võlgnik F.F (end perenimi kuni 15.07.2024 S. ; pankrotis; isikukood XXX; elukoht XXX-i, xxxx XXX; telefon xxxxxxxxx; e-post XXX) pankrotihaldur Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo Faktootum; Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon 742 0583, 511 8670; e-post XXX) võlausaldajad: I kohtutäitur T.Z (isikukood XXX) II PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) III R.E (isikukood XXX) IV Maineker OÜ (registrikood 12047159) V Svea Finance AS (registrikood 11200943)
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
ja
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada F.F-i (pankrotis; isikukood XXX) pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetada F.F-i (pankrotis) pankrotimenetlus.
2.F.F-i (pankrotis) võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, puuduvad. Pankrotimenetluses nõude esitanud võlausaldajate nõuded on rahuldatud täies ulatuses.
3.Määrata pankrotihaldur Einar Vallandi tasu suuruseks 1600 eurot, millele lisandub käibemaks 352 eurot, kokku 1952 eurot. Halduri tasu kanda F.F-i pankrotivarast OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, arvelduskonto nr EE742200221013804535).
4.Vabastada F.F S. (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded F.F-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku
Tsiviilasi 2-23-12722
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Kohus võib jätta uue võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise.
5.Lõpetada F.F-i (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
6.Vabastada pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest F.F-i (pankrotis) pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses.
7.Määrus toimetada kätte pankrotihaldurile, võlgnikule ja võlausaldajatele.
8.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja F.F-i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite (PankrS § 164 lg 1, 2). Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 29.09.2023 määrusega kuulutati välja F.F-i pankrot, algatati F.F kohustustest vabastamise menetlus ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes nimetati Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 23.10.2023. Võlausaldajad olid pankrotiseaduse (PankrS) § 93 lg 1 järgi kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt 04.12.2023. Pankrotihaldur esitas 16.01.2025 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks. Tartu Maakohtu 07.02.2025 määrusega kinnitati võlausaldajate nimekiri.
2.Pankrotihaldur Einar Vallandi esitas kohtule 10.02.2025 kinnitamiseks lõpparuande ja taotlused: 1) kinnitada F.F-i pankrotimenetluse lõpparuanne; 2) lõpetada F.F-i pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus; 3) vabastada Einar Vallandi F.F-i pankrotihalduri kohustustest; 4) määrata F.F-i pankrotihaldurile toimingutasuna töötasu 1600 eurot, millele lisandub käibemaks 352 eurot, kokku 1952 eurot, ning mõista tasu välja F.F-i pankrotivarast OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, konto nr EE742200221013804535); 5) otsustada F.F-i vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
LÕPPARUANNE
1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1)
2
Tsiviilasi 2-23-12722
Võlgnikul ei ole müüdavat vara. Võlgniku sissetulekust laekus pankrotivara hulka 7118,04 eurot. Kohtutäitur Oksana Kutšmei kandis pankrotivarasse võlgnikult enne pankroti väljakuulutamist kinni peetud 24,24 eurot. Pankrotivara väärtuseks kujunes 7142,28 eurot.
2.Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 162 lg 2 p 2)
2.1.Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega.
2.2.Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele.
2.3.Massikohustused: Pankrotivara arvel ei täidetud massikohustusi.
2.4.Pankrotimenetluse kulu: Pankrotiva arvel ei ole seni kantud kulu. Pankrotimenetluse kuluks saab olema pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduv käibemaks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel. PankrS § 65 lg 11 3 võimaldab halduril taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2024. aastal 2 460 eurot; 2025. aastal 2 658 eurot), millele lisandub käibemaks. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Tasu taotlemisel toimingutasuna ei ole vaja pidada tööaja arvestust. F.F-i pankrotimenetlus oli võlgniku isikuomaduste tõttu keskmisest palju keerulisem ja töömahukam. Kohtult tasu taotledes võtab haldur arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse, aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 61 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 52 eurot kuus). Haldur taotleb kohtult pankrotihaldurile toimingutasuna töötasu 1600 eurot, millele vastavalt PankrS §-le 65 lg 1 1 lisandub käibemaks 352 eurot. Kõrvutades taotletava tasu suurust halduriga seotud menetlustes varem kohaldatud tasumääraga 80 – 100 eurot tund, ilmneb, et taotletav töötasu vastab 16 – 20 tasustatavale töötunnile. Ses menetluses kulus halduri ülesannete täitmiseks aega kindlasti rohkem. Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol xxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-is Swedbank raha 1952,10 eurot, millest piisab pankrotihaldurile taotletud suurusega töötasu maksmiseks.
3.Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (PankrS § 162 lg 2 p 3) Pankrotivarast tasuti PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärku kuuluvate nõuete rahuldamiseks 5190,18 eurot järgmiselt: Võlausaldaja nimi
Maineker OÜ (12047159) Svea Finance AS (11200943) Kokku:
4.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4) Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist.
5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS § 162 lg 2 p 5) Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu.
6.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6) 3
Tsiviilasi 2-23-12722
Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal müügikõlbulik vara. Haldur tegi iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) viis läbi koosoleku, koostas ja esitas dokumente kohtule ning muudele isikutele; 2) kontrollis võlausaldajate esitatud nõuete tõendatust ja põhjendatust; 3) suhtles võlgnikuga, pidas arvestust tema jooksva sissetuleku üle ning eraldas sissetulekust osa pankrotivara hulka. Viimati nimetatud ülesanne iseenesest on tavapärane, kuid selle ülesande täitmine (eeskätt võlgnikuga suhtlemine tema sissetuleku, kulude ja sissetulekust pankrotivarasse kuuluva osa arvutamise asjus) osutus ses menetluses tavapärasest palju aja- ja töömahukamaks ning stressirohkemaks. Sisuliselt toimus ses asjas tavaline sundtäitmine. Haldur püüdis tagada, et seaduse kohaselt pankrotivara hulka kuuluv summa ka tegelikult pankrotivarasse laekuks ja seal püsiks. Võlgnik omakorda püüdis jätkata harjumuspärast käitumist, mis halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjus ja mille jätkamist haldur seetõttu võlgnikule ette heitis. Võlgnik vist kujutles kuni viimase ajani, et nõudmise ja ähvardamise abil saab haldurit veenda loovutama pankrotivara võlgnikule kasutamiseks viisil, mida pankrotihaldur heaks ei kiida. Halduri arvates on võlgniku varalised suhted ja makseraskused enamasti mingil viisil seotud võlgniku isiklike suhete ja käitumismustriga. Haldur püüdis ka ses asjas saada aimu võlgniku suhetest, kuid võlgnik on oma isiklikust elust ja suhetest rääkides äärmiselt kidakeelne. Menetluse kestel taotles haldurilt raha kellegi matuse korraldamiseks, kuid vaatamata halduri korduvatele täpsustavatele küsimustele jäigi selgusetuks, kes suri, kuidas ta on seotud võlgnikuga ja miks on tema matuste korraldamine just maksejõuetu võlgniku kohustus. Vastates küsimusele nime vahetamise põhjuse kohta piirdus võlgnik väitega, et tal on õigus nime vahetada. Pärast pankroti väljakuulutamist võttis halduriga ühendust võlgniku poolvend M. K. , kes väljendas nördimust selle suhtes, et temal kui kõige tavalisemal pätil ei ole õnnestunud vaatamata kahele katsele saada kohustustest vabastamise menetlust, kuid sellisel kelmil nagu võlgnik (M. K. väide) õnnestus see esimesel katsel. Poolvend viibis ka võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, kus heitis võlgnikule ette viimasel ajal uute võlgade tekitamist ja hoiatas, et kõik võlausaldajad annavad enda nõuetest kindlasti pankrotihaldurile teada. Tegelikult võlgniku poolvenna hoiatus ei realiseerunud ning pankrotihaldurile nõude esitanud võlausaldajate hulgas üllatusi ei olnud. Siiski oli halduril võimalik aru saada ja võlgnik ka ei eitanud, et pankrotimenetluse ajalgi oli võlgnikul võlgu isikute ees, kes ei ole pankrotimenetluses nõuet esitanud. Halduri arvates ei ole võlgnik tema eluga seotud valikuid korralikult läbi mõelnud ning selle tõttu on võlgniku elukorraldus minevikus olnud ja kardetavasti on tulevikuski liiga ebastabiilne. Võlgnik töötas 03.11.2023 – 11.11.2024 xxxxxxxxxxxxxx AS-is. Alates 20.11.2024 töötab xxxxxxxx-is. On saanud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-lt tasu lühiajaliste n-ö tööampsude eest. Lisaks on saanud töövõimetoetust Eesti Töötukassalt. On saanud makseid erinevatelt füüsilistelt isikutelt, samuti on võitnud raha internetis hasartmänge mängides. Pärast pankroti väljakuulutamist rakendas haldur maksejõuetusmenetlustes tavapäraselt rakendatavat lahendust – võlgniku sissetulek laekub arvelduskontole, mida võlgnik saab vabalt käsutada, kuid mille suhtes pankrotihalduril on oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Võlgnik oli vahetult enne pankroti väljakuulutamist sulgenud AS-is Swedbank avatud arvelduskontodest enamiku ja jätnud toimivaks vaid ühe. Selleks, et oleks võimalik kuhugi pankrotivara koguda, avas haldur võlgniku nimele AS-is Swedbank uue arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Üsna kiiresti selgus, et kõikides muudes halduriga seotud maksejõuetusmenetlustes toiminud lahendus võlgniku puhul ei toimi. Võrreldes halduriga seotud mistahes muu maksejõuetusmenetlusega kulus kordades rohkem aega ja energiat, et selgitada võlgnikule pankrotivara moodustumise põhimõtteid ning seda, et võlgnikul puudub 4
Tsiviilasi 2-23-12722
tema sissetulekust pankrotivara hulka kuuluva osa käsutamise õigus. Halduri praktikas on seni olnud üks sarnane pankrotimenetlus, kus võlgnik sai sama vähe aru pankrotivara moodustumise põhimõtetest ning sellest, et võlgnikul puudub tema sissetulekust pankrotivara hulka kuuluva osa käsutamise õigus. Sel perioodil, kui võlgniku sissetulek laekus kontole, mida võlgnik sai käsutada, võis sissetulekust osa pankrotivara hulka eraldamist võrrelda spordivõistlusega – võidab see, kes enne jõuab kontol olevat raha käsutada. Kuna mitte alati ei osutunud võitjaks võlgnik, laskis võlgnik oma sissetuleku kanda muu isiku kontole. Teave võlgniku sissetulekust laekus pankrotihaldurini viivitusega Maksu- ja Tolliameti kaudu. Tekkis võlg pankrotivara ees, mis õnnestus likvideerida alles 16.01.2025, kui võlgnik võitis internetis hasartmängu mängides 5202,99 eurot. Haldur rakendas praktikas erandlikku lahendust – haldur esitas esmalt Eesti Töötukassale ja seejärel ka xxxxxxxxxxxxxx AS-ile korralduse kanda võlgnikule mistahes alusel võlgnetavad maksed pankrotihalduri valitsetavale kontole, millelt on võimalik võlgniku sissetuleku mittearestitav osa kanda kontole, mida võlgnik saab käsutada. Alates tööandja muutumisest laekub töötasu jälle võlgniku kontole, mille käsutamise piiranguid võlgnikul ei ole. Pärast seda kui pankrotivarasse oli kogutud tunnustatud nõuete täies ulatuses rahuldamist ja pankrotihalduri tasu maksmist võimaldav summa, esitas Eesti Töötukassale avalduse töövõimetoetuse kandmiseks otse võlgniku käsutatavale kontole xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Sisuliselt luges haldur 16.01.2025 võlgniku pankrotivara arvestuse lõppenuks, sest võlgnikuga tema sissetuleku jagamise ning käitumise asjus suhtlemine on kurnav ning pärast 16.01.2025 olnuks halduril keeruline võlgnikule põhjendada, kelle või mille jaoks haldur täiendavat raha kogub. Ülevaade võlgniku netosissetulekust ajavahemikul 01.10.2023 – 16.01.2025 ning sellest, kuidas see pidi jagunema võlgniku ja pankrotivara vahel eeldusel, et töötasu alammäärale vastavast sissetuleku osast pankrotivarasse midagi kinni ei peeta: Kuu
Töötasu Töötasu Töövõim xxxxxxxxxxxx xxxxxxx e-toetus xx AS x
okt 2023 nov 2023 dets 2023 jaan 2024 veebr 2024 märts 2024 aprill 2024 mai 2024 juuni 2024 juuli 2024 august 2024 sept 2024 okt 2024 nov 2024 dets 2024
Raha tegelik laekumine toimus mõnevõrra erinevalt. Pärast põgusat võitlust 16.01.2025 xxxxxxxxx-lt võlgniku kontole laekunud ja sealt valdavas osas kiiresti välja võetud 5202,99 5
Tsiviilasi 2-23-12722
euro suuruse hasartmänguvõidu jagamise üle nõustus võlgnik, et 2025. a jaanuari sissetulekust laekub pankrotivarasse 2728,51 eurot. Sellega oli võlgniku sissetulekust pankrotivara hulka laekunud kokku 7118,04 eurot. 2025. a jaanuari sissetulekust võlgnikule käsutamiseks jäänud summa arvel tasus võlgnik muuhulgas pankrotiaegseid võlgu oma tuttavate ees, osa raha kasutas hasartmängude mängimise jätkamiseks. Pärast haldurilt kinnituse saamist, et haldur pankrotivarasse rohkem raha ei kogu, ning arvatavasti ajendatuna värskest eduelamusest, intensiivistus pankrotimenetluses varem enam-vähem vaoshoitud hasartmängukirg märgatavalt. Vähemalt 2025. aasta jaanuari kokkuvõttes tasus hasartmängude mängimine võlgniku jaoks ära (kulud hasartmängule 3295,92 eurot, hasartmänguvõidud 8636,48 eurot, nö puhastulu 5340,56 eurot). Veebruari esimese 10 päeva jooksul võlgnik enam sarnast edu ei kogenud – kulutas hasartmängule 764 eurot, võitis hasartmänguga 100 eurot. Halduri arusaama kohaselt ei soovi võlgnik kuulda halduri nõuandeid ja hoiatusi. Haldur ei oska teha ses asjas enamat, kui taotleda kohtult menetluse lõpetamist.
7.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (PankrS § 162 lg 2 p 7) Kõik pankrotimenetluses tunnustatud nõuded on rahuldatud. Tunnustatud nõudega võlausaldajatel ei ole raha saamata.
8.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8) Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid.
9.Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulud (PankrS § 162 lg 2 p 9) Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuandes.
10.Maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 162 lg 3) Maksejõuetusavalduses tõi võlgnik enda maksejõuetuse põhjusena esile, et 17.02.2017 suri tema ema, võlgnikust sai alaealise venna eestkostja ning lisaks päris võlgnik ema võlad. Väidetavalt ei saanud võlgnik kusagilt abi ega nõu. Ebapiisavate sotsiaalsete oskuste tõttu hakkas väidetavalt võtma laene, et tasuda ema võlgasid. Võlgniku väide, et tema sotsiaalsed oskused on ebapiisavad, on mingil määral tõene. Võlgniku ema surma fakt on samuti teada, kuid muud võlgniku väited ei ole leidnud kinnitust. Kohe pankrotimenetluse algul palus haldur võlgnikul esitada tema ema pärandvara inventuuri andmed, et haldur saaks kontrollida väidet, et emal olid võlad, mida võlgnik pidi tasuma. Võlgnik ei esitanud haldurile inventuuri andmeid. Väitis, et neid andmeid saab esitada vaid paberil ja kirjeldas erinevaid paberilehtede kulgemise võimalusi, kuid seni ei ole haldurile jõudnud ainsatki paberilehte. Haldur ei saa kinnitada, et võlgniku võlgadel on mingi seos võlgniku surnud ema võlgadega. Võlgnik on maksejõuetuse põhjusena viidanud ka terviserikkele – Enquida sündroomile. Võlgnik on pankrotihaldurile esitanud vähesel määral teavet tema terviserikke kohta. Tervise puudumine on iga isiku toimetulekut negatiivselt mõjutav asjaolu. Siiski ei ole haldurile teada selget põhjuslikku seost võlgniku terviserikke ja tema võlgade vahel. Võlgnik jättis kohtule mainimata massilise hasartmängude mängimise. Vahetult enne pankroti väljakuulutamist sulges võlgnik mitu arvelduskontot, mille kaudu toimusid hasartmängude mängimisega seotud rohked arveldused. Maksejõuetusavalduse kohtule esitamine on halduri arvates tõestus, et hasartmängud ei olnud sobiv abinõu võlgniku varalise toimetuleku tagamiseks. Võlgnik jätkas hasartmängude mängimist ka pärast pankroti väljakuulutamist. Loomulikult kaasnes sellega halduri ja võlgniku vahelisi pingeid, sest mängimiseks tehtud kulutuste tõttu jäi võlgniku eluga seotud vältimatute kulude katteks liiga vähe raha. Haldur 6
Tsiviilasi 2-23-12722
käsitas hasartmänguvõite täies ulatuses võlgniku sissetulekuna, sõltumata sellest, kui palju võlgnik oli eelnevalt hasartmängu mängimisele kulutanud. Võlgniku varalist toimetulekut raskendas seegi, et tal puudub tulude ja kulude eelarvestamise oskus. Võlgnikule maksejõuetusmenetluses kasutamiseks võimaldatud summa, millest oleks säästliku majandamise korral võinud jätkuda terveks kuuks, lõppes reeglina enne järgmise sissetuleku laekumist ja pärast seda mangus võlgnik haldurilt lisaraha. Halduri hinnangul ei saanud võlgnik piisavalt aru enamikust pankrotimenetlust puudutavatest pankrotihalduri selgitustest, sealhulgas selgitusest, et võlgnikul puudub pankrotivara käsutamise õigus niikuinii, eriti aga olukorras, kus raha soovitakse sisuliselt mõtlematu kulutamise (sealhulgas hasartmängude) tõttu tekkinud eelarveaukude lappimiseks. Võlgnik oma isiklikest suhetest rääkida ei taha, kuid näib nii, et need suhted on olnud varasest noorusest alates küllaltki keerulised. Võlgniku ettevalmistus elus enesega toimetulekuks on jäänud ebapiisavaks. Võlgnikul on vähe enesekriitikat ja tal on tavaks käituda mõtlematult. Halduri arvates on võlgnik keeruline ja vaimselt ebastabiilne isiksus, kelle mõtlemises ja tegutsemises on olnud liiga palju korratust. Sellest on tulenenud probleeme, sealhulgas varalisi, eeskätt võlgnikule enesele. Palju kordi kaalus haldur kohtule taotluse esitamist, et lõpetada see menetlus ja jätta võlgnik võlgadest vabastamata. Arvestades et võlgnik siiski teenis sissetulekut ja pankrotimenetluses esitatud kõikide võlgade tasumine ei tundunud kättesaamatu eesmärgina, püüdis haldur aidata võlgnikul jõuda kohustustest vabastamiseni. Haldurini on jõudnud ebamääraseid vihjeid võlgniku ebakorrektsusest pankrotimenetluses käsitlemata varalistes suhetes, kuid ei ole andmeid, et võlgniku maksejõuetus oleks tekkinud mõne kuriteo tunnustega teo toimepanemise tulemusena. Haldur peab võlgniku varaliste probleemide tekkimise peamiseks põhjuseks ebapiisavat ettevalmistust eluks ning mõtlemise ja käitumise korratust, mis on vähemalt minevikus takistanud stabiilse elukorralduse kujunemist. Ehkki võlgnik on haldurile palju kordi lubanud, et ta enam hasartmänge ei mängi, ei ole ta tegelikult suutnud hasartmängukirest vabaneda. Tuleb tunnistada, et 2025. aasta jaanuaris saadud hasartmänguvõit võimaldas rahuldada kõik pankrotimenetluses tunnustatud nõuded ja deponeerida pankrotihalduri töötasuks taotletava summa. Siiski, kui võlgnik kavatseb tulevikus jääda püüdma n-ö „õnnelikku juhust“ ning ei õpi oma igapäevaste kulude katmist senisest paremini planeerima, söandab haldur olla skeptiline selle suhtes, et võlgniku elu saab tulevikus nii vaimses kui materiaalses mõttes olema stabiilsem kui see on olnud minevikus. Kui kohus ses menetluses vabastab võlgniku tema kohustustest, puudutab see vaid minevikus tekkinud probleeme, kuid ei välista samasuguste probleemide tekkimist tulevikus. Võlgnik peab edaspidi oma elus valikuid tehes arvestama, et vastavalt FIMS § 45 lg 3 p 3 võib kohus järgneva kümne aasta jooksul keelduda tema suhtes uue kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
KOHTU SEISUKOHT
3.PankrS § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest.
4.Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 10.02.2025 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 20.02.2025 ja vastuväiteid ei ole kohtule esitatud.
5.Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-s 2 sätestatule. Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne F.F-i (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus 7
Tsiviilasi 2-23-12722
lõpetada. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses, vaid nn muu asjaolu.
6.PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustusest F.F-i pankrotimenetluses pärast PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete tegemist.
7.F.F on menetluse kestel täitnud kohustused pankrotimenetluses nõude esitanud võlausaldajate ees, kes oma nõude esitasid ja kelle nõuet tunnustati. Seega võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, puuduvad.
8.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 11 3 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2024. aastal 2460 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
9.Pankrotihaldur taotleb määrata tasuks oma ülesannete täitmise eest 1600 eurot, millele lisandub käibemaks 352 eurot, kokku 1952 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist PankrS § 65 lg 113 alusel toimingutasuna. Pankrotihaldur on 23.10.2023 menetlusdokumendis teatanud kohtule ja võlausaldajatele, et juhul kui osutub võimalikuks katta pankrotihalduri töötasu pankrotivara arvel soovib haldur taotleda tasu toimingutasuna. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1952 eurot, sh käibemaks 352 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
10.FIMS § 44 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. Kohustustest vabastamine toimub FIMS-i 4. peatüki 2. jaos sätestatud alustel ja korras.
11.FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
12.FIMS § 49 lg 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.
13.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 8
Tsiviilasi 2-23-12722
nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
14.FIMS § 49 lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
15.FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
16.F.F-i kohustustest vabastamise menetlus algatati 29.09.2023 (määrus jõustus 18.10.2023) ning käesolevaks ajaks on menetluse algatamisest möödunud üle ühe aasta. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või PankrS 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti ei ole kohtule teadaolevalt selgunud FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud aluse esinemine pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on menetluse kestel täitnud kõik kohustused võlausaldajate ees, kes esitasid oma nõude ja kelle nõuet pankrotimenetluses tunnustati.
17.Kohus leiab, et põhjendatud on vabastada F.F (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded F.F-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
18.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab ta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud F.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus F.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
19.Pankrotihaldur Einar Vallandi on esitanud taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustustest F.F-i pankrotimenetluses ja FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest F.F-i kohustusest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.