A, B, ja C kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.02.2021 rahvusvahelise kaitse taotluste tagasilükkamise otsuste nr 7001910233-2, 7001910232-2, 7001910232-1 tühistamise nõudes, Politsei-ja Piirivalveameti kohustamise nõudes vaadata kaebajate taotlused sisuliselt läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – A (sünd. xx xx xxxx), B (sünd. xx xx xxxx), C (sünd. xx xx xxxx) Kaebajate lepinguline esindaja Jevgeni Krištafovitš Vastustaja - Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Grete Raidma
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 14.05.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A, B ja C kaebused ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 25.02.2021 rahvusvahelise kaitse taotluste tagasilükkamise otsused nr 7001910233-2, 7001910232-2 ja 7001910232-1 ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit uuesti otsustama kaebajate rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest vastutava riigi üle, arvestades muuhulgas käesoleva otsuse p-des 59 – 76 ja haldusasjas 3-20-532 tehtud otsustes toodud seisukohti.
Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt A, B ja C kasuks solidaarselt välja 2324,34 eurot.
3.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon, menetlusosaliste seisukohad ja kohtuotsuse põhjendav osa. Kaebajate nimed ning päritoluriigi informatsioon ja samuti riik, kust kaebajad Eestisse saabusid, tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada läbivalt tähemärgiga.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
KAEBAJATE SEISUKOHAD
32.Vaidlustatud haldusaktid tuleb tühistada, kuna nende andmisel on rikutud kaalutlusõigust ning jäetud hindamata ja arvestamata C huvid. 17.02.2021 toimunud küsitluse käigus on C ja A välja toonud, et lapse jaoks tähendab kolimine teise riiki suurt stressi, mh seetõttu, et ta peaks 15-aastaselt hakkama õppima uut keelt. Alates 01.10.2019 on Cl tekkinud Eestis sotsiaalsed sidemed. C on eesti keele peaaegu selgeks õppinud ning tal on plaan sooritada järgmisel aastal eesti keele eksam.
33.C on rahunenud ja saavutanud tasakaalu, mis kaasnes pidevate ümberkolimistega ja ebastabiilse eluga X. Pärast B tapmiskatset X pidi C käima poolteist aastat koolis relvastatud valve all. Järjekordne kolimine X oleks juba neljas kord vahetada kooli ja sellega kaasneks suur stress. Cl oli ka Eestisse tulles stress, kui tal ei olnud võimalik asuda kooli õppima. Cl langes silmanägemine kolm ühikut, kuid see on taastunud. Lisaks on Cl selline iga, kus oleks keeruline alustada kõike algusest. Cl on head õpitulemused ja ta on häälestunud sellele, et jääb Eestisse elama. Cl elab Eestis tädi ja kaks tädipoega. Neil on väga lähedased suhted, sest nad elasid varem kõik koos ühes korteris kuni tädi perekonna Eesti kolimiseni. Kaebajate Eestisse saabumise põhjuseks oli see, et C saaks ühineda tädipoegadega. C käib Eestis koolis, tal on tekkinud siin sõbrad. Ka Bl on Eestis lihtsam tööd leida kui X, sest ta on ajakirjanik, kelle emakeel on x keel.
34.Haldusmenetluse materjalidest ei nähtu, et PPA oleks menetlusse kaasanud lastekaitsespetsialisti või psühholoogi, kelle eesmärgiks oleks olnud C parimate huvide välja selgitamine, ehkki halduskohus on sellele vajadusele oma otsuses viidanud. Vaidlustatud otsustest ei nähtu PPA hinnangut, et C õpib 8. klassis, mis järgmisel aastal lõpeb kohustusliku eksamiga. C käib Eesti koolis alates 2019. aasta oktoobrist ja õpib oma emakeeles. C pidi enne Eestisse saabumist mitu korda kooli vahetama, iga kord kohanedes uues riigis uue haridussüsteemiga.
35.8. klassis on raske vahetada koole, kuna see mõjutab paratamatult õpiedukust. Samuti on tõenäoline, et X kolides ei suuda C lõpetada järgmisel aastal põhikooli koos oma eakaaslastega. C ei jõua paralleelselt õppida selgeks uut keelt ja selles keeles omandada põhiharidust.
36.Väär on PPA seisukoht, et C jaoks ei ole uues keeles hariduse saamine probleem. Tänapäeval õpib enamik põhikooli lapsi vähemalt kaht võõrkeelt. See ei tähenda, et C on võimeline ükskõik mis võõrkeeles omandama põhiharidust enne põhikooli lõpueksamit. PPA väide, et C saab selle ülesandega hakkama, viitab sellele, et otsuse tegemisse ei olnud kaastatud pedagoogi, psühholoogi ega sarnase pädevusega spetsialisti.
37.Otsustest ei nähtu, et PPA oleks hinnanud X aset leidnud sündmuste mõju C psüühikale ning tema halvenenud tervislikku seisundit. Samuti ei ole hinnatud, kas C elamine koos vanematega ja tädi perega Eestis ning võimalus siin õppida tuttavas keelekeskkonnas samaväärselt oma eakaaslastega on positiivselt mõjutanud lapse tervist ja õpimotivatsiooni. PPA ei ole oma kaalutlusõigust teostades C huvide väljaselgitamisel kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid arvestanud.
38.Esineb piisavalt humaanseid põhjusi, eeskätt perekondlikke või kultuurilisi, et kohaldada Dublini määruse artiklit 17 ja otsustada läbi vaadata nende rahvusvahelise kaitse taotlused Eestis, kuigi nimetatud määruses sätestatud kriteeriumide kohaselt ei vastuta Eesti nende läbivaatamise eest.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
39.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Puudub vaidlus, et Dublini määruse artikkel 11(b) ja 12 lg 2 alusel vastutab kaebajate rahvusvahelise kaitse taotluste eest X. X on väljastanud Ale viisa, mis on kehtiv. X on kinnitanud oma vastutust ning on nõustunud kaebajad vastu võtma Dublini määruse artikkel 3 lg 2, 11 ja 12 lg 2 alusel.
40.Tallinna Halduskohus ei kohustanud PPA-d haldusasjas 3-20-532 menetlusse kaasama lastekaitsespetsialisti või psühholoogi. Kaebajad ei ole väitnud, et C vajaks spetsiaalset tuge ning PPA ei ole tuvastanud võimalikku abivajadust ka kaebajate antud selgitustest. Lisaks oli 2(9)
lastekaitsespetsialist kaasatud esimesele PPA vestlusele Cga. PPA kaasab menetlusse lastekaitsespetsialistid või psühholoogid üksnes siis, kui on tuvastatud võimalik kaasamise vajadus.
41.Vastustaja ei nõustu, et psühholoog või lastekaitsespetsialist peaks olema inimene, kes selgitab välja lapse parimad huvid ja sellest tulenevalt ka määrama Dublini määruse artikkel 17 lg 1 kohaldamise. Taoline praktika ei ole kooskõlas VRKS-ga ega Dublini määrusega.
42.PPA on õigesti välja toonud vaidlustava otsuse nr 7001910232-1 p-s 4, et Cga läbi viidud vestlusest nähtub, et C on olenemata oma asukohariigist alati olnud hea õppeedukusega, saanud läbi eakaaslastega ning leidnud endale sõpru. Samuti on PPA õigesti viidanud asjaolule, et C õpib korea keelt, et ülikooli minna Lõuna-Koreasse. Eelnev annab kinnitust, et C on kohanemisvõimega ning mineviku sündmused (sh X) ei ole teda mõjutanud nii, et oleks põhjust kahelda tema psüühikas. Cl ei ole tõsist vastumeelsust reisimise ega teise riiki kolimise osas. Lisaks ei ole Cl oma tädi ega tädipoegadega taolist sidet, mille tõttu ta peaks võimatuks nendest lahus olemist.
43.Paljasõnaline on kaebaja väide, et X kolides ei suuda C lõpetada järgmisel aastal põhikooli koos oma eakaaslastega. Euroopa Rändevõrgustiku (EMN) raportis märgitakse, et kõigil liikmesriikidel ja X on vastavas haridussüsteemis spetsiaalsed programmid (nt intensiivsed keelekursused, erikursused, õppekavaväline tugi lapsevanematele ja/või õpetajate abivahendid) 3-16-aastastele lastele. Kõigis liikmesriikides ja X algab laste spetsiaalne kooliprogramm lapse vastuvõtva riigi keele, inglise keele ja/või muude valdkondade oskuste hindamisest, määramaks kindlaks enne vastavasse riiki saabumist saavutatud haridustase. Kõikide riikide haridussüsteemid püüavad lapsi koos hoida samas vanuserühmas. Seega pakutakse X erinevaid meetmeid, et tagada kooliealiste asüülitaotlejate võimalikult sujuv haridustee.
44.Vaidlustatud otsused on kooskõlas lapse õiguste konventsiooni artikkel 3 ja lastekaitseseaduse § 21 lg 2 p 1. PPA on tuvastanud, et kaebajad moodustavad iseseisva perekonna. Cl on kaks teovõimelist vanemat ning perekond on nii sotsiaalselt kui majanduslikult toimiv. Lapse parimates huvides ja kooskõlas seadusega on kasvada oma perekonnas ja jääda vanematega kokku. Eeltoodut kinnitab Euroopa Kohtu 23.01.2020 M.A. jt, otsus nr C661/17.
45.PPA on 17.02.2021 Cga läbi viinud vestluse, mille käigus selgitas PPA välja kõik asjassepuutuvad ja Cga seonduvad asjaolud. C selgitas, et ei soovi X minna, sest ta õpib eesti keelt, tal on aasta pärast eksam, tal on tekkinud siin palju sõpru, talle meeldib koolis käia, tema tädi ning tädipojad elavad Eestis. PPA viis C vanematega läbi vestlused 16.02.2021 ja 17.02.2021. Vanemate vastustest nähtuvad sarnased asjaolud, mida tõi C välja seoses sooviga jääda Eestisse. PPA on kaalunud nimetatud asjaolusid otsuses nr 7001910232-1 p-s 3 lk 3-4. Lisaks vestlustele uuris PPA päritoluriigi informatsiooni xxxxx kodanike olukorrast, haridustee võimalustest ning rahvusvahelise kaitse taotlemise süsteemist X. Otsuse nr 7001910232-1 p-s 3 lk-d 6-12 on PPA välja toonud asjakohase informatsiooni ning selle põhjal leidnud, et X on tagatud kaebajate inimõigused ja nende heaolu.
46.PPA on välja selgitanud piisavalt informatsiooni seoses C olukorraga ja temaga seonduvate asjaoludega ning põhjendatult leidnud, et vastutav riik on X, mis ei ole vastuolus lapse õiguste ja parimate huvidega.
47.Dublini määruse artikkel 17 lg 2 reguleerib vaid olukordi, kus Eesti peaks küsima teiselt liikmesriigilt kaebajate taotluste osas vastutuse võtmist humaansetel asjaoludel. Kuna kaebajad soovivad jääda Eestisse, siis pole nimetatud säte kohaldatav. PPA on vaidlustava otsuse nr 7001910232-1 p-s 3 lk 3-4 toonud välja, mille alusel ei ole PPA hinnangul perekondlikud ega kultuurilised kaalutlused põhjuseks kohaldada artiklit 17 lg 1. Asylum shopping ehk meelis sihtriikide valimise tõkestamine on üheks Dublini määruse eesmärgiks, mida on kinnitanud ka Euroopa Kohus
(C-394-12).
3(9)
48.PPA ei ole tuvastanud kaebajate pere ja A õe pere vahel taolist sidet, et pered ei saaks elada lahus. Peale 2008. aastat on kaks perekonda elanud eraldi erinevates riikides. Kui X peaks Ct tunnustama rahvusvahelise kaitse saajana, on tal võimalik tulla Eestisse. Samuti on Eestis seaduslikult viibival tädil ning tema lastel võimalus külastada X. PPA on vaidlustatud otsustes selgitanud, mille alusel ei ole PPA hinnangul Dublini määruse artikkel 17 lg 1 kohaldatav. Kohaldatavad on Euroopa Kohtu 10.12.2013, otsuses nr C-394/12, Abdullahi (p 60) ning Euroopa Kohtu 23.01.2020 otsuses, M.A. jt, nr C661/17 toodud seisukohad.
49.PPA arvestas C õiguste ja parimate huvidega ning ei tuvastanud ühtegi asjaolu, et pidada vastutuse võtmist X poolt vastuoluliseks C õiguste ja parimate huvidega. Ebamugavust valmistavad asjaolud nagu kooli vahetamine ja võõrkeeles õppimine ei tähenda, et otsus on vastuolus lapse õiguste ja parimate huvidega. Seda eriti olukorras, kus laps peaks jätkama oma haridusteed riigis, mida peetakse inimarengu indeksi järgi parimaks riigiks maailmas. Samas on nimetatud Euroopa Kohtu seisukohtades selge suunis, et liikmesriike ei saa kohustada suveräänsusklausli kohaldamisele. Suveräänsusklausli eesmärk on tagada liikmesriikidele võimalus sekkuda Dublini määruses reguleeritud organisatoorsetele reeglitele. Riigi otsus mitte kohaldada suveräänsusklauslit ei saa olla seadusvastane, kui on selge, et sihtriigis ei ohusta isikuid tõsine oht elule/tervisele ega inimõiguste rikkumine.
KOHTU PÕHJENDUSED
50.Kohus peab otsuses analüüsima, kas PPA pidi haldusmenetlusse kaasama erialaspetsialistina lastekaitsespetsialisti ja/või psühholoogi ning kas PPA on vaidlustatud otsuseid tehes kasutanud õigesti kaalutlusõigust.
Erialaspetsialisti kaasamise vajadus
51.B, A ja C rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamisel esimeses haldusmenetluses (mis vaidlustatud haldusasjas nr 3-20-532) selgus, et kuna A on perekonnaliikmetest vanim ning tal on X viisa, siis on Dublini määruse artikli 11 ja artikli 12 lg 2 alusel perekonna rahvusvahelise kaitse taotluse eest vastutav riik X. Seda asjaolu kaebajad vaidlustanud ei ole ja kohtud on seda haldusasjas 3-20-532 ka kinnitanud. Seega selle üle käesolevas haldusasjas enam vaidlust ei ole. PPA tegi 10.12.2019 X palve perekonna vastuvõtmiseks ning 16.12.2019 vastusega kinnitas X Migratsiooniamet valmisolekut perekonna vastuvõtmiseks.
52.C oli vaidlustatud otsuste tegemise ajal 14-aastane ning haldusmenetlusse ei olnud kaasatud psühholoogi ega lastekaitsespetsialisti, kuid see ei olnud kohtu hinnangul õigusvastane järgmistel põhjustel.
53.VRKS § 151 lõike 1 kohaselt arvestatakse rahvusvahelise kaitse menetluses erivajadusega taotleja eriolukorda ja sellest tulenevaid vajadusi. Erivajadusega taotleja on eelkõige haavatav isik, nagu alaealine, saatjata alaealine, puudega või eakas inimene, rase, alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse ohver, raske haigusega isik, vaimse tervise probleemiga isik ning piinamise või vägistamise ohver või isik, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda. Lõike 2 kohaselt loetakse isik erivajadusega taotlejaks, kui PPA või muu haldusorgan on tema erivajaduse tuvastanud. Sellisel juhul kohalduvad talle VRKS-s sätestatud erisused ning talle võimaldatakse tema erivajadusele vastav tugi. Kuna C oli haldusmenetluse ajal alaealine, ei olnud tema erivajadust eraldi vaja tuvastada.
54.VRKS sätete järgi saab järeldada, et erivajadus rahvusvahelise kaitse menetluses tähendab selle arvestamist eelkõige haldusmenetluses, et see oleks isikule jõukohane, et isik saaks menetlustoimingutest aru ning need ei koormaks teda liialt ega traumeeriks teda. VRKS § 151 lõike 4(9)
kohaselt jälgivad kõik taotlejaga kokku puutuvad haldusorganid ja isikud taotleja erivajadust ning arvestavad seda süsteemselt ja individuaalselt kogu rahvusvahelise kaitse menetluse vältel, võttes arvesse ka hilisemas rahvusvahelise kaitse menetluse etapis ilmnenud erivajadust. VRKS annab erivajadusega isikutele mõningad menetluslikud erigarantiid, kuid Ct nendest ükski ei puuduta (need garantiid käivad taotluse eelisjärjekorras läbivaatamise, kiirmenetluses läbivaatamise, isiku kinnipidamise jmt selliste asjaolude kohta, mida käesolevad menetluses ette ei tulnud). Erivajadus ei tähenda igal juhul erialaspetsialisti menetlusse kaasamise vajadust. VRKS § 151 lõike 7 kohaselt vastavad kõik rahvusvahelise kaitse taotlejatega kokku puutuvad ametnikud ja töötajad sellistele kompetentsinõuetele, mis võimaldavad neil erivajadust jälgida ja seda arvestada. PPA esindaja istungil antud kinnituse kohaselt on menetlejad läbinud vastava koolituse.
55.Menetluses sisuliste küsimuste otsustamiseks VRKS lastekaitsespetsialisti või psühholoogi kaasamise vajadust ei käsitle, seega peab PPA vastavad otsustused ise tegema ja kui PPA peaks soovima eelnimetatud spetsialiste sellegipoolest kaasata, on tal ka selleks õigus, kuid arvestada tuleb siiski Dublini menetluse kiireloomulisust. Dublini määruses on menetluslikud erigarantiid saatjata alaealistele ja perekonna ühtsuse säilitamiseks. Perekonnaga koos olevale alaealise määrusest menetluslikke erigarantiisid ei tule.
56.Eelmises haldusmenetluses (mis vaidlustati haldusasjas nr 3-20-532) osales Cga 13.02.2020 peetud vestlusel lastekaitsespetsialist Birgit Naur, kes ise küsimusi ei küsinud, kuid jälgis vestlust ja kellega PPA istungil antud kinnituse järgi ka peale vestlust konsulteeris. Vestluse järel ei näinud PPA vajadust edaspidi lastekaitsespetsialist või psühholoogi kaasamiseks, kuna Cga olid koos tema mõlemad vanemad ning tema enda käitumine ei andnud mingit signaali sellest, et tal oleks psühholoogilisi erivajadusi. Kohtule ei nähtu, et C suhtes läbiviidud haldusmenetlus oleks olnud talle lubamatult koormav. Kohus ei leia, et PPA oleks pidanud Cle menetlustoimingute eakohasemaks muutmiseks või muul viisil kergendamiseks kaasama lastekaitsespetsialisti või psühholoogi.
57.Kohtud ei ole asjas 3-20-532 tehtud otsustes teinud erialaspetsialisti kaasamist PPA-le otsesõnu kohustuslikuks. Kohtud on leidnud lõppkokkuvõttes seda, et PPA jättis alaealise huvid välja selgitamata ja kaalumata. Erialaspetsialisti kaasamine oleks neid huve aidanud kahtlemata paremini välja selgitada, kuid kohtu hinnangul on see võimalik antud juhul ka ilma erialaspetsialisti abita.
58.Kaebaja esindaja viitas ka, et rikutud on lastekaitseseaduse § 21, mille kohaselt kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel tuleb selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Selle asjaolu tuvastamine oli PPA enda kohustus ning ei nähtu ilmseid asjaolusid, mille tõttu haldusmenetluse läbiviimine oleks väljunud PPA kompetentsist. Ka kohtumenetluses hindab lapse parimate huvide arvestamise üle kohus ilma erialaspetsialisti abita. Seega ei näe kohus, et PPA oleks rikkunud C taotlust menetledes ühtegi VRKS-i ega muud asjaomast õigusnormi. Kaalutlusõiguse teostamine vaidlustatud otsustes
59.Esimeses haldusmenetluses ei kaalunud PPA Dublini määruse artikli 17 lõike 1 alusel kaebajatele erandi tegemist nii, et taotluse vaataks X asemel läbi Eesti. Dublini määruse art 17 lg 1 ei kohusta liikmesriiki rahvusvahelise kaitse taotluse saamisel kaaluma, kas lahendada taotlus ise või anda see üle vastutavale liikmesriigile. Seda on otsesõnu kinnitanud asjas 3-20-532 ka ringkonnakohus (otsuse p 9). Siiski leidis ringkonnakohus, et kui taotlejad avaldasid ja põhjendasid soovi, et taotlused vaadataks läbi Eestis, peab Eesti siiski hindama, kas esineb aluseid erandi tegemiseks. Selliselt on ringkonnakohus sisuliselt öelnud, et kui isik esitab loogilisi põhjendusi selleks, et tema taotlus Eestis läbi vaadataks, on vastava kaalutlusotsuse tegemine PPA-le kohustuslik, ehkki Dublini määruse art 17 lg 1 seda ei nõua.
60.Otsus, millega PPA lahendab küsimuse, kas kohaldada isiku suhtes Dublini menetlusest erandit (Dublini määruse art 17 lg 1), on kaalutlusotsus. Kohtud leidsid asjas 3-20-532 tehtud otsustes, et 5(9)
ehkki Dublini määruse art 17 lg 1 kutsutakse suveräänsusklausliks, ei tähenda see riigi õigust otsustada meelevaldselt selle kohaldamise või kohaldamata jätmise üle. Ringkonnakohus leidis 02.12.2020 otsuses, et riigil on lai hindamisruum, kuid otsus ei või olla meelevaldne ja peab olema kohtulikult kontrollitav (ringkonnakohtu otsus p 9). Ringkonnakohus sõnastas 02.12.2020 otsuses asjas 3-20-532 omalt poolt mitmed olulised asjaolud, mida PPA kaalumisel arvesse võtma peab.
61.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kuna kohtuotsused asjas 3-20-532 on jõustunud, oli PPA uute otsuste tegemisel kohustatud järgima kohtuotsustes toodud seisukohti kaalutlusõiguse õiguspäraseks teostamiseks.
62.Kohtu võimalus sekkuda haldusorgani kaalutlusõiguse teostamisse on piiratud tulenevalt keelust hinnata halduse kaalutlusotste otstarbekust ja teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Kohus saab sekkuda haldusorgani kaalutlusruumi üksnes juhul, kui tehtud on kaalutlusviga, sh kui haldusorgan on jätnud olulisi asjaolusid arvesse võtmata, võtnud arvesse lubamatuid asjaolusid või väärtustanud asjakohaseid huve meelevaldselt. Mida laiem on haldusorganile antud kaalutlusõigus, seda selgemad ja adekvaatsemad peavad olema haldusorgani põhjendused, ning seda raskemad ja selgemad vead peavad esinema kaalutlusvigade tuvastamiseks. Kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse siiski ka juhul, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Diskretsiooniveaga on tegemist iseäranis juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta (Riigikohtu 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, p 40). Haldusakti tühistamist ei too kaasa sellised kaalutlusvead, mis kohtu hinnangul ei mõjuta lõpptulemust (Riigikohtu 15.05.2013 otsus nr 3-3-1-78-12, p 12; vrd ka Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-3715, p 20).
63.Dublini määruse sissejuhatava osa lõikes 5 on sätestatud järmist: „Selline menetlus peaks põhinema liikmesriikide ja asjaomaste isikute seisukohast erapooletutel ja õiglastel alustel. Eelkõige peaks see võimaldama kiiresti määrata vastutav liikmesriik, et tagada tegelik juurdepääs rahvusvahelise kaitse andmise menetlusele ja mitte seada ohtu rahvusvahelise kaitse taotluste kiire menetlemise eesmärki.“ Kohtu hinnangul on seega vaja erinevate kaalutluste hindamisel arvestada menetluse kiirust kui Dublini määrusega seatud olulist eesmärki. Kiire ja tõhusa menetluse läbiviimine tähendab üldjuhul seda, et riik ei pea hakkama viima läbi ajamahukaid menetlustoiminguid taotleja isikuga seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Sellised menetlustoimingud peaksid olema erandlikud ja põhjendatud, vastasel korral on oht, et kiirest vastustava liikmesriigi määramise menetlusest kujuneb taotluse ssulisele läbivaatlusele eelnevalt samamahuline haldusmenetlus. See ei saa olla ei Dublini määruse ega laiemalt EL varjupaigaõiguse eesmärkidega kooskõlas. Mistahes erandite tegemine üldisest menetlusest või nende tegemisest keeldumine avab kahtlemata võimaluse enamatele selleteemalistele kohtuvaidlustele, mis pikendaksid menetluse kulgu. Antud juhul on aga jõustunud kohtulahenditega asjas 3-20-532 kinnitust leidnud, et PPA oleks pidanud erandi tegemist kaaluma ja kohtud on andnud asjas 3-20532 ka konkreetsed juhised huvide väärtustamiseks, mida PPA kaalumisel arvestamata jätta ei saa.
64.PPA ja ka asja praegu lahendav halduskohus on käesolevas asjas seotud haldusasja nr 3-20-532 tehtud kohtuotsuste seisukohadega. Seetõttu ei saa halduskohus asuda praegu sisuliselt haldusasja nr 3-20-532 n-ö kassatsiooniastmeks. Kohus ei saa järeldada PPA viidetest Suurbritannia Home Office’i seisukohtadele ja Euroopa Kohtu lahenditele, et antud juhul siiski haldusasjas nr 3-20-532 tuvastatud asjaolud tähtsad ei olnud ja nendega arvestama ei pidanud. 6(9)
65.Dublini määruse art 17 lg 1 kohaselt võib iga liikmesriik erandina artikli 3 lõikest 1 ehk tavapärasest taotluste läbivaatamise korrast, otsustada läbi vaadata rahvusvahelise kaitse taotluse, mille on talle esitanud kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, isegi kui käesolevas määruses sätestatud kriteeriumide kohaselt ei vastuta ta selle läbivaatamise eest. Dublini määruse artikkel 17 ei sea liikmesriigile piiranguid, milliseid kaalutlusi artikli 17 kohaldamisel aluseks võtta. Dublini määruse sissejuhatava osa punktis 17 on art 17 lg 1 kohta selgitatud, et liikmesriikidel peaks olema võimalus teha vastutuskriteeriumidest erandeid, eelkõige humaansetel ja inimliku kaastundega seotud põhjustel, et võimaldada kokku viia pereliikmeid, sugulasi või teisi perekonda kuuluvaid isikuid, ning vaadata läbi selles või mõnes muus liikmesriigis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus, isegi kui see liikmesriik ei vastuta määruses sätestatud siduvate kriteeriumide alusel sellise taotluse läbivaatamise eest.
66.PPA pidi kaalutlusõiguse teostamisel arvestama järgmiste haldusasjas nr 3-20-532 antud seisukohtadega: 1)
2) 3) 4)
Dublini määruse sissejuhatava osa p 13 ja art 6 kohaselt tuleb arvestada lapse parimaid huvisid ning selliste huvidena ei tule mõista vaid huvi olla koos oma vanematega, vaid ka lapse heaolu ja sotsiaalset arengut, turvalisust, julgeolekukaalutlusi, samuti lapse arvamust (ringkonnakohtu otsuse p 10) laps on juba enne pidanud korduvalt riike vahetama ja uutes koolides kohanema, erandi tegemiseks on piisav tuvastada, et kolimisel oleks lapse arengule oluline mõju (ringkonnakohtu otsuse p 12). lapse arengut mõjutab positiivselt võimalus saada Eestis emakeelset haridust. Õigus haridusele on oluline hüve. X Eestiga võrreldavat haridust laps ei saaks. 8. klassis on kooli ja õppekeele vahetamine keerulisem kui väikelapsel (ringkonnakohtu otsuse p 10 ja 12) C tädi pere Eestis on asjassepuutuv faktor, mida tuleb hinnata (ringkonnakohtu otsuse p 10).
67.Dublini määruse artikli 6 lg 1 sätestab, et liikmesriigid peavad kõigi Dublini määruses sätestatud menetluste puhul esmatähtsaks lapse parimaid huvisid. Et lapse huvidega tuleb liikmesriigil arvestada, tuleneb ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta artikli 24 lg-st 2, mille kohaselt kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid, ning teistest rahvusvahelise kaitse menetlust reguleerivatest direktiividest (vt ka pagulaseks kvalifitseerumise direktiivi 2011/95/EL sissejuhatava osa punktid 18 ja 19 ning artikkel 20 punkt 5). Dublini määruse preambuli punktis 13 on sätestatud järgmist: „Vastavalt 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioonile ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartale peaksid liikmesriigid käesoleva määruse kohaldamisel esmatähtsaks pidama lapse parimaid huvisid. Lapse parimate huvide hindamisel peaksid liikmesriigid võtma eelkõige nõuetekohaselt arvesse alaealise heaolu ning sotsiaalset arengut, turvalisuse ja julgeoleku kaalutlusi ning alaealise arvamust vastavalt tema vanusele ja küpsusele, sealhulgas ka tema päritolu.“ Otsustamisel lapse huvide esikohale seadmise kohustuse sätestab ka lastekaitseseaduse § 21.
68.Ringkonnakohus on leidnud, et kuna C on juba enne Eestisse tulekut pidanud korduvalt riike vahetama ja uutes koolides kohanema, on erandi tegemiseks piisav tuvastada, et kolimisel oleks lapse arengule oluline mõju (ringkonnakohtu otsuse p 12). Kohtu hinnangul on selline oluline mõju antud juhul ilmselge ning tuleneb üheselt ka haldusasjas 3-20-532 tehtud otsustes antud juhistest.
69.PPA on viidanud, et X on hästitoimiv rahvusvahelise kaitse süsteem ja et X on ÜRO inimarengu indeksi järgi parim riik maailmas. Kohus nõustub nende seisukohtadega. Paraku on haldusasjas 320-532 antud seisukohti arvestades siiski võimatu jõuda järeldusele, et kolimine Eestist X ei mõjuta C arengut oluliselt. Selline mõju tuleks emakeelse põhihariduse omandamise katkemisest, samuti lähedase suhtlemise katkemisest oma Eestis elava tädi ja tema poegadega. Ei ole võimalik vaadata mööda asjaolust, et antud juhul mõjutaks negatiivselt lapse sotsiaalset arengut talle sobiva ja harjumuspärase koolikeskkonna ja õppekeele vahetus, samuti vahetu kontakti kadu või vähemalt 7(9)
selle raskendumine lähisugulaste ja ka Eestisse jäänud sõpradega. PPA on pidanud neid asjaolusid kaalumisel vähetähtsateks ning subjektiivseteks ning on seetõttu rikkunud kaalutlusõigust.
70.Vaidlust ei ole selles, et X C Eestiga võrreldavat haridust ei saaks, kuna tal puuduks võimalus omandada seda oma emakeeles. Seega mõjutaks X kolimine oluliselt C haridusteed. PPA on pidanud seda asjaolu vähetähtsaks ja rikkunud sellega kaalutlusõigust.
71.Ringkonnakohus on leidnud, et C tädi pere Eestis on asjassepuutuv faktor, mida tuleb hinnata (ringkonnakohtu otsuse p 10). PPA seisukoht Cle tehtud otsuse lk 5 eelviimases lõigus, kus leitakse, et sugulased laiemas tähenduses kui perekond oleksid asjassepuutuvaid vaid saatjata alaealise puhul, on otseses vastuolus eelviidatud ringkonnakohtu seisukohaga. Seega on PPA õigusvastaselt jätnud C tädi perega arvestamata.
72.C on avaldanud 17.02.2020 vestlusel PPA-ga selgesõnalist soovi Eestisse jäämiseks, põhjendades seda kooli, tädi pere ja Eestis olevate sõpradega. Samuti avaldas ta, et lihtsalt ei soovi enam uuesti kolida ning talle meeldib Eestis. See on vastavalt lastekaitseseaduse § 21 lg 1 p 2 samuti oluline asjaolu, millega PPA-l tulnuks otsuse tegemisel arvestada.
73.PPA on leidnud Cle tehtud otsuse lk 6 viimases lõigus, et puuduvad sellised mõjuvad või taotlejat kahjustavad asjaolud, mis takistaksid kaebajate üleandmist X ning antud juhul puuduvad sellised tegurid, mis õigustaks perekonna Eestisse jäämist ja kaalutlusõiguse kasutamist. Selline PPA järeldus on peale haldusasjas nr 3-20-532 antud selget suunist, et kaalutlusõigust tuleb kasutada ning arvestada üles loetletud oluliste asjaoludega, õigusvastane. Eelviidatud asjas leidis ringkonnakohus, et kaebajate väljatoodu ei väljenda pelgalt nende subjektiivseid hirme, PPA on aga Cle tehtud otsuse lk-l 13 (eelviimane lõik) jätkuvalt sellisele seisukohale asunud.
74.PPA on vaidlustatud haldusakte vastu võttes rikkunud oluliselt kaalutlusõigust ja jätnud arvestamata asjaoludega, mida Tallinna Ringkonnakohus 02.12.2020 otsuses on olulistena välja toonud. Kaalutlusõiguse rikkumine on mõjutanud otsuste lõpptulemust.
75.Kohus märgib, et pelgalt X keele oskamatus ei oleks piisav põhjus, miks tuleks leida, et C parimates huvides on Eestisse jäämine. Antud juhul tuleks negatiivne mõju Cle kogumis kooli ja keelekeskkonna vahetamisest, lähisugulastega otsekontaktide kaotamisest või raskendumisest ning vajadusest veel kord uues riigis sotsiaalsete suhetega täiesti algusest alustada. Kuna kolimisi on olnud lähiaastatel X X ning siis edasi Eestisse, ei ole võimalik kahelda selles, et need elumuudatused on alaealisele olnud märkimisväärselt koormavad. Eeltoodu tõttu ei saa käesolevas haldusasjas antud seisukohtadest edaspidi järeldada, et taotlejad peaksid saama valida omale rahvusvahelist kaitset andvaid maid neile paremini sobiva keele või kultuurikeskkonna järgi. Ka pelgalt eesti keele õppimine ja soov sooritada eesti keele tasemeeksamit ei oleks eraldivõetuna Eestis taotluse läbivaatamiseks piisavalt kaalukas asjaolu.
76.Kuna vaidlust ei ole selles, et kogu pere taotlused tuleb vaadata läbi koos, mõjutab C kui alaealise huvide arvestamine kogu pere taotluste läbivaatamist.
77.Eeltoodud põhjustel tühistab kohus vaidlustatud haldusaktid ja kohustab PPA-d kaebajate taotlusi uuesti läbi vaatama, arvestades käesoleva otsuse p-des 59–76 ja haldusasjas nr 3-20-532 tehtud otsustes antud seisukohti.
78.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas kaebuse. Kaebajad esitasid taotluse PPA-lt menetluskulude väljamõistmiseks summas 2411 eurot. Koos taotlusega esitasid kaebajad JEK Consulting OÜ 13.05.2021 arve nr 2021/05/01 summas 2021 eurot ning 18.05.2021 arve nr 2021/05/02 summas 390 eurot. Taotluse juurde oli lisatud ka arvete spetsifikatsioon. Kaebajate esindaja tunnitasu 130 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Spetsifikatsioonist nähtuvalt taotlevad kaebajad ka menetluskulude nimekirja koostamise eest tasu. Menetluskulude kindlaksmääramise, avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud 8(9)
hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega (Riigikohtu 11.11.2014 kohtumäärus nr 3-2-1-77-14, p 12). Spetsifikatsiooni järgi on kaebajate esindajal kulunud 13.05.2021 menetluskulude nimekirja koostamiseks 20 minutit. 18.05.2021 on esindajal samuti kulunud aega menetluskulude nimekirja koostamiseks. Samas ei ole toodud välja konkreetset ajakulu. Kohus eeldab, et esindajal kulus sama aeg nimekirja koostamiseks nagu 13.05.2021. Arvestades toodut, ei pea kohus põhjendatuks PPA-lt välja mõista kaebajate esindajal menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aega 40 minutit, so 86,66 eurot. Muus osas on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Kohus mõistab PPA-lt välja kaebajate kasuks 2324,34 eurot. Vastustaja menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda.
allkirjastatud digitaalselt
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.