X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.11.2020 otsuse nr 4.2-1/9229-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ursula Tropp
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.06.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Politsei- ja Piirivalveamet (vastustaja) väljastas 26.08.2016 Xle (kaebaja) relvaloa nr RL772339 (kehtivusega kuni 19.08.2021), millele kanti vintraudne püss Browning-Bar-II-Boss kal 30-06 nr 311MZ04958.
3-20-2275
2.Vastustaja tunnistas 03.11.2020 otsusega nr 4.2-1/9229-1 relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 3 p-de 2 ja 3 alusel kaebajale 26.08.2016 väljastatud relvaloa nr RL772339 kehtetuks. Soome Vabariigi politsei teatas, et kaebajalt konfiskeeriti 09.01.2017 vintraudne püss Browning-BarII-Boss kahtlusel, et isik ei pruugi olla võimeline täitma relvakandmise nõudeid. Relv pandi Soomes oksjonile sügiseks 2020. Samuti viibis kaebaja Kuressaare haiglas psühhiaatri vastuvõttudel ja tema psüühilises seisundis ilmneb häireid, mis on vastunäidustuseks relva omamisele.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 03.11.2020 otsuse tühistamiseks. Põhjendused:
3.1.Puuduvad tõendid, nagu oleks kaebajal raskekujuline psüühikahäire. Kaebaja digilukku on märgitud vaid mõõdukas depressioon. Ainult Kuressaare haiglas vastuvõtul käimise alusel ei saa määrata raskekujulise psüühikahäire diagnoosi. Raviarst Ellu Eik selgitas kaebajale, et politsei esindaja oli keelanud väljastamast relvaloa saamise tõendit. Piirkonna politseinik tegi tema pädevusse mittekuuluvaid järeldusi ja hindas kaebajat diskrimineerivalt. Raske puue ei tähenda sügavat psüühikahäiret.
3.2.Ka vastustaja kinnitab vastuses, et kaebajal ei ole fikseeritud rasket psüühikahäiret ja tõlgendab töövõime hindamise dokumente vääralt. Kaebajal on raske puue eelkõige veresuhkru ja liigesetalituse haiguse pärast. Kaebajale väljastati relvaluba 2016. a pärast haiglas ravil viibimist ja siis ei hinnatud teda raske psüühikahäirega inimeseks. Kaebajal ei ole ühtegi liiklustrahvi, vägivallajuhtumit ega RelvS-i rikkumist. Olukorra lahendaks sõltumatu ekspertiisi tegemine.
3.3.Kaebaja tervisehäired on mööduva iseloomuga. Nt suitsiidsus ja raske depressiooni periood oli tingitud B-12 vitamiini puudusest. Tasakaaluhäired esinevad ainult pimedas või duši all, kui kaebaja silmad on suletud. Praegu kaebajal B-12 vitamiini vaegust ei ole.
Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Kaebaja pöördus 03.08.2020 piirkonnapolitseiniku poole ja nõudis kodukülastust, et näidata mõrvakatse sündmuskohta. Järgmisel päevas toimunud kodukülastusel avaldas kaebaja, et talle määratud tugiteenust osutav sotsiaaltöötaja kavandab tema mõrva. Kaebaja abivajaduse hindamiseks lepiti kokku tema visiit psühhiaatri juurde. Vastustaja palus 16.09.2020 Kuressaare haiglalt teavet, kas kaebaja suhtes võib esineda RelvaS § 36 lg 1 p-s 2 nimetatud relvaloa andmist välistav asjaolu, s.o raskekujuline psüühikahäire. Haigla vastusest nähtub, et kaebaja on viibinud psühhiaatri vastuvõttudel ja tema psüühilises seisundis esineb häireid, mis on vastunäidustuseks relva omamisele. Seega kinnitas haigla kaebajal RelvS § 36 lg 1 p-s 2 nimetatud asjaolu esinemist, mis välistab RelvS § 43 lg 3 p 2 alusel relva omamise. Haigla vastus on kirjalik tõend haldusmenetluse seaduse tähenduses, millele tuginedes luges vastustaja relvaloa andmist välistava asjaolu esinemise tõendatuks. Otsuse tegemise aluseks on kaebaja terviseandmed.
4.2.Relvaloa andmist välistava asjaolu tõendamisel ei saa määravat tähendust omistada asjaolule, kas või milline teave kaebaja psüühilise seisundi kohta sisaldub tema töövõime hindamise või puude raskusastme tuvastamisega seotud dokumentides. Kuna töövõime hindamise otsusest nähtuvalt on kaebaja mõõduka tegutsemispiirangu põhjuseks psüühikahäire ja kaebajale on määratud puude raskusaste, siis ei saa nõustuda, et puude määramisega seotud dokumentides puuduvad andmed psüühikahäire ja selle raskusastme kohta. Tõele ei vasta väide, et vastustaja lähtus otsuse tegemisel vaid kaebaja visiidist eriarstile Kuressaare haiglas. Vaidlustatud otsuses tugines vastustaja sõnaselgelt haigla 30.09.2020 vastusele. Vastustajal puudub alus seada teabe õigsust kahtluse alla. 2(4)
3-20-2275
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Vastustaja tunnistas kaebajale väljastatud relvaloa kehtetuks kahel alusel – RelvS § 43 lg 3 p 2 ja RelvS § 43 lg 3 p 3.
6.RelvS § 43 lg 3 p 2 kohaselt tunnistab vastustaja relvaloa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam RelvS-iga kehtestatud nõuetele või kui esineb RelvS § 36 lg 1 p-s 1-7, 9 või 10 või § 40 lg-s 1 nimetatud asjaolu.
7.Vastustaja tugines kaebaja puhul Kuressaare haigla 30.09.2020 vastusele, milles haigla juhatuse liige/ravijuht teatas, et kaebaja on viibinud psühhiaatri vastuvõttudel Kuressaare haiglas ja kaebaja psüühilises seisundis ilmneb häireid, mis on vastunäidustuseks relva omamisele. Kaebaja väidab, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada, kuna kaebajal ei esine raskekujulist psüühikahäiret.
8.RelvS § 36 lg 1 p 2 järgi ei anta relva soetamisluba ega relvaluba isikule, kes on raskekujulise psüühikahäirega. RelvS § 351 lg 4 kohaselt kehtestab soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli korra, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded Vabariigi Valitsus määrusega. Selle normi alusel on Vabariigi Valitsus kehtestanud 21.06.2007 määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (määrus nr 179). Määruse nr 179 § 2 lg 1 sätestab soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad psüühikaja käitumishäired. Kohus leiab, et ka relvaloa kehtetuks tunnistamisel tuleb aluseks võtta sama määrus.
9.Määruse nr 179 § 3 järgi teeb tervisekontrolli perearst, kaasates psühhiaatri ja vajadusel teised eriarstid. Seega pidanuks vastustaja ka relvaloa kehtetuks tunnistamisel pöörduma kaebaja perearsti poole, kes kaasab tervisekontrolli läbiviimiseks vähemalt psühhiaatri. Vastustaja palus Kuressaare haiglalt 16.09.2020 kirjaga teavet, kas kaebaja suhtes esineb RelvS § 36 lg 1 p-s 2 nimetatud asjaolu ja kas kaebaja on psüühika- või käitumishäirega või on ta raskekujulise psüühikahäirega. Vastustaja tugines vaidlustatud otsuses Kuressaare haigla juhatuse liikme/ravijuhi 30.09.2020 vastusele. Kirja koostajaks on märgitud Ellu Eik. Veebiotsingute põhjal selgub, et tegemist on psühhiaatriga1. Seega on vastustaja relvaloa kehtetuks tunnistamisel tuginenud psühhiaatri koostatud kirjale/arvamusele, et kaebajal on häired, millest tulenevalt ta ei saa relva omada. Haigla ei märkinud 30.09.2020 vastuses, et kaebajal on raskekujuline psüühikahäire ega mitte ühtegi määruse nr 179 § 2 lg-s 1 nimetatud psüühika- ja käitumishäiret. Kohtumenetluses esitatud Kuressaare haigla 16.12.2020 vastuses on märgitud, et kaebajal ei esine vaimuhaigust raske psüühikahäire mõistes, ent siiski on kaebajal rasked taju ja mõtlemise häired.
10.Kuna vaidlustatud otsuse aluseks olnud haigla teatises ei olnud märgitud, et kaebajal on raskekujuline psüühikahäire, puudus RelvS § 43 lg 3 p-st 2 koos § 36 lg 1 p-ga 2 tulenev alus tunnistada kaebaja relvaluba kehtetuks.
11.RelvS § 43 lg 3 p 3 järgi tunnistab vastustaja relvaloa kehtetuks, kui relv kuulub erikonfiskeerimisele. Kaebaja ei ole vastu vaielnud, et relv on temalt konfiskeeritud. Seega oli vastustajal õigus viidatud sätte alusel kaebajale väljastatud relvaluba kehtetuks tunnistada. Kuna ka ainuüksi sellest alusest piisas relvaloa kehtetuks tunnistamiseks ja tegemist ei olnud kaalutlusotsusega, siis ei mõjuta teise aluse ära langemine kokkuvõttes vaidlustatud otsuse õiguspärasust. Ka juhul, kui kohus tühistaks vaidlusaluse otsuse, tuleks vastustajal teha ikkagi uus otsus kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamise kohta. Seetõttu puudus põhjus vastustaja
otsust tühistada. Vastustaja otsus on lõppejärelduses õige ja kaebus selle tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
12.Kaebaja taotlus ekspertiisi tegemiseks jääb rahuldamata, sest selle tulemusest ei sõltu asja lahendus.
13.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.