimajja. Kaebaja toimetati 4. oktoobril 2017 tagasi Rakvere arestimajja. Kaebaja etapeeriti 7. veebruaril 2018 Viru Vanglasse. Kaebaja nõuab talle ajavahemikul 6. september 2017 kuni 7. veebruar 2018 Rakvere ja Jõhvi arestimajades kinnipidamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja hinnangul alandati tema inimväärikust. Praeguseks menetlusstaadiumiks on vaatluse alla jäänud järgmised väidetavad vastustaja rikkumised: kaebajat hoiti arestimajas kauem kui 48 tundi; kambris polnud piisavalt õhku; lühiajalisi kokkusaamisi võimaldati ainult kord kuus, ehkki oleks pidanud võimaldama kord nädalas; helistada võimaldati ainult kord nädalas kümme minutit.
11.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõike 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui avaliku võimu kandja on toime pannud süülise õigusvastase teo, sellega on rikutud füüsilise isiku RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud subjektiivseid õigusi, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
Kaebaja osutas sellele, et kui ta viibis kambris üksi, polnud piisavalt õhku.
VangS § 90 lõike 4 järgi peab vahistatu kamber vastama VangS § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele. VangS § 45 lõike 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ vaidlusalusel perioodil kehtinud redaktsiooni § 4 lõike 1
3-20-690 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Vastustaja esitatud andmete kohaselt viibis kaebaja perioodil 6.−13. september 2017 Rakvere arestimajas kahekohalises kambris 03, perioodil 13. september kuni 4. oktoober 2017 Jõhvi arestimajas neljakohalises kambris 204, perioodil 4. oktoober kuni 19. detsember 2017 Rakvere arestimajas kahekohalises kambris 04 ja perioodil 19. detsember 2017 kuni 7. veebruar 2018 Rakvere arestimajas kahekohalises kambris 06. Vastustaja küsis Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt kui arestimajade hoonete omanikult andmeid hoonete ventilatsioonisüsteemide kohta ja edastas need kohtule. Vastustaja esitatud tõenditest nähtuvalt töötas Rakvere arestimajas ventilatsiooniagregaat SV302 ööpäev läbi, kell 00.00−06.00 töötas ventilatsioon poolel võimsusel ja kell 06.00−00.00 täisvõimsusel. Välistemperatuuril 0°C lülitab automaatika sissepuhke poolele võimsusele. Välja lülitamine võib toimuda kas hooldustoiminguteks käsitsi või automaatselt tulehäire (ka automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) kontrolltoimingute) korral, kuid katkestuste pikkus ei ületa tavaliselt 60 minutit. Ventilatsiooniseadme hooldus toimub kaks korda aastas, sügisel ja kevadel. Vastavalt ventilatsiooniseadmete passile on projekteeritud välisõhu sissepuhe kambrites järgmiselt: kamber 3 (ruum 116, 12,9 m2) – 40 L/s; kamber 4 (ruum 118, 14,2 m2) – 40 L/s; kamber 6 (ruum 135, 11,9 m2) – 35 L/s. Hotellitoa sissepuhke normatiiv on 10 L/s inimese kohta ja eluruumide magamistoas 6 L/s inimese kohta. Ajavahemikul 6.–13. september 2017 Rakvere arestimaja kambris 03 ventilatsiooniseadme hooldusi ei toimunud, ent toimus kaks ATS väljalülitust 8. ja 12. septembril 2017. Ajavahemikul 4. oktoober 2017 kuni 19. detsember 2017 toimus Rakvere kambris 04 ventilatsiooniseadme hooldus 17. oktoobril 2017 ja vastavalt hooldusaktile olid sissepuhke filtrid enne vahetust praktiliselt puhtad (alarmi piir 250 Pa, mõõdeti 70 Pa), lisaks toimus kaks ATS väljalülitust 20. ja 23. oktoobril 2017, samuti evakuatsiooniõppus 9. novembril 2017 koos tulehäirega. Ajavahemikul 19. detsember 2017 kuni 7. veebruar 2018 Rakvere kambris 06 ventilatsiooniseadmete hooldust ega ATS väljalülitusi ei toimunud. Jõhvi arestimajas töötas vaidlusalusel perioodil ventilatsioonisüsteem ööpäev läbi täisvõimsusel. Jõhvi arestimajas on ventilatsioonisüsteem ühendatud keskse hooneautomaatikaga, mis kontrollib pidevalt ventilatsiooni tööd etteantud parameetrite järgi ja kõrvalekallete korral annab vastava veateate hooldajale. Vastustaja esitas kohtule ka vaidlusalusel perioodil Rakvere ja Jõhvi arestimajades tehtud ventilatsioonisüsteemide hooldustööde kohta koostatud aktid. Vastustaja esitatud tõenditest nähtuvalt oli vaidlusalusel perioodil Rakvere ja Jõhvi arestimajades automaatne ventilatsioonisüsteem, mida hooldati regulaarselt. Ventilatsioonisüsteemi töös võis esineda katkestusi hoolduste, tulehäirete või ATS kontrollitoimingute pärast, kuid need olid üksnes lühiajalised. Kohtu hinnangul saab vastustaja esitatud tõenditest järeldada, et automaatne ventilatsioonisüsteem tagas Rakvere ja Jõhvi arestimajade kambrites inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Kõike eelnevat arvesse võttes ei saa eluliselt usutavaks pidada, et kaebajal ei olnud kahe- ja neljakohalistes kambrites üksinda viibides piisavalt õhku. Kuna vastustaja tagas vaidlusalusel perioodil Rakvere ja Jõhvi arestimajade kambrites piisava õhuhulga ja -vahetuse, ei saa vastustaja tegevust õigusvastaseks pidada.
13.Kaebaja heitis ette ka seda, et lühiajalisi kokkusaamisi võimaldati ainult kord kuus, ehkki CPT seisukoha järgi oleks pidanud võimaldama kord nädalas.
3-20-690 VangS § 94 lõike 1 kohaselt lubatakse vahistatule lühiajalisi kokkusaamisi isiklikes, õiguslikes või ärilistes huvides, mida vahistatu ei saa teostada läbi kolmandate isikute. ASKE § 31 lõike 1 punkti 9 järgi on kinnipeetul õigus kohtuda järelevalve all oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega lähtuvalt arestimaja võimalustest ja kooskõlas seadusega. ASKE § 54 lõike 2 kohaselt on vahistatul õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord kuus, kestusega kuni kolm tundi. ASKE § 56 lõike 1 järgi toimub kokkusaamine kinnipeetu või kokkusaaja kirjaliku taotluse alusel ja arestimaja juhi või tema määratud ametniku loal. Vastustaja on kohtule esitanud kaebaja ja tema elukaaslase vaidlusalusel perioodil arestimajale esitatud avaldused lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamiseks. Nendest ei nähtu, et oleks taotletud, et lühiajalised kokkusaamised toimuksid sagedamini kui kord kuus. Vastustaja esitatud andmetest nähtuvalt võimaldati kaebajale vastavalt avaldustele lühiajalisi kokkusaamisi elukaaslasega 11. septembril 2017, 5. oktoobril 2017, 6. novembril 2017,
6.detsembril 2017, 5. jaanuaril 2018 ja 5. veebruaril 2018. Seega on kaebajale võimaldatud lühiajalisi kokkusaamisi kord kuus, nagu ASKE § 54 lõige 2 ette näeb. Vastustaja tegevus on seega olnud õigusaktidega kooskõlas. CPT on pärast 2017. aastal toimunud Eesti külastust koostatud raportis tõepoolest märkinud, et eelvangistuses viibijatel peaks olema õigus iga nädal vähemalt ühele külastusele. Samas on Riigikohus rõhutanud, et CPT esitab oma raportites üksnes mittesiduvaid ettepanekuid (piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsiooni artikli 10 lõige 1; Riigikohtu 8. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-55-16, punkt 10). Kindlasti oleks tervitatav, kui eelvangistuses viibijatel toimuksid lühiajalised kokkusaamised sagedamini, kuid nagu öeldud, ei nähtu praegusel juhul, et kaebaja või tema elukaaslane oleks tihedamateks lühiajalisteks kokkusaamisteks kirjalikult soovi avaldanud, samuti ei saa kohtu hinnangul kord kuus toimuvate lühiajaliste kokkusaamiste sagedust pidada inimväärikust alandavaks. Kõike eelnevat arvesse võttes puudub alus pidada vastustaja tegevust lühiajaliste kokkusaamiste sagedust puudutavas osas õigusvastaseks.
Kaebaja viitas ka sellele, et helistada võimaldati ainult kord nädalas kümme minutit.
ASKE § 52 lõike 1 kohaselt võib kinnipeetu kasutada helistamiseks selleks ettenähtud telefoni oma kulul. ASKE § 52 lõige 2 sätestab: „Kinnipeetul võimaldatakse kasutada telefoni vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette arestimaja päevakavas.“ Vastustaja esitas kohtule vaidlusalusel perioodil Rakvere ja Jõhvi arestimajades kehtinud päevakavad ning nende järgi võisid kinni peetavad isikud kasutada telefoni vähemalt kord nädalas kestusega kuni 10 minutit. Rakvere arestimajas võimaldati kaebajal telefoni kasutada järgmiselt: 11. septembril 2017, 1 minut, advokaat; 13. septembril 2017, 10 minutit, elukaaslane; 4. oktoobril 2017, 10 minutit, elukaaslane; 6. oktoobril 2017, 8 minutit, elukaaslane; 11. oktoobril 2017, 10 minutit, elukaaslane; 18. oktoobril 2017, 10 minutit, elukaaslane; 25. oktoobril 2017, 10 minutit, elukaaslane; 1. novembril 2017, 11 minutit, elukaaslane; 2. novembril 2017, 1 minut, advokaat;
31.jaanuaril 2018, 10 minutit, elukaaslane. Eeltoodust nähtuvalt on kaebaja saanud Rakvere arestimajas telefoni kasutada vähemalt kord nädalas, mõnel juhul ka sagedamini. Telefoni on võimaldatud kasutada 10 minutit, mõnel juhul ka veidi pikemalt. Seega on kaebajal võimaldatud Rakvere arestimajas helistada nii, nagu õigusaktid ette näevad. Vastustaja ei ole küll Jõhvi arestimaja kohta samasuguseid andmeid esitanud, kui kaebaja pole ka väitnud, et tal poleks seal võimaldatud helistada vähemalt kord nädalas 10 minutit. Seega võib eeldada, et kaebaja sai ka Jõhvi arestimajas helistada vastavalt õigusaktidele. CPT on pärast 2017. aastal toimunud Eesti külastust koostatud raportis esile toonud, et eelvangistuses viibijatele tuleks võimaldada korrapärane juurdepääs telefonile. CPT rõhutas seda selles kontekstis, et mõni eelvangistuses viibija ei saanud kõnekaardi puudumise tõttu kinnipidamise alguses või üldse helistada. Kohtu hinnangul tagati kaebajale korrapärane juurdepääs telefonile. CPT ei ole oma raportis öelnud, et kord nädalas 10 minutit telefoni kasutamist oleks eelvangistuses viibijatele ebapiisav. Kõike eelnevat arvesse võttes ei saa vastustaja tegevust helistamise võimaldamisel õigusvastaseks pidada.
15.Kaebaja peab õigusvastaseks seda, et teda hoiti arestimajas kauem kui 48 tundi. Kaebaja märkis, et CPT leidis oma raportis, et kinni peetavaid isikuid ei tohiks hoida arestimajas üle 48 tunni, vaid pärast seda tuleks isik vabastada või toimetada vanglasse. VangS § 90 lõike 2 kohaselt kantakse eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. ASKE § 15 lõike 1 järgi on ümberpaigutamine kinnipeetu saatmine ühest arestimajast teise, arestimaja eraldi asuvate kambrite vahel, kinnipidamiskeskusesse või vanglasse. ASKE § 15 lõike 2 kohaselt toimub ümberpaigutamine, kui see on vajalik julgeoleku kaalutlustel; prokuratuuri või kohtu määruse alusel, kui on piisav alus oletada, et kinnipeetu võib oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist; otstarbekuse kaalutlusel; kui see on vajalik haigestunud vahistatu ravimiseks; arestimaja täituvuse kriitilisel piiril. ASKE § 16 lõike 1 järgi paigutatakse kinnipeetu ümber selle arestimaja juhi või tema määratud ametniku taotlusel, kus kinnipeetu viibib. ASKE § 16 lõike 7 kohaselt kaalutakse ümberpaigutamise otsustamisel otstarbekust ja selgitatakse ümberpaigutamise võimalused. Eeltoodust nähtuvalt ei näe õigusaktid ette, et eelvangistuses viibija tuleks pärast 48 tunni möödumist igal juhul arestimajast ümber paigutada vanglasse. Õigusaktid ei keela eelvangistuses viibijat hoida arestimajas ka üle 48 tunni. Vastustaja on selgitanud, et ta taotles korduvalt Viru Vanglalt kaebaja vastuvõtmist. Vastustaja esitatud tõenditest nähtuvalt esitas vastustaja vastavad taotlused 19. oktoobril 2017,
2.novembril 2017, 9. novembril 2017, 28. novembril 2017, 5. detsembril 2017, 7. detsembril 2017, 30. jaanuaril 2018, 1. veebruaril 2018 ja 6. veebruaril 2018. Viru Vangla teatas
6.veebruaril 2018, et kaebaja võetakse vastu ning kaebaja ümberpaigutamine toimus järgmisel päeval. Vastustaja selgitas, et kaebajat ei saanud varem Viru Vanglasse ümber paigutada, sest vanglas polnud vabu kohti. Kohus leiab, et ASKE § 16 lõike 7 kohaselt tuleb ümberpaigutamise otsustamisel muu hulgas arvestada seda, kas kinnipidamiskohas, kuhu eelvangistuses viibijat soovitakse ümber paigutada, on vabu kohti. Kohtule ei nähtu, et kaebaja ümberpaigutamise otsustamisel oleks rikutud õigusakte.
3-20-690 CPT on pärast 2017. aastal toimunud Eesti külastust koostatud raportis märkinud, et eelvangistuses viibijate pikaajaline arestimajas hoidmine võib halbade olmetingimuste ja kambrivälise tegevuse täieliku puudumise tõttu osutuda ebainimlikuks ja alandavaks kohtlemiseks. CPT juhtis tähelepanu just Valga arestimajale, kus CPT hinnangul olid kohutavad kinnipidamise olmetingimused, ning märkis, et selles arestimajas ei tohiks hoida ühtegi isikut maksimaalsest kinnipidamisperioodist kauem (st 48 tundi). Asja materjalidest ei nähtu, et Rakvere ja Jõhvi arestimajades oleksid olnud nii halvad olmetingimused, et kaebaja seal üle 48 tunni hoidmist tuleks pidada inimväärikust alandavaks. Ka viidatud CPT raportist ei ilmne, et Rakvere ja Jõhvi arestimajades oleks olnud olmetingimustega suuri probleeme. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja üle 48 tunni arestimajas hoidmist ei saa pidada õigusvastaseks.
16.Kuna vastustaja vaidlusalust tegevust kaebaja kinnipidamisel ajavahemikul 6. september 2017 kuni 7. veebruar 2018 Rakvere ja Jõhvi arestimajades ei saa pidada õigusvastaseks, puudub alus vastustaja vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse rahuldamiseks RVastS § 7 lõike 1 ja § 9 lõike 1 järgi. Kaebus jääb rahuldamata.
17.HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kohus vabastas kaebaja kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõiv, mille tasumise kohustusest kohus kaebaja vabastas, jääb riigi kanda (HKMS § 118 lõige 3). Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.