lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1408/20

Korrakaitse › Liiklus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 28.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1408/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Liiklus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1468
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.05.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1408

Haldusasi

X kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 29.06.2020 otsuse tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja X, esindaja Aleksei Smelov Vastustaja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, esindaja Meeli Alviste

Asja läbivaatamise vorm

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

Jätta X kaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.06.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (TMPA) 29.06.2020 otsusega tunnistati viitega ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 63 lg 2 p-le 1 kehtetuks Xle väljastatud teenindajakaart nr TK21577. Otsuse põhjendus: „Järelkontrolli käigus ning kontrolli tulemuse alusel on haldusmenetluse käigus kindlaks tehtud, et X on peale teenindajakaardi väljastamist 28.01.2020.a karistatud liiklusseaduse (edaspidi LS) §-i 227 lg 2 alusel so mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 20– 40 kilomeetrit tunnis. Samuti teda on 10.07.2018.a karistatud liiklusseaduse LS §- 227 lg 2 alusel. Mõlemad karistused on täitmata. [---] Teenindajakaart annab õiguse teostada tasulist sõitjatevedu ja teenindajal peab olema hea maine. Ühistranspordivahend ,,TAKSO“ on liikluses suuremaks ohuallikaks kui tavasõiduk, mistõttu tuleb põhjalikult kaaluda, kas teenindajakaardi omaja/taotleja maine on piisavalt hea selleks, et teenindada kliente. Karistusregistri väljavõte kinnitab, et X ́l on kaks kehtivat väärteokaristust LS § 227 lg 2 alusel. Mõlemad eelnimetatud süüteod saavad olla toime pandavad vaid tahtlikult. X on liiklusseadust rikkunud lubatud kiiruse ületamisega, mis omakorda on üheks suurimaks liiklusohuks, mis võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. Kiiruse ületamised on tihti liiklusavariide põhjuseks ning liiklusavariides on inimesed saanud tõsiselt kannatada ning saanud surma. Lisaks on trahvid tasumata, mis näitab seda et rikkuja ei ole oma süülisest käitumisest aru saanud ning ei ole asunud oma süütegusid heastama. Avalikuks huviks on vältida hea maine nõudele mittevastava taksojuhi poolt pakutava teenuse kasutamisega isikutele kaasnevat potentsiaalset ohtu elule ja tervisele ning ümbruskonnale. Teenindajakaardi omanik peab olema usaldusväärne ning tegevusloa andjal tuleb läbi nõuetekohase loamenetluse tagada taksoteenuse kasutajate kaitse mitteusaldusväärsete taksoteenuse osutajate eest. [---] Käesoleval juhul ei näe teenindajakaardi andja võimalust ettekirjutuse tegemiseks puuduste kõrvaldamiseks, kuna nimetatud võimalus ei täida oma eesmärki. Kui X tasuks talle määratud rahatrahvid, siis oleks võimalik aasta möödumisel alates trahvide tasumisest kaaluda uuesti talle teenindajakaardi väljastamist. Lisaks ei ole otstarbekas teenindajakaardi kehtivusaeg peatada, sest nagu nähtub eelpool väljatoodust, siis X ei ole asunud trahve tasuma, mis tähendab seda, et määratud karistused ei aegu, vaid on kehtivad senikaua kuni trahvid on tasutud. Seega ei ole menetlejal võimalik määrata peatamistähtaega, kuna X ei ole tasunud talle määratud rahatrahve ning ei ole võimalik ette hinnata, millal ta need tasub. Seega on tähtaja määramine äärmiselt keeruline ja sisuliselt võimatu. Järelikult ei ole võimalik sellisel ühistranspordijuhil liikluses kaasliiklejaid ohustamata taksoteenust osutada. Antud juhul kaalub ülekaalukas avalik huvi – oht teenuse tarbijate ja teiste liiklejate elule ja tervisele – üle erahuvi ning ÜTS § 57 lg 1 p 4 kohaselt peab loa omanik vastama hea maine nõudele. [---]

Tuginedes karistusregistri andmetele ning arvestades, et mõlemad määratud karistused on täitmata ja karistuste karistusandmete registrist kustumise päeva ei ole võimalik määrata, kuna karistusandmete kustutamise tähtaeg hakkab kulgema alates trahvide tasumise ja otsuse täitmise kuupäevast, tuleb teenindajakaart TK21577 tunnistada kehtetuks“ (dtl 10-12).

2.X esitas 28.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse TMPA 29.06.2020 otsuse tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 03.08.2020 menetlusse ja määras vastustajaks Tallinna linna.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3.Kaebuse põhjendus. 3.1 Telefonivestlusest vastustaja esindajaga Regina Kerra sai kaebaja aru, et kui ta tasub viimase rahatrahvi ära, siis teenindajakaart jääb kehtima. Kusjuures lepiti kokku, et rahatrahv peab olema tasutud juuni kuu lõpuks. 30.06.2020 tasuski kaebaja määratud rahatrahvi summas 140 eurot. Kaevatav otsus oli kaebaja jaoks üllatav. 3.2 Antud juhul tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne ja teenindajakaardi kehtetuks tunnistamisel on tegemist kaalutlusveaga. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 3.3 Antud juhul võiks vastustaja teha kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamise ettekirjutuse või alternatiivselt peatada teenindajakaardi kehtivuse kindlaksmääratud tähtajaks, näiteks kuni rahatrahvi tasumiseni. Kaebaja on arvamusel, et ei olnud antud juhul alust kohe teenindajakaardi kehtetuks tunnistada.
4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 4.1 10.06.2020 edastati kaebajale e-mail, milles paluti teatada, kas kiiruse ületamise eest määratud rahatrahvid on tasutud, kuna karistusregistri väljavõtte järgi olid mõlemad rahatrahvid tasumata. TMPA peaspetsialist võttis kaebajaga ühendust ka telefon teel ning pikendas haldusmenetluse tähtaega kuni 25.06.2020 ning 26.06.2020 lubas teha otsuse. Kuna kaebaja ei tasunud kokkulepitud ajaks ära trahve, siis vormistati otsuse kaebaja teenindajakaardi tühistamiseks. Samuti ei esitanud kaebaja vastuväidet. 4.2 Kaebaja suhtes ei nähtud võimalust ettekirjutuse tegemiseks puuduste kõrvaldamiseks, kuna nimetatud võimalus ei täida oma eesmärki. Kui kaebaja tasuks talle määratud rahatrahvid, siis on võimalik ühe aasta möödumisel alates trahvide tasumisest kaaluda uuesti kaebajale teenindajakaardi väljastamist. Ka ei olnud otstarbekas teenindajakaardi kehtivusaega peatada, sest kaebaja ei tasunud talle määratud trahve. 04.08.2020 karistusregistri väljatrükist nähtub, et kaebaja on tasunud vaid ühe 21.01.2020 kiirmenetluse otsuse aluse liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 rikkumise eest määratud trahvi kuid tasumata on 10.07.2018 kiirmenetluse otsus LS § 227 lg 2 eest. Samuti nähtub karistusregistri

väljatrükist, et ka 16.09.2016 kiirmenetluse otsuse alusel LS § 227 lg 1 rikkumise eest määratud trahvi ei ole kaebaja tasunud, mis näitab, et kaebaja ei käitu õiguskuulekalt ning ei täida talle süüks pandud karistusi.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 5.1 Teenindajakaart tõendab õigust töötada sõidukijuhina taksoveol ja selleta on taksovedu keelatud (ÜTS § 54 lg-d 3 ja 4). Nõuded teenindajakaardi omajale on sätestatud ÜTS § 57 lg 1, mille kohaselt teenindajakaardi omaja peab vastama hea maine nõudele. Teenindajakaardi omaja mainet peetakse heaks, kui teda ei ole üle ühe korra karistatud mh LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuse karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud (ÜTS § 57 lg 2 p 2). LS § 227 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Mainet peetakse heaks ka juhul, kui teenindajakaardi taotlejat või omajat on nimetatud õigusrikkumise eest küll karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne (ÜTS § 57 lg 2 p 2). 5.2 Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et kaebajat oli LS § 227 lg 2 alusel karistatud kahel korral ja karistusandmed polnud KarRS kohaselt kustutatud. Nimetatud andmed nähtuvad karistusregistri väljavõttest (dtl 45, 78). Seega ei vasta kaebaja ÜTS § 57 lg-s 1 sätestatud hea maine nõudele. Kaebuses pole näidatud milliste konkreetsete asjaolude pinnalt oleks alust pidada hea maine kaotamist ebaproportsionaalseks (vt ÜTS § 57 lg 2 p 2). Ka kohus pole selliseid asjaolusid tuvastanud. Asjas nähtub, et 22.06.2018 juhtis kaebaja mootorsõidukit 55 km/h kuigi lubatud kiirus sellel teelõigul oli 30 km/h (vt väärteoasjas nr XXXXXXXXX tehtud kiirmenetluse otsus, dtl 87-90), 10.01.2020 juhtis kaebaja mootorsõidukit 74 (+/- 3) km/h kuigi lubatud kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h (vt väärteoasjas nrXXXXXXXX tehtud kiirmenetluse otsus, dtl 94-96). Seetõttu kohus nõustub vastustajaga, et lubatud sõidukiiruse korduva ületamisega on kaebaja teenindajakaardi omamiseks vajaliku hea maine kaotanud. On avalikes huvides, et teenindajakaart poleks isikutel, kelle liikluskäitumine on ohtlik. Üldteada on, et kiiruseületamised on sageli liiklusavariide põhjuseks. Seega oli kaebaja teeninduskaardi kehtetuks tunnistamine kohtu hinnangul põhjendatud. 5.3 Kuna kaevatav otsus on õiguspärane, puudub alus selle tühistamiseks. Kaebaja väide, et teda pole enne kaevatava otsuse tegemist ära kuulatud (dtl 69), ei vasta tõele. Puudub vaidlus, et vastustaja kontakteerus kaebajaga teenindajakaardi kehtetuks tunnistamise teemal nii e-posti (vt TMPA 08.05.2020 teade, dtl 35, 39-40), kui telefoni teel (dtl 5, 65), mistõttu oli kaebajal võimalus esitada oma seisukoht ja vastuväited. Ärakuulamine võib toimuda ka e-posti või telefoni teel - ärakuulamise vormi valik on vastustaja pädevuses. Arusaamatu on kaebuse seisukoht, et vastustaja pidanuks talt nõudma puuduste kõrvaldamist või alternatiivselt peatama rahatrahvi tasumiseni teenindajakaardi kehtivuse. Käesoleva vaidluse kontekstis polnud määravaks puuduseks mitte kiiruseületamiste eest määratud rahatrahvide tasumata jätmine, vaid

tema liikluskäitumisest tingitud mainekaotus. Hea maine ei taastu seaduse järgi mitte rahatrahvide tasumisel, vaid karistusandmete karistusregistrist kustutamisel (vt ÜTS § 57 lg 2 p 2).

6.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium