2-14-59392/47 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

hetkel võlgnes OÜ Xxxx(kustutatud) XxxxOÜ-le 850 000 krooni ehk 54 324,90 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks oli 21.07.2012. OÜ Xxxx(kustutatud) kohustust ei täitnud, kustutati registrist 19.10.2011. Kostja käendajana ei ole käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks mingeid samme astunud vaatamata XxxxOÜ korduvatele pöördumistele. 3.10.2012 loovutas XxxxOÜ nõude hagejale. Kuna OÜ Xxxx(kustutatud) ei ole kohustust tähtajaks täitnud, läks kohustus käenduslepingu alusel üle kostjale. Nõude sissenõutavaks muutumine on tõendatud käenduslepinguga, milles on nõuet täpselt kirjeldatud ja fikseeritud põhikohustuse täitmise tähtaeg (lepingu p 1.1). Hageja ei saa tõendada põhivõlgniku poolt kohustuse täitmata jätmist, kuna tegemist on negatiivse asjaoluga, mida ei saa tõendada. Kui kostja soovib väita, et põhivõlgnik on kohustuse täitnud, peab seda tõendama kostja käendajana. Hageja taotleb kostjalt kui solidaarvõlgnikult 47 933,74 euro väljamõistmist ja menetluskulude võljamõistmist kostjalt. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole käenduslepingut allkirjastanud, järelikult ei olnud XxxxOÜ ja kostja vahel mingit võlasuhet, millest võis tekkida hagejale loovutatud nõue. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 29.11.2016 kohtuistungil leidis kostja täiendavalt, et hageja peab tõendama, et töövõtulepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks ja kostja on võtnud kohustuse nõuet käendajana tagada. Käenduse võtmine on ekspertiisiga tõendatud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte kirjalike ja suuliste seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõuab käenduslepingu alusel võlgnevuse väljamõistmist kostjalt kui solidaarvõlgnikult. Hageja ja kostja vahel on vaidlus selles, kas laenuleping sõlmiti. 11.01.2016 määrusega rahuldas kohus kostja taotluse ekspertiisi määramiseks tegemaks kindlaks, kas 22.07.2010 kuupäevaga käenduslepingule XXXX on alla kirjutanud kostja xxxx. Ekspertiisiaktis (II kd lk 4-9) on eksperdid andnud arvamuse, mille kohaselt on 22.juuli 2010 kuupäevaga käenduslepingule XXXX alla kirjutanud xxxx. Seega vastutab kostja käenduslepinguga võetud kohustuse eest. Käenduslepingu p-ga 2.1.1 võttis kostja kohustuse täita põhivõlgniku OÜ Xxxxpoolt võlausaldaja XxxxOÜ kasuks täitmata rahalised kohustused 750 000 krooni ehk 47 933,74 eurot vastavalt mõistlikule maksegraafikule kui põhivõlgnik ei täida oma kohustusi 22.07.2012 aastaks. Põhivõlgnik OÜ Xxxxoma kohustusi ei täitnud. Vastupidist ei ole kostja väitnud ega tõendanud. OÜ Xxxxon registrist kustutatud. VÕS § 142 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmata jätmise eest. Käenduslepingu sõlmimine ei ole enam vaidluse all, kuna ekspertiisiga on tõendatud kostja poolt käenduslepingu allakirjutamine. Kostja ei tugine sellele, et põhivõlgnik oleks kohustuse, mida kostja käendas, täitnud. Seega tuleneb käenduslepingust kostjale kohustus lepinguga võetud kohustuse täitmiseks. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna põhivõlgnik pole kohustust täitnud ning kostja pole käendajana ehk solidaarvõlgnikuna samuti kohustust täitnud ning kohustus on muutunud sissenõutavaks, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 47 933,74 eurot. Mis puutub käenduslepingusse märgitud 47 933,74 eurose kohustuse täitmisse vastavalt mõistlikule maksegraafikule, siis hageja oli valmis kohtuistungil sõlmima kostjaga mõistlikku maksegraafikut, kostja aga sellega ei nõustunud. Kostja ettepanekut, mille kohaselt ta peaks

esimese makse tegema alles 15.04.2017, ei saa pidada mõistlikuks eelkõige arvestades pikka aega, mis on juba möödunud tähtajast, milliseks tuli kohustus täita. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi täielikult ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 47 933,74 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja menetluskuludeks on maakohtus hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1000 eurot ja hageja esindaja kulud 1000+km=1200 eurot (I kd lk 5, 12-13, 47). Hageja esindaja on hageja esindamiseks teinud toimingud hagiavalduse koostamiseks, hageja nõustamiseks, kostja ekspertiisitaotlusele vastamiseks, käenduslepingu originaali hankimiseks ja kohtusse toimetamiseks, 25.03.2015 kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja istungil osalemiseks. Maakohtu menetluses on hageja põhjendatud kulud 2200 eurot seoses menetlusega kuni 25.03.2015 ja edasise menetlusega seonduvalt 120+km eurot 29.11.2016 istungiks valmistumise ja istungil osalemise kuluna (II kd lk 17 pöördel), kokku 144 eurot. Hageja menetluskulud II astmes olid 504 eurot (I kd lk 132): maakohtu 16.04.2015 otsusele apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvatelt toimingutelt, kokku 3,5 tundi, tunnitasumäär 120 eurot+km = 144 eurot. Hageja kinnituse kohaselt ei ole ta käibemaksukohuslane, mistõttu kulud tuleb määrata käibemaksuga. Kokku on hageja menetluskulud 2848 eurot (2200+504+144). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja toimingud menetluses (hageja nõustamine ja hagiavalduse koostamine, kostja apellatsioonkaebusega tutvumine ja sellele vastamine, kohtuistungiteks valmistumine ja istungitest osavõtmine) on menetluses olnud vajalikud ja näidatud mahus põhjendatud. Hageja poolt hagi esitamisel riigilõivuseaduse alusel tasutud riigilõivu suurust (1000 eurot) hageja mõjutada ei saanud.